XXVII laulu- ja XX tantsupeol „Minu arm“ kaotatud riiete ja muude sarnaste esemete leidmiseks tuleb pöörduda Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse poole, helistades selleks numbril 627 3120 või kirjutades meiliaadressil [email protected].

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusse on jõudnud terve hulk, särke, fliise, jopesid, mütse, rätikuid, aga ka näiteks kotte, jalanõusid ja ehteid. Kaotatud riideeseme või muude asjade leidmiseks tuleks seda võimalikult täpselt kirjeldada või saata foto. Asjadele saab Tallinnas järele tulla kuni 19. juulini tööpäeviti kell 10-16 aadressil Pärnu maantee 10 (4. korrus).

Kalevi staadionilt leiti neljapäeval ja reedel kokku ka kaks dokumenti ja kolm pangakaarti. Lauluväljakul toodi politseialale reedest pühapäevani 116 leitud eset. Nende hulgas oli erinevaid väärtesemeid sõrmustest ja teistest ehetest kuni rahakottide ja mobiiltelefonideni. Suurem osa nendest asjadest jõudis tänu Facebooki üritusele omanikeni tagasi. Politsei kätte jäänud asjad toimetati Kesklinna politseijaoskonda aadressil Kolde puiestee 65. Selle nädala jooksul võib leitud asjade kohta infot küsida telefonil 5352 3099, hiljem saab leide vaadata politsei kodulehelt.

Kontaktandmetega märgistatud esemete omanikega võtab võimalusel Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ühendust ise. Kui leitud esemele on märgitud laulu- või tantsupeolise kollektiivi nimi või märgistus, siis võetakse omanikega ühendust läbi kollektiivijuhtide.

Bussi unustatud asjade puhul tuleks helistada telefonil 643 4152, trammi unustatud asjade puhul telefonil 643 4151, trolli unustatud asjade puhul telefonil 643 4150. Kõnes tuleks kirjeldada võimalikult täpselt kaotamise asjaolusid (liini number, kaotamise aeg jms) ning kaotatud eset.

Eile õhtul kustus lauluväljaku tornis XXVII laulu- ja XX tantsupeo tuli, ent juubelipeo mõte “Minu arm” elab lauljate, tantsijate, muusikute ning kõikide pealtvaatajate hinges edasi. Peo kunstilised toimkonnad ja korraldajad avaldavad ühiselt tänu kõigile, kes juubelipeo võimalikuks tegid.

Kolme tantsupeo etendust külastas kokku ligi 33 000 inimest, millele lisandub pea 11 000 pealtvaatajaga peaproov-etendus. Laupäevasel laulupeo avakontserdil “Õpetajale” viibis pileti või kutsega üle 35 600 inimese ning pühapäevasel suurkontserdil ligikaudu 62 000 inimest. Rahvamuusikute neljapäeval Tallinna Metodisti kirikus antud kontserti “Kannelde öö” külastas ligi 500 inimest ning rahvamuusikute reedel toimunud tasuta peakontsert tõi Vabaduse väljaku rahvast täis.

XXVII laulupeo peadirigent Peeter Perens tänab kõiki, kes juubelilaulupeo vastu võtsid. “Eile lauluväljakule kokku tulnud rahva hulk ei ole üllatav. Eesti rahvas on vajanud laulupidu juba 150 aastat ja mulle tundub, et vajab ka edaspidi. Laupäeval ja pühapäeval kõlanud kavad on kokku pandud kolme aasta jooksul ja igal teosel on sinna jõudmiseks oma lugu. Lisaks armastatud lauludele peab laulupidu meile tooma ka uusi teoseid, mis rikastaks meie loomingut. Koori- ja orkestrimuusika on väärtus iseenesest, kuid see on ka sisu väljendus ja mul on hea meel, et kõigi eile kõlanud uute teoste heliloojad on suutnud tabada meie olemust ning need rahva poolt soojalt vastu võeti,” rääkis Perens.

