Raadioteater tähistab 91. sünnipäeva kuuldemängu esietenduse otseülekandega

Sel reedel, 12. aprillil, tähistab Raadioteater oma 91. sünnipäeva, kui Vikerraadio ja ERRi kultuuriportaalis kõlab otseülekandes uhiuus kodumaine koguperekuuldemäng „Kusti“. Reedel kuulutatakse välja ka Raadioteatri tänavune näitlejapreemia laureaat.

Kuuldemängu kohta saab rohkem lugeda Pärnu Postimehest siin.

Koguperekuuldemäng „Kusti“ viib tagasi aega, mil Raadioteater ei olnud veel sündinudki. See on pilguheit ühe eestlaste armastatud suurmehe lapsepõlve nii, nagu see tema mälestuste põhjal olla võis – tulvil helisid, koerustükke ja mänge. Tuleb välja, et polegi väga vahet, kas elada täna või sada aastat tagasi, samasugused väänkaelad on poisiklutid ikka.

Ott Kiluski kirjutatud tekstis ja Kaili Viidase lavastatud kuuldemängus põimub fantaasia ajaloolise tõega. „Kusti“ on mõlemale esimene koostöö Raadioteatriga. Kuuldemängu osatäitjad on Pääru Oja, Kaia Skoblov, Robert Annus ja Veiko Tubin. Etenduses lööb kaasa ka Tallinna Poistekoor dirigent Lydia Rahula juhtimisel. Kuuldemängu helirežissöör on Külli Tüli, muusikaline kujundaja Siim Selis.

Traditsiooniliselt kuulutatakse sel reedel välja ka Raadioteatri näitlejapreemia laureaat. Preemia antakse möödunud hooaja parima osatäitmise eest kuuldemängus või järjejutu lugemise eest. Näitlejapreemia eesmärk on jäädvustada kuuldemängude pikka traditsiooni eesti kultuuris ja väärtustada avalikkuse silmis näitlejate tööd kunstilise sõnaga raadios. Esimese näitlejapreemia pälvis 1998. aastal Aarne Üksküla, aastate jooksul on auhinna saanud teiste seas Kalju Orro, Helene Vannari, Arvo Kukumägi, Anu Lamp, Tambet Tuisk, Tõnu Oja, Rein Oja jt.

Kuuldemängu „Kusti“ otseülekanne kõlab sel reedel kell 17.05 Vikerraadios ja on videos jälgitav ERR kultuuriportaalis.

Raadioteatri pikk ajalugu ulatub aastasse 1928, kui 24. veebruaril kõlas esimene kuuldemäng. Traditsiooniliselt tähistab Raadioteater sünnipäeva 12. aprillil, legendaarse raadiomehe ja esimese kuuldemängulavastaja Felix Moori sünnipäeval.

Raadioteater loob tänapäevase audioesteetikaga teoseid ERR-i raadioprogrammidele, salvestab Eesti näitlejate hääli ning tutvustab ja arendab algupärast dramaturgiat. Raadioteatris valmivad ERR-i raadioprogrammidele saated, sh kuuldemäng, järjejutt, Raadio Ööülikool, Luuleruum, Üks lugu, lastejutud. Ainuüksi kuuldemänge on heliarhiivis 2000 ringis, järjejutusaateid ligikaudu 3000. Raadioteatri loomingut kuuleb Vikerraadios, Klassikaraadios, Raadio 2-s, saateid saab järelkuulata raadioprogrammide kodulehtedelt ning Raadioteatri ja Õhtujutu mobiilirakendusest.

XVI rahvusvaheline koorifestival „Tallinn 2019“ toob Tallinna üle 1300 laulja 12 riigist

11.-13. aprillil toimuval koorifestivalil osaleb 33 koori, riikidest on esindatud Austria, Leedu, Läti, Mehhiko, Poola, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Ungari, Venemaa ja loomulikult Eesti.

Koorid võistlevad omavahel laste-, noorte-, nais-, mees-, sega-, poistesega- ja kammerkooride kategooriates, rahvamuusikas ja kaasaegses muusikas. Esimesele voorule järgneb Grand Prix, kuhu pääseb võistlema kuni kuus parimat. Võitjate vahel jagatakse rahvusvahelise žürii otsuse kohaselt konkursi preemiafond 25 000 €.

