Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta lõppeb teenekate kollektiivijuhtide tunnustamisega

Tänasel Gustav Ernesaksa 111. sünniaastapäeval tunnustatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdisaalis Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse poolt tänumärgiga aastakümneid laulu- ja tantsupeoliikumist vedanud kollektiivijuhte üle Eesti. Sealsamas annab laulu- ja tantsupeo juubelile pühendatud teema-aasta üle sümboolse pastlapaari digikultuuriaastale.

Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta kuulutati jaanuaris Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis välja kummardusega kõikidele õpetajatele. Aasta lõppeb sama maja vastvalminud kontserdisaalis Aet Maatee poolt lavastatud muusikalis-sõnalise terviklavastuse ning austusavaldusega teenekatele kollektiivijuhtidele ja eestvedajatele, kelle hoida on laulu- ja tantsupeoliikumine aastakümneid olnud. Kokku antakse üle ligikaudu 500 titaanist ja hõbedast valmistatud juubeliaasta tänumärki, mis väljendavad kogukonna tänutunnet ning jäävad saajatele meenutama Eesti laulu ja tantsu juubeliaastat 2019.

„Kultuuriministeeriumi poolt algatatud juubeliaasta on olnud suurepärane võimalus üheskoos taasavastada selle liikumise ajaloolist tähendust ja kujunemislugu. Juubeliaasta tihe programm tõi laulu- ja tantsupeo oma toimumiskohtadest palju kaugemale ning Eestit valdas tõeline isamaaline vaimustus – ilmus raamatuid, lavastati etendusi, avati näitusi, toimusid erinevad haridusprogrammid ning erakordsest Tule Tulemisest sai osa enam kui 100 000 inimest,” ütles juubeliaasta projektijuht Sten Weidebaum.

Samas oli Weidebaumi sõnul ilmselt paljudele üllatuseks liikumise tegelik haprus, mida näitas ka mõttekoja Praxis poolt läbi viidud uuring. “Kolmekümne aasta jooksul tehtud otsuste või otsustamatuse tulemusel ei pruugi see UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud unikaalne liikumine praegusel kujul põlvkondade vahetust endisel kujul üle elada. Seetõttu on hädavajalik jätkata lahenduste otsimist juubeliaastal teravalt tõstatatud kollektiivijuhtide palgaküsimustele ning leida toimivad lahendused laulu- ja tantsupeoliikumise argipäeva korraldamiseks. See on meie kohustus oma laste ja vastutus nende inimeste elutöö ees, keda juubeliaasta lõpusündmusel üheskoos austame,” lisas ta.

2019. aasta kandis Kultuuriministeeriumi eestvõttel Eestis tervikuna tähist „Laulupidu 150. Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta“ ning selle tippsündmuseks oli 4.-7. juulini toimunud XXVII laulu- ja XX tantsupidu „Minu arm“ ja sellele eelnenud üle-eestiline Tule Tulemine. Juubeliaasta lõppedes annab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA sümboolse pastlapaari edasi järgmise teema-aasta, digikultuuriaasta 2020 korraldajatele.

Esinduslikul foorumil avatakse laulu- ja tantsupeoliikumise ühiskondlikku rolli

9. detsembril toimub Tallinnas laulu- ja tantsupeoliikumise foorum, kus arutatakse liikumise rolli üle ühiskonnas ning vaadatakse selle mõju kodanikuühiskonna arengutes, hariduselus ja ka mõju Eesti kaitsetahtele. Mõtestatakse ka liikumise sotsiaalset rolli ning positiivsest mõju inimeste vaimsele ja füüsilisele tervisele.

Otseülekannet saab Postimehe vahendusel vaadata siit.

Päeva jooksul avatakse foorumil mitmete ekspertide abiga liikumise mõju kodanikuühiskonna arengutele, hariduselule ja ka mõju Eesti kaitsetahtele. Paneelides mõtestatakse samuti liikumise sotsiaalset rolli ning positiivset mõju inimeste vaimsele ja füüsilisele tervisele.

„Iga laulu- ja tantsupidu on eraldiseisev lugu, mis kirjutatakse kokku kolme aastaga. See partituur koosneb paljude erinevate pillirühmade koosmängust, konkreetse ajahetke ühiskondlikest mõjudest ja ootustest, aga ka inimesi ühendavatest väärtussõnumitest. Kui reeglina kiputakse vaatama, mida laulu- ja tantsupidu kui ühiskonda liimiv imerohi inimestele annab, siis praegu on oluline küsida, mida saab igaüks laulu- ja tantsupeo püsimisele omalt poolt anda,“ ütles Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Aet Maatee.