“Ma olen tänulik kõige eest. Selle elu eest, mis on olnud ja mulle andnud võimaluse tantsupeo pealavastaja vastutusrikkas rollis seda kaheksakümne viie aasta pikkust lugu edasi jutustada. Olen tänulik emale, kadunud isale, vanaemale ja Aseri koolile, tänulik Viljandi kooli tantsuõpetajatele, minu tantsijatele. Lisaks tänusõnad kolleegidele laulu- ja tantsupeo sihtasutusest, kellega koos oleme viimased kümme aastat seda vankrit tagant tõuganud. Tänutunne on kõikide nende inimeste vastu, kes ükskõik kui väikesel või suurel moel on peo heaks kordaminekuks kaasa aidanud. Ainult tihedas koostöös kõigi tantsuõpetajate, tantsijate, lavastusmeeskonna ja muusikutega me selle peo koos tegime,” ütles XX tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste. 

Kolmandat korda toimunud rahvamuusikapeo loominguline juht Juhan Uppin tänab pillimängijaid, publikut ja kogu oma meeskonda. “Rahvamuusikapeole kohale tulnud rahvahulk kinnitas, et kõik kuus pilliliiki peavad püsima. Sel peol olid esimest korda eraldi liigina väljas ka torupillid, keda kuuleb rahvamuusikapeol kindlasti ka edaspidi,” rääkis Uppin ja lisas, et esimest korda Vabaduse väljakul korraldatud pidu õigustas end täielikult ning rahvamuusikute sõnul on leitud parim koht oma peo pidamiseks.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Aet Maatee sõnul toimis juubelipeo sellise mahu ja suuruse juures kõik kaunilt kokku. “Kui ma enne olin õnnelik selle üle, et midagi ei juhtuks, siis nüüd tahaks olla õnnelik selle üle, mis tegelikult juhtus – need imelised etendused Kalevi staadionil ja meeliköitvad kontserdid Vabaduse väljakul ja lauluväljakul,” kinnitas Maatee.

Operatiivteenistused tänavad peolisi üksteise hoidmise eest

Kogu laulu- ja tantsupeo nädala jooksul pöörduti peo meditsiiniteenistuse poole veidi rohkem kui 5100 korda, mida on vähem kui mitmetel varasematel pidudel. “Meie hoole alt viidi haiglasse 45 inimest ning juba traditsiooniliselt läks üks laulja otse proovist ka sünnitusmajja. Laulupeo kahe kontserdi osas paistis silma see, et kaare all langemisi oli vähe, ent veidi rohkem esines jällegi südameprobleeme ja nõrkemisi. Rõõmu tegi, et inimesed võtsid kogu nädala jooksul meedikute nõuandeid ja soovitusi tõsiselt,” ütles meditsiiniteenistuse juht Erik Velleramm. 

Politseile pakkusid laulu- ja tantsupeol kõige rohkem tööd kaotatud ja leitud esemed ning eksinud lapsed ja vanurid. Kõik kadunud inimesed leiti kiirelt ning nad said koos oma kollektiivi või lähedastega pidu edasi nautida. Leitud väärtesemed, millele keegi järele ei tulnud, viidi Kesklinna politseijaoskonda. „Nii tantsupidu, rongkäik kui ka laulupidu möödusid meie jaoks ootuspäraselt ja küllaltki rahulikult. Täname kõiki, kes arvestasid suursündmusest tulenevate liikluspiirangutega ning tegid üleüldse kogu suurüritusest ise turvalise peo,“ ütles Põhja prefektuuri Kesklinna jaoskonna juht Kaido Saarniit.

