Kõik Tallinna koolid avavad oma uksed laulu- ja tantsupeolistele

Tänavusel laulu- ja tantsupeol pakutakse koolimajades peavarju rohkem kui 21 000 lauljale-tantsijale. Kuidas aga nõnda suure hulga peoliste majutamine käib, rääkis meile lähemalt koolimajutuse juht Rainer Rannala. 

Kuidas kõik peavarju vajavad laulu- ja tantsupeolised tänavu ära mahutatakse? 

Tänavusel laulu- ja tantsupeol majutatakse üle 21 tuhande lapse ja noore ning selleks on planeeritud kasutada 46 Tallinna koolimaja. Teatavasti on Tallinna koolides peoliste majutamine pikaaegne traditsioon, milleks teavad koolid juba aegsasti valmistuda ja oma tegevusi planeerida. Samuti on ka aja jooksul tekkinud linna koolidel head kontaktid majutatavate piirkondadega ning osatakse üksjagu juba arvestada teineteiste soovide ja vajadustega.

Majutuse planeerimisel on üheks tähtsamaks lähtekohaks, et tantsijad oleksid võimalusel oma peopaigale ehk Kalevi Keskstaadionile võimalikult lähedal. See annab tantsijatele paremad võimalused mugavamalt proovide vahel puhkamas käia või heitliku ilma korral riideid vahetada. Samuti on püütud leida iga maakonna jaoks omad koolimajad, suuremate puhul mitu maja, kuhu kõik piirkonna kollektiivid majutatakse.  

Milline koormus peoliste majutamine koolimajadele endale on? 

Sõltuvalt koolist on majutamise planeerimine ja ettevalmitus mõnevõrra erinev. Esmalt üksjagu planeerimist, arutelusid, nõustamisi ja kokkuleppeid maakondade kuraatoritega, et kõik läheks sujuvalt, aga ka erinevate osapoolte vajadusi arvestavalt. Enne pidu on üksjagu ka füüsilist pingutamist klassiruumide laudadest ja toolidest tühjaks tegemisega või siis saalides inventari ümber paigutamisega, et majutuskohti luua. Samuti tuleb valmistada ette ka muud ruumid, et ööbijad tunneksid end hoonetes hästi ja tagatud oleks nii toitlustus, kui ka muu vajalik. Eks aastatega on tekkinud koolidel ka kogemusi, millisteks ootamatusteks peab veel valmis olema ka peo ajal, et kõik läheks tõrgeteta.

Siinkohal on oluline, et üldjuhul on koolid juuli alguses suvepuhkustel, kuid laulu- ja tantsupeo võimsa traditsiooni nimel pingutatakse koolides alati ekstra, et anda oma oluline panus selle traditsiooni jätkumiseks. 

Suvel on ikka juhtunud, et ööd on ootamatust külmemad. Kuidas olete ettevalmistunud selleks, et kõik peolised oleks hoolimata heitlikest suveilmadest siiski soojas ja koolimajades ööbides ei hakkaks külm?

Läbi aastate on pidu peetud väga erinevates ilmastikuoludes ning sellega on arvestatud, et vajadusel oleks tagatud ka soe koolimaja.

Milliseid väljakutseid peoliste majutusega tegelemine pakkunud on ja missuguseid üllatusi ette tulnud on? 

Kõige suurem ja meeldivam üllatus on ehk see, millise iseenesest mõistetavusega on nii Tallinna koolide töötajad kui ka peole tulevate maakondade esindajad olnud valmis peo õnnestumise nimel panustama ja pingutama. Kõigile murekohtadele on alati koostöös lahendused leitud. Sellist ühtset panustamise soovi ei ole võimalik kuidagi planeerida ning sageli ei õnnestuks see ka lihtsalt paludes.

– Karmen Kikas