Nii juubeliaasta foorum kui ka sellele järgnev töö tuginevad muuhulgas järeldustel, mis saadi mõttekoja Praxis poolt läbi viidud laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate juhendajate töötingimusi ja sotsiaalset kaitstust käsitlenud uuringust.

Laulu- ja tantsupeoliikumise kestmise pant on ka elujõuline kollektiiv ja motiveeritud haritud juhendaja. Kuna noori paraku koorijuhi elukutse ei motiveeri ja suur hulk juhendajaid läheneb pensionieale, on taolise traditsiooni elujõulisus ebakindel. Eesti Koorijuhtide Liidu juhatuse liikme Heli Jürgensoni sõnul teeb rõõmu asjaolu, et kahe aasta eest toimunud noortepeoga peale kasvanud uus põlvkond tugeva erialase haridusega dirigente on jätkuvalt väga tegusad ning kogukonda omaks võetud. „Suures plaanis dirigentide arv paraku siiski väheneb ning need noored ei kata ära lähema 10-20 aasta jooksul tekkivat tühimikku,“ ütles Jürgenson.

Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta lõpul on olukorra parandamiseks riigi tasandil koostöös kultuuriministeeriumiga ettevalmistamisel kollektiivijuhtide palgatoetusprogramm. Heli Jürgensoni sõnul tuleb lisaks sellelel saavutada kokkulepe ka omavalitsustega, et oma valla dirigendid võetaks palgale. „Koorijuhi tööd nimetatakse siiani hobiks ning seda ka valdkonna eest vastutava kohaliku võimu poolt. Kollektiivijuhi töö on oluline töö Eesti inimeste vaimse, emotsionaalse ja füüsilise tervisega, mis vajab väärilist tasu ja laiemat märkamist. Paraku tööturul teistega võrdne ametikoht siiani puudub,“ lisas Jürgenson.

Laulu- ja tantsupeoliikumine on maailmas unikaalse nähtusena kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Peagi lõppeval Eesti laulu ja tantsu juubeliaastal oli fookuses selle unikaalse traditsiooni kestlikkus ja tähendus.

Laulu- ja tantsupeo tulevikufoorum

9.12, kinos Cinamon Tallinn Kosmos

9:30 Sissejuhatus. Jorma Sarv, Toomas Roolaid
9:40 kultuuriminister Tõnis Lukas

9:50 Laulu- ja tantsupeo partituur, Aet Maatee (ELTSA)

10:20 Laulu- ja tantsupidu ning Eesti kaitsetahe

Raul Rebane, strateegilise kommunikatsiooni ekspert
Jaanus Rohumaa, EV100 korraldustoimkonna juht
Peeter Perens, koorijuht
Viola Murd, siseministeeriumi asekantsler
moderaator: Jorma Sarv

10:50 Tantsujuhi vaade: Helle-Mare Kõmmus

11:00 paus

11:30 Laulu- ja tantsupidu ning Eesti kodanikuühiskond

Rauno Zubko, tantsujuht
Anneli Kana, vabakonna eestvedaja
Raivo Küüt, siseministeeriumi asekantsler
moderaator: Toomas Roolaid

12:10 Perearsti vaade: Ülle Alanurm

12:20 Laulu- ja tantsupidu ning sidus ja toetav ühiskond

Urve Uusberg, koorijuht ja psühholoog
Indrek Vijard, Nõmme Muusikakooli direktor, koorijuht
Sten Andreas Ehrlich, sotsiaalministeeriumi asekantsler
moderaator: Merilin Piipuu

13:00 paus

13:30 Laulu- ja tantsupidu ning Eesti hariduselu

Hirvo Surva, Eesti Kooriühingu juhatuse esimees, koorijuht
Tonio Tamra, Viljandi Muusikakooli direktor
Jaanus Kann, Eesti Muusikaõpetajate Liidu juhatuse esimees
Signe Granström, haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert
moderaator: Jorma Sarv

14:10 Koorijuhi vaade: Heli Jürgenson

14:20 Laulu- ja tantsupidu ning kohaliku elu kujundamine

Kalev Järvela, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse esimees, tantsujuht
Marika Saar, Elva abivallavanem, SA ELTSA nõukogu liige
Kaija Velmet, Saue valla kultuuritööjuht
Sulev Valner, rahandusministeeriumi regionaalhalduse nõunik
moderaator: Toomas Roolaid

15:00 Ajakirjaniku vaade: Maris Johannes

15:15 Kokkuvõtted. Jorma Sarv, Merilin Piipuu

15:30 Foorumi lõpp

Tagasi Kooli ootab koolitunde andma

Juubelilaulupidu on peetud, kuid Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta veel kestab ning selleks, et ind ei raugeks, muusika ei vaikiks ja tants ei lõppeks, kutsume Sind tagasi kooli, oma laulu- ja tantsusädet jagama. Sinu panus on üks 45-minutine koolitund ajavahemikus novembrist jaanuarini Sulle sobivas piirkonnas/kohas.

