Saame tuttavaks, väliskollektiivide kuraator Eneli Vaasna

Esmakordselt kuraatoritööd tegev Eneli Vaasna naudib suhtlemist väliskollektiividega ja tunnet, kui teab, et saab inimesi aidata. Lapsest saati laulu- ja tantsupeo maailmas sees olnuna tunneb ta eriti suurt rõõmu selle üle, et saab nüüd anda kogu protsessi oma panuse.

Palun tutvustage ennast meie lugejatele – kuidas sai teist väliskollektiivide kuraator?

Kui kuulsin võimalusest panustada laulu- ja tantsupeo korraldamisse väliskollektiivide kuraatorina, olin rõõmsalt nõus. Kuna ma töötan igapäevaselt rahvusvahelises ettevõttes, kus mu töökeeled on inglise ja soome keel, uskusin, et saan anda oma panuse.

Kuna ma olen lapsest saati tantsimisega tegelenud ja ka ise varasemalt tantsupeol osalenud, siis ei ole tantsu- ja laulupeo maailm mulle võõras. Eelmisel tantsupeol osales esimest korda mu vanem laps ja mina sain selles protsessis olla kaasas nende rühma saatjana, mis oli mulle uus kogemus. Kui nüüd avanes võimalus panustada kuraatorina, siis rõõmustasin, et saan veel kolmandast küljest olla selle kõigega seotud.

Mida see väliskollektiivide kuraatori igapäevatöö üldse teile tähendab?

Mina olen vahelüli noorte laulupeo muusikatoimetajale Kersti Seitamile ja noorte tantsupeo tantsutoimetajale Vaike Rajastele, et nende töökoormust vähendada. Ma vahendan infot, vastan kollektiivide tekkinud küsimustele, aitan neid registreerimisega, võtan kandideerimisvideod vastu. Samuti olen nendega peonädalal – jagan näiteks käepaelu ja aitan nii, kuidas vaja.

Kui kaugel on väliskollektiivid hetkel oma ettevalmistustega?

Väliskoorid on oma esimesed videod juba ära esitanud ja aprilliks peavad nad ülejäänud laulude videod esitama. Tantsupeoliste tähtaeg videote esitamiseks on 20. märts. Peole pääsemise kohta saavad nad teada aprilli alguses, umbes samal ajal kui Eesti kollektiivid. 

Kuidas on seni väliskollektiivide tagasiside olnud? Millised on nende mured ja rõõmud ning suurimad väljakutsed?

Kõik on üldiselt väga positiivsed ja hästi meelestatud, eriti kuna vahepeal oli koroonaaeg. Alati mainitakse ära, et neil on väga hea meel jälle koos olla, õppida laule ja tantse. Nad ootavad juba väga aega, et saaksid tulla Eestisse laulu- ja tantsupeole. Samas on koroonaaeg ka negatiivset mõju avaldanud, sest proove ei ole saanud piisavalt teha ja seetõttu tuntakse, et ollakse veidi hädas. Aga kõige suurem on ikka peo-ootus.

Kui palju väliskollektiive peole pürgib ja kust nad tulevad?

Hetkeseisuga on meil kaks orkestrit, kümme laulukoori ja neli tantsukollektiivi. Pooled neist on varem meie pidudel osalenud ja pooled on uued. Peamiselt on tegu väliseestlastega. Esindatud on Rootsi, Soome, Saksamaa, Luksemburg, Austria, Ameerika Ühendriigid, Belgia ja Läti.

Kuna te teete seda tööd esimest korda, siis kuidas see tundub?

Ega ma ei osanud väga täpselt midagi oodata, aga mulle väga meeldib see, mida ma teen. Mulle on loomupärane, et ma tahan inimestele abiks olla. Ma naudin seda protsessi. Kui kellelgi on mingi mure, siis tean, et saan aidata ja leida lahenduse – näiteks aitan praegu leida majutust, sest väliskollektiivid peavad endale peonädalaks ise öömaja leidma. Kuna kõik on väga positiivselt meelestatud, on kogu suhtlus väga tore. 

Kas selles protsessis töötades on see pannud kogu laulu- ja tantsupeo liikumist teisiti vaatama või mõtestama?

Kuna mu ema on aastaid selles protsessis töötanud, siis seda kõrvalt nähes on mul tekkinud tohutult suur austus kogu meeskonna vastu, kes selle kõik suudab ära korraldada. See on aukartust äratav. 

– Triinu Sikk