Valgamaa kuraator Eha Mandel

Valgamaa pikaaegne kuraator Eha Mandel rääkis meile, kuidas on ettevalmistused suureks noortepeoks Valgamaal edenenud ja millisena näeb tema kuraatori rolli ning jagas palju muudki huvitavat.

Milline on teie igapäevatöö Valgamaal ja kuidas teist laulu- ja tantsupeo kuraator sai?

Igapäevaselt töötan Eesti Rahvakultuuri Keskuses rahvakultuuri spetsialistina ja kannan hoolt selle eest, et rahvakultuur oleks maakonnas hoitud ja jätkusuutlik.

2021. aastal helistas mulle Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimees Agu Kabrits ja tegi ettepaneku olla meie maakonna kuraator. Võtsin pakkumise suure rõõmuga vastu.

Mida laulu- ja tantsupeo kuraatori roll teie jaoks tähendab?

Kuraatorina olen justkui tugiisik meie kollektiividele ja oluline vahelüli või sild Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ning maakonna vahel. Minu jaoks tähendab kuraatori roll eelkõige suurt vastutust ja au. Laulu- ja tantsupidu on nagu suur ja uhke taimede kogu – iga maakond paneb oma kodukohas seemne mulda ja kasvatab oma taime, et suvel Tallinnas teiste maakondadega koos kõigile seda ilu pakkuda. Kuraatorid on need, kes aitavad neid taimi hooldada ja väetada.

Rahvakultuur on mulle väga südamelähedane ja kuraatori töö tegemine paneb silmad särama. Nii hea on näha, et meil on Valgamaal palju inimesi, kes soovivad kultuuri arendada.

Kui kaua olete kuraatoritööd teinud?

Olen laulu- ja tantsupeoga seotud juba ligi 15 aastat. 2007. aastal olin esimest korda kuraator koos tolleaegse Valga Maavalitsuse peaspetsialistiga kultuuri alal ning sellest ajast peale olen igal laulu- ja tantsupeol andnud kuraatorina enda panuse. 

Kuidas ettevalmistused XIII noorte laulu- ja tantsupeoks Valgamaal on kulgenud? 

Ettevalmistused on kulgenud rahulikult ja plaanipäraselt – esimene eelproov on läbitud, praegu käib ettevalmistus teiseks prooviks, tantsupeo komisjon on moodustatud,  täiendame eelarvet ja teeme palju muud.

Millised on suurimad väljakutsed järgmise aasta noortepeoks valmistumisel?

Kogu laulu- ja tantsupeo protsess on üks suur väljakutse. Kuid midagi konti murdvat pole – kõik laabub alati ilusti.

Kui palju kollektiive Valgamaalt XIII noorte laulu- ja tantsupeo poole teel on?

Praegu on nimekirjas pea 30 kollektiivi, umbes 550 osalejat. On rõõm näha, et noortel on suur soov ja kirg laulu- ja tantsupeo liikumises osaleda ning anda enda panus kultuuri ja traditsioonide säilimisse.

Maakond näitab end terviklikus ilus laulu- ja tantsupeo rongkäigus – millega Valgamaa meid sel korral rongkäigus üllatab?

Üllatus ei üllataks, kui selle praegu välja räägin. Meil on palju vahvaid ideid, kuid peame veel arutelusid pidama. Kindel plaan selgub lähiajal.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte on „Püha on maa“. Mis on need kõige erilisemad paigad või lood või väärtused, mida Valgamaa lapsed võiksid oma kodust pühana oma ellu kaasa võtta?

Igal Valgamaa noorel on kindlasti oma kodukohas südamelähedane paik või inimene, kelle-mille juurde alati tagasi tulla. Meie maakond on eriline, sest Valgamaa sees kohtuvad mitme kihelkonna piirid – maakonnas on Hargla, Otepää, Sangaste, killuke Mulgimaad ja Läti poolelt on Valga maakonna all ka Luke kihelkond. Igal paigal on oma kultuurilised eripärad ja lood. Loodan, et noored võtavad oma kodupaiga erilisuse kaasa ja annavad tulevikus tükikese sellest edasi ka oma lastele, lastelastele.

– Lisl Harriet Mikko