Žüriisse kuuluvad dirigent ja helilooja Bo Holten (Taani), dirigent ja Oregoni Ülikooli koori- ja vokaalmuusika osakonna juhataja Sharon J Paul (USA), dirigent Mathieu Romano (Prantsusmaa), dirigent ning koorikultuuri arendaja Māris Sirmais (Läti) ja dirigent Aarne Saluveer (Eesti).

Koorifestivali kunstiline juht Kaspar Mänd sõnab festivali eel: „Koorifestival on üks tõeline muusikapidu, kuhu tuleb kokku kümneid koore üle kogu maailma. Igaühel on oma nägu ja oma kõla ning kuulajal on seeläbi hea võimalus saada aimu, mis toimub koorimuusikas üle maailma ja kuhu paigutub Eesti selles pildis.“

Festivali avakontserdil neljapäeval, 11. aprillil kell 18.00 Tallinna metodisti kirikus astuvad üles Vox Clamantis Eestist, Spira Ensemble Soomest, Coral Ensamble México AC Mehhikost, THK Kullo tütarlastekoor Ellerhein Eestist ja Roganova Noortekapell Harmoonia Venemaalt.

Neljapäeval kell 22.00 toimuval öökontserdil Hopneri majas esinevad Carolinae Damkör Rootsist, kammerkoor Collegium Cantus Venemaalt ja segakoor Viva Brežice Sloveeniast.

Reedesel päeval on Tallinna metodisti kirik konkursi päralt – võistlevad laste-, noorte-, nais-, mees-, poistesega-, sega- ja kammerkoorid ning rahvamuusika kategooria koorid.

Reedel kell 19.00 toimub kontsert Hopneri majas, kus esinevad THK Kullo lastekoor Ellerhein ja kammernaiskoor Sireen Eestist ning kammerkoor Candomino Soomest.

Reedel kell 20.00 toimuval kontserdil Tallinna Jaani kirikus esinevad kammekoor Härlanda Voces Rootsist, poistekoor Gintarėlis Leedust, Spira Ensemble Soomest ja Tartu Noortekoor Eestist.

Laupäeva hommikul kell 9.30 astuvad Estonia kontserdisaalis võistlustulle kaasaegse muusika kategooria koorid.

Laupäeval kell 12.00 esinevad Tallinna Jaani kirikus kammerkoor Medici pro Musica Poolast, kammerkoor Cantares Venemaalt, Schwerini Muusikagümnaasiumi noortekoor Saksamaalt ja üle-eestiline tütarlastekoor Ilmalilled.

Grand Prix’ voor algab Estonia kontserdisaalis laupäeval kell 15 ning seal saab kuulata festivali parimaid.

Grand Prix’ voorust teeb ülekande Klassikaraadio.

Festivali passid ja piletid on müügil Piletilevis ja Piletimaailmas.

1972. aastast Tallinnas toimuv konkurss on Eesti ainus rahvusvaheline koorikonkurss ning osalema on kutsutud kõik kooriliigid üle kogu maailma. Festivali korraldab Eesti Kooriühing ning see toimub Tallinnas üle aasta.

Vaata kaardilt, kuhu ja millal liigub suvise laulu- ja tantsupeo tuli

XXVII laulu- ja XX tantsupeo TuleTulemine saab alguse 1. juunil Tartust ning tuli jõuab pärast 4200 kilomeetrist teekonda 4. juuli õhtuks Kalevi staadionile. Kogu 33 päeva kestavast üle-eestilisest teekonnast on valminud kaart, kuhu on kantud ligi 500 tähenduslikku paika, kus tuli peatub.

„Kutsume üles kõiki kogukondi, organisatsioone ja sõpruskondi juubelipeoks valmistudes märkama ja korrastama oma kodukandi kultuurilooliselt tähtsaid paiku! Ajendatuna soovist, et igaüks saaks laulu- ja tantsu juubeliaastal peost osa, kutsume inimesi 4. mai Teeme Ära talgupäeval välja tulema ning käed külge panema. Hea võimaluse annab selleks äsja valminud tuleteekonna kaart, millelt leiab põnevat avastamist ja mõtteid selleks, et juubelipeo tuleteekond vääriliselt ette valmistada,“ rääkis Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA teabejuht Sten Weidebaum.

XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ kunstilised toimkonnad süütavad juubelipeo tule 1. juunil Tartus, Eesti Rahva Muuseumi pargis. Järgnevad 33 päeva on aga tuli maakondade hoida, liikudes läbi terve Eesti. Tuli alustab oma teekonda Saaremaalt ning jõuab 4. juuli õhtul Tallinna, Kalevi staadionile, kus kell 19.00 algab XX tantsupeo esimene etendus.

„Kõlab ehk uskumatult, aga 33 päeva jooksul läbib tuli Eestis ühtekokku 4200 kilomeetrit ehk sisuliselt sama pika tee, kui jääb Tallinna ja Lissaboni vahele,“ lisas Weidebaum. Sel kõigi aegade pikimal tuleteekonnal saavad kõik võimaluse TuleTulemisest isiklikult osa saada, aidates tuld Tallinna poole kanda või osaledes Teeme Ära talgupäeval.

XXVII laulu- ja XX tantsupeo TuleTulemine on avamäng juubelipeole, kandes endaga laulu- ja tantsupeo väärtusi ja väge igasse Eestimaa nurka. Tänavu saab TuleTulemise traditsioon 50-aastaseks – esimest korda toimus üle-eestiline TuleTulemine 1969. aastal seoses laulupeo sajanda juubeliga. TuleTulemise korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös kõigi Eesti maakondadega.

Tutvu tuleteekonna kaardi ja kultuurilooliste paikadega: https://2023.laulupidu.ee/tuletulemine-2019/

Teeme Ära talgupäeva saab registreerida talguveebis: http://www.teemeara.ee

Juubelilaulu- ja tantsupeoni jääb sada päeva

XXVII laulu- ja XX tantsupeoni „Minu arm“ jääb täna täpselt 100 päeva. Üle terve Eesti on kümned tuhanded lauljad ja tantsijad valmistumas maakondlikes eelproovides juubelipeol ülesastumiseks. Juubelipeole eelneb tänavu ka tuletulemine, mis läbib 33 päeva jooksul kõiki Eesti maakondi. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA koos Teeme Ära talgupäeva korraldajatega kutsuvad kõiki inimesi ühinema juubelipeo ettevalmistustega ja korrastama tuleteekonnale jäävaid kultuuriväärtuslikke paiku.

Häid näiteid juubelipeoks valmistumisest on Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta projektijuht Sten Weidebaumi sõnul juba päris palju. „Näiteks on Ida-Virumaal koorid kogunemas talgupäeval Toilasse, et ühiste jõududega teha korda sealne laululava, mida külastab oma teekonnal ka juubelipeo tuli. Juubeliaastat tähistatakse talgutega ka Prantsusmaal, kus kohalikud eestlased korrastavad oma koduküla ja kutsuvad samas lapsi üheskoos joonistama plakateid käimasolevale joonistusvõistlusele “Laulupidu 2069”.

Kutsume kõiki üles talgupäevaga liituma, et peoni jäänud 100 päevaga Eestimaa üheskoos särama lüüa ning laulu ja tantsu juubeliaastat ühiselt tähistada. Talgupäeva kohta leiab lisainfot Teeme Ära veebilehelt www.teemeara.ee.

Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta sündmuste kohta saab infot laulu- ja tantsupeo veebilehelt www.laulupidu.ee.

2019. aasta kannab Eestis tervikuna tähist „Laulupidu 150. Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta“ ning selle tippsündmuseks on Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil neljapäevast pühapäevani, 4.-7. juulil 2019 toimuv XXVII laulu- ja XX tantsupidu „Minu arm“ ja sellele eelnev üle-eestiline tuletulemine.

XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ ajakava:

Tuletulemine 1. juuni (Tartu) – 3. juuli (Tallinn)
Tantsupeo esimene etendus neljapäeval, 4. juulil kell 19.00
Rahvamuusikapeo kontsert “Kannelde öö” neljapäeval, 4. juulil kell 21.00
Tantsupeo teine etendus reedel, 5. juulil kell 11.00
Rahvamuusikapeo peakontsert reedel, 5. juulil kell 14.00
Tantsupeo kolmas etendus reedel, 5. juulil kell 18.00
Rongkäik laupäeval, 6. juulil kell 13.00 – 18.00
Laulupeo avakontsert „Õpetajale“ laupäeval, 6. juulil kell 19.00
Laulupeo teise päeva suurkontsert pühapäeval 7. juulil kell 14.00

