„Väike eestimaine laul“ ühendab harmoonilise põnevuse ja sügavad mõtted

Seekordse, XIII noorte laulupeo segakooride liigijuht Valter Soosalu, kes on muuhulgas ka ansambli Põhja Konn laulja ja klahvpillimängija, räägib, mille poolest on Erkki-Sven Tüüri teos „Väike eestimaine laul“ eriline ja kuidas laulupeol teistkordselt kõlav laul temani jõudis.

Valter Soosalu, juhatate laulupeol Erkki-Sven Tüüri teost Leelo Tungla sõnadele „Väike eestimaine laul“. See on kirjutatud 2009. aasta laulupeo jaoks ja nüüd 14 aastat hiljem jõuab see taas laulupeole. Mis selle laulu teie meelest eriliseks teeb?

Minu jaoks on see laul haruldane kombinatsioon suurepärasest tekstist ja väga leidlikust helikeelest. Leelo Tungal suudab väga põhjapanevad mõtted väga lihtsasti välja öelda. See on suur kunst. Erkki-Sven Tüür oskab hoida harmoonilist põnevust, mis täpselt õigel hetkel vajaliku lahenduseni jõuab.

Olete selle valinud ka oma bändi Põhja Konn repertuaari. Kuidas see pala teieni jõudis?

Leidsin selle laulu seoses laulupeo repertuaariotsingutega. Tundsin kohe, et Tüürile omaselt sobiks see laul ka rokkansambli kontseksti nagu valatult.

Kas laulupeo repertuaari esitasite selle pala teie või kuidas see laulupeo palade hulka jõudis? 

Kogu laulupeo kava kokkupanek on üks suur koostöö. Kõik dirigendid näevad vaeva, et leida võimalikult palju häid laulukandidaate. Konkreetselt selle laulu mõttele tulin antud peo puhul küll mina, aga tegelik lõpptulemus on meie kõigi ühistöö summa. Kogu kunstiline toimkond mõjutab üksteist risti-rästi ning üksteist toetatakse väga ka väljaspool oma koori- või orkestriliiki.

Millest lähtusite sellele laulule seade tegemisel? Mille poolest see erineb 2009. aasta laulupeol esitatust? 

Seekordse seade suurim erinevus on koosseisus – varasema lastekoori asemel laulame teost nüüd segakooriga. Samuti on koosseisumuutusi saatepartiis, orkestrile on lisandunud ka bänd. Originaalvariandist see seade väga palju ei erine, kogu meloodia-, harmoonia- ja rütmipilt on sama, mis aastal 2009.

Lisaks sellele, et olete teinud laulule seade, juhatate seda ise laulupeol. Kuidas proovisaalides kuuldu põhjal koorid selle laulu õppimisega hakkama saavad?

Laulu tehniline keerukus peitub pikkades nootides. Seotud maneeri ja mahlaka tooniga laulmine nõuab head vokaalset ettevalmistust. Kuna paljud meie lauljad on väga noored, tuleb neid aeg-ajalt julgustada ka selles, et nad julgeksid oma häält rohkem kasutada.

Mida sooviksite lauljatele, keda laulupeol juhatate?

Soovin kõigile laulupeol osalejatele tööindu, aga lõpuks laulukaare all kõige enam ikka rõõmu koos laulmisest. See vaev, mida me kõik ettevalmistusperioodil näeme, tasub end seal alati kuhjaga ära.

– Karmen Kaukver