Kõige parem õppimine on õpetamine. Muutusi loov õppimine on millegi tegemine. Selleks, et ise oma peo kogemust, teadmisi ja oskusi mõtestada, esitame Sulle väljakutse – paku välja oma külalistunni idee, mis muudab/võiks muuta kellegi maailma. Avame tundide sisu ajurünnaku:

õpetame õpilased tantsima puntratansu või “Oige ja vasembat”
teeme külalistunni kohalikust pidude eestvedajast väljaspool klassi/koolikeskkonda, tema sünni- või töökohas
korraldame tunni matkana meie piirkonna laulu- ja tantsupeo radadele
organiseerime tunni stiilis “Eesti otsib dirigenti” ehk kes dirigeerib kõige paremini sepapoiste laulu

Anna meile oma huvist ja valmisolekust teada siin.

Laulupidu läheb rahvusülikooli: Tartus arutletakse laulupidude tuleviku üle

Laulupeod ja rahvusülikool on eesti kultuuri tugisambad, ent mõlemad on ajas muutuvad. Otsides vastust küsimusele, kas laulupidu kõlab ka saja aasta pärast eesti keeles, heidavad valdkonna eksperdid Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis täna toimuval teemaõhtul kriitilise pilgu laulupeopärandile.

Kultuuripärandist rääkides on kasvanud ka vajadus mõista selle olemust, sellega seotud ühiskondlikke protsesse ning sotsiaalset ja majanduslikku konteksti. Tänavu on küsimuste esitamiseks sobilik aeg, sest täitunud on 150 aastat esimesest laulupeost ja 100 aastat eestikeelse ülikooli loomisest. Mõlemal on tähtis roll eesti keele hoidja ja edasikandjana.

„On ju Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon kantud lausa UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Termin vaimne kultuuripärand on rahvusvaheliselt võetud kasutusele selleks, et tõsta ainelise pärandi ja muinsusväärtuste kõrval esile niinimetatud elavat pärandit: traditsioone, mis elavad ja muutuvad koos olude ja inimestega,“ ütles Tartu Ülikooli kultuuriteaduste professor, UNESCO õppetooli hoidja ja UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni nõukogu esimees Kristin Kuutma.

21. sajandi esimestel kümnenditel on laulupidu nii esinejate kui ka publiku hulgas eelmise sajandi lõpuga võrreldes kõvasti populaarsust kogunud. Avalikkuses on tekkinud koguni mulje, et laulupidu ühendab kõiki Eesti inimesi. „Ometi on endiselt palju ka neid, kes kahtlevad, kas ja kuivõrd on laulupidu ühendav ja mis keeles lauldakse järgmisel sajandil. Õigupoolest ei kerki need küsimused üles üksnes laulupeo, vaid ka paljude teiste kultuuripärandiks peetud ja nimetatud nähtuste puhul,“ selgitas Kuutma.

Teemaõhtu „Kas laulupidu kõlab 100 aasta pärast eesti keeles? ” toimub täna, 31. oktoobril kell 16 Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis ning sellele järgneb Tartu Akadeemilise Meeskoori tasuta kontsert ülikooli peahoone aulas kell 19.00.

Teemaõhtut korraldavad Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta ja Rahvusülikool 100 koostöös Tartu Ülikooli vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooliga.

31. oktoobril toimub teemaõhtu “Kas laulupidu kõlab 100 aasta pärast eesti keeles?”

Neljapäeval, 31. oktoobril toimub Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis teemaõhtu “Kas laulupidu kõlab 100 aasta pärast eesti keeles?”. Üritusele järgneb kell 19.00 Tartu Ülikooli aulas Tartu Akadeemilise Meeskoori tasuta kontsert.

Sel aastal on ümmargune tähtpäev kahel Eesti kultuuri tugisambal: täitunud on 150 aastat esimesest laulupeost ja 100 aastat eestikeelse ülikooli loomisest. Mõlemad said alguse Tartus ja neil on kindel koht meie kultuuripärandis.

