XIII noorte tantsupeo neidude tantsurühmade liigijuht Elo Unt

„Seda tunnet on raske seletada, aga kogeda on väga võimas,“ meenutas neidude tantsurühmade liigijuht Elo Unt varasemaid tantsupidusid. Loe lähemalt, mis roll on neidude liigil tantsupeo etenduses, mis on kõige keerulisem aspekt repertuaaris ja kuidas mõjus koroonapandeemia neidude tantsurühmadele. 

LIIGI KUNSTILINE TOIMKOND:

• Elo Unt (liigijuht)
• Liisa Laine (assistent)

KAVA:

Liigitantsud:

• Kaokene Elo Unt/ Jalmar Vabarna „Mahlane II”, ans Gjangsta/ seade tantsupeole Lauri Lüdimois
• Illos illotelles Maria Uppin- Sarv/ Miina Hermann “Ilus ole” (Põlva), ans Rüüt „Ilus ole“

Ühistantsud:

• Oige ja vasemba Ullo Toomi seade/ rahvaviis
• Finaal Üle mere Rasmus Puur/ Indrek Koff

Saame tuttavaks, Elo Unt! Rääkige palun, kuidas olete jõudnud tantsuni? 

Tantsuni jõudsin ma pigem hiljem kui varem. Lapsena tegelesin võimlemisega, kuid tantsuga tegin lähemalt tutvust alles ülikoolis, kui asusin õppima Tallinna Pedagoogikaülikooli koreograafia erialale.

Eriala valik tuli mul üsna spontaanselt. Otsustasin minna koreograafia eriala katsetele ainult proovima, laenasin pinginaabrilt retuusid, seadsin endale katseteks vajaliku tantsulise etteaste ja läksin. Ülikoolis selgus, et tants on hoopis midagi muud, kui olin võimlemises kogenud. Tantsus on vabadust tunnete, elamuste ja suhtumise väljendamiseks.

Olen ütlemata tänulik kõigile enda õpetajatele ja juhendajatele, kes meid ülikooli ajal suunasid. Meil oli väga tugev kursus, saime väga palju erinevaid tantsustiile proovida ning huvitavates projektides osaleda.

Tantsupeoni jõudsin läbi eesti tantsu õpetaja Angela Aarraste, kes võttis mu endale assistendiks. Sealt sattusin omakorda teisele liigijuhile assistendiks ja siis järgmisele ning nii ta sujuvalt läks. Nüüdseks olen tantsupeo meeskonnas ja erinevate liigijuhtide assistendiks olnud juba päris pikka aega. 

Millise mälestuse või kogemuse varasematest laulu- ja tantsupidudest võtate liigijuhina kaasa XIII noorte laulu- ja tantsupeole „Püha on maa”?

Üks tore mälestus on minu esimesest tantsupeost „Talismani tantsud” aastal 1999, kui ma sattusin tantsima täiesti tühjal platsil soolot Märt Aguga. See on tõesti siiamaani suur elamus ja tekitab toredat tunnet. 

Lisaks see ilus tervik, mis tekib, kui kogu töö ja vaev, aga samas ka rõõm ning nauding moodustavad ühtse ringi, mis peo lõpuga täis saab. Seda tunnet on raske seletada, aga kogeda on väga võimas.  

Kuidas asetub XIII noorte tantsupeo neidude tantsurühmade repertuaar tantsupeo etendusse nimega „Sillad”?

Neidudel on sellel tantsupeol isegi kaks rolli. Kõigepealt on nad suuremaks õeks ja eeskujuks väikestele tantsulastele. Väiksemad tahavad olla nende moodi, sest nagu ikka suure õe sõpradel ja sõbrannadel on hoopis põnevamad suurte tegemised. Väikeste suur soov on neid väljendada ja olla sama osavad ning ettevõtlikud.

Teine roll on seotud Maria Uppin-Sarve loodud tantsuga „Illos illotelles”, mis räägib noore neiu olemasolemise ilust ja julgusest seda välja näidata. Neidude tants on lavastuse lõpu poole ning sellega tuleb lavastusse selgus, kindlus, julgus ja ilu. Kõik  vägevad ja olulised märksõnad ning tunded. Tantsuga toovad neiud lavastusse paraja annuse enesekindlust ja ilu. 

Kuidas repertuaar osalejat arendab ja milliseid väljakutseid see osalejatele esitab?

Kindlasti on väljakutseid. Nüüd kui oleme üle Eesti kõik tantsurühmad läbi vaadanud, on näha, et kõik, kes on endale südameasjaks võtnud tantsude ära õppimise, on ka ilusti sellega hakkama saanud.

Ma tooksin taaskord välja Maria Uppin-Sarve tantsu „Illos illotelles”, kus autori käekiri  ja tantsu esitamise ilu vajavad head kehakooli. Tantsu muusika ja koreograafia on suurepärases kooskõlas ja see omakorda nõuab rühmalt väga head ja viimistletud rühmatunnetust. Nägime, et tantsijad on näinud vaeva ning tõesti ilusti harjutanud ja püüdnud lihvida keerulisemaid kohti, et ka need tuleks kenasti välja. See panus teeb meele väga rõõmsaks.

Kuidas on kollektiivid teie hinnangul koroonapandeemia tänaseks on üle elanud? Kas möödunud aastal 60. juubelit tähistanud noortepeo traditsioon on piisavalt tugev, et 40 aasta pärast oma 100. juubelit tähistada?

Kindlasti see, mis on olnud [koroonapandeemia, mis tugevalt mõjutas tantsuliikumist – autori märkus] mõjutab praegust olevikku, kuid õnneks neidude liigis kaotused ei ole väga suured. Lootus oli alguses, et me ikka kasvame ja meid on rohkem, aga meid ei ole ka vähem. Võrreldes eelmiste pidudega on rühmade arv jäänud samaks.

Küll aga tundub, et tantsupeoks valmistumine on olnud sellel korral keerulisem. Raskem on olnud kokku saada erinevate viirushaiguste leviku tõttu. Ettevaatusest pigem ei julgeta ka kerge nohuga proovides osaleda. Rühmatants vajab aga koos tegemist ja harjutamist. Need, kes ikka enne tantsisid ja on asja ette võtnud, jäid  raskustest hoolimata tantsima ning pingutavad lõpuni välja. Tore, et neidude liigis on ka tublisid uusi tulijaid, kes esimest korda tantsupeole pürgimise teekonna ette võtsid. Oleme rõõmsad ja tänulikud kõigile tantsuõpetajatele üle Eesti, kes lapsi ja noori tantsu juures hoiavad. Olete kuldaväärt!

– Liisa Kaseorg