Laulukonkursi “Kannel” võitis Mõisaküla kammerkoor “Kungla”

XXVII laulupeo eelproovides palju elevust tekitanud Hain Hõlpuse pala “Kannel” õppimise ja harjutamise innustamiseks kutsusid segakooride liigidirigendid Triin Koch, Heli Jürgenson, Valter Soosalu ning Rasmus Puur kõiki segakoore osalema „Kandle“ ettelaulmise konkursil. Kandle konkursi võitjaks kuulutasid segakooride liigidiridendid Mõisaküla kammerkoor “Kungla”.

Valiku põhjuseks on dirigent Rasmus Puuri sõnul koori esitusest saadud suurepärane elamus. “See oli võrratu, musikaalne ja väga hästi esitatud etteaste,” rääkis Puur.

Lisaks anti välja ka dirigendi eripreemia, mille pälvis Võru dirigent Silja Otsar.

Palju õnne võitjatele ja tunnustame kõiki koore ja lauljaid, kes konkursil osalesid!

Kuula konkursi kohta lähemalt Klassikaraadio eetris 16. märtsil olnud erisaates “Laulupeo nähtamatud lood”: https://bit.ly/2Ta027S

Joonistuskonkurss „Laulupidu 2069“ ootab noorte pilte tulevikulaulupeost

Osalema oodatud kõik lapsed ja noored vanuses 7-19 eluaastat. Töid saab konkursile saata 11. märtsist kuni 30. aprillini 2019. Konkurss on osa Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta programmist.

Joonistuskonkursi eesmärk on innustada lapsi ja noori tutvuma laulu- ja tantsupidude liikumise ajalooga ning mõtlema, milline võiks see traditsioon välja näha 50 aasta pärast.

Konkursi ühe kaaskorraldaja, Eesti Kunstihariduse Ühingu juht Liia Jungi sõnul on Eesti laulu ja tantsu juubeliaastal lisaks minevikule oluline vaadata ka tulevikku, ja mõelda, mida saaksime teha selleks, et tähistaksime ka laulupeo 200. sünnipäeva. „Konkursil osalemiseks võiksid noored suhelda oma lähedaste, vanemate ja õpetajatega, et uurida, millest laulupeod koosnevad ja kuidas need valmivad. Joonistusele võiks jõuda nii see, mis peab noorte silmis jääma samaks, kui see, mis võiks olla uus, et noored selle ka tulevikus ära tunneksid,“ julgustab Jung noori.

Konkursile on oodatud osalema lapsed ja noored vanuses 7-19 eluaastat. Kõiki saadetud töid hinnatakse kokku neljas vanuserühmas: 1.-3. klass, 4.-6. klass, 7.-9. klass ja 10.-12. klass.

Konkursile saadetav töö peab olema paberkujul, tasapinnaline ja A3 formaadis. Joonistus- või maalimistehnika on vabalt valitav. Saadetud tööle tuleb lisada etikett joonistuse pealkirja ning autori nime, kooli, klassi ja juhendaja infoga. Töö pöördele tuleb lisada autori nimi ja kontaktandmed (telefon, e-mail).

Töö tuleb saata ERRi Lastejaamale posti teel hiljemalt 30. aprilliks 2019 aadressil Gonsiori 27, Tallinn 15029.

Igas vanuserühmas valitakse välja parim konkursile saadetud töö, mille autoril on võimalus kanda oma kodukandis juubelilaulu- ja tantsupeo tuld ja tõrvikut. Lisaks panevad parimate tööde autoritele korraldajad ja koostööpartnerid välja mitmeid eriauhindu. Parimatest joonistusest valmib kevade lõpus näitus.

Konkurssi korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ja ERRi Lastejaam koostöös MTÜ Kunstihariduse Ühingu ja Kumu kunstimuuseumiga. Auhinnad parimatele panevad välja ABC Motors, Sokisahtel, Premia ja mitmed teised partnerid.

Info konkursi kohta leiab laulu- ja tantsupeo (www.laulupidu.ee) ja ERRi Lastejaama (lastejaam.err.ee) veebilehtedelt.

