„Su Põhjamaa päikese kullast” maestro Alo Ritsingu silmade läbi
13.04.2023
„Su Põhjamaa päikese kullast” on igas mõttes väga eriline lugu. Vaid paar kuud peale laulu loomist, pälvis lugu 1934. aastal koorilaulude võistlusel K. Türnpu nimelise auhinna. Alo Ritsing ütleb aga, et auhinna saamine ei tähenda alati laulu püsima jäämist. „Selle laulu väärtus seisneb selles, kui kaua on lugu laulupidude tähelepanu all olnud. „Su Põhjamaa päikese kullast” on ette kantud väga mitmetel üldlaulu- ja noortepidudel,” lisab Ritsing. Ta räägib, et lugu pole alati noormeestekooride repertuaaris olnud – nii nagu on see XIII noortepeol. Laulu on laulupidudel ette kandnud nii üld- kui segakoorid ja isegi lastekoorid.
Laulu iseloomustab Ritsing aga kahe väga märgilise sõnaga: laulupeolik ja hümnilik. „Laulupeolik laul on selline, mis ühendab endas heli- ja luulekunsti ning mõlemad on võrdselt väga heal tasemel. „Su Põhjamaa päikese kullast” ongi just selline laul, mistõttu on see ikka ja jälle laulupidude repertuaaris,” ütleb Ritsing. Ta räägib, et hümnilik laul on aga selline lugu, mis ülistab kodumaad, selle rahvast ja rahvust. „Hümnilik laul peab olema heas mõttes lihtne, seal ei tohi olla väga palju hüppeid, sest lugu peavad saama laulda kõik riigi kodanikud,” lausub Ritsing. Maestro toob välja ühe huvitava fakti „Su Põhjamaa päikese kullast” kohta: „1930ndatel oli lugu üks Eesti hümni kandidaate, aga ilmselt jäi ta ikkagi muusikalisel põhjusel valimata – loo ulatus on päris suur, muidugi ka rütmiline eripära.”
Alo Ritsing on meie vestlusele kaasa võtnud mitu laulikut, mis on kõik erinevatel aastatel välja antud. „Sõnadega on selline huvitav segadustekitav lugu,” lausub Ritsing, kui näitab 1938. aasta laulikut, “Eesti ajal oli kolmandas salmis fraas „riik Põhjamaa riikide peres”, kuid nõukogude ajal muudeti sõnad ära ja lauldi „riik töörahva riikide peres.” Ritsing räägib, et inimesed pidid ise laulikus sõnad ära muutma, et laulu üldse laulda saaks. “Alles 90ndate alguses, kui juba sinimustvalget lippu julgeti välja panna, muudeti sõnad tagasi,” lisab ta.
Ritsing räägib veelgi loo erilisusest. „Laul ise on väga ilusa fraasikujundusega. Tunnen, et loo lõppedes mõjub kõik see, mida lauluga öelda soovime,” ütleb Ritsing. Ta lisab, et lugu kruvib pinget ka dünaamilises mõttes ning nii laulja kui kuulaja tunneb, et lugu aina kasvab kuni jõuab kulminatsioonini. „Muusikaline ülesehitus peab olema väga selge ja selle loo puhul on see kindlasti nii,” ütleb Ritsing.
2007. aastast, kui Alo Ritsingu juhatusel seda pala X noortepeol koorid esitasid, on möödas juba palju aastaid, kuid Ritsing mäletab selgelt, mis tunne oli dirigendipuldis seista. „Mäletan eredalt, kui mõnus ja hea oli seda laulu juhatada. Kõik tuli väga loomulikult, ma ei pidanud koori juhtides mingeid imevigureid tegema, et kõik kaunilt välja tuleks,” jutustab Ritsing enda mälestustest. Ta räägib, et pidi väga hoolega mõtlema, kuidas „Su Põhjamaa päikese kullast” tempoliselt, dünaamiliselt ja fraasikujunduselt toimida võiks. „Mõte oli laulu ette kanda nii, et seda oleks lauljal meeldiv laulda, samal ajal pakkudes talle muusikalist pinget,” sõnab Ritsing. „Kõik see tegevus sai tolleaegselt kunstiliselt juhilt Aarne Saluveerilt positiivse hinnangu, mis tõi minus väga tugeva emotsiooni esile,” ütleb Ritsing. 2007. aasta noortepeol liitusid noormeestekooridega ka üliõpilasmeeskoorid. Ritsing ütleb, et nad täiendavad ja annavad tuge. “Seltskond peab laulukaare all olema suur ja võimas,” lisab ta.
Meeskooride repertuaari lauluvalikut kiidab Ritsing väga. „Su põhjamaa päikese kullast” poeb tema arvates kindlasti nii lauljale kui kuulajale hinge, sest laulu tähendus on suur, kuid samas väga selge. “Laulupeo laulu tekst ei tohiks olla peidetud mõttega – kuulaja peab kohe laulu mõttest aru saama. Peidetud mõte ei ole paraku laulupeol kohane,” sõnab Ritsing.
Lõpetuseks loeb Alo Ritsing ette Tuudur Vettiku sõnad, mille sõnum võtab väga hästi kokku ka Ritsingu enda mõtted: „Laul, koorilaul, on muusikapala, mille kaudu me pääseme inimhingele kõige lähemale. Otsekohe, siiralt. Kuna see koosneb kahest väga mõjuvast vahendist – helikunstis ja luulekunstist.”
– Maria-Johanna Vompa