Rongkäik sujus nagu õlitatult!

Mille järgi saab öelda, et laulu- ja tantsupeo rongkäik läks korda? Selle järgi, kas peotuli jõuab lauluväljaku tuletorni õigeks ajaks ja laulupidu algab hilinemiseta, teab rongkäigu üks korraldusjuhtidest Eero Kiipli.

Just Eero Kiipli ol see mees, kes igale rongkäigus osalenud piirkonnale andis loa: “Läks!” – just nagu  jooksuvõistluse stardis. “Kui Harjumaa lõpetas, tõmbasime liikuma Hiiumaa,” tõi ta näite. Eero ise seisis rongkäigu alguses –  Pärnu maantee ja Kaarli puiestee ristumiskohas –  ning kui kõik maakonnad olid sealt teele saadetud, tuli ta koos Tallinna kolonniga lauluväljaku poole. Tõsi – veidi kiiremas tempos.

Kui rongkäigu alguses oli oluline peolised õigel ajal teele saata, siis teekonna teises otsas tuli tagada, et väljakule jõudev mass ei koguneks troppi, vaid saaks laiali hajutatud. “Mingi osa suunasime sööma, teised jälle kõrvale. Rongkäigu lõpuosa on koht, kus kipub kõige rohkem liikumistakistusi tekkima,” jagas Eero oma ametitarkusi. “Kui näiteks orkester teeb oma teekonnal korraks peatuse, et koos mingi pala üles võtta, siis see rongkäigu sujumist ei mõjuta. Aga lõpuosas hakkab juba rohkem inimesi risti liikuma, lapsevanemad püüavad oma võsukesi leida, ka varasemad platsile jõudnud tahavad minna saabujaid tervitama. Hea meel on, et meil sujus kõik kenasti ja laulupidu sai alata ettenähtud ajal kell 14,” rääkis Eero Kiipli.