Juubelilaulu- ja tantsupeole on küünlapäevaks müüdud üle 50 000 pileti

XX tantsupeo „Minu arm“ kolme etenduse piletid on praeguseks välja müüdud või broneeritud. XXVII laulupeo kahe kontserdi üldalale on pileteid vabalt saadaval. Tantsupeo piletid on enne pidu välja müüdud kõigil viimastel tantsupidudel, küll aga mitte kohe esimese kuu jooksul.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA teabejuht Sten Weidebaumi sõnul on XX tantsupeo kolme etenduse jaanuaris müüki tulnud piletid vähem kui kuu ajaga müüdud või broneeritud. Laulupeole on esimeste nädalatega müüdud ja broneeritud üle kahekümne tuhande pileti – kunagi varem pole nii lühikese ajaga nii suurt huvi üles näidatud. „See on kummardus meie lauljatele, tantsijatele ja pillimängijatele, kes just neil nädalail eelproovides repertuaariga kõva tööd teevad ning valmistuvad suvisteks etteasteteks,“ ütles Weidebaum.

„Tantsuväljaku korraldustoimkond on kaalumas võimalusi kõigile kolmele tantsupeo etendusele Kalevi staadionil lisatribüünide paigaldamiseks ning kogemus ütleb, et broneeringutestki võib vabaneda pileteid, mida lõpuks välja ei osteta. Lisavõimaluste tekkides anname sellest kindlasti teada, kuid tõenäoliselt toimub see broneeringuid silmas pidades aprilli teises pooles,“ lisas Weidebaum.

XXVII laulupeo kahele kontserdile on üldalale pileteid endiselt saadaval. Soodsamate hindadega piletid on eelmüügis kuni mai lõpuni, alates juunist kehtivad piletitele peoperioodi hinnad.

XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ ajakava:

Tuletulemine 1. juuni (Tartu) – 3. juuli (Tallinn)
Tantsupeo esimene etendus neljapäeval, 4. juulil kell 19.00
Rahvamuusikapeo kontsert “Kannelde öö” neljapäeval, 4. juulil kell 21.00
Tantsupeo teine etendus reedel, 5. juulil kell 11.00
Rahvamuusikapeo peakontsert reedel, 5. juulil kell 14.00
Tantsupeo kolmas etendus reedel, 5. juulil kell 18.00
Rongkäik laupäeval, 6. juulil kell 13.00 – 18.00
Laulupeo avakontsert „Õpetajale“ laupäeval, 6. juulil kell 19.00
Laulupeo teise päeva suurkontsert pühapäeval 7. juulil kell 14.00

Segakoore oodatakse osalema laulukonkursil “Kannel”

Segakooride liigijuhid koos laulu- ja tantsupeo korraldustoimkonnaga kuulutavad välja laulukonkursi nimega “Kannel”, kuhu on oodatud osalema kõik 2019. aasta laulupeole registreerinud segakoorid. Konkursiga soovivad segakooride liigijuhid innustada koore eelproovideks valmistumisest viimast võtma ja õppeprotsessi üle rõõmu tundma.

“Oleme eelproovides näinud, et Hain Hõlpuse pala “Kannel” ettelaulmisega saavad kõik koorid hästi hakkama. Selleks, et eelproovidesse veel rohkem särtsu tuua, kutsume koore üles laulmisel mõõtu võtma,” rääkis segakooride dirigent Valter Soosalu.

Konkursil saab osaleda kahte moodi. Automaatselt osalevad konkursil kõik need koorid, kes eelproovides ettelaulmiseks pala endale loosiga tõmbavad. Need, kellele loosiõnn eelproovis ei naerata, saavad konkursi osaleda, saates laulu esitusest video aadressile [email protected]. Saates konkursile video, palume lisada esindaja kontaktandmed.

Konkursil osalemine on kooridele avatud 9. märtsini. Võitja kuulutatakse välja 16. märtsil Klassikaraadio saates “Laulupeo nähtamatud lood”. Võitjatega võetakse ühendust märtsi jooksul.

XXVII laulupeo segakooride dirigendid Triin Koch, Heli Jürgenson, Rasmus Puur ja Valter Soosalu

Müügile tulid XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ piletid

Täna laulis Rahvusmeeskoor Eesti Muusika ja Teatriakadeemia kammersaalis avatuks Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta. „Laulupidu 150. Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta“ avatuks kuulutamisega algas täna keskpäevast ka XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ piletite eelmüük. Tänasest saab pileteid osta ka Rahvamuusikapeo kontsertidele.

