Rahvamuusikapeo akordionite liigijuht Kristel Laas

Rahvamuusikapeo akordionite liigijuht Kristel Laas kinnitab, et seekordne pidu on kantud muusikalisest õhinast ja armastusest nii oma eriala, repertuaari kui inimeste vastu ning usub, et ka 40 aasta pärast armastame ikka oma väikest Eestit, laulame eesti keeles, tantsime eesti tantse ja mängime eesti muusikat, kõik koos.

LIIGI KUNSTILINE TOIMKOND:

• Kristel Laas (liigijuht)
• Cathlen Haugas (assistent)

KAVA:

• Udune ilm (tekst pärimuslik/muusika autor Kristjan Priks/seadnud Kulno Malva)
• Rõuge valss (autor Tuulikki Bartosik/seadnud Tuulikki Bartosik)
• Märkamatu mööduja (pärimuslik, mänginud Johannes Piirsoo akordionil/seadnud Maimu Jõgeda)
• Mardi ja Mihkli polkad (mänginud Mihkel Toom ja Mart Männimets viiulitel, Tori khk/seadnud Lee Taul)
• Minu ilus Eesti (uudislooming, autor Tiit Kalluste)

Saame tuttavaks, Kristel Laas! Jutustage palun, kuidas olete jõudnud rahvamuusikani ning mis teid täna teie töös inspireerib? 

Minu juured on Pärnus, kus ka oma muusikateed alustasin. Mul oli maailma kõige toredam esimene õpetaja Reet Nurming ning ägedad koolikaaslased, kellega sai palju nii pilli mängida kui esineda. Mängisime väga erinevat repertuaari, erinevate maade rahvamuusikat sealhulgas. Olen tüdrukupõlvest peale laulnud erinevates koorides, palju eesti koorimuusikat ja rahvalaule. See kõik on pannud rahvuslikkuse minus helisema ja oma maa muusikat armastama.  

Millise mälestuse või kogemuse varasematest pidudest võtate akordionite liigijuhina kaasa XIII noorte laulu- ja tantsupeo rahvamuusikapeole „Päriselt”? 

Laulupidudel olen käinud koolilapsest saati – mäletan päikeselisi ja palavaid proove või kontserte, kuid ka vihmakeep pea kohal laulukaare all laulmist. Ja alati, kui jõudsin tagasi koju Pärnusse, tormasin põllule esimesi maasikaid sööma. Kahjuks pole ma viimastel pidudel enam lauljana osalenud, sest olen paralleelselt olnud rahvamuusikapeo akordionite liigijuht. Tantsupeol olen käinud nautijana. 

Minu esimene, endise nimetusega pillipidu, oli aastal 2009, kus olin esimest korda akordionite liigijuht. See oli väga eriline ja suure õhinaga tehtud pidu. Seda muusikalist õhinat, armastust oma eriala, repertuaari ja inimeste vastu on jagunud ka seekordse rahvamuusikapeo jaoks. 

Nii rahvamuusikapeol kui laulupeol on kõlanud ka minu seaded. Need on samuti väga erilised mälestused.

Kuidas suhtestub rahvamuusikapeo akordionite repertuaar peo üldise juhtmõttega „Päriselt”? 

Selle aasta lugude valik sisaldab endas akordionile omast mitmepalgelisust. Repertuaar on pidulik ja suursugune ning päris oma inimeste loodud. See leevendab kurbust ja mitmekordistab rõõmu, rikastab üksiolemist ja kutsub noored kokku, haarab kaasa ja lennutab kaugustesse ning seda loodetavasti nii mängijale kui kuulajale meelepärasel viisil. Mängime südamest südamesse ja päriselt.

Kuidas repertuaar osalejat arendab ja milliseid väljakutseid see teie hinnangul osalejatele esitab? 

Akordionitele on sel aastal lood seadnud oma erialal silmapaistvad muusikud, kellest üks on viiuldaja ja neli akordionistid. Kontserdil kuuleb autoriloomingut ja seadeid nii noorematelt kui vanematelt tegijatelt.

Akordionite liigi mitmepalgelisuse kujundajad on sel aastal heatujuliselt tantsuline Tuulikki Bartosik, mõnusalt läbipõimunud ja südamlik Maimu Jõgeda, omamoodi leebelt äge ja krutskitest tulvil Lee Taul, ürgselt mõjuv rokilik Kulno Malva ning rütmi- ja meloodiameister, muhe Tiit Kalluste. Nõnda saab sel korral mängida palu, mille järgi jalga keerutada, rokkida, tantsida, laulda ja end lihtsalt mõnusalt tunda.

Akordionite liigi lood pakuvad mängijatele erinevaid tehnilisi väljakutseid, uudseid lähenemisi, huvitavaid karaktereid, ilusaid meloodiaid, erinevaid stiile, head tunnetust ja koosmänguoskust ning meeldivat musitseerimist.

Kuidas kollektiivid teie hinnangul koroonapandeemia siiani üle on elanud? Kas möödunud aastal 60. juubelit tähistanud noortepeo traditsioon on piisavalt tugev, et 40 aasta pärast oma 100. juubelit tähistada? 

Koroonapandeemia on meid kõiki mõjutanud, nii juhendajaid kui lauljaid, tantsijaid, pillimängijaid. Ühelt poolt on see meid raputanud, teiselt poolt pannud hindama kooskäimise, suhtlemise, koosmängu või -laulu võlu. 

Ma usun ja loodan, et 40 aasta pärast armastame ikka oma väikest Eestit, laulame eesti keeles, tantsime eesti tantse ja mängime eesti muusikat, kõik koos. Plaanin isegi sellel juubelil osaleda. 

 – Triinu Sikk