XIII laulu- ja tantsupeo repertuaar kõlab juba üle Eesti

XIII noorte laulu- ja tantsupeo “Püha on maa” repertuaari on kollektiivid õppinud juba pikalt, et juba mõne kuu pärast laulu- ja tantsupeol neid ühiselt laulukaare all ja Kalevi staadionil esitada. Laulupeo tiim uuris, millised repertuaaris olevaid tantse ja laule oma kodukandi inimestele esitatud on ning kuidas on kollektiividel repertuaari õppimine sujub.  

Laulu- ja tantsupeo SA viis läbi küsitluse, et välja selgitada, millist rolli mängib XIII laulu- ja tantsupeo repertuaar kogukondade sündmustel, milliseid teoseid on kollektiivid kasutanud oma kontsertide kavades ning millised plaanivad kasutada kevadistel esinemistel. Tulemustest selgus, et esitatakse nii uudisloomet kui tuntumaid teoseid ning pea kõik kollektiivid plaanivad kevadhooajal toimuvatel esinemistel XIII noorte laulu- ja tantsupeo “Püha on maa” repertuaari esitada. 

„Laulupeo laulud kõlavad üle terve Eesti. See teeb uudisteosed juba enne suurt pidu tuttavamaks ning annab lauljatele indu jõuda ikka suure laulukaare alla,“ nentis Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Margus Toomla. 

Üheks enim esitatavaks palaks võib uuringu esmaste tulemuste põhjal pidada Peeter Konovalovi poolt Heiti Talviku sõnadele kirjutatud laulu „Legendaarne“, millele on seade teinud Tõnu Kõrvits. 

Liikide repertuaarist tõusis mudilaskooride seast esile enim esitatud palana “Rõõm on täitnud maa”, mille autoriteks on Martin J. Sildos ja Hanna Grete Rebane. Samuti plaanitakse enne suvist laulupidu esitada “Kodulaulu”, mis on loodud Ülo Vinteri poolt. Lastekooride repertuaarist on enim esitatud Olav Ehala ja Juhan Viidingu “Tõeline jõud” ning Karin Kuulpaki ja Ernst Enno “Kodu”. 

Poistekooride lugudest kõlavad enim “Las jääda ükski mets” ja “Loome elu ilusa”, millest esimese autorid on Andres Valkonen ja Leelo tungal, seadnud Tõnis Kõrvits ja teise autorid Rasmus Puur ja Veiko Tubin. Segakooride repertuaarist on esitatud Olav Ehala ja Juhan Viidingu “Kodulaulu” ning ühendkooride valikust “Elu on voolamine”, mille autoriteks on Mariliis Valkonen ja Ly Seppel-Ehin. Puhkpilliorkestri repertuaarist esitatakse enim kõigile tuttavat viisi “Majakene mere ääres”, mille autoriks on Ülo Vinter ja seadnud Martin Pajumaa. 

Laulupeo nimel ollakse nõus pingutama

„Kui õpitav laul meeldib, siis muusikalised raskused ei loe,“ nentis koorijuht Tiiu Schüts. Tema hinnangul on kava õppimine kulgenud mõõdukalt raskelt ja aja nappuses, sest tänapäeva koolielu viib õpilasi sageli koolimajast välja. „Kooriproovist on tihti ka puudujaid – kes õppekäigul, kes spordivõistlustel, kellel koolikohustused ja kes haiged. Abiks on olnud mõned lisaproovid häälerühmades nii argipäevadel kui nädalavahetustel ning pitsa söömine kooriharjutuste vaheajal motiveerib noori,“ lausus Schüts.  Ta rõõmustas, et laulupidu motiveerib noori palju ja selle nimel ollakse nõus pingutama.

Tantsud, mida tantsupeo repertuaarist enim esitatud on “Mängumops” ja “Põrand Põrub”, mis kuuluvad 2.-3. klasside repertuaari. Samuti plaanitakse esinemistel tantsida “Pulgatantsu”, mida esitavad nii 3.-4. kui 7.-9. klasside segarühmad. Noorte segarühmade seas koorus tulemustest, et ülekaalukalt esitatakse “Elotähti” ning populaarne on neiduderühmade esituses olev “Kaokene”. Loomulikult on rohkesti tantsitud ka alati tantsupidude repertuaari kuuluvat “Oige ja vasembat”. 

Covid-19 viirus on jätnud repertuaari õppimisse oma jälje

Tantsujuhi Kaja Oja sõnul on repertuaari õppimine läinud üle kivide ja kändude, sest haigused panevad lapsi puuduma. “Kõige suuremateks takistusteks repertuaari õppimiseks on puudumised – koroona pole kusagile kadunud, lisaks luuravad igasugused muud tõved lapsi. Need, kes on tugevad ja terved, on omandanud repertuaari väga hästi ja just nendele saan mina õpetajana toetuda ka puudujate kiiremaks järele aitamiseks. Kergesti ei tule küll midagi, ikka väga suure ja järjekindla tööga on kõik saavutatud,” nentis tantsujuht kuid avaldas, et lapsed ja noored pakuvad oma energiaga väga suurt rõõmu. “Nende pärast ma seda ju teengi!” sõnas Oja. 

Ta selgitas, et ka Covid-19 periood jättis tantsurühmadele oma jälje. “Pererühma moodustasin just seetõttu, et eelmised kaks aastat sai nii vähe proove teha. Õnneks eelmisel kevadel oli meil kohalik tantsupidu, mis siiski andis noortele võimaluse esineda ja ka aru saada, et tulemuse nimel peab tööd tegema,” lausus tantsujuht.