Mõlemad said alguse Tartus ja neil on kindel koht meie kultuuripärandis. Veel on mõlemad seotud UNESCOga, organisatsiooniga, mis tegeleb kultuuripärandi teemadega rahvusvahelisel tasandil. Nimelt on Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi juures tegutseb aga vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetool.

Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta ning Rahvusülikooli 100. sünnipäeva raames kutsume Sind neljapäeval kell 16.00 Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis (Lossi 25) toimuvale teemaõhtule „Kas laulupidu kõlab 100 aasta pärast eesti keeles?“.

Kell 16–17 astuvad lühiettekannetega üles:

Kristin Kuutma „Laulupeod ajakaarel – võrdlevalt oludest ja inimestest mitmel sajandil”
Caroline Haubold „Baltisaksa laulupidudest ja ühistundest”
Triinu Arak „Koorilauljad tänases Tartus”
Marju Lauristin „Laulupeo kestlikkusest”

Kell 17–17.45 arutelu „Kas laulupidu kõlab 100 aasta pärast eesti keeles?”

Arutelujuht Jorma Sarv. Osalevad Kristin Kuutma, Marju Lauristin, Aet Maatee, Margit Sutrop

Teemaõhtule järgneb Tartu Akadeemilise Meeskoori kontsert TÜ peahoone aulas kell 19.

Teemaõhtu ja kontsert on tasuta ja avatud kõigile. Ürituse Facebookist leiad siit.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus

Rahvusülikool 100

VII Eesti noorte koorijuhtide konkursi võitis Pärt Uusberg

16.-19. oktoobril 2019 toimunud VII Eesti noorte koorijuhtide konkursi võitis helilooja ja dirigent Pärt Uusberg.

Võitja kuulutati välja laupäeval, 19. oktoobril EMTA kontserdi- ja teatrimajas pärast finalistide kontserti. 22 osaleja seast jõudis finaali 4 parimat. Finalisti diplomi sai Ingrit Malleus, III preemia Imre Rohuväli, II koha pälvis Nele Erastus ja I koha Pärt Uusberg.

Kolm parimat dirigenti pälvisid rahalised preemiad.

Žürii liige Indrek Vijard sõnas peale konkurssi, et eelkõige tuleb esile tõsta konkursi osavõtjate arvu, mis viitab sellele, et koorijuhi kutse on noorte tegijate hulgas hinnatud.

„Enne lõppotsuse tegemist oli žüriil elav arutelu, kuid lõpptulemust respekteeriti kõigi žüriiliikmete poolt. Palju õnne kõigile osalejatele!“ lisas Vijard.

Konkursil töötasid noored koorijuhid EMTA koori, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. EMTA koor valis oma lemmikuteks Nele Erastuse ja Ingrit Malleuse, Eesti Rahvusmeeskoori eripreemia pälvis Ingrit Malleus, Eesti Filharmoonia Kammerkoori eripreemia ja võimaluse teha nendega kontsert sai Pärt Uusberg.

Pärt Uusberg (s 1986) on Eesti noor helilooja ja dirigent. Ta on lõpetanud Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise erialal (2009, õp Heli Jürgenson), omandanud magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias heliloomingu erialal (2014, prof Tõnu Kõrvits) ning teise magistrikraadi 2018. aastal koorijuhtimise erialal (prof Tõnu Kaljuste).

Praegu on Uusberg vabakutseline helilooja ja dirigent. Heliloojana on ta kirjutanud peamiselt koorimuusikat, aga ka kammer-, orkestri- ja filmimuusikat. Ilmunud on mitmeid autoriplaate („Siis vaikivad kõik mõtted“, „Liiv, meri ning mõtted“, „Õhtu ilu“, „Luiged läevad“, „Eestimaa atmosfäärid“). Dirigendina on ta olnud 2008. aastast enda poolt asutatud kammerkoori Head Ööd, Vend peadirigent ning ühtlasi juhatanud erinevaid projekte (sh Eesti Rahvusmeeskoori, Eesti Koolinoorte Segakoori; juhtinud Eesti Segakooride Liidu suvekooli ja rahvusvahelise koorifestivali Europa Cantat ateljeed).

Konkurssi korraldas Eesti Kooriühing koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Osalejaid hindas rahvusvaheline žürii koosseisus Seppo Murto (žürii esimees, Soome), Anders Eby (Rootsi), Anu Tali, Indrek Vijard ja Mikk Üleoja.