Päästeameti jaoks möödus peonädal rahulikult. „Suurt rõhku panime ennekõike ennetusele, nii tuleohutuse kui ka demineerimistööde valdkonnas, mis aitas vähendada võimalike õnnetuste hulka ja tekkimise tõenäosust,“ tõdes Päästeameti Põhja päästekeskus ohutusjärelevalve büroo nõunik Ants Aguraiuja. Nii Kalevi staadionil kui ka lauluväljakul olid proovide ja kontserdite ajal valves nii päästjad kui ka demineerimiskeskuse esindajad, kes operatiivselt olukorda seirasid ning ka teistele ametkondadele vajadusel toeks olid, ennekõike näiteks meedikutele patsientide transpordil. Päästeamet soovib omalt poolt tänada kõiki pidulisi ja korraldajaid mõistva suhtumise ning hea koostöö eest, tänu millele sai juubelipidu ohutult peetud.

Juubelipidu numbrites

Laulu- ja tantsupidu kajastas Tallinnas üle 100 välisajakirjaniku. Esmakordselt õnnestus tänu heale koostööle ERRiga teostada otseülekanne laulupeo teise päeva kontserdist suure rahvusvahelise uudisteagentuuri Associated Press online kanalis. Associated Pressi reportaaž laulupeost on juba jõudnud nii Washington Posti kui sadade teiste väljaannete veergudele kogu maailmas. Kohal oli kolm Saksa telekanalit – Arte, NDR, ZDF, Soome rahvusringhääling, Läti rahvusringhääling, Hollandi Rahvusringhääling ja Tšehhi TV. Juubelipidu kajastavad ka New York Times, Economist, Forbes. Iiri raadio, Deutschlandfunk ja Radio Bremen valmistavad ette pikemaid raadiodokumentaale. Soome ajalehtedes Helsingin Sanomat ja Iltalehti ilmusid juba peonädalal ettevaatavad lood, kohal oli 21 Soome ajakirjanikku, kelle kajastused ilmuvad ka paljudes regionaalsetes väljaannetes.  

Kokku kuulus laulu- ja tantsupeo tugimeeskonda ca 2000 inimest. Kõige rohkem oli meedikuid, kokku üle 200 inimese, ning 130 naiskodukaitsjat ja kaitseliitlast, kes ühisel jõul jagasid nädala jooksul välja 180 000 lõunasuppi. 

XXVII laulupeol osales 1020 kollektiivi, kuhu kuulus koos saatjatega enam kui 32 302 peolist. XX tantsupeol osales 713 kollektiivi, kuhu kuulus koos saatjate ja tantsijatega 11 500 peolist. Rahvamuusikapeol esines 74 kollektiivi, kuhu kuulus 800 pillimängijat. Laupäevases rongkäigus marssis enam kui 47 000 inimest. Laulupeo ava- ja põhikontserdi kavas oli 64 teost, tantsupeo kavas 28 tantsu ja rahvamuusikute peakontserdi kavas oli 28 tantsu ning rahvamuusikute peakontserdi kavas 33 pillipala.

Juubelipeole eelnes 33 päeva kestnud Tule Tulemine, mis 4200 kilomeetri pikkusel teekonnal Tartust Tallinnasse kohtus vallast.valda ja käest-kätte liikudes enam kui 450 sündmusel saja tuhande inimesega ning kandis laulupeo igavikulisi sõnumeid igasse eestimaa kodusse.

Lõpuühendkooris laval seisnud enam kui 22 000 laulja silme all kustus täna õhtul XXVII laulupeo „Minu arm“ tuli. Pühapäevasest juubelipeo kontserdist sai koos lauljate ja muusikutega osa üle 100 000 inimese. 

XXVII laulupeo peadirigent Peeter Perens ütles pärast kontserti, et ilusamat pidu kui lõppenud juubelipidu on raske ette kujutada. “Ühendkoori ees seista on ülem ja väga vastutusrikas tunne ning ma tundsin kohustust iga teose õnnestumise ees. Kõik, mis täna toimus oli nii liigutav ja ma olen tohutult tänulik kõigile, et kes selle õnnestumisesse andsid,” rääkis Perens.