Laulu- ja tantsupeol osalevaid kollektiive ja nende juhendajaid ootavad ees maakondlikud eelproovid. Alates 12. jaanuarist viivad laulu- ja tantsupeo kunstilised toimkonnad üle Eesti läbi ühtekokku 617 eelproovi, mis on töömahukaim osa laulu- ja tantsupeo ulatuslikust ja mitmekihilisest õppeprotsessist.

Laulupeo peadirigent Peeter Perensi sõnul on tal väga hea meel selle üle, et juubeli laulu- ja tantsupeo aasta avati just Eesti Muusika ja Teatriakadeemias. Laulupeo avakontsert 6. juulil kannab alapealkirja „Õpetajale“. „See on tänuavaldus kõikidele eesti koolmeistritele. Kava on koostatud eesti heliloojate ja nende õpetajate loodud muusikast. Ajaliselt raamistavad laulupeo esimesel päeval kõlavaid teoseid Jānis Cimze 1872. aastal ilmunud lugu „Rīga dimd” ja Tauno Aintsi 2017. aastal loodud laul “Üksi pole keegi”. Vahele mahub muusikat Peterburi, Tartu, Moskva ja ka täna Eesti Muusika ja Teatriakadeemia nime kandvas kõrgkoolis studeerinutelt,” ütles Perens.

Tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste sõnul teeb selle peo eriliseks ilmselt see, et pea pooled tantsud on pärit varasematelt pidudelt ja saatemuusika on saanud uue kuue. „Kindlasti on peol hetki, mis võivad tekitada vaatajates ja tegijates äratundmisrõõmu. Ma loodan väga, et 2019. aasta suur pidu lubab nii peolistel kui ka pealtvaatajatel tunda, et vabal maal oma rada käia on meie suur võimalus ja niisama suur vastutus. Vastutus nende ees, kes on käinud enne meid, aga veelgi enam nende ees, kes praegu oma esimesi samme astuvad,” selgitas Rajaste.

Rahvamuusikapeo loomingulise juhi Juhan Uppini sõnul toob rahvamuusikapidu kokku pillimängijad, keda seob armastus rahvamuusika vastu. Seitsesada muusikut jagunevad seitsmeks omaette kavaga pilliliigiks: kandled, torupillid, viiulid, lõõtspillid, näppepillid, akordionid ja koondorkester. “Iga pilliliigi repertuaar toob esile nii pilli mängutraditsiooni kui ka uusi muusikalisi suundi. Traditsiooniliste eesti lugude seadete kõrval kõlab nii uuemat kui ka vanemat autoriloomingut ning teiste rahvaste lugusid,” ütles Uppin.

Pileteid XXVII laulu- ja XX tantsupeole saab alates tänasest osta Piletilevi müügipunktides üle Eesti. Piletite soodushindadega eelmüük kestab mai lõpuni.

Laulupeo avakontsert toimub laupäeval (6. juulil) pärast rongkäiku ning laulupeo teise päeva suurkontsert pühapäeval (7. juulil). Mõlemale kontserdile on saadaval piletid nii üldalale kui ka nummerdatud istekohtadega pingisektoritesse. Tantsupeo etendust mängitakse neljapäeval (4. juulil) ja reedel (5. juulil) – kokku kolmel korral. Tantsupeol on värskelt renoveeritud istekohtadel võimalik vaadata etendust harjumuspäraselt Kalevi staadioni ida- ja läänetribüünis asuvatest sektoritest. Rahvamuusikapeo avakontsert “Kannelde öö” toimub neljapäeval (4. juulil) Tallinna metodisti kirikus ning peakontsert reedel (5. juulil) Poolamäel.

XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ ajakava:

Tuletulemine 1. juuni (Tartu) – 3. juuli (Tallinn)
Tantsupeo esimene etendus neljapäeval, 4. juulil kell 19.00
Rahvamuusikapeo kontsert “Kannelde öö” neljapäeval, 4. juulil kell 21.00
Tantsupeo teine etendus reedel, 5. juulil kell 11.00
Rahvamuusikapeo peakontsert reedel, 5. juulil kell 14.00
Tantsupeo kolmas etendus reedel, 5. juulil kell 18.00
Rongkäik laupäeval, 6. juulil kell 13.00 – 18.00
Laulupeo avakontsert „Õpetajale“ laupäeval, 6. juulil kell 19.00
Laulupeo teise päeva suurkontsert pühapäeval 7. juulil kell 14.00

Pileteid saab osta Piletilevist siit: https://bit.ly/2Fj5lPY.

Algab kontserdisari „150 aastat esimesest laulupeost“

Pühapäeval, 13. jaanuaril toimub Tallinna Jaani kirikus avakontsert sarjast „150 aastat esimesest laulupeost“, kus mitmed tunnustatud kammerkoorid esitavad valiku laule Urmas Sisaski teosest „Gloria Patri“. Kontserdisari kuulub laulu- ja tantsupeo juubeliaasta programmi.

Kontserdisarja idee ühe autori, XXVII laulupeo peadirigent Peeter Perensi sõnul toovad kontserdid kuulajateni teoseid, mis on kirjutatud eesti heliloojate poolt nende 150 aasta vältel, mis lahutavad meid esimesest laulupeost.

„See sari on otsekui kaleidoskoop, mis näitab väikest väärtuslikku osa eesti muusika 150-aastasest teekonnast,“ ütleb Perens. „Kontserdisarja kuuluvad kümme eri-ilmelist muusikasündmust, mis toimuvad eri Eestimaa paikades jaanuarist kuni juunini. Näiteks on veebruaris teater Vanemuine kontserdisarja kavasse lülitanud Eduard Tubina ooperi „Reigi õpetaja“, märtsis toimub kontsert Eesti heliloojate puhkpillimuusikast ning aprillis korraldab Eesti Orelisõprade Ühing orelimuusika kontserdi, mis on tänuavaldus Peterburi konservatooriumi oreliprofessor Louis Homiliusele, kelle käe all on õppinud väga suur osa eesti heliloojatest.“

Pühapäeval Tallinna Jaani kirikus toimuval avakontserdil esitavad Kammerkoor Collegium Musicale, Eesti Kunstiakadeemia kammerkoor, Kammernaiskoor Sireen, Neidudekoor Kammerhääled, Kammerkoor Crede ja Segakoor Noorus valiku laule Urmas Sisaski loodud 24-osalisest vaimulike laulude kogust „Gloria Patri“. Koore juhatavad Kristel Marand, Kristina Sildos, Ilmars Millers, Kärolin Orav, Taavi Hark, Karin Kuulpak, Nele Erastus ja Pärt Uusberg.

Kontserdi algus on Tallinna Jaani kirikus kell 17.00 ning pileteid hinnaga 7 eurot on võimalik osta kohapealt.

Kontserdisarja iga kontsert ja etendus on iseseisev muusikasündmus. Avakontserdi korraldamist veab eest Eesti Kammerkooride Liit koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA-ga. Kontserdi kunstiline juht on Kristel Marand.

Lisainfot kontserdisarja ja ürituste kohta leiab lähiajal laulu- ja tantsupeo kodulehelt www.laulupidu.ee.

Kontserdisari kuulub juubeliaasta „Laulupidu 150. Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta“ programmi. Kontserdisarja idee autorid on XXVII laulupeo peadirigent Peeter Perens ja laulupeo avakontserdi muusikajuht Siim Selis.

Kontserdisarja „150 aastat esimesest laulupeost“ programm:

„Gloria Patri“ valitud laulud

13.01.2019, Tallinna Jaani Kirik

Kontserdi korraldaja: Eesti Kammerkooride Liit

Ooper “Reigi õpetaja” (Eduard Tubin)

14.02.2019, Teater Vanemuine

Kontsert “Laulupeo kaja”

3.03.2019, Kose kultuurikeskus (Hariduse 2, Kose)

Muusikat esitab Vabariiklik Orkestrijuhtide Puhkpillioskester ja Politsei- ja Piirivalveorkester. Dirigeerivad Bert Langeler, Hando Põldmäe, Ott Kask, Riho Sild, Sami Ruusuvuori (Soome). Kaasa teevad mezzo-sopranolist Annaliisa Pillak, viiulisolist Eeva Oksala (Soome).

