Eesti noored suhtuvad oma emakeelde soojuse ja uhkusega

Emakeelepäev on kauni keele päev. Kuidas aga räägivad eesti keelt meie Eesti noored? Saabuva noorte laulu- ja tantsupeo raames rääkisime Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi psühholingvistika kaasprofessori Virve-Anneli Vihmaniga, kuidas siinsed noored oma emakeelde suhtuvad ja seda räägivad.  Vihmani uurimishuvide alla kuuluvad laste keeleomandamine, noorte keelekasutus ja mitmekeelsus. 

Mis Eesti noorte keelt iseloomustab?

Eesti noorte kohta võib öelda, et neil on loov ja rikkalik eneseväljendusoskus. Teemad, mida nad oma vestlustes puudutavad, on mitmekesised ja keel, mida kasutavad, on uuenduslik ja mitmekülgne. Tänapäeval on ootuspärane, et nad laenavad väljendeid inglise keelest, kuid nad loovad ise ka uusi väljendeid, kasutades erinevaid keelelisi ressursse, ja muidugi eristuvad sellega vanematest põlvkondadest. Keeleteadlased on üldiselt iseloomustanud noorte keelt innovaatilisuse ja eristumise tunnustega, kuid eesti noorte sorav mitmekeelsus tõuseb esile kui märkimisväärne sotsiaalne ja kultuuriline ressurss.

Kuidas suhtub eestlasest noor oma emakeelde?

Noored suhtuvad oma emakeelde soojuse ja uhkusega. Nad on meile rääkinud sellest, kui oluline on neile eesti keel ja eesti identiteet. Mõned põhikooli õpilased on näiteks rääkinud sellest, et nad on nooremalt kasutanud rohkem inglise keelt ja siis teadlikult loobunud sellest. Kuid ei pea loobuma teistest keeltest selleks, et oma keelt hoida ja sellest lugu pidada. Keel on nende jaoks igati huvitav teema: nad on meie kohtumistel olnud tähelepanelikud ja agarad keeleküsimuste üle arutlejad ja see, et keeleteadlased nende keelekasutusest huvituvad, tundub tihti olevat nende jaoks tore avastus. Nad armastavad oma emakeelt ja rõõmustavad ka selle üle, kui teised, mitte emakeelena kõnelejad, õpivad eesti keelt ja tahavad ka seda rääkida. 

Kuivõrd on Eesti noorte keel mõjutatud võõrkeeltest? Kas noorte sõnavaras saab täheldada ka mingeid muutusi?

Nagu juba öeldud, on noorte keel mõjutatud tugevasti inglise keelest. Eesti keel on alati olnud tihedas kontaktis teiste keeltega ja nad kõik on jätnud meie keelde oma jäljed. Keel peabki muutuma ja muutuva maailmaga kaasas käima. Inglise keel on praegu eriline oma teistest keeltest oluliselt suurema mõju poolest, vaatamata sellele, et reeglina on kokkupuude inglise keelega meedia vahendatud ega tulene otsesest kontaktist emakeelsete kõnelejatega. Inglise keel mõjutab eesti keelt märksa tuntavamalt kui näiteks suur kohalik venekeelne kogukond.

Kas eesti keel vajab tähelepanu ja kaitset?

Eesti keel vajab kindlasti tähelepanu, aga mitte kaitset. Tähelepanuga saame arendada termineid ja laiendada kasutuskontekste ning aidata ka kaasa sellele, et noorte sõnavara kasvaks ja mitmekesistuks. Kaitset aga ei vaja, kuna keele seisund on väga tugev – Eesti riigis on võimalik kõikides valdkondades toime tulla eesti keelega ning haridust omandada igal tasemel. Eesti keelt teise keelena kõnelejaid tuleb aina juurde ning õppemeetodeid ja -materjale arendatakse pidevalt. Keeletehnoloogiat ja keeleressursse on samuti väikese kõnelejaskonnaga keele kohta hämmastavalt palju arendatud. Eesti keel ei ole ohustatud, seega ei ole vaja rääkida kaitsest, vaid arendamisest. Selleks, et vajalikku tähelepanu sellele pöörata, on vaja emakeeles rääkida, lugeda, kirjutada ja laulda! Head saabuvat noorte laulu- ja tantsupidu kõigile!

– Karmen Kikas