Perensi kontserdijärgsed emotsioonid ja tänu olid suunatud ka ilmataadile ning kõikidele lauljatele ja muusikutele, kes kinkisid lavalt eesti rahvale väga ilusad esitused. “Pärt Uusberg ütles paar päeva tagasi, et me oleme oma muusikaga võimelised ilma parandama.”

Laulupeo üks emotsionaalsemaid hetki oli see, kui lauljate nõudmisel tuli kordusele laulupeo avakontserdil kõlanud Tauno Aintsi ja Urve Tinnuri laul “Üksi pole keegi”, mida lauljad ühiselt koos laulupeole tulnud publikuga taas laulsid.

Küsimusele, kas Tauno Aintsi kirjutatud ühislaulust „Üksi pole keegi“ võiks saada uus laulupidude hittlugu, vastas avapäeva muusikajuht Siim Selis, et ta väga loodab seda, kuna teose sünniteekond on olnud väga pikk. “Algsest ideest kasvas välja isegi rohkem kui me oodata osanuks, isegi muusikavõõras publik on selle väga hästi vastu võtnud. Siinkohal saadan tänusõnad Urve Tinnurile, kelle poeesia andis algimpulsi selle teose sünniks,“ rääkis Selis.

Juubelilaulupeo tipphetkeks kujunes helilooja Pärt Uusbergi poolt juhatatud laulupeokantaat “Igaviku tuules”, mida ta ka ise juhatas. Oodatult läks see lugu ka kordamisele ning tõenäoliselt saab sellest tulevikuski laulupidude repertuaari oodatud ehe, mis oma sügava ja igikestva sõnumiga laulupeo põhiväärtustega imeliselt haakub.

Kordamisele tulid ka pea kõik ühendkooride esituses kõlanud laulud. Tõnis Mägi laulis oma “Ilus oled, isamaa” kordusesitluses laulupeolistega kaasa. Ühendkooride esituses kõlasid teistkordselt ka rahva poolt armastatud Peep Sarapiku “Ta lendab mesipuu poole”, mida juhatas Vaike Uibopuu, kes selle laulu üldlaulupidude kavasse omal ajal tõi. Samuti Ülo Vinteri “Laul põhjamaast”, mida juhatas Tiia-Ester Loitme ning René Eespere “Ärkamise aeg”, mida juhatas Ene Üleoja. Eriliseks kujunes laulupeo traditsiooniline lõpulaul, Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm”, mida juhatas Gustav Ernesaksa õpilane ja lähedane kolleeg maestro Olev Oja, kes lisaks kõigele tegi seda  laulutaadi enda dirigendikepiga.

Lõppenud XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm” oli Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta tippsündmus. Tänavu möödub 150 aastat esimesest laulupeost ja 85-aastane tantsupidu toimus 20. korda.

XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm” kunstilised toimkonnad ja korraldajad tänavad kõiki, kes juubelipeol aitasid teoks saada. Järgmisele üleriigilisele laulu- ja tantsupeole ootame kõiki 1.-3. juulil 2022, kui toimub XIII noortepidu.

XXVII laulupeo „Minu arm“ operatiivstaabi otsusel inimeste turvalisuse ja ohutuse kaalutlustel pileteid eelmüügist ega ka väravast enam kontserdile juurde ei müüda. Pileteid on müüdud rohkem kui 62 000 ning koos lauljate ja muusikutega on peoalal üle 100 000 inimese. 

Info piletimüügi kiirest kasvust jõudis operatiivstaapi täna hommikul üks tund enne väljaku avanemist. Operatiivstaap kogunes ning otsustas alustada piletimüügi peatamist ning avalikkuse teavitamist.

Kontserdi alguseks kohaletulnutele võimaldati veel poolteist tundi pärast kontserdi algust kassadest pileteid osta. Meditsiiniteenistuse, päästeameti ning politsei esindajate sõnul on kriitiline piir lauluväljaku territooriumil 100 000 inimest, misjärel ei ole võimalik enam tagada operatiiteenistuste tööd väljakul – läbi- ja juurdepääs pääste- ja meditsiiniteenistustele ning abivajajateni.

