Harjumaa kuraator Ruth Jürisalu

1997. aastast Harjumaa laulu- ja tantsupeo kuraator olnud Ruh Jürisalu räägib, et on ise õppinud ja kasvanud selleks rolliks ning tunneb rõõmu selle üle, et võrreldes eelmise laulu- ja tantsupeoga on Harjumaa osaliste arv pea 1000 inimese võrra suurenenud. 

Palun tutvustage ennast meie lugejatele – milline on teie igapäevatöö Harjumaal ja kuidas teist laulu- ja tantsupeo kuraator sai? Kui kaua olete kuraatoritööd teinud?

1997 läksin ma tööle Harju maavalitsuse kultuuriosakonda ja sellest ajast olen ma olnud seotud laulu- ja tantsupeo korraldusega. Olen kogu selle aja töötanud maavalitsuses, hiljem Harjumaa Omavalitsuste Liidus. Eks see igapäevatöö on kultuuri ja spordi tasakaalustatud areng maakonnas. Maakonna ühistegevused, noortele ja täiskasvanutele väljundite pakkumine, maakonna tasandil ürituste korraldamine. 

Mul on kuraatorina ka assistent Merike Hallik. Ta on Eesti Rahvakultuuri Keskuse töötaja, nagu paljud maakonna kuraatorid. Kuna me töötame füüsiliselt ühes majas ja ühes kohas, siis on meil väga hea koostöö. Ta ongi koostöö – meil ei ole nii, et üks teeb ühe liigutuse ja teine teise. Kõik kulgeb sujuvalt, kellel parajasti millekski aega on. Eelproovides oleme me kahekesi kohal – Harjumaal on ka palju suuri ja pikki eelproove, mitmete saalidega. Nüüd, kui proovid saavad tehtud ja arvutitöö läheb edasi, siis võib-olla hakkame jagama üksikasjalikumalt, kes tegeleb näiteks majutuse või rongkäiguga, kes erineva informatsiooni kogumisega. 

Mida laulu- ja tantsupeo kuraatori roll teie jaoks tähendab?

Ma olen ise õppinud ja kasvanud selleks rolliks. Olen õppinud laulmist ja dirigeerimist. Küllap on minu elus antud rohkem korralduslikku oskust ja olen jäänud praeguse töö peale, aga mitmed dirigendid on minu kooli- ja grupikaaslased. Nendega on alati tore kokku saada ja neid selles protsessis aidata.

Kuidas ettevalmistused XIII noorte laulu- ja tantsupeoks Harjumaal on kulgenud? Millised on suurimad väljakutsed järgmise aasta noortepeoks valmistumisel?

Sujuvalt ja hästi. Tänaseks on tantsupeo eelproovid juba läbi, laulupeo eelproovid ja orkestrite proovid veel toimuvad. 

Ju ma olen selle aja jooksul näinud kõike, nii et miski mind väga ei üllata. Ma vaatasin ka võrdlusena eelmisel laulu- ja tantsupeol osalenute arvu ja sel aastal on meie poolt see arv ilmselt üle 1000 inimese võrra suurem. Muidugi oli neid, kes poolel teel, protsessi käigus, maha jäid, aga üldiselt ma arvan, et meie kollektiivid on päris hästi taastunud.

Kui palju kollektiive Harjumaalt XIII noorte laulu- ja tantsupeo poole teel on?

Meil on Harjumaalt peole pürgimas umbes 220 kollektiivi. 

Maakond näitab end terviklikus ilus laulu- ja tantsupeo rongkäigus – millega Harjumaa meid sel korral rongkäigus üllatab?

Meil on 15 omavalitsust ja neil on juba välja töötatud teatud ühtse kujundusega elemendid, mida on varem kasutatud ja mida kasutatakse ka nüüd. Harjumaa omavalitsused on suured, näiteks Viimsist on üle 800 osaleja, Rae vallast üle 700 osaleja. Nad on teiste mõttes juba nagu omaette maakonnad. Selles suhtes ei tee me jõuliselt ühtset kujunduse elementi, vaid omavalitsused tulevad välja oma sümboolikaga, mida nad tahavad näidata. 

XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte on „Püha on maa“ . Mis on need kõige erilisemad paigad või lood või väärtused, mida Harjumaa lapsed võiksid oma kodust pühana oma ellu kaasa võtta?

Ma kardan, et ma ei ole see inimene, kes julgeks midagi üheselt välja öelda, mis võiksid olla kõigi nende osalejate mõtted. Aga ma usun, et juhendajad ja lapsed on selle ettevalmistuse käigus nii repertuaari kui peo ideed läbi mõtestanud ja kõik enda jaoks oma püha leidnud, mis see siis kellegi jaoks parajasti on. See on rohkem iseendast otsimine. 

Aga kuraatorina, mõeldes sellele, mis on minu jaoks me tänases elus, poliitikas ja maailmavaates püha – see, et me üldse saame tulla vabas Eestis endiselt kokku laulu- ja tantsupeole, UNESCO kultuuripärandit tähistama. Tänases maailmapildis tooksin ma selle välja. 

– Triinu Sikk