Rahvamuusikapeo üldjuht ja lõõtspillide liigijuht Juhan Uppin: „Rahvamuusikapeo eestvedamine on kujundanud mind ka muusikuna.”

Juhan Uppin, rahvamuusikapeo üldjuht ja lõõtspillide liigijuht avas meile, mis teda oma töös inspireerib ja millist rolli rahvamuusikapidu tema elus mängib. Lisaks tutvustas ta lõõtspillide liiki ja selle repertuaari ning jagas palju muudki põnevat.

LIIGI KUNSTILINE TOIMKOND:

• Juhan Uppin (liigijuht)

KAVA:

• Eesti polka lõõtsale (pärimuslik, mänginud August Teppo, Põlva khk, Arnold Pärnamets, Hargla khk lõõtspillil/seadnud Juhan Uppin)
• Loosu valss (pärimuslik, mänginud August Teppo lõõtspillil, Põlva khk/seadnud Juhan Uppin)
• Vabakäigu reilender (autor Juhan Uppin/seadnud Juhan Uppin)
• Kuldne õhtupäike (pärimuslik/seadnud Juhan Uppin)
• Ma tahaksin kodus olla (pärimuslik/mänginud Aivar Teppo ja Richard Reino lõõtspillil/muusika autor Johanna Zerning/tekst Helmi Koff/seadnud Juhan Uppin)

Saame tuttavaks, Juhan Uppin! Jutustage palun, kuidas olete jõudnud rahvamuusikani ning mis teid täna teie töös inspireerib?

Veidi enne esimest klassi alustasin kandleõpingutega. Kuna minu isa oli rääkinud, et mängis noorena kannelt, tundus selline valik õige. Tänu kandlele ja oma õpetajale armusingi rahvamuusikasse ning peagi hakkasin omal käel õppima ka lõõtspilli. 

Mind inspireerib enim muusika ise – see eneseväljendusvahend on kujunenud aja jooksul hobist elukutseks. Rahvamuusikapeo juures paneb mul alati silmad särama see, et näen, kui palju on Eestis toredaid ja omanäolisi pillimängijaid. Proovin oma tööd teha nii, et ka teised inspireeruksid rahvamuusikast ja näeksid selles seda võlu, mida minagi. Omamoodi sütitab mind ka muidugi ka rahvamuusikapidude pikk ja kirev ajalugu.

Millise mälestuse või kogemuse varasematest pidudest võtate lõõtspillide liigijuhina kaasa XIII noorte laulu- ja tantsupeo rahvamuusikapeole „Päriselt”?

Mul on üldjuhina hetkel seljataga juba kolm rahvamuusikapidu. Olen olnud nii koondorkestri kui ka lõõtspillide liigijuht, seega mälestusi ja kogemusi on kuhjaga. Eks kõik need kogemused ole minuga ka eesootaval peol kaasas, kuid tegelikult jäävad need ka nii-öelda igapäevaellu – rahvamuusikapeo protsessi juhtimine on kindlasti aidanud kaasa ka minu kujunemisele muusiku ja kultuurikorraldajana. Nii on liigijuhiks olemine toonud mind näiteks lähemale õpetajatööle. Olen õppejõud nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias kui ka Heino Elleri Muusikakoolis. Eelmisel aastal sai minust ka esimene doktorikraadiga eesti rahvapillimängija ja -uurija. 

Kuidas suhtestub rahvamuusikapeo lõõtspillide repertuaar peo üldise juhtmõttega „Päriselt”?

Kogu rahvamuusikapeo repertuaari valimisel on ühendavateks märksõnadeks saanud näiteks pidulikkus ja pidutsemine. Pidu tähendab ju pidamist, millegi tähistamist, pühitsemist või ülistamist ja siin avaldub muide ka seos kogu seekordse peo juhtmõttega “Püha on maa”.

Rahvapillimuusika on olnud ajalooliselt tihedalt seotud pidutsemisega – ilma pillimänguta ei toimunud pidu ega tantsu, muusika lõigi selle piduliku õhkkonna. Lõõtspillide repertuaar erineb teistest võib olla enim selle poolest, et see on kõige vähem seatud, töödeldud. Soovime mängida ka rahvamuusikapeol nii, nagu see simmanitel päriselt kõlaks. 

Kuidas repertuaar osalejat arendab ja milliseid väljakutseid see teie hinnangul osalejatele esitab?

Peamine mõte on muidugi see, et osalejad ja nende eeskujul ka lõõtspillimängijate kogukond laiemalt saaks oma repertuaari uusi lugusid. Repertuaar arendab loodetavasti noorte mängijate tehnilisi oskusi ja avardab nende stiilitunnetust. Õpime lugusid süvitsi, laskume detailidesse ja lähtume paljuski originaalesitajate käekirjadest. Kuna lõõtspill on traditsiooniliselt eelkõige sooloinstrument, võiks väljakutseks olla see, et mängijad peavad õppima arvestama ka teistega. 

Kuidas kollektiivid teie hinnangul koroonapandeemia siiani üle on elanud? Kas sel aastal 60. juubelit tähistanud noortepeo traditsioon on piisavalt tugev, et 40 aasta pärast oma 100. juubelit tähistada?

Näib, et rahvamuusikakollektiivid ei ole saanud nii tugevasti räsida kui laulu- ja tantsukollektiivid, kuna kahe viimase tegevus põhineb grupitööl. Rahvamuusikas ja pilliõppe valdkonnas laiemalt on aluseks aga individuaalõpe, mida piirangud niivõrd ei puudutanud.

Jah! Usun, et laulu- ja tantsupeo liikumine on piisavalt tugev. Kui vaadata rahvamuusika poolelt, siis noorte pealekasv on võimas, nad on kirglikud ja loomingulised. Muidugi tuleb arvestada sellega, et mõni valdkond on ühel hetkel populaarsem kui teine. Laulukooride ja rahvatantsurühmade jätkusuutlikkuse aspektist olen end tabanud muremõtetelt – kas need väljundid pakuvad noortele ikka piisavalt loomingulist vabadust ning kas nad saavad end läbi selle väljendada nii, nagu just nemad tahaksid. Laulu- ja tantsupidu pole loomulikult moe- vaid südameasi, aga kardan, et kui pidu jääb peamiseks väljundiks, miks kooris või rahvatantsu trennis käia, võib tekkida muresid.

Traditsioonilise muusika valdkonnas pole rahvamuusikapeost õnneks sellist pea- või ainuväljundit kujunenud. Pidude järjepidev ja mitte liiga pika intervalliga toimumine on traditsiooni kestmise võtmeks.