Seetõttu palub operatiivstaap ilma piletita inimestel väravasse enam mitte tulla. Kuna ilm on ilus ning alalt lahkujaid on minimaalselt, siis peoalal viibivate inimeste turvalisuse ja ohutuse tagamiseks piletimüük ka lõpetati. Hetkel on väljakul laulupeol osalejaid ca 36 000 inimest, lisaks tantsupeolised, väikelapsed oma vanematega jpt. Seega on väljakul praegu juba üle 100 000 inimese ning liikumine väljakul tugevalt häiritud.

Peo operatiivstaapi kuuluva politsei, meditsiiniteenistuse ja Päästeameti esindajate ning peo korraldajate kinnitusel on prioriteet laulupeol turvalisuse tagamine. Selleks on vaja tagada rahvamassis ligipääs nii abi kutsumiseks kui ka pakkumiseks.

Laulupeo suurkontserti on võimalik jälgida ERR vahendusel, samuti on viieteistkümnes erinevas paigas üle terve Eesti üles seatud suured ekraanid, millelt pidu üheskoos jälgida.

Vabandame kõigi ees, kes piletitest ilma jäid ning loodame mõistvale suhtumisele.

XXVII laulupeo „Minu arm“ tänasele kontserdile on eelmüügist müüdud ligi 60 000 piletit ning koos osaleva 35 000 laulja ja muusikuga on jõutud olukorrani, kus korraldajate otsusega peatatakse inimeste turvalisuse ja ohutuse kaalutlusel piletite eelmüük. Ilma piletita inimestel soovitatakse väravatesse mitte tulla. 

Eelmüügist piletite müük tänasele kontserdile peatatakse turvakaalutlustel ning see avatakse taas kui lauluväljakult piletiga lahkujate arv seda võimaldab.

Kõikidel ilma piletita inimestel palume jälgida pidu ülekandes suurtelt ekraanidelt Tallinnas Vabaduse väljakul ning Maarjamäe lossis ning ekraanidelt oma kodupaigas üle Eesti.

Politsei, meditsiiniteenistuse ja Päästeameti kinnitusel on prioriteet piletiga külastajatele nende turvalisuse tagamine. Kiireks sekkumiseks on vaja tagada rahvamassis ligipääs nii abi kutsumiseks kui ka pakkumiseks.

Täna kell 14.00 algavat XXVII laulupeo “Minu arm” kontserti saab suurte ekraanide vahendusel otsepildis jälgida mitmes paigas üle Eesti. Tallinnas kantakse laulupidu üle Vabaduse väljakul.

Pühapäevast laulupeo kontserti saab otsepildis vaadata:

• Orjaku sadamas (Hiiumaa) kell 14.00
• Rapla linna keskväljakul kell 14.00
• Kuressaare linna keskväljakul(Saaremaa) kell 14.00
• Pärnu linna lastepargis kell 14.00
• Tallinnas Vabaduse väljakul kell 14.00
• Taagepera lossi pargis (Valgamaa) kell 10.00
• Põlva linna keskväljakul (Põlvamaa) kell 11.00
• Loosi mõisa hoovis (Võrumaa) kell 11.00
• Jõgeva kultuurikeskuses (Jõgevamaa) kell 11.00
• Narva linnuse hoovis (Ida-Virumaa) kell 11.00
• Haapsalu Rootsi turu juures (Läänemaa) kell 11.00
• Eesti Rahva Muuseumi A sissepääsu ees (Tartumaa) kell 11.00
• Viljandi lauluväljakul (Viljandimaa) kell 11.30
• Paide keskväljakul (Järvamaa) kell 12.00

Laulu- ja tantsupeo ühisvaatamisteks on üle Eesti paigaldatud 3×5 meetri suurused LED-ekraanid. Kuna tegemist on juubelipeoga, siis on maakondlikud korraldajad mitmetes paikades hoolitsenud ka lisategevuste eest, et pidu veel meeleolukam oleks. Sissepääs ekraanide juurde kõikjal tasuta. Eraldi ekraanilt saab laulupeo pühapäevast kontserti jälgida tasuta kuni kella 18.00 ka Maarjamäe lossipargis, kuhu on paigaldatud selleks samuti suur ekraan.