Kontsert “Laulupeo pärlid”

27.03.2019, Arvo Pärdi Keskus

28.03.2019, Türi kultuurikeskus

29.03.2019, Avinurme kultuurikeskus

30.03.2019, Rakvere linnavalitsuse valge saal

Muusikat esitavad Vanalinna Hariduskolleegiumi keelpilliorkester. Dirigent Rasmus Puur.

Kontsert eesti heliloojate koorimuusikast

4.04.2019 Põlva Kultuurikeskus

5.04.2019 Tartu Karlova kool

Muusikat esitab Tallinna Filharmoonia kammerkoor. Kavas on Cyrillus Kreegi, Veljo Tormise, Arvo Pärdi, Tõnu Kõrvitsa ja Märt-Matis Lille teosed.

Kontsert eesti heliloojate oreliloomingust “Mõeldes Louis Homiliusele”

23.04.2019, Kaarli kirik

Peeter Süda, Rudolf Tobiase ja Artur Kappi muusikat esitavad Piret Aidulo, Kadri Ploompuu, Toomas Trass, Kristel Aer ja teised.

Kontserti korraldab Eesti Orelisõprade Ühing koostöös EELK Tallinna Kaarli kogudusega.

Kontsert Veljo Tormise teiste eesti heliloojate koorimuusikast

4.05.2019, Eesti Rahva Muuseum

Muusikat esitab kammerkoor Vox Populi. Dirigent Janne Fridolin.

Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor ja Tartu Akadeemilise Meeskoori ühiskontsert „Jannsen 200“

1.06.2019, Vanemuise kontserdimaja

Muusikat esitavad Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor ja Tartu Akadeemiline Meeskoor.

Maarja kiriku kontsert

20.06.2019, Tartu Maarja Kirik

Muusikat esitavad Rahvusmeeskoor ja Tartu Ülikooli Naiskoor.

Ullo Toomi rahvatantsustipendiumi pälvis Jaanus Randma

Stipendiumiga tunnustatakse Jaanus Randma tööd ja pühendumist Eesti rahvatantsuliikumise edendamisel ja traditsiooni hoidmisel. Tunnustus antakse üle täna kell 12 Tallinna Raekojas.

Jaanus Randma on pikaajaline Eesti rahvatantsuliikumise eestvedaja. 1996. aastast on ta Eesti Maaülikooli rahvatantsuansambli Tarbatu kunstiline juht. Lisaks pühendunud tööle kodumaal on ta tegelenud ka Eesti rahvatantsu populariseerimisega väljaspool Eestit, näiteks Uus-Meremaal, Austraalias ja Lõuna-Koreas. Randma juhitud Tarbatu rahvatantsuansamblil on üle saja liikme ja seitse tantsurühma.

Erialase karjääri jooksul on Randma lisaks rahvatantsuansambli Tarbatu juhendamisele loonud ka mitmeid tantse. Teiste hulgas näiteks 2014. aasta tantsupeo „Puudutuse aeg“ tants „Lilled juustes“ ning „Laanetants“, mida tantsiti 2018. aasta Tartumaa tantsupeol.

Stipendiumit väljaandva Ullo Toomi Fondi esinaise Ilma Adamsoni sõnul väärtustatakse stipendiumiga rahvatantsualast tegevust ja panust traditsiooni säilimisse. „Tänavuse stipendiumi laureaadi Jaanus Randma puhul soovime tunnustada tema tööd pika ajaloo ja traditsioonidega Tarbatu ansambli juhendamisel ning õpetaja Enn Madi elutöö jätkamisel.“

1987. aastal loodud Ullo Toomi Fondi eesmärk on jäädvustada mälestust UlloToomist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Ullo Toomi stipendium on rahvatantsuliikumise kõrgeim tunnustus, mille pälvib laureaat Eesti rahvatantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest.

Ullo Toomi stipendumi on varasemalt pälvinud näiteks XX tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste ning rahvatantsu suurmeistrid Maie Orav, Mait Agu, Ilma Adamson, Helju Mikkel ja teised.

Stipendiumi annavad välja Eesti Rahvuskultuurifond ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga. Sündmust aitavad korraldada Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn.

Lisainfo:
Vaike Rajaste
XX tantsupeo “Minu arm” pealavastaja
[email protected]
+372 5334 9202