Pärnu linna kuraator Jekaterina Eensalu

Läbi ja lõhki kultuurile pühendunud Pärnu linna kuraator Jekaterina Eensalu räägib, et kuraatori roll oli tema jaoks loomulik samm ning nüüd on saanud osaks tema elust. Loe lähemalt Eensalu rollist laulu- ja tantsupeol ning kuidas läheb Pärnu linnal ettevalmistustega noortepeoks.

Palun tutvustage ennast meie lugejatele – milline on teie igapäevatöö Pärnu linnas?

Töötan igapäevaselt Pärnu linnas Audru osavallas Audru Kultuuri- ja Spordikeskuse direktorina. Sisuliselt korraldan kolme asutuse tööd – Audru Kultuurikeskus, Audru Spordikeskus ja Audru Muuseum. Minu töö hulka kuuluvad ka osavalla traditsiooniliste kultuuri- ja spordisündmuste korraldamine. Juhendan ka kahte Audrus tegutsevat täiskasvanute rahvatantsurühma – segarühma Tuuletallajad ja naisrühma Hoiuspuu. Olen läbi ja lõhki pühendanud ennast kultuurile.

Kuidas sai teist laulu- ja tantsupeo kuraator?

Olen vabatahtlikuna korraldanud Pärnu maakonna tantsupidusid ning laste- ja koolieelikute laulupidusid. Kuna eelmine kuraator lahkus töölt ja tuli leida uus inimene, kes selle ülesande enda peale võtaks, tehtigi mulle Pärnu Linnavalitsuse kultuuriteenistuse poolt ettepanek. Ilmselt rääkis minu kasuks eelnev kogemus ning seeläbi ka Pärnu linna kollektiivide ja juhtide üsna hea tundmine.

Mida laulu- ja tantsupeo kuraatori roll teie jaoks tähendab?

Eelkõige tähendab see minu jaoks väga suurt vastutust, kuid samas tunnen, et see on justkui minu elu loomulik osa. Olen olnud laulu- ja tantsupidudega seotud nii kaua kui ma end mäletan – lauljana, tantsijana, juhendajana, abilisena. Kuraatorina jätkamine on minu jaoks loomulik jätk. Tunda end kogu selle protsessis justkui suure pusle ühe tükina, on vaieldamatult ka väga uhke tunne.

Kui kaua olete kuraatoritööd teinud?

XI noorte laulu- ja tantsupeol „Maa ja ilm“ 2011. aastal olin Pärnumaa kuraator. Töötasin siis Rahvakultuuri Keskuses Pärnumaa rahvakultuurispetsialistina ja asendasin samal ajal ka Pärnu Maavalitsuse kultuurinõunikku, kes tegi varasemalt kuraatori tööd. Peale seda jäin ise lastega koju. Nüüd olen ringiga tagasi, aga seekord Pärnu linna kuraatori rollis.

Kuidas ettevalmistused XIII noorte laulu- ja tantsupeoks Pärnu linnas on kulgenud?

Siiani on kõik väga hästi kulgenud. Eelkõige on see tänu väga heale koostööle Pärnumaa kuraatoriga Kristel Ernitsaga. Veame seda protsessi koos, sest eesmärk on meil ju ühine ja koos tehes on ikka lihtsam. Koostöö kollektiivijuhtidega on olnud samuti väga hea ja oleme

saanud kõik tekkinud probleemid kenasti lahendatud. Rõõmu teeb muidugi see, kui saab teada, et meie kollektiivid on oodatud peole. Antud hetkel on teada, et kõik Pärnu linna ja maakonna tantsupeo kollektiivid on pääsenud peole. See teeb ikka tohutult rõõmu! Teiste kollektiivide osas ei ole veel täit selgust ja peame natukene veel kannatlikud olema.

Millised on suurimad väljakutsed noortepeoks valmistumisel?

Mulle tundub, et selle protsessi kõige suurem väljakutse on see aeg, kui kõik meie kollektiivid on juba Tallinnas. Tahaks ju nii väga, et kõik sujuks plaanipäraselt ja hästi – ilm oleks ilus, kõik oleksid terved ja rõõmsad. Loodetavasti nii ka läheb, kuid nii suurte rahvamasside puhul tekib ikka ettenägematuid olukordi. Näiteks olukord, millega kindlasti tuleb noortepeo puhul silmitsi seista, on meie kõige pisemate osalejate koduigatsus, mis võib peonädala jooksul tekkida. Õnneks on kõik meie juhendajad vilunud peolised ja loodetavasti saavad nende olukordadega hakkama.

Kui palju kollektiive Pärnu linnas XIII noorte laulu- ja tantsupeo poole teel on?

Pärnu linnast on XIII noorte laulu- ja tantsupeole teel 75 kollektiivi.

Maakond näitab end terviklikus ilus laulu- ja tantsupeo rongkäigus – millega Pärnu linn meid sel korral rongkäigus üllatab?

Sellel korral on meie kogu Pärnumaa, sealhulgas Pärnu linna, rongkäigu kujunduse märksõnadeks taaskasutus, loodus ja meie juured. See kõik haakub tänapäeva noorte murega planeedi Maa tuleviku pärast. Oma suuruses näitame ikka, et Pärnu linn on jätkuvalt Pärnumaa keskuseks.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte on „Püha on maa“. Mis on need kõige erilisemad paigad või lood või väärtused, mida Pärnu linna lapsed võiksid oma kodust pühana oma ellu kaasa võtta?

Sellele on mul keeruline teiste eest vastata, sest kõikide kodud ja keskkonnad, kus lapsed kasvavad, on erinevad. Kuna need mõjutavad tihti meie väärtushinnanguid, siis see, mida keegi pühaks peab, on samuti väga erinev. Küll usun ma seda, et see laps, kes laulab, tantsib või mängib pilli, tunnetab maailma teisiti, kui kõik teised. Loodetavasti läbi selle hindab ta rohkem meie kultuuri ja keelt ning nendega koos meie väikest Eestit.

– Liisa Kaseorg