Eile saabusid Tallinnasse ligi 7000 mudilaskooride väikest lauljat, et marssida rongkäigus ja teha täna lauluväljakul esimene ühine proov enne kell 14 algavat XXVII laulupeo „Minu arm“ peakontserti.

Mudilaskooride liigijuhi Maret Alango sõnul on mudilaste repertuaaris olevate laulude puhul leitud puutepunkt vanema aja luuletekstide ja uuema aja helikeele vahel. „Näiteks Siiri Siimeri ja Mihkel Veske laulus „Ilus oled, isamaa“ pakub lastele avastamisrõõmu 150 aastat tagasi kirjutatud luule. Mulle tundub see igati ilus ja väärikas kummardus meie esivanemate pärandile,“ ütles Alango.

Valikmudilaskooride esituses kõlab tänasel laulupeo kontserdil esmalt Maret Alango juhatamisel „Rõõmulaul“, mille on eesti rahvaluulele kirjutanud Riho Päts ning lavaliikumise on seadnud XX tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste.

Lisaks esitavad mudilased laulupeodebüüti tegeva Vilve Maidle juhatamisel täiesti uue laulu „Naerulohkudega maailm“, mille viisi on loonud Helin-Mari Arder ja sõnad Olivia Saar. Kolmanda loona kõlab Jaanika Kuusiku juhatamisel Olav Ehala ja Juhan Viidingu „Buratino laul“ ning lõpetuseks esitatakse Annelii Traksi juhatamisel Siiri Siimeri ja Mihkel Veske teos „Ilus oled, isamaa“.

Nii suur hulk mudilasi ei ole varem üldlaulupidudel osalenud. See sai juubelipeol võimalikuks tänu sellele, et  XXVII laulu- ja XX tantsupidu „Minu arm“ muudeti varasemate pidudega võrreldes ühe päeva võrra pikemaks. Sellest tulenevalt toimusid tantsupeo etendused neljapäeval ja reedel ning laupäeval tegid koolimajades seni ööbinud tantsijad ruumi oma maakonnast saabunud mudilastele.

XXVII laulupeo „Minu arm“ peakontsert algab täna kell 14.00 ja lõppeb orienteeruvalt kell 21.00. Lauluväljaku kõik väravad avatakse külastajatele kell 12.30. Pärast peo lõppu on liiklus ohutuse tagamiseks suletud Pirita teelt kesklinnani, kuni suurem rahvamass on lauluväljakult lahkunud.

Täna õhtul toimunud XXVII laulupeo „Minu arm“ avakontserdil tegid 82 000 osalenud inimest ekskursiooniga eesti muusikalukku sügava kummarduse kõikidele õpetajatele. Operatiivteenistuste kinnitusel möödusid nii rongkäik kui ka avakontsert rahumeelselt.

Rongkäiguga lauluväljakule saabunud juubelipeo tule kandsid 25 000 avaühendkooris seisnud laulja silme all peo alguses torni laulupeo kunstilised juhid. Tule süütamisele järgnes kolme ja poole eesti muusika hittide paraad, mida kroonisid õhtu lõpetuseks lava ja rahvaga koos lauldud ühislaulud.

