„Laulu- ja tantsumängud“ – saade, mis taaselustab mälestused laulu- ja tantsupidudest

Ajakirjaniku ja saatejuhi Margus Saare sõnul on laulu- ja tantsupidu üritus, mis puudutab lähedalt pea kõiki eestlasi, isegi siis, kui inimene ise päriselt peol ei osalegi. Rääkisime Saare kui laulu- ja tantsupeo ERR-i vastutava toimetajaga lähemalt, kuidas pidu teleekraanidel kajastatakse ning kust tuli idee luua reedeõhtusesse eetrisse laulu- ja tantsupeo teemaline viktoriinisaade „Laulu- ja tantsumängud“. 

Ühes selle aasta märtsikuus eetris olnud Klassikaraadio saates mainisite, et laulu- ja tantsupeo liikumine on teie jaoks oluline. Alustame siis algusest – mis teid laulu- ja tantsupeoga seob?

Mind seob ikkagi eelkõige see, et mulle väga meeldib laulu- ja tantsupidu. Ma sattusin kunagi nooremana noorte laulupidu kommenteerima, hiljem olin rongkäigu saatejuht ja sealt kasvaski edasi nõnda, et pea iga laulu- või tantsupeoga veerandsaja aasta jooksul olen ma kuidagimoodi seotud olnud – nüüd siis rahvusringhäälingu produtsendi ja vastutava toimetaja rollis. 

Minu jaoks on laulu- ja tantsupidu kogu tervikuna tore protsess. Suur tantsija ma ei ole ja lauluhääl mul samuti puudub, aga sellegipoolest naudin seda suvist sündmust. Eelkõige sellepärast, et kõik eestlased tulevad kokku, on rõõmsad, õnnelikud, tõstetud ja kes siis ei tahaks sellest osa olla.

Eelnevalt olete laulu- ja tantsupeoga seoses olnud erinevates rollides, nii kommentaator kui nüüd siis ka vastutav toimetaja. Sel aastal lisandus aga nagu üks amet juurdegi – olete ETV-s reedeti saate “Laulu- ja tantsumängud” saatejuht. Kust tuli idee luua reedeõhtuse televiisorivaataja seltsi koori- ja tantsuteemaline mängusaade?

Idee tuli tegelikult ikka sellest, et varasemalt on meil eetris olnud nüüdseks juba kaks hooaega sarnane saade pealkirjaga „Orkestri mängud“. Kuivõrd „Orkestri mängudes“ oli keskmes klassikaline muusika ja klassikalised heliloojad, siis tekkis mõte, et miks mitte teha sarnane saade, mille keskmes on hoopiski laulu- ja tantsupeo laulud-tantsud. 

Saate eesmärk on püüda vaatajale meelde tuletada seiku laulu- ja tantsupeo ajaloost, näiteks millal või mis asjaoludel mingi kindel traditsiooniline laulupeo laul sündis, sest ka noorem vaataja peaks peo tausta ning ajalugu teadma. Samuti tahame saatega taaselustada mälestusi. Mälestusi, mis on osalejatel pidude käigus tekkinud. 

Saade on mõnes mõttes justkui ka suvel saabuva peo soojendus. Ma arvan, et laulu- ja tantsupidu puudutab lähedalt ikkagi pea kõiki eestlasi. Isegi kui sa ise laulja või tantsija ei ole, siis su laps, õde, vend või sõber ikka on. 

Mille järgi saates võistlevatesse võistkondadesse osalejaid valite? 

Esiteks oleme püüdnud valida inimesi, kes on laulu- ja tantsupeo nii-öelda fännid. Ja teiseks neid, kes on päriselt saabuva XIII noorte laulu- ja tantsupeoga seotud ning keda peaks peo saabudes esile tõstma. Kooride ja tantsurühmade puhul oli meie eesmärk siiski näidata kõigest natuke kõike ehk kui üks saade esineb lastekoor, siis teises saates astub üles meeskoor.

Saatejuhina küsite võistkondadelt erinevaid küsimusi. Kui palju on teile endale olnud küsimused nii-öelda “ahhaa” momendid, et vot seda ma laulu- ja tantsupeo kohta ei teadnudki?  

Enam-vähem olen ma siiski kõigega tuttav. Saate põhiküsimused koostas Tiit Naarits, aga  samas tahtsime ise ka midagi juurde mõelda. Tihti mõtlesime küsimusi selle põhjal, kes saatekülalised on. Püüdsime ühendada küsimusi saatekülaliste taustaga, näiteks kui võistlejatiimides oli Mait Agu (koreograaf ja mitmete tantsupidude legendaarne üldjuht – toim.) kunagisi tantsuõpilasi, siis püüdsime küsimused ikka koostada nii, et võistlejad saaks vahetuid kogemusi vastustes esile tuua või juurde rääkida. Küsimuste eesmärk on siiski mitte kontrollida ainult faktiteadmisi, aga ka taaselustada inimeste mälestusi seoses laulu- ja tantsupeoga. 

Kas saabuva noorte laulu- ja tantsupeo raames on Eesti Rahvusringhäälingul veel midagi plaanis? 

Ikka püüame nüüd hoida seda laulu- ja tantsupeo nooti üleval. Vikerraadios on meil pühapäeva hommikuti saade „Laulupeo nähtamatud lood“ ja oleme püüdnud rohkem ka uudiste ja igapäevateemade sisse pikkida just laulu- ja tantsupidu. Mida rohkem suve poole, seda rohkem hakkavad ka meie raadioprogrammid või näiteks „Ringvaade“ või „Terevisioon“ peo tulekut kajastama. Seega jah, ERR-i eesmärk on siiski peo saabudes laulu- ja tantsupeo teemasid võimalikult palju pilti tuua.

– Karmen Kikas