„Käinalust“ viib tantsupeole ühe pere kolm põlvkonda

Hiiumaa kogenud tantsuõpetaja Helgi Taelma viib seekord tantsupeole kolm rühma, nende seas ka oktoobris Käinas kokkutulnud pererühma „Käinalust“, kus tantsivad koos lausa ühe pere kolm põlvkonda. Ka teistest peredest on rühmas nii lapsed kui vanemad.

2019. aasta tantsupeo eel tekkis pealavastaja Vaike Rajastel mõte luua uus rühmaliik – pererühmad, et väikestes maakohtades, kus on raske tervet ühes vanuses laste rühma kokku saada, saaks lapsed siiski tantsida.

Mall Paulus oli 2019 pererühmade liigi assistent, seekordsel tantsupeol aga juba liigijuht. Ta meenutab, et tookord oli väike teadmatus, kui palju neid rühmi ikkagi kokku tuleb, aga see osutus vägagi populaarseks rühmaliigiks, kus said koos tantsida lapsed ja vanemad. Mall Paulus selgitab kuidas pererühm kokku tuleb: “Pererühm koosneb 16 lapsest, kes käivad 1. kuni 4. klassis ja 8 täiskasvanust. Need on lahendatud erinevat moodi, vahel on lihtsalt täiskasvanute rühmast võetud need neli täiskasvanute paari ja pandud lasterühmaga kokku. Aga väga palju on ka seda, et on lasterühm, kuhu on kutsutud nende vanemad nendega koos tantsima.“

Helgi Taelma on oma rühmadega tantsupeol käinud juba vähemalt üheksa korda ja vahel on juhtunud, et korraga osalevad lausa kuus tema juhendatud tantsurühma. Ta töötab Käina huvi- ja kultuurikeskuses tantsuõpetajana ja pererühm sai kokku nii, et tantsulaste vanemate käest uuriti, kas nad oleks ka nõus kaasa lööma. Taelma on rõõmus, et tema tantsulastel on hästi toredad ja mõistvad vanemad: „Et nad olid nõus ja ka isad olid nõus tantsima oma lastega ja nii oma aega panustama. See on ikkagi loominguline kvaliteetaeg.“ Ka vanemad on enamasti tantsuinimesed – kas siis varem või ka praegu Taelma käe all tantsimas. 

Tantsijate oskused teevad õpetajale ainult rõõmu: „Meil on üsna lõbus seltskond. Tantsus „Sillad koduväravasse“ võtavad lapsed ja suured diagonaali kõige lühemast tantsijast kõige pikemani ja kogemata sattus nii, et kõige lühem ongi minu kuueaastane lapselaps ja kõige pikem on minu abikaasa, nii et lapselaps jookseb vanaisa sülle. See on tõesti meeliülendav.“ Taelma on uhke, et kõik väiksed ja natuke suuremad tantsijad omandasid väga kergesti ka polkasammu, nii et said liigijuhi käest lausa kiita. 

„Meil on hästi mõistev ja sõbralik kooslus, nii et kohe pisar tuleb silma neid vaadates,“ tunnistab Taelma. Peole tuleku praktiline külg on omaette väljakutse: „Juba arutame, kuidas me „käsitsi“ praamiga üle tuleme, sest teisel pool ootab meid buss. Et ikkagi nelja inimese jaoks nädalaks tantsupeo asjade pakkimine on midagi muud, kui üksi minek – kõik need madratsid, magamiskotid ja rahvariided.“ 

Pererühmade kaudu satuvad seekord ka täiskasvanud noorte tantsupeole. Mall Pauluse jaoks siin vastuolu ei ole, vastupidi: „Selle peo teema „Sillad“ räägib just kodust ja peretundest, kuidas see on kõige tähtsam. Pererühm toetab selle peo idee ja sõnumi väljatoomist.“ 

Pererühmad, mida on seekord peole tulemas 47, on suures osas tantsupeol osalemiseks kokku tulnud projektirühmad, kuid nende seas on ka selliseid, kes eelmisest tantsupeost saadik jäidki koos tantsima. Pererühmade eripära on Pauluse sõnul ka see, et kuna nad loodi väikeste kohtade jaoks, siis pererühmasid ei ole Tallinnast, Tartust ja Pärnust. Ainult Pauluse oma Tallinna tantsurühm on erand, sest nemad on aidanud ka tantse ja jooniseid kavandada ja katsetada. Kõige rohkem pererühmi on tulemas Järvamaalt, aga päris ilma ei ole ükski Eesti piirkond. Üks pererühm tuleb tantsupeole lausa Brüsselist. Küsimusele, kas peoks kokku tulnud eri vanuses tantsijad on samaväärsed profid nagu pikkade traditsioonidega tantsurühmad, vastab Paulus, et kõik rühmad on teinud väga head tööd ja tantsivad hästi. Kõik pererühmad, kes peole saada soovisid, sinna ka pääsevad. Ta kirjeldab, et pererühmade tantsud on mängulised ja põhinevad loomulikul liikumisel: „Nende rühmade suurim trump on rõõm, mis omakorda väljakul võimendub. Seda ei oskagi sõnadega kirjeldada.“

– Maris Hellrand