Oktoobris asuvad võistlustulle 23 noort koorijuhti

16.-19. oktoobrini 2019 toimub Tallinnas VII Eesti noorte koorijuhtide konkurss, kus asub võistlustulle 23 noort dirigenti. See on suurim võistlejate arv konkursi ajaloo jooksul.

Töös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia segakoori, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga selguvad kolme vooru jooksul tänase Eesti parimad noored koorijuhid. Igas voorus ootab võistlejaid erinev repertuaar.

Osalejaid hindab rahvusvaheline žürii koosseisus Anders Eby (Rootsi), Seppo Murto (Soome), Anu Tali, Indrek Vijard ja Mikk Üleoja.

Huvilistel on võimalik konkurssi jälgida ning võistlejatele kaasa elada.
Kolmapäeval, 16. oktoobril kell 14 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kammersaalis I voor: töö EMTA segakooriga, kavas Pärt ja Tubin. Sissepääs on tasuta.

Neljapäeval, 17. oktoobril kell 17 EMTA kammersaalis II voor: töö Eesti Rahvusmeeskooriga, kavas Ernesaks, Kapp, Läte, Saar, Tubin, Türnpu. Sissepääs on tasuta.

Võitjad selguvad laupäeval, 19. oktoobril kell 16 EMTA kontserdi- ja teatrimajas finalistide kontserdil, kus esinevad EMTA segakoor, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor finalistide juhatusel. Kolm parimat dirigenti saavad rahalised preemiad, lisaks antakse välja eriauhinnad.

Finalistide kontserdi piletid hinnaga 15/10 eurot on müügil Piletilevis ja enne algust kohapeal.
Kontserdi kannab üle Klassikaraadio.

Vabariiklikud dirigentide konkursid on Eestis toimunud alates 1985. aastast ning mänginud olulist rolli mitme tänase tuntud muusiku dirigenditeel.

Konkursi korraldajateks on Eesti Kooriühing, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Rahvusmeeskoor. Konkurss on pühendatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 100. aastapäevale ja Eesti Rahvusmeeskoori 75. aastapäevale.

Ullo Toomi nimelise stipendiumi pälvib tänavu Kaja Tammik

Tallinna raekojas antakse esmaspäeval, 16. septembril kell 14.00 rahvatantsuvaldkonna arendajale Kaja Tammikule üle Ullo Toomi nimeline rahvatantsustipendium. See on rahvatantsijate seas üks väärikamaid tunnustusi, mida jagatakse kord aastas tantsutaadi sünniaastapäeva ajal.

Ullo Toomi stipendiumit antakse välja alates 1987. aastast. Tänavune laureaat Kaja Tammik on aastaid töötanud Rahvakultuuri Keskuses metoodiku ja koolitusjuhina. Ta alustas 1989. aastal tantsujuhtide kursusi, millele pani 1953. aastal aluse Ullo Toomi. Rahvatantsujuhtide koolist on välja kasvanud mitmed suurte tantsupidude üldjuhid. Lisaks on Tammiku eestvedamisel toimunud täienduskoolitusi, korraldatud suvekursusi ning organiseeritud tantsujuhtidele muid õppevorme.

„Meie tantsupeod ei oleks pooltki nii suured ja võmsad ilma rahvatantsujuhtidele mõeldud täienduskoolitusteta. Tantsida võib ju igaüks, aga meie rahvatants toetub siiski tantsutaat Ullo Toomi loodud süsteemile. Nii võib Kaja Tammikut pidada Ullo Toomi õpetuse üheks väga oluliseks vahendajaks ja edasiviijaks. See on äärmiselt oluline, et oleks tantsujuhte, kes oma oskusi kogu aeg lihvivad. Kuni jätkub inimesi nagu Kaja, kestavad meie peod ja ühine tantsurõõm,“ ütles Ullo Toomi Fondi halduskogu esimees Ilma Adamson.

Lisaks koolituste toimumise eest hea seismisele aitas Kaja Tammik kaasa esimesele tantsuspetsialisti kutsestandardi valmimisele, ta on vabatahtlikult löönud kaasa üleriigiliste tantsupidude korraldusmeeskondades. Kolleegid on tema puhul esile toonud täpsust, toetavat meelt ning sõbralikkust ja hoolivust.

Ullo Toomi Fondi asutati 1987. aastal, et jäädvustada mälestust Ullo Toomist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi halduskogu tegutseb Eesti Rahvuskultuuri Fondi kinnitatud põhikirja alusel. Ullo Toomi stipendium on rahvatantsuliikumise kõrgeim tunnustus, mille pälvib laureaat Eesti rahvatantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest.

