XIII noorte tantsupeo noorte segarühmade liigijuht Maido Saar

„Laulu- ja tantsupidu on nii tugev ja pikk traditsioon, et sellist suurt liikumist peatada, peab juhtuma midagi väga erakordset,“ arutas C-noorte segarühmade liigijuht Maido Saar tantsupeo traditsiooni üle. Rääkisime Saarega lähemalt, kuidas ta leidis tee tantsuni, mis teda töös inspireerib ja kuidas noorte segarühmade repertuaar on seotud tantsupeo etenduse ideega.

LIIGI KUNSTILINE TOIMKOND:

• Maido Saar (liigijuht)
• Marius Aave (assistent)

KAVA:

Liigitantsud:

• Vat nii! Agne Kurrikoff- Herman/ Niks Suns „Kandletegu“/ seade tantsupeole Aare Külama
• Jalad maas Aveli Asber/ Piret Laikre „Labajalg“/ seade tantsupeole Tonio Tamra
• Elotähti Maido Saar/ Mari Kalkun „Sata, sata!“/ seade Rasmus Puur
• Pulgatants Elo Unt/ Peeter Piilpärk “Lubja talu omaniku noorema tütre kosjalugu” (Jõelähtme)/ seade Matis Leima

Ühistantsud:

• Oige ja vasemba Ullo Toomi seade/ rahvaviis
• Finaal Üle mere Rasmus Puur/ Indrek Koff

Saame tuttavaks, Maido Saar! Rääkige palun, kuidas olete jõudnud tantsuni ning mis teid teie töös täna inspireerib? 

Esimene kokkupuude tantsuga oli mul seitsmendas klassis. Ma olen pärit Lõuna-Eestist ja sealses küla kultuurimajas oli tantsuring, kus oli nagu ikka poistest puudus. Kuna ma olin juba seitsmendas klassis väga liikuv ja tantsuline, siis kutsuti mind tantsurühma tantsima. See oli üsna naljakas kogemus ja ega ma sealsest tantsust väga midagi ei mäletagi. Sel ajal tants ei olnudki niivõrd oluline, vaid pigem sealne kambavaim ja seltsielu, mis tantsuringiga kaasnes. Kaheksandas klassis läksin Viljandi Kultuurikooli õppima ning ka seal kutsuti mind tantsurühma tantsima ja just selle rühmaga käisin ma ka oma esimesel tantsupeol.

Peale seda otsustasin minna õppima Tallinna Pedagoogilisse Instituuti tantsujuhtimist.

Eelkõige inspireerib mind selle töö tegemise rõõm ja lisaks hoiavad mind üleval värsked ideed, mis selles protsessis tekivad. Samuti mind väga inspireerib saavutuste rõõm, mille saame, kui me näeme peale pikka protsessi noorte arengut.

Millise mälestuse või kogemuse varasematest laulu- ja tantsupidudest võtate liigijuhina kaasa XIII noorte laulu- ja tantsupeole „Püha on maa”?

Olles pikka aega olnud seotud tantsupidudega, on mul kogemusi väga palju. Ma usun, et me elamegi nende kogemuste pealt. Iga kogemus on alati väga hea, olgu see nii positiivne kui ka negatiivne. Ma tean millised ohud võivad mingis situatsioonis varitseda ja ma oskan noorematele anda soovitusi, mida teha teatud olukordades. Kuna aeg on väga limiteeritud, siis lavastust kokku pannes on mõned nipid ja teadmised, mida ma olen õppinud kasutama. 

Samuti on mulle väga palju soovitusi ​​andnud vanemad pedagoogid, kes on enne olnud tantsupeol. Näiteks Ülo Luht on mulle väga-väga palju kogemusi jaganud.

Kuidas asetub XIII noorte tantsupeo C-noorte segarühmade repertuaar tantsupeo etendusse nimega „Sillad”?

Meie repertuaar on väga mitmekülgne ning erinevate emotsioonidega. Meil on kolm põhitantsu. Esimeses tantsus „Vat nii!” ollakse justkui väikesed vasikad, kellel ei ole veel kindlust ning seal lastakse kõik emotsioonid valla, mis noorel inimesel veel on. Teine lugu „Jalad maas” on juba selline, kus tõesti ollaksegi jalad maas ja siht silme ees. Noor teab, kuhu ta läheb ning mida ta tahab. See iseloomustab keskkooli viimases klassis olevat noort. Kolmas tants „Elotähti” on justkui tõdemus ja arusaam, kui olulised on noorele sillad, mis me loome oma pere, kodu ja kaaslastega.

Kuidas repertuaar osalejat arendab ja milliseid väljakutseid see osalejatele esitab?

Tantsupidu alati oodatakse sellepärast, et siis tuleb uus repertuaar. Uut repertuaari koostades panime teadlikult raskusastmed paika ja arvestasime neid raskeid aegu [koroonapandeemia, mis tugevalt mõjutas tantsuliikumist – autori märkus] , mis meil olid. Me vaatame alati üle, et repertuaar oleks jõukohane, ta peab väljakutseid esitama aga samas ka ei tohi üle jõu käiv olla. 

Me võime ju teha väga raske tantsu, aga sellel ei ole mõtet. See matab motivatsiooni maha ja lisaks poleks see õpetajale metoodiliselt ka õige. 

Kuidas on kollektiivid teie hinnangul koroonapandeemia tänaseks on üle elanud? Kas möödunud aastal 60. juubelit tähistanud noortepeo traditsioon on piisavalt tugev, et 40 aasta pärast oma 100. juubelit tähistada?

Kindlasti see periood mõjutab meid. See töö, mida me teeme on järjepidev ja iganädalane ning seega kui see tsükkel läheb natukenegi katki, siis tekivad väikesed augud. Kõige raskem on väikestel ehk esimestel ja teistel klassidel, kellel tahes-tahtmata ära jäänud tundide tõttu on jäänud kaks esimest astet vahele. 

Muidugi see raske aeg jättis oma jälje ja mõjutab meid, aga ta ei jäta sellist suurt ja rasket auku, et me peame nüüd peast kinni hoidma. Me saame sellest kindlasti üle!

Laulu- ja tantsupidu on nii tugev ja pikk traditsioon, et sellist suurt liikumist peatada, peab juhtuma midagi väga erakordset. Mina usun, et seda ei saa keegi kunagi kinni panna, kuna see ratas veereb juba nii tugevalt.

 – Liisa Kaseorg