Avakontserdi kava koostati eesti heliloojate ja nende õpetajate loodud muusikast. Ühes rahvaga pöörasid lauljad ja muusikud pilgu oma muusikalistele eelkäijatele. Ajaliselt raamistasid laulupeo esimesel päeval kõlavaid teoseid Jānis Cimze 1872. aastal ilmunud lugu “Rīga dimd” Kaspars Putniņš juhatusel ja Tauno Aintsi 2017. aastal loodud ning kordamisele tulnud laul “Üksi pole keegi”, mida juhatas peadirigent Peeter Perens. Avakontserdil kõlasid 26 eriilmelist teost eesti muusikaklassikast, mida juhatasid meie tippdirigendid Neeme Järvi, Tõnu Kaljuste, Kristina Poska, Olari Elts, Risto Joost ja teised. Villem Kapi soololaulu esitas Ain Anger, keda saatis klaveril avakontserdi muusikajuht Siim Selis.

Lauluväljakul tegutsevale meditsiiniteenistusele möödus päev plaanipäraselt. Kuna platsil oli varasemate päevadega võrreldes rahvast rohkem, siis oli  pisut enam ka pisipöördumisi. Meditsiiniteenistus paneb siiski kõigile homme laulupeole tulijatele südamele, et peopäeva jooksul joodaks piisavas koguses vett ning kindlasti tuleks ka korralikult süüa, et pikk päev võimalikult mugavalt mööda saata.

Politseil tuli põhiliselt tegeleda kaotatud ja leitud asjade ning eksinud lastega. Homset silmas pidades tuletavad korraldajad meelde, et lauluväljaku pääslate juures on lisaks turvatöötajatele ka G4S vabatahtlikud, kes juhendavad ja suunavad külastajaid ning jagavad väikelastele mõeldud käepaelu, millele saab vanem oma telefoninumbri kirjutada. Kui laps peaks rahvamassis saatjad silmist kaotama, siis käepaelal oleva kontakti abil on võimalik laps saatjaga kiiremini kokku viia. Käepaelu võib küsida ka Oru värava juures asuvast infopunktist.

XXVII laulu- ja tantsupeo „Minu arm“ tuli on rännanud 33 päeva mööda Eestimaad ja kohanud palju toredaid inimesi. Täna jõuab tuli rahvamuusikapeolt ja tantsupeolt koos rongkäiguga laulukaare alla, et Mihkel Lüdigi „Koit“ saaks juhatada sisse juubelilaulupeo.

Tantsupeo kunstiline toimkond toob tule rongkäiku Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse kodust, kus see pärast eilse kolmanda tantsupeoetenduse lõppu ööbis. Laulupeo ja rahvamuusikapeo kunstiline toimkond ootavad rongkäigu pea ees, et seejärel ühiselt koos enam kui 47 000 osalise ja tulega asuda kell 13.00 teele lauluväljaku suunas.

Tallinna Jaani kiriku kõrvalt saadavad rongkäigulisi teele heeroldid Mari Jürjens ja Mikk Jürjens ning lauluväljakul tervitavad saabujaid heeroldid Garmen Tabor ja Margus Tabor. Rongkäigu peas liigub peo kunstiline toimkond ning lippe kandvad Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori liikmed, Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Seltsi ning Kooriühingu auliikmed ja -juhid, lisaks kunstiliste juhtide kollektiivid ja Kaitseväe orkester.

Kogu liikumisteekonna pikkus on umbes viis kilomeetrit ning kõnnitakse marsruudil Vabaduse väljak – Pärnu maantee – Narva maantee – Pirita tee – lauluväljak. „Pärast rongkäigu pead hakkavad liikuma Tartu kollektiivid, kes on toodud kui laulupidude sünnihälli vaimsuse edasikandjad tavapärasest ette poole. Rongkäigu lõpuosa moodustavad Tallinn ja Harjumaa ning veel pärast neid teele asuvad väliskollektiivid ja üle-eestilised kollektiivid,“ kirjeldas rongkäigu juht Jaanus Väljamäe.

