Juhan Uppin: Rahvamuusikapeo suurkontserdil kõlab rahvamuusika noortepäraselt ja päriselt! 

Rahvamuusikapeo eelproovid on lõppenud, üle 800 noore rahvamuusiku läbinud ettemängusõela, et üles astuda suvisel kolmetunnisel suurkontserdil Tallinnas Vabaduse Väljakul, kus rahvamuusika kõlab kaasahaaravas ja tänapäevases võtmes. Rahvamuusikapeo üldjuht Juhan Uppin, kes on ühtlasi ka lõõtspillide liigijuht, tuntud muusik, pedagoog, Vabariigi Pillimees ning esimene doktorikraadiga eesti rahvapillimängija ja -uurija, räägib suvisest rahvamuusikapeost ja sellest, millisena tema rahvamuusikat näeb ja milline on olnud tema tee muusiku elukutse juurde. 

Millised muljed valdavad pärast rahvamuusikute eelproovide lõppu? 

Eelproovid täitsid kõiki lootusi: õpilased on suurepäraselt harjutanud, lood on selged ja kõlasid hästi kokku. Liigijuhtide eelnev põhjalik töö repertuaari ja õppematerjalidega tasus end igati ära. Ühtlasi toimus ka ettemäng. Päris kõik soovijad peole ei mahu, nii et oli ka neid, kes seekord kahjuks välja jäid. Kokku osaleb rahvamuusikapeol üle 830 pillimängija ja üle 80 kollektiivi.

Kas mõnes proovis on olnud midagi eriti meeldejäävat?

Kõige nauditavam ja meeldejäävam oli proovides tunnetada suuri koosseise ühiselt musitseerimas ning ettemängude puhul see, kuidas osad kollektiivid olid väga leidlikult need lood osanud n-ö enda omaks teha. 

Kuidas sõnastaksite, mida rahvamuusikapidu endast kujutab ja mida pakub?

Rahvamuusikapidu on põhimõtteliselt nagu rahvapillimängijate laulupidu. Kontserdil astub üles seitse erinevat pillikoori, milleks on kandled, torupillid, viiulid, lõõtspillid, akordionid, näppepillid ning segaansamblite koondorkester. Mitmed üksikmängijad ja ansamblid teevad kaasa mitmes liigis. Kuulaja saab ülevaate nii vanemast kui ka uuemast rahvamuusikast ja sellest, kuidas tänapäeva loojatele rahvamuusikat seada meeldib või kuidas nende omalooming võib samuti stiili poolest rahvamuusikana kõlada. Muidugi tasub vaatama tulla sedagi, kui vingelt noored pilli mängivad! 

Kui palju muusikuid korraga laval näha-kuulda saab?

Kõige rohkem on korraga laval üle 300 pillimängija, koondorkestrina. See on unikaalne ja selliseid rahvamuusikute koosmängimisi mujal Eestis ei näe. Ajalooliselt on keskne koht olnud pigem üksikul muusikul, aga hiljem ja ka nüüd väiksemal ansamblil. Ühe pilli kesksetes liikides on mängijaid natuke parajamalt, nii 20–150.

Kuidas teil õnnestub nii palju rahvamuusikuid kokku tuua ja need koos hästi kõlama panna?

Tegelikult ma ei tea, muusikud ise soovivad tulla. Tuleb leida soovijate ette ka õiged ja inspireerivad inimesed. Peab olema mõnus mängida. Tuleb osata kuulata ja tunnetada. Koosmäng võib toimuda rahvamuusikas erineval põhimõttel. Kõige loomulikum on lihtsalt vaba jämmimine. Meil on aga tegu piduliku kontserdiga ja kõlavad ikkagi komponeeritud seaded, iluideaalist kantud teosed. Me lepime küll kokku, aga siis mängime ikka sama mõnusalt kui jämmides, nii kui päriselt! Äkki on selles küsimus.

Olete rahvamuusikapeo juht neljandat laulu- ja tantsupidu järjest, eelmised olid 2019., 2017. ja 2014. aastal. See tähendab valdkonna vedamist ligikaudu kümnendi jagu. Mida sellest ajast kaasa võtate?

Esimene pidu oli 2014. aastal ja juba 2011, kui asusin tööle Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi, hakkasin tegelema töö ja kohustusena ka rahvamuusikapidudega. Kaasa võtan kogemused ja mälestused kogu eluks. Hea tunne on sellest, et alustades olin veel päris noor, aga ujusin välja. Olen püüdnud suhtuda rahvamuusikapidude traditsiooni lugupidavalt ja järjepidevust arvestades, hoida selle juures ka eelmise põlvkonna rahvamuusikapidude mängijad, samas teades, et ajakriitilisem oli uue põlvkonna kasvatamine. Olengi seda põlvkondade vahetust nüüd näinud.

Millised on teie edasised plaanid?

Edasi on plaanis nauditavalt teatepulk edasi anda ja seda sujuvat põlvkondade vahetumist pealt vaatama jääda. 2025. aasta laulu- ja tantsupeo rahvamuusikapeo loominguline juht on Helin Pihlap. Ise plaanin senisest rohkem muusikuna toimetada.

Olete muusik, aga pole jätnud kätt proovimata ka muudes valdkondades. Näiteks olete õppinud geograafiat. Mis teid geograafias köitis? 

Mõtlesin gümnaasiumi lõpetades, et muusika ei peaks olema põhielukutse. Mulle meeldib loodus ja kartograafia, mistõttu asusingi Tartu Ülikooli geograafiat õppima ning samal ajal õppisin lühikest aega ka Viljandi Kultuuriakadeemias pärimusmuusikat. Neist kummastki asja ei saanud ja läksin hoopis Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledžisse rahvusvahelise majanduse ja ärikorralduse eriala õppima. Selle ma ka lõpetasin. Enne ülikooli lõpetamist läksin tööle Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi, selle kaudu sattusingi rahvamuusikapidude korraldustiimi. Näed, eks see siis aitas ka karjäärivalikus selgusele saada.

Olete pälvinud väärikaid tunnustusi ja auhindu. Milline neist teile endale tähendusrikkaim on?

[Mõtleb pikalt]. Olen pälvinud tõesti mitmeid auhindu ja tunnustusi, aga ei oska öelda, milline on tähendusrikkaim. Kõik on olnud tähendusrikas, selles suhtes on hästi läinud. Lõpuks on muusikule kõige suuremaks tunnustuseks ikkagi siiras ja vahetu tänu kuulajalt.

Rahvamuusikapidu „Päriselt“ toimub 1. juulil algusega kell 12 Tallinnas Vabaduse väljakul, kus iga pilliliik esitab viis pala. Kaasahaarav kontsert kestab ligikaudu kolm tundi ja on tasuta.

– Karmen Kaukver