Omaloomingu korjetalgud 2020: Milline on üks hea laulupeo laul?

2020. aasta alguses, kui teekond XIII noorte laulu- ja tantsupeo poole oli äsja alanud, kutsusid XIII noorte laulu- ja tantsupeo kunstilised toimkonnad ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA kõiki autoreid osalema omaloomingu korjetalgutel. Soovisime üheskoos leida 2022. aastal toimuva XIII noorte laulupeo kavasse uut repertuaari ning otsida muusikalist inspiratsiooni koreograafidele XIII tantsupeo kavasse tantsude loomiseks. Et autoreid inspireerida küsisime erinevatelt inimestelt esmapilgul lihtsa küsimuse: „Milline on üks hea laulupeo laul?“

Ants Soots on Eesti koorijuht ja pedagoog.

Ants Soots on juhatanud koore mitmetel laulupidudel ning 1999. aasta üldlaulupeol oli ta kunstiline juht ja 2004. aasta üldlaulupeol meeskooride üldjuht. Ta töötanud mitmete suurürituste kunstilistes toimkondades ning tihti kunstilise juhina (Põhja – ja Baltimaade Koorifestival, Tallinna rahvusvahelised koorifestivalid, Eesti-Soome laulupidu 2000, Ernesaks 90, Pärnu Rahvusvaheline Koorifestival jt.).

Lisaks on Ants Soots olnud 13 aastat Eesti Rahvusmeeskoori peadirigent. Rahvusmeeskooril valmis 2004. aastal tema juhatusel 2 plaati Tormise loominguga sarjast „Vision of Estonia” I-III ning salvestati Ester Mägi CD „Laulupuu”.  Rahvusmeeskoor oli üks muusikutest, kes tõid 2004. aastal Eestile Grammy.

Ta on töötanud Eesti Muusikaakadeemias ning väljaõpetanud mitmeid tunnustatud koorijuhte. Lisaks sellele on Soots hinnatud koolitaja, kes viib läbi dirigeerimis- ja hääleseadekursusi, koorimetoodika loenguid jne. Nii tutvustatakse Ants Sootsu Eesti Kooriühingu koduleheküljel.

Ants Soots mõtestas üht head laulupeo laulu selliselt: 

„Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud” — see kaos on meile kõigile ju üdini tuttav ja peas. Ta on meeldejääv, ta on kujundlik ja ta on ere. See on lihtsalt uskumatu, kui palju võib olla ühes lauses informatsiooni ja kui mastaapselt see avab ning loob meile pildi ja loob meile kujutluse ning uusi kujutlusi. Ma räägin seda sellepärast, et ma leian, et siit saab tõmmata paralleeli ka ühe tõelise laulupeo lauluga. See on täiesti ülekantav. 

Oluline on selle hästi ere kujund. Ere kujund, mis on meeldejääv ja tekitab meis uusi kujutlusi. Ta kõlab meile iga kord jälle uuena. Mistahes sügav tekst eraldub laulupeo laulus läbi muusika. Muusika ei saa olla ainult teksti illustraatori vaimus. Kui see ere kujund jõuab laulu, siis me võimendame ka teksti mõtet. 

Muusikaga on tähtis, et see oleks meeldejääv ning seda mõtet korratakse selleks, et kuulaja saaks jälle selle emotsiooni ning saaks midagi juurde kujutleda ja luua. Väga tähtis on, et iga tekst hakkab rohkem rääkima muusikast ning ta ei jää ainult illustreerivaks. Kui me tajume, kus on kulminatsioon ja kõige olulisem ongi sinna kulminatsiooni minek ning sinna pürgimine. Mida enam me suudame oma mõtet inimhääle kaudu luua, ilma et me n-ö abivahendeid juurde ei tooks, seda mõjusam väljendus ja väljenduse vägi sellel laulul on. Selleks ei pea sugugi viimse noodini rekordiliselt valjuhäälne olema.

Soovin kõigile eredaid kujundeid, eredaid mõtteid ja selle arendust. Mis on kulminatsioon?  — see ongi selle sõnumi kõige olulisem osa, mis meid ennast liigutab ja me tahame, et see ka kuulajaid liigutaks. Jään huviga ootama uusi eredaid laule! 

Tuudur Tilk on laulja Rapla Gümnaasiumi noortekoorist Riinimanda.

Küsisime, millised on XIII noortepeoks valmistuvate laste ootused ühele laulupeo laulule ja millist nõu nad autoritele annavad. 

Tuudur Tilk vastas küsimustele nii:

Ma arvan, et igaüks on meist vähemalt korra kuulnud ütlust „Lihtsuses peitub võlu” või ilu või laulupeo näitel laulurõõm. Minu meelest ongi väga tähtis, et laulupeol, kus on erinevaid lauljaid, nii neid, kes peavad natukene vähem viisi, kes peavad natukene rohkem viisi, kes on laulnud 30 aastat, kes on laulnud aasta, et kõik saaksid ilusti laulda ja kõik saaksid kogeda laulurõõmu. Sestap ongi minu meelest üks korralik lugu lihtne, mida kõik suudavad laulda. Aga see ei tähenda seda, et see peaks kehvem kuidagi olema „Lihtsuses peitub võlu”. 

Teine asi on minu meelest see, et see on meie, eestlaste, põhjamaa rahva pidu. Kõige tähtsam pidu, kus me kõik tunneme ennast tõesti eestlastena ja me tunneme seda ühtsust. Minu jaoks on väga tähtis, ja minu meelest väga paljude jaoks see, et laul kõnetaks meid kui rahvast, mis rõhutaks meie ühtsust meie põhjamaalisust. Minu meelest on väga hea näide, mis tegelikult on võrdlemisi kerge, võrdlemisi meeldejääva viisiga ja samas väga hästi toob esile meie põhjamaisuse, on laul „Põhjamaast”, mis pole küll laulupeo jaoks otseselt kirjutatud, kuid samas väga ilus ja eestlaslik.

Mõlemad intervjuud on salvestatud 2020. aasta kevadel. Intervjuusid on võimalik järele kuulata siit: https://www.youtube.com/watch?v=oMfe5ZPlD_U ja https://www.youtube.com/watch?v=tZSrui-r8NM.

– Liisa Kaseorg