Ullo Toomi stipendium võidakse anda edukate esinemiste, publikatsioonide või muude ettevõtmiste eest, mis on viinud edasi eesti rahvatantsu või arendanud autoritantsu. Stipendiumi varasemate laureaatide seas on näiteks XX tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste, legendaarsed suurmeistrid Maie Orav, Mait Agu, Ilma Adamson, Helju Mikkel ja teised tuntud rahvatantsujuhid.

Stipendiumi annavad välja Eesti Rahvuskultuurifond ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga.

Muinastulede ööl saab süüdata virtuaalse lõkke

Sel aastal on võimalik Muinastulede ööl süüdata virtuaalne lõke ning tuliuue äpi abil leida endale lähim lõkkekoht.

Mõte lõkete registreerimise ja leidmise äpist oli küpsenud Muinastulede öö eestvedajate peas juba mitu aastat, kui koostöös Navicup-arendajatega see lõpuks loodi. Nüüd on võimalus süüdata oma lõke ka virtuaalselt. Uue äpi autor Asko Berens loodab, et telefonirakendus nakatab ka kooliealisi muinastulede traditsiooniga kaasa tulema ja annab lisaväärtust avalikest lõkkeüritustest teada andjatele. „Telefonirakendusega leiavad inimesed endale huvitavamad ja lähemad lõkked lihtsamini üles. Äpp näitab lühima tee vajaliku lõkkekohani. Telefonirakenduse abil saab lõkkesündmusi ka hinnata ja pildistada ning seda kõike saab igatmoodi internetis jagada,“ seletab Berens.

Varasematel aastatel on Muinastulede öö eestvedaja Mairold Vaiki käest tihti küsitud, et kui oma lõket mere ääres ei süüta või kui ollakse kaldast kaugel, kas siis ei saa sündmusest osa võtta. Vaik seletab, et tegelikult ju saab küll ja seda on varasematel aastatel sisemaal ka tehtud juba. “Mis sest, et ollakse merest kaugel, mõte loeb, lõke loeb ja kaardil lõket registreerides „tuluke“ ju ikka paistab. Sel aastal pole isegi see oluline, kas süüdatakse päris lõke, sest nüüd saab ka virtuaalselt Läänemere tuledeketis osaleda,“ lausub Vaik.

Ta lisab, et virtuaalne lõke on hea abimees näiteks siis, kui rannas olles reaalselt ei ole lõket võimalik süüdata tulematerjali nappuse või riskantse ilma tõttu.

Telefoniäpp on tasuta alla laetav Google Play või Apple Store veebipoest. 26. augustiks on muinastulede veebikaardile teada antud 125 lõkkest, millest 85 on märgitud Eestisse, 14 Soome, 12 Leedu ja sama palju Rootsi randadesse.

Muistsel ajal süüdati lõkked ohuteadete edastamiseks kaugete vahemaade taha või ohutu suuna näitamiseks merelt tagasi tulijatele. Lõkkeid nimetati siis iilastuledeks ja neid süüdati eelkõige praktilisest vajadusest pimedas või tormide ajal. Augusti viimasel laupäeval ümber Läänemere toimuvat sündmust hakati kutsuma Muinastulede ööks. Oma lõkkekohast saab juba praegu teada anda veebilehel muinastuled.ee.

Muinastulede ööl sünnivad ideed uueks laulupeoks

Traditsioonilised muinastulede öö mereäärsed lõkked süüdatakse tänavu 31. augusti päikeseloojangul, et üheskoos meenutada möödunud suve ja koguda säravaid ideid uueks laulu- ja tantsupeoks.

Laulu- ja tantsupeo ühe korraldaja Sten Weidebaumi sõnul on Muinastulede öö muutunud rannarahva hulgas tõenäoliselt sama loomulikuks ja oodatud osaks aastast nagu jaanipäev. „Eestlased armastavad tuld ja küllap on nii mõnigi särav idee alguse saanud just lõkke juures toimunud vestlustest“, ütleb Weidebaum ning lisab: „Laulu ja tantsu juubeliaastal kutsume kõiki üles süütama Muinastulede ööl lõkked ka sisemaal, et meenutada suvist suurt pidu. Ei oleks mingi ime, kui just mõne sellise muinastule ääres räägitud lugudest ja möödunud suve meenutustest saab alguse järgmise laulu- ja tantsupeo idee“.