Rongkäigu tõttu on liiklus Tallinna kesklinnas ja Pirita teel täna oluliselt piiratud. Rongkäigu kolonnide rivistumise alal on alates kell 9.00 kuni 18.00 liiklus täielikult suletud. Alates kell 11.00 (liinibussid alates kell 12.00) kuni kell 18.00 on avalik liiklus seoses rongkäiguga suletud marsruudil Vabaduse väljak – Viru väljak – Narva maantee – Pirita tee – Vana-Pirita tee kuni lauluväljaku mereväravateni. Vaata rongkäiguga seotud liiklusmuudatusi koos skeemiga siit.

Pealtvaatajatel paluvad korraldajad hoida rongkäigu liikumiskoridor kogu trassi ulatuses vabana ja rongkäigu paremaks jälgimiseks hajutada end kogu teekonna ulatuses.“Soovitame kõikidel pealtvaatajatel jääda kõnniteedele, et rongkäigule jääks piisavalt ruumi liikuda. Kuna rongkäik siseneb lauluväljakule Mere väravatest, tuleb pealtvaatajatel sel ajal kasutada peoalale sisenemiseks üksnes Oru ja Lasnamäe väravaid ning alles pärast rongkäigu lõppu saab siseneda ka Mere väravast,” ütles Väljamäe. Pühapäeval, 7. juulil on alates 12.30 avatud kõik lauluväljaku väravad.

Oluline on ka see, et mõlemal päeval on liiklus ohutuse tagamiseks suletud ka laulupeo lõppedes Pirita teelt kesklinnani, kuni suurem rahvamass on lauluväljakult lahkunud.

Laulupeo juubeliks välja kuulutatud uue dirigendipulti otsingud kulmineerusid täna, kui lauluväljakul õnnistati sisse uus dirigendipult. Seni 60 aastat kasutusel olnud dirigendipult jääb lauluväljakul väärikale kohale kõigile vaatamiseks.

Uue dirigendipuldi õnnistasid sisse laulupeo dirigendid, puldi autorid ja loojad ning lauluväljakule proovideks kogunenud koorid.

Dirigent Raul Talmar rõõmustab valminud dirigendipuldi üle ja usub, et see jääb laulupidusid teenima vähemalt sama kauaks kui senine. Andres Truusi ideekavandi järgi valminud dirigendipult meeldib talle eelkõige selle praktilise lahenduse poolest. “See on sümpaatse kujundusega, samas mitte liiga silmatorkav, et tähelepanu lauljatelt ja dirigendilt endale võtaks. Dirigendipuldist mõeldes ei tohi unustada, et see peab olema ka töö tegemise koht, kus tekib kindel tunne ja võimalus enda tööle keskenduda. Usun, et valminud dirigendipult täidab seda eesmärki suurepäraselt,“ rääkis Talmar.

Dirigendipult valmis Viljandimaal AMV Metall tehases kingitusena. “See pult on tehtud Viljandimaa meeste Andre Aavastiku ja Madis Millistvere poolt, kes toetavad laulupeo liikumist selle otseses mõttes. See mõtteviis, et me teeme selle valmis ilma kelleltki abi küsimata on minu jaoks hindamatu panus laulupidude traditsioonile,” oli Talmar meestele tänulik.

Lauluväljaku juht Urmo Saareoja ütles, et uue kõrval on ka vanale dirigendipuldile väärikas pensionipõlv kindlustatud. „Seni laulupidusid teeninud dirigendipuldi näol on tegemist tõelise väärtusega, mida oleks patt peidus hoida. Pingutasime kõvasti ning juba täna on vana dirigendipult Mäe alale vaatamisväärsusena välja pandud. Pult restaureeriti ajatruude vahendite ja töötehnikaga, et tulemus võimalikult algupärane oleks. Nüüd ootab värske ilme saanud vana dirigendipult uudistajaid. Tegemist on ühe esimese sammuga rajamaks Lauluväljaku püsinäitust, mis annaks külastajatele edasi meie laulupidude ajaloo ja selle rolli ühe rahva saatuse kujunemises,“ rääkis Saareoja.

Möödunud kevadel lõppenud uue dirigendipuