Viljandimaa kuraator Kai Kannistu

„Ainult oska abi küsida, küll lahendused leitakse,” kirjeldab esmakordselt kuraatori ametis tegutsev Kai Kannistu kuraatorite võrgustikku. Loe lähemalt, kuidas ettevalmistused suviseks noortepeoks Viljandimaal on kulgenud, kuidas Kannistu jõudis kuraatori ametini ning miks on tema meelest oluline, et lapsed saaksid pealinnas peetavat laulu- ja tantsupidu kogeda.

Palun tutvustage ennast meie lugejatele – milline on teie igapäevatöö Viljandi maakonnas?

Olen töötanud kultuurivaldkonnas juba kolmkümmend aastat, viimased kolm Viljandimaa Omavalitsuste Liidus kultuurinõunikuna. Minu töö peamiseks eesmärgiks on Viljandi maakonnas kultuurikoostöö elluviimine ning Viljandimaa kultuuriloolise eripära ja identiteedi säilitamise tagamine ning arendamine.

Kuidas sai teist laulu- ja tantsupeo kuraator?

Laulu- ja tantsupeo kuraatori roll usaldati mulle, sest laulu- ja tantsupeo SA lepingupartner Viljandimaa Omavalitsuste Liit on minu tööandja. Kuna täidan igapäevaselt oma tööülesanded, mis hõlmavad maakonnaülest tegevust, siis võtsin tegevjuhi ettepaneku kuraatori ülesandeid täita suure aukartusega, aga samas ka rõõmuga vastu.

Mida laulu- ja tantsupeo kuraatori roll teie jaoks tähendab?

Antud rollis olen vahelüliks peokorraldajate ja osalejate vahel. Olen administreerimas laulu- ja tantsupeo SA registris, broneerin ruume, korraldan ettelaulmisi ning -tantsimisi, suunan kollektiive eelproovidele, täidan protokolle jne. Eelkõige jälgin, et usalduslik kommunikatsioon ehk infovahetus toimuks igal tasandil. Maakonnatasandil on mul palju abilisi ning nii mõnigi „vana tegija“ annab mulle asendamatut sisendit, kuidas kuraatori rolli paremini täita. 

Minu jaoks on kuraatori roll väga suur vastutus ning vastutus just laulu- ja tantsupeo püsimajäämise eest. Olen küll väike mutrike suures protsessis, aga pean väga oluliseks, et kõik, kes maakonnast peole pääsevad tunneksid ennast seal turvaliselt ja hästi. Eelkõige, et nad ikka sooviks ka järgmine kord peole kandideerida ning laulda, tantsida ja mängida pilli enda ning teiste rõõmuks. Olen valmis igati aitama ja peole pääsenuid toetama ning neid, kes konkurentsi pärast jäävad publiku poolele, julgustama ning motiveerima ikkagi jätkama.

Kui kaua olete kuraatoritööd teinud?

Olen laulu- ja tantsupeo kuraator esimest korda. Kahel eelneval peol on mind kaasatud koolimajadesse administraatoriks. Mõlemad korrad on olnud äärmiselt meeldivad kogemused ja ka selle peo eel olen põnevil. Uus ja huvitav periood on ees. Õnneks tunnen tänu pikaaegsele töökogemusele oma maakonna inimesi. Tean juhendajaid, õpetajaid ning eeldused usalduslikeks kontaktideks on sellega kaasnevalt olemas. Oleme kohtunud maakonna pidudel ja žanripäevadel, oleme olnud koos rõõmudes ja muredes ning orienteeritud rahvakultuuri arendamisele.

Kuidas ettevalmistused XIII noorte laulu- ja tantsupeoks Viljandimaal on kulgenud?

Tänan küsimast, hästi! Tantsijad ja võimlejad on eelproovidega lõpetanud. Eile [intervjuu toimus 05.04 – autori märkus] saime teada, et 35 st peole pürginud tantsu- ja võimlemisrühmast pääsesid suurele peole 33. Suurepärane tulemus, vaid 2 võimlemisrühma saavad tulla peole publikuks. Kõikidel lauljatel ja pillimängijatel on teine ettelaulmine ja -mängimine veel ees. Hoian neile pöialt ja soovin siiralt, et kõik lubatakse laulukaare alla!

Korraldusliku poole pealt on süda rahul. Meeskond on moodustatud ning Tartu Ülikooli Kultuuriakadeemia noored butafooria tudengid valmistavad rongkäiguks silte ja dekoratsioone.

Millised on suurimad väljakutsed järgmise aasta noortepeoks valmistumisel?

Suurimad väljakutsed on vist juba seljatatud – registris toimetamised, eelproovideks ruumide ja klaverisaatjate leidmised, meeskonna komplekteerimine ja rahastuste otsimised. Tänaseks tunnen ennast juba üsna turvaliselt ja õnneks on teiste maakondade kuraatorite näol tegemist väga hästi toimiva võrgustikuga. Ainult oska abi küsida, küll lahendused leitakse. 

Kui palju kollektiive Viljandimaal XIII noorte laulu- ja tantsupeo poole teel on?

Hetke seisuga on peole teel 67. Loodan väga, et see number jääb püsima. On väga oluline, et lapsed ja noored saavad kogeda pealinnas peetavat laulu- ja tantsupidu. Siis on lootust, et nad ka tulevikus soovivad suurele peole pääsemiseks pingutada ning oma lapsi rahvakultuuri väärtustavatena kasvatada.

Maakond näitab end terviklikus ilus laulu- ja tantsupeo rongkäigus – millega Viljandimaal meid sel korral rongkäigus üllatab?

Protsess on töös. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid Lysette Tint ja Birgit Potter mõtlesid välja kaunid ja noortepärased kavandid, kus on kasutusel erksad toonid ja peo teemale „Püha on maa“ sobilikud sümbolid.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte on „Püha on maa“ . Mis on need kõige erilisemad paigad või lood või väärtused, mida Viljandimaal lapsed võiksid oma kodust pühana oma ellu kaasa võtta?

Viljandimaal on erilisi paiku ning lugusid küllaga, ava vaid silmad ning süda ja sa näed ning mõistad. Mõnel läheb mõistmiseks vähem, mõnel rohkem aega. On nendeks kohtadeks koos omade lugudega sood ja rabad või jõed ja järved, metsad ja põllud või hoopiski linnad ja külad. Lisaks lugudele saab kuulata laule ja pillilugusid, mis loodud paikadele omases võtmes ja murdes. Viljandimaal elavad ju mulgid, kelle kultuuripärand on täna aina aktiivsemalt kasutuses. See saab juhtuda vaid siis, kui väärtustatakse esiemade ja -isade poolt tehtut ning öeldut. Vaid nii saavad jätkuda traditsioonid, mis põlvest põlve edasi antakse. Tarkus, teadmised, uskumused, oskused – igal on oma tõde, mida uskuda, aga ühiseid väärtusi kandes ja pärimus- ning rahvakultuuri viljeledes toetame Eesti riigi püsimist.

– Liisa Kaseorg