Muinastulede öö eestvedaja Mairold Vaik’i hinnangul on inimeste huvi ja soov Muinastulede ööl lõkkeid teha aastatega vaid kasvanud. „Inimestele meeldib suve lõpus lõkke ääres kokku saada ja möödunud suve meenutada. Selle suve üheks tippsündmuseks paljude jaoks oli kindlasti laulu- ja tantsupidu. Ehk mõned seal kuuldud ja ka lauldud laulud kõlavad ka lõkete ääres,” märgib Vaik.

Ta lisab, et Eesti laulu ja tantsu juubeliaastal kutsutakse kõiki üles 31. augustil süütama suvelõpu lõkked lisaks mererannale ka Tule tulemise teekonnal. “Kuvame tänavu muinastulede öö veebikaardile ka Tule tulemise teekonna, mida mööda laulupeo tuli läbi Eesti rändas. Seepärast oleks tore, kui sisemaal tehakse oma lõkkekohad selle tee lähedusse, mis nii mitmeski kohas viis laulupeo tule ka mere äärde,” vihjab Vaik.

Muistsel ajal süüdati lõkked ohuteadete edastamiseks kaugete vahemaade taha või ohutu suuna näitamiseks merelt tagasi tulijatele. Lõkkeid nimetati siis iilastuledeks ja neid süüdati eelkõige praktilisest vajadusest pimedas või tormide ajal. Kaasaegsete rannalõkete ühel ajal süütamise traditsioon sai alguse rohkem kui 25 aastat tagasi ja augusti viimasel laupäeval ümber Läänemere toimuvat sündmust hakati kutsuma Muinastulede ööks. Lõkkeid süüdatakse Läänemere äärsetes riikides üle maa, et olla koos nendega, kes merega. Oma privaatsest lõkkekohast või avalikust lõkkeüritusest saab juba praegu teada anda veebilehel muinastuled.ee.

Hoiame merd, mis meid ühendab! Hoiame kokku!

MTÜ Tuleranda head partnerid on OÜ Navicup ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. MTÜ tegevusele on hoogu juurde andnud ka Coop ja Heat3.

Rohkem infot Muinastulede öö kohta:
Muinastulede öö jutud ja facebook.com/muinastuled
Videomeenutus eelmise aasta muinastulede ööst EV100 tuules.

Juubelipidu on lõppenud. Elagu laulu- ja tantsupidu!

Vestlesime XXVII laulupeo „Minu arm“ naiskooride liigijuht Raul Talmariga, kes osales ise esimest korda laulupeol Tallinna 22. Keskkooli lastekoori lauljana täpselt 50 aastat tagasi ehk 1969. aastal, mil laulupeo sünnist möödus täpselt sada aastat. Raul Talmar on olnud pikalt Eesti Segakooride Liidu esimees, Eesti Kooriühingu esimees ning seisnud väga pikka aega hea kooriliikumise käekäigu eest.

Loetud päevad pärast juubelipeo lõppu, mil möödunud nädala lumm veel valitseb, püüame koos Raul Talmariga vaadata tulevikku ning küsime, kuidas teha nii, et ka meie lastel oleks võimalik sarnaseid ülevaid tundeid tunda. Kas õhin, mis tõi meid tänasesse päeva, viib meid ka järgmiste juubeliteni – laulupidu 200 aastal 2069 või tantsupidu 100 aastal 2034?

„Laulu- ja tantsupeo liikumise tänane põhiküsimus on see, kust leida säravate silmadega eestvedajaid, kes tänaste tegijate tööd jätkaksid? Põlvkondade vahetus on toimumas ning koorijuhtide ja ka tantsujuhtide olukord vajab kiiremas korras lahendust,“ ütleb Raul Talmar.

Koorijuhiks ja muusikaõpetajaks õppimine pole tema hinnangul enam populaarne, olgugi, et koorimuusika on hetkel veel väga heas seisus. „Eesti koorimuusika tugevaim külg on see, et koorid on arenenud koos heliloojatega ja seda alates esimesest laulupeost,“ lisab ta. Talmar ütleb, et paljudes riikides mõistetakse koorimuusika all rahvalaulu lihtsaid arranžeeringuid ning teisalt on loomulikult olemas vanad kultuurmaad, kus sel ajal kui meil siin veel midagi ei kirjutatud, oli Bach oma loomingu juba ära kirjutanud.

