Ökoloog ja professor Aveliina Helm: „Iga kevad on suur algus, uus ärkamine ning siinsele põhjamaisele loodusele taas uus võimalus”

13.04.2023

Kevad on käes ja loodus ärkab taas talveunest. Tartu ülikooli ökoloog, professor Aveliina Helm rääkis meile, mida kevade saabumine looduse jaoks tähendab ja mida igaüks saab looduse heaks teha. Lisaks jagas Helm soovitusi, mida kevadel tähele panna.

Mida tähendab kevade tulek looduse jaoks?

Iga kevad on suur algus, uus ärkamine ning siinsele põhjamaisele loodusele taas uus võimalus. Aga mitte ainult looduse, vaid ka meie jaoks – kõike seda, mis jäi looduse heaks eelmisel aastal tegemata, saab sel aastal ette võtta.

Mida saab igaüks kevadel looduse heaks teha?

Igaüks saab panustada looduse käekäigu parandamisse, eriti oma kodu ümber. Kevaditi saab elurikkuse suurendamiseks kodumaiste liikide seemneid külvata, kas lillekasti või koduaia peenrale, ja siin-seal, eriti just liigirikkamates kohakestes, muru niitmata jätta. Soovitan hoolikalt tähele panna, et kevadiste kraamimistööde käigus kellegi poolt veel asustatud talvekorterit kogemata ära ei korista. Nimelt võivad kõrretuustid, talvel püsti jäänud sarikaliste varred, sügise jooksul kogutud oksahunnik olla kuni soojade ilmadeni veel erinevate putukate poolt asustatud.

Julgustan kõiki olema sel aastal pisut laisemad aednikud. See, mis meie silmale tundub hooldamata ala, võib paljudele meiega eluruumi jagavatele liikidele olla kaunis kodu. Elurikkust soosib niitmata aianurk, mahalangenud ja kõdunev tüvi, surnud puu püstine tüvi, vana kiviaed, lehehunnik, oksakuhil või sammaldunud kivi. Soovitan uurida ka Rohemeetrit (www.rohemeeter.ee) ning leida sealt veel erinevaid näpunäiteid, mida oma ümbruskonnas looduse heaks teha.

Mis teile kevade puhul enim meeldib?

Minu kõige sügavam elamus kevaditi on see kiire n-ö plahvatus, mis looduses esimeste soojade nädalate jooksul, eriti just pärast esimesi soojasid vihmasid toimub. Milline tormamine! Taimekesed kiirustavad mullast välja, putukad asuvad tegutsema, linnud hõiskavad ja mulle tundub, et eelkõige justkui suurest rõõmust kevade ja elu üle.

Enne, kui silmigi jõuad pilgutada, on lopsakus taas meie ümber nagu võluväel. Mõnikord mõtlen sellele kogusele veele, mida puud asuvad kevade saabudes maast võrasse pumpama. See hulk juurtest teistesse taimeosadesse liikuvat vett ja mineraalaineid on võimas ning see tohutu liikumine toimub kõik meie silma eest varjatult.

Mida soovitaksite kevadel märgata?

Kevadel tasub hakata kirja panema esimesi kohtamisi-märkamisi: esimene kuuldud kuldnokk, musträstas, kiivitaja, lõoke ja ööbik; esimene õitsev sinilill, ülane, paiseleht, võilill ja nurmenukk; esimesed lehed ja õied toomingal, mustsõstral, kasel ja vahtral; esimene liblikas, kimalane, erakmesilane, esimene soe kevadvihm ning esimene ööpäevane keskmine temperatuur üle 5 kraadi ja esimene soe päev üle 13 kraadi. Loodusvaatlused pakuvad rõõmu ja aitavad iga möödunud kevadet meenutada. Oma vaatlusi soovitan lisada ka Loodusvaatluste andmebaasi. Sellega aitad Eesti looduse mitmekesisust kaardistada.

Vaata lähemalt:

– Lisl Harriet Mikko

Vaata tervet uudiskirja