Järvamaa kuraator Eva Linno
19.05.2023
Järvamaa kuraator Eva Linno rääkis meile, millisena näeb tema kuraatori rolli ning kuidas on ettevalmistused noortepeoks edenenud. Lisaks jagas Linno, milliseid väärtuseid Järvamaal tähtsaks peetakse.
Palun tutvustage ennast meie lugejatele – milline on teie igapäevatöö Järvamaal ja kuidas teist laulu- ja tantsupeo kuraator sai?
Igapäevaselt töötan Koeru kultuurimajas ja Sihtasutuses Järvamaa kultuurikoordinaatorina.
Ütleksin, et maakondliku koostöö koordineerimisest kasvas välja XII noorte laulu- ja tantsupeo maakonna kureerimise osa. Arutasime maakonnas, kes võiks seekord kuraator olla ning nii mulle ettepanek tehti. Kui ma ausalt ütlen, siis ega ma ei unistanud sellisest lisakoormusest, sest teadsin, kui suur töö ja vastutus see on. Küll aga on mulle väga suureks toeks oldud, nagu lubati. Olen äärmiselt õnnelik, et saan neid hindamatuid kogemusi jagada kõigi teekaaslastega.
Mida laulu- ja tantsupeo kuraatori roll teie jaoks tähendab?
Kuraatori roll tähendab minu jaoks maakonna lauljate, tantsijate ja pillimängijate toetamist sellel suurel peol ja teekonnal sinna. Teine osa kuraatori rollist on olla sillaks või isegi sildadeks, nagu on seda tantsupeo pealkiri, maakonna laste, õpetajate, omavalitsuste, maakonna meeskonna, laulu- ja tantsupeo sihtasutuse ja kunstilise toimkonna vahel. Neid sildu on palju. Maakonnas ei pea ma iseennast kõige tähtsamaks, vaid pigem näen selles protsessis, et juhendajad, õpetajad, tantsijad-lauljad ja liigijuhid on need, kes suure töö ära teevad. Kuraator on maakonna kõneisik ja loob tingimused asjade edukaks korraldamiseks.
Kui kaua olete kuraatoritööd teinud?
Maakonna kuraator olen esimest korda ehk see kogemus on minu jaoks täiesti uus. Küll aga olen kolmel varasemal peol olnud majutuskoolis, neist kahel korral staabijuht. Seal oldud nädala jooksul nägin osalejate igapäevaelu väljaspool pidu – kuidas on korraldatud sadade ja tuhandete inimeste toit, magamine, turvalisus ja tervishoid. Kindlasti toetab minu kuraatori tööd ka minu töö Järvamaal. Laulu- ja tantsupeo kuraatori töö juures on hetki kus infotulv ja ülesanded on ees nagu suur sein ja kui see kivi-kivi haaval õigesti ümber laotud saab, on õnnetunne ja rahulolu väga vägev. Ja uued inimesed selles protsessis, kellega kohtun reaalselt või kirja teel – need meeldivad mulle väga.
Kuidas ettevalmistused XIII noorte laulu- ja tantsupeoks Järvamaal on kulgenud? Millised on suurimad väljakutsed selle aasta noortepeoks valmistumisel?
Kogu seda pikka ettevalmistusprotsessi jälgides olen näinud, kui suur on kollektiivide tahe peole minna. Nad tõepoolest on väga palju pingutanud! Eks ikka on olnud väljakutseid, näiteks mõnes vanuserühmas oli raske tantsurühma kokku saada või on mõni muu mure näiteks esinemisriietega – lapsed ju kasvavad hoogsalt. Kuid üldises plaanis on meil kõik hästi läinud. Ilmselt mängib siinkohal olulist rolli see, et maakonna sisene koostöö sujub ning kõik toetavad üksteist selles protsessis. Õpetajad on samuti väga kohusetundlikud ja toimekad, neist on olnud väga palju abi.
Kui palju kollektiive Järvamaalt XIII noorte laulu- ja tantsupeo poole teel on?
Järvamaal on kolm omavalitsust: Türi vald, Paide linn ja Järva vald. Paide linnast on noorte peole teel 25 kollektiivi, Türi vallas 17 ning Järva vallast 13 kollektiivi. Maakonnas kokku soovib meil peole minna 55 kollektiivi. 21 neist on minemas laulupeole, 29 tantsupeole ja rahvamuusikapeole on teel viis kollektiivi.
Maakond näitab end terviklikus ilus laulu- ja tantsupeo rongkäigus – millega Järvamaa meid sel korral rongkäigus üllatab?
Laulu- ja tantsupeo rongkäigu kujundust oleme maakonnas pikalt mõelnud. Me soovime, et kõik kollektiivid saaksid välja paista ja olla omanäolised, kuid samas luua sinna juurde ka ühtne maakonna kujundus. Oleme ka mõelnud taaskasutuse peale – kasutada eelmiste pidude elemente, mis on väga meeldinud. Osad ideed jätan aga saladuseks sest kõik ei ole veel lõpuni valmis.
XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte on „Püha on maa“. Mis on need kõige erilisemad paigad või lood või väärtused, mille Järvamaa lapsed võiksid oma kodust pühana oma ellu kaasa võtta?
Kindlasti soovin esile tuua Järvamaa looduse, rahu ja vaikuse. Püha on maa ja seda peab hoidma! Järvamaal peame tähtsaks inimlikkust, väärikust, töökust ja elurõõmu. Leian, et lapsed võiksid endaga kaasa võtta just töökuse ja pingutuse jõu, mis on oluline ka noortepeo kontekstis ja igapäevaelus. Vahel on vaja seda teadmist, et ma saan ja suudan, et siis toredast tulemusest rõõmu tunda. XIII noortepeo repertuaari omandades õpivad noored väga palju uut. Õpivad keelekasutust ja teksti edasi andma. Õpivad rütmi, ajaarvestust ja teistega arvestamist. Õpivad enesega toime tulema. Eelproovides oli mitmeid hetki, kus repertuaari kuulates-vaadates ning ette kandes läksid silmad märjaks. Liigutavaid hetki oli tohutult palju. Usun, et nendest noortest, kes peost osa võtavad, saavad kindlasti väga head inimesed, kes oskavad hoida oma kodukohta ja kanda endas rahvakultuuri pärandit. Laulupidu kannab endas palju head ja loob mälestusi nii esinejatele kui publikule. Järvamaa noored, kes üheskoos peole tulevad, on väga töökad, väärikad ja rõõmsameelsed
– Maria-Johanna Vompa