XIII noorte tantsupeo 7.–9. klasside liigijuht Helena-Mariana Reimann
14.02.2023
Helena-Mariana Reimann on kasvanud üles tantsupidudega koos, olles olnud aastate jooksul paljudes erinevates rollides. Seekord juhib ta 7.–9. klassi noorte vägesid ning aitab omakorda neil tantsupeo etenduses kasvada suureks, jõuda arusaamise ja märkamiseni.
LIIGI KUNSTILINE TOIMKOND:
- Helena-Mariana Reimann (liigijuht)
- Kätlin Merisalu (assistent)
KAVA:
Liigitantsud:
- „Kust laulud saadud” Helena- Mariana Reimann/ Kristina Zerning “Kui sie ema minno olli” (Räpina) / ans Duo Ruut
- „Rõõmutsõõr” Ene Jakobson/Jalmar Vabarna, ans Zetod
- „Pulgatants” Elo Unt/ Peeter Piilpärk “Lubja talu omaniku noorema tütre kosjalugu” (Jõelähtme)/ seade Matis Leima
Ühistantsud:
- „Oige ja vasemba” Ullo Toomi seade/ rahvaviis;
- „Finaal Üle mere” Rasmus Puur/ Indrek Koff
Saame tuttavaks, Helena-Mariana Reimann! Rääkige palun, kuidas olete jõudnud tantsuni ning mis teid teie töös täna inspireerib?
Olen üles kasvanud tantsu, loomise ja õpetamise keskel. Minu ema Ene Jakobson alustas peagi pärast minu sündi oma tantsujuhi teed ja mina soovisin alati, kui vähegi võimalik, kõikjal emaga kaasas olla – see oli lihtsalt nii põnev.
Minu vanemad pidid kodus pea igal õhtul minu loomevälgatustest tulvil tantsukesi nautima. Alates 4. eluaastast osalesin kõige noorema tantsijana Sõlekese lasterühmas. Koolitüdrukuna ei olnud mul mingi probleem ema asemel trenne läbi viia – väga tihti seda muidugi teha ei lubatud. Elu loomuliku jätkuna lõpetasin Tallinna Ülikoolis koreograafia eriala ja hiljem omandasin kunstide magistrikraadi koreograaf-lavastaja erialal.
Loomulikult on igas töös tõusu- ja mõõnaperioode, kuid peamine, mis mind köidab, on näha, kuidas väikesest inimesest sirgub suur, esimesed arglikud tantsusammud arenevad hoogsateks polkakeerutusteks ja lendlevateks tõsteteks. Tants teeb inimesed kauniks ja hinge ilusaks, maandab pingeid ja toob naeratuse suule.
Mind koreograafina inspireerivad just eelkõige tantsijad, kes on trenni tulles kogu oma keha ja hingega alati kohal. Kes soovivad väga hästi tantsida. See sütitab minus erilise tunde ja vajaduse neile ikka ja jälle uut väljakutset pakkuda.
Samuti on hinge paitav näha, kuidas sinu loodud koreograafiaid tantsib rõõmust rõkkava südamega nii väike Sõlekese tantsija kodukontserdil kui terve staadionitäis tantsijaid erinevatel tantsupidudel. Siis tunned, et oled tõesti kasvõi veidikenegi aidanud kaasa meie oma eesti tantsu hoidmisele, tantsupidude püsimajäämisele.
Millise mälestuse või kogemuse varasematest laulu- ja tantsupidudest võtate liigijuhina kaasa XIII noorte laulu- ja tantsupeole „Püha on maa”?
Esimest korda olin tantsijana tantsupeol 1985. aastal. Varem osalesin pidudel ema käekõrval, jälgides hoolega tema ja kolleegide tegemisi. Gümnasistina (1993) viisin tantsupeole juba oma esimese mudilasrühma. Peagi järgnesid assistendi ja liigijuhi rollid. Seega võin öelda, et alates sünnist kuni tänaseni olen olnud osaline kõikidel tantsupidudel. Iga tantsupidu on väga eriline ja meeldejääv. Emotsioonide ja kogemuste pagas aina kasvab.
Olen olnud liigijuht 2.–3. klassi rühmadel, kaks korda noorte segarühmadel ja S1-rühma liigil. Sel korral on minu hoolde usaldatud 7.–9. klassi rühmad. Olen õppinud, et ei ole vahet, millise vanuserühmaga töötad – kõiki tantsijaid tuleb hinnata, austada ja armastada nagu oma lapsi. Tantsimine peab pakkuma rõõmu. Tantsija peab tundma, et on oodatud. Pingutus, töö ja vaev peavad olema põhjendatud. Meie töötame koos ühise eesmärgi nimel. Armastame ja hoiame seda, mida teeme.
Kuidas asetub XIII noorte tantsupeo 7.–9. klasside segarühmade repertuaar tantsupeo etendusse nimega „Sillad”?
7.–9. klassi liigi repertuaaris on sel korral kaks väga eriilmelist tantsu „Kust laulud saadud“ ja „Rõõmutsõõr“. Poistel tuli õppida lisaks „Pulgatants“ millest tõotab tulla väljakumurul üks mõnus vaheldust pakkuv poiste ja noormeeste pulkadega trallimine.
Kui „Rõõmutsõõr“ väljendab noorte siirast elurõõmu ja ühist tantsulusti, elu nautimist, siis „Kust laulud saadud“ on vastupidiselt rahulik ja mõtlik. Räägib otsimisest, leidmisest, arusaamisest ja mõistmisest – ühtsuses peitub jõud ja suurem energia. Mina, sina ja meie. Koos on kindlam edasi minna.
Meie roll tantsupeo etenduses „Sillad“ on kasvada suureks, jõuda arusaamise ja märkamiseni.
Kuidas repertuaar osalejat arendab ja milliseid väljakutseid see osalejatele esitab?
Nagu juba eelpool mainitud, on meie repertuaar väga eriilmeline, erinevat emotsiooni nõudev. 7.–9. klassi noor omandab ja lihvib mitmed olulised eesti tantsu põhisammud (kõnnisamm, jooksusamm, voorsamm, hüpaksamm, luiskhüpak, sääretõstehüpak, viristamine). Põnevust lisab kindlasti setuainelise „Rõõmutsõõri“ õppimine, kus olulisel kohal üle kanna vetruv kõnnisamm ja kargussamm. Samuti on meie tantsudes palju erinevaid võtteid ja kätetööd. Lubame, et seljad saavad sirgeks, ninad on püsti ja siiras rõõm tantsust nakatab kõiki.
Kuidas on kollektiivid teie hinnangul koroonapandeemia tänaseks on üle elanud? Kas sel aastal 60. juubelit tähistanud noortepeo traditsioon on piisavalt tugev, et 40 aasta pärast oma 100. juubelit tähistada?
Paratamatult on jätnud pandeemia märgid maha kõikjale. Kuid usun, et kui tantsija saab rõõmu talle pakutavast tantsurepertuaarist, tunneb end olulisena, hingates koos ühes rütmis pea 10 000 tantsijaga, tahab ta seda kogeda veel ja veel. See hoiab teda rahvatantsuharrastuse juures, rikastab ja annab uusi kogemusi ning kasvatab ka uusi rahvatantsujuhte.
Sest kõige tähtsam on meie väikeses riigis hoida oma maad, keelt ja kultuuri. Tantsida eesti tantse ja laulda eesti laule. Teha seda kogu aeg, mitte ainult tantsu- ja laulupidudel. Teha seda oma pereringis, sõpradega, külalistega. Vaid nii saame pärandada oma traditsioone lastele ja lastelastele, ja peod jäävad alatiseks kestma.