Naised laulupeol – töö ja tammepärjad

Laulu- ja tantsupeo peale mõeldes näeme silme ees rahvariideseelikute värvikirevat merd ja kaasaegne pidu on naise nägu. See pole algusest peale sugugi nii olnud ja laulupeolgi on oma klaaslaed, mille läbistamiseks on läinud ligi poolteist sajandit.

Tänavuse laulu- ja tantsupeo numbreid vaadates ei tuleks selle pealegi, et esimesed peod toimusid üldse ilma naisteta. 2023. aasta noortepeole registreerunud kollektiivide juhendajaid on ligi 1300, nende hulgas naisi üle 1150. Kooride dirigentidest 90% on naised, orkestrite puhul on aga meeste kahe kolmandiku suurune ülekaal. Lauljate ja tantsijate seaski on naisi ja tüdrukuid oluliselt rohkem kui mehi ja poisse. 

Laulupidude mehine algus

Helilooja Alo Põldmäe kirjutas 2018. aastal Postimehes: „Tänini pole ühest vastust, miks esimesel üldlaulupeol (1869) osalesid ainult meeskoorid, sest kuni selle ajani oli meie maal valdav ülekaal segakooridel.“ See võis olla seotud Johann Voldemar Jannseni baltisaksa eeskujuga, sest nende laulupidudel osalesid ainult meeskoorid, kuigi meeskooride eelistamine oli Põldmäe sõnul vastuolus selle aja kooriliikumise loomuliku arenguga. Jannsen olla arvanud, et naiste osalemine laulupeol kujutab endast suurt ohtu moraalile ja jäi põikpäiseks hoolimata peokomitee presidendiks valitud pastor Adalbert Hugo Willigerode vastulausest, et „Mitte mehed üksi, vaid ka naised on priiuse omandanud ja on õigustatud meestega üheväärselt peol esinema.“ Igatahes pääsesid naised laulupeole esimest korda laulma alles 1891. aastal, 4. üldlaulupeol. Selle ajani, kui esimene naine laulupeo dirigendipulti astus, kulus aga veel aastakümneid. 

Dirigendipuldi klaaslagi

Esimene naine laulupeo dirigendipuldis oli Miina Härma aastal 1928, mil ta kutsuti juhatama oma loo kordust. Sel ajal ilmunud ajaleht Päevaleht kirjutas: “M. Hermanni “Tuljak” haarab. Kiiduavaldused ei waibu enne, kui hõbejuukseline autor ise juhataja kohale asub. Elaguhüüetega terwitawad teda lauljad. Taktikepp vibutub osawas käes ning wägevalt kõlab teiskordselt pulmalaul laululawalt“. Tol päeval on tehtud ka üks kuulsaimaid pilte Miina Härmast (Hermannist). 

Järgmine kord juhtus see aastal 1969. aasta juubelilaulupeol, kui Alfred Karindi ootamatu surma tõttu anti tema loo juhatamine viimasel hetkel helilooja tütre Laine Karindi kätesse. Ametlikult sai laulupeo dirigendiks esimese naisena Vaike Uibopuu aastal 1985 – tervelt 116 aastat peale esimest üldlaulupidu. 

Kulus veel 26 aastat, enne kui esimene naine sai laulupeo kunstiliseks juhiks. Oma ideekavandiga „Maa ja Ilm“ võitis 2011. aasta noorte laulupeo ideekonkursi Veronika Portsmuth. 

Portsmuth mäletab, et kuigi just noortepidu on ikka olnud võimalus katsetusteks, tekitas tema isik peo kunstilise juhi rollis muusikaringkondades siiski teatud rahulolematust – „kuidas üldse naine ja veel nii noor … ja teeb pidu?“. Tõsiseltvõetavus ja usutavus oma otsuste kaitsmisel oli suurim väljakutse, aga tegelikult suuri muresid ei tekkinudki. Täna tagasi vaadates tundub talle, et tegi 2011 koos tantsupeo juhi Märt Aguga tookord üldse tuleviku pidu, mis oli oma ajast ees. Portsmuthi arvates on dirigenditöö võrreldav tippspetsialisti tööga, mis on väga kõrgetasemeline ning palju nõudev, kuid seda on ka kirurgi, tippsportlase, baleriini töö. Ta meenutab, et erialaõpetaja Kuno Areng oli alati väga naisi toetav ja ei teinud samas mingeid hinnaalandusi. Portsmuth mõtleb uhkusega viimase peo valiknaiskooridele: „Nende dirigeerimine oli äärmiselt sümpaatne elamus, tase oli niivõrd hea, nii kõrge, et see oli tõeline nauding. See oli nagu kammerkontsert, mitte laulupidu.“ 

Ka järgmise noorte laulupeo „Mina jään“ (2017) peadirigent oli naissoost koorijuht Heli Jürgenson. Eeloleval peol on dirigendipuldis 20 meest ja 18 naist. 

Heli Jürgenson on ajaloos esimese naisena ka järgmise – 2025. aasta üldlaulupeo kunstiline juht. Naiste roll laulu- ja tantsupeol peegeldab paljuski kogu ühiskonna muutuvaid hoiakuid.

– Maris Hellrand