Meie koorilaulu tugevus seisneb Talmari hinnangul selles, et laulupidu on otsekui eluviis. „Samas on vajalik teadvustada, kuidas laulupidu sünnib, milline on see protsess ning kes on need inimesed, kes selle kallal vaeva näevad. Asjad, mida me arvame, et on iseenesest mõistetavad, ei pruugi nii olla,“ kinnitab ta.

Talmari sõnul võib kergesti jääda mulje, et neile ligikaudu tuhandele dirigendile, kes oma kümneid tuhandeid lauljaid päevast päeva juhendavad, piisab selleks vaid suurest rõõmust ja aplausist, mida nad kontsertidelt saavad. Kui aga keegi ütleb, et ma pole mitu aastat saanud sentigi raha, öeldakse: „Mis siis, sa teed ju seda tohutust rõõmust. Me kõik toetame sind, vaata, kuidas meil silmad säravad, me plaksutame lood laululavale tagasi.“

„See on asi, mida tuleb väga selgelt rõhutada – kollektiivijuht ja muusikaõpetaja on laulupeo liikumise absoluutselt kõige tähtsamad tegelased. Ma julgen täiesti siiralt öelda, et laulupeol ei ole kõige tähtsam see üldjuht, kes lavale tuleb. Tal on ilmselgelt erilised oskused ja ta on näinud ka vaeva, et sinnamaale jõuda. Samas ei oleks üldjuhil mitte midagi teha siis, kui koorijuhid-muusikaõpetajad-tantsuõpetajad kodudes oma tööd ei teeks,“ rõhutab Talmar. Ta teab, et koorid ju armastavad ja toetavad oma dirigente ning väikeses maakohas võib tõepoolest olla nii, et kollektiiv ei suuda toetada oma kollektiivijuhti. „Aga sellele olukorrale tuleb lahendus leida, sest laulu- ja tantsupidu on meie rahva tüvitekst, meie identiteet,“ lisab ta.

Küsimusele, kuidas kollektiiv saaks oma juhti väärtustada, vastab Talmar nii: „Mõningatel juhtudel on koor ka tõesti olnud ise teadmatuses ning koorijuhi olukorda ei teadvustata“. Talmar viskab õhku küsimuse – kui inimesed on nõus spordiklubi eest maksma, siis miks ei tundu sama loomulik tasuda kooritunni eest? Koorijuhi elukutseks valmistutakse õppides vähemalt 16 aastat, toonitab ta.

Raul Talmar ütleb, et koorilauljad ja rahvatantsijad võiksid mõelda sellele, et kui üheskoos on tore olla ja harjutada, siis kas see rõõm, mis koori- või rahvatantsutunnist kaasa võetakse, kestab ka kollektiivijuhi hinges? Kas tema on ka rõõmus või on tal äkki lihtsalt raske?

„Vahel tulevad lauljad kooritundi puhkusereisilt ja vahetavad seal muljeid – neile ei tule pähegi, et kollektiivijuht ei saa tänastes tingimustes seda endale mitte kunagi võimaldada,“ mõtiskleb ta. Juubelipeole tagasi vaadates toob Raul Talmar esile, et talle väga meeldis avakontserdi õpetaja vaade. „Just täna on ülioluline, et me räägiksime ka koorijuhist-tantsujuhist kui õpetajast. Eestis on üsna hästi säilinud vanamoodne õpetaja – selli/õpipoisi liin, mis puudutab koorijuhtimist. Tuudur Vettiku, Gustav Ernesaksa ja Jüri Variste kaudu saab väga selgesti jälgida, milline on olnud kooriliikumise areng tänasesse päeva,“ kirjeldab ta.

Küsimusele, mis oleks see üks soov, mida näiteks kuldkalakeselt soovida, vastas Raul Talmar nii: „Et laulupeod jõuaksid ja suudaksid kogu maailma keerdtuultes säilitada vaimsuse!“

Juubelipidu on lõppenud. Elagu laulu- ja tantsupidu!

Orkla Eesti vahetab defektiga veepudelid välja

XXVII laulu- ja XX tantsupeol osalenud lauljatele, tantsijatele ja muusikutele jagati välja enam kui 45 000 korduvkasutatavat veepudelit, et peo ökoloogiline jalajälg võimalikult väike oleks.

Peo ajal ja järgselt on mõned osalejad andnud teada purunenud pudelitest ning küsitud on võimaluste kohta praakpudel uue vastu ümber vahetada. Orkla Eesti annab teada, et vajadusel saab katkise või defektiga pudeli ümber vahetada Orkla Eesti kontorites Jüris või Põltsamaal. Eelnevalt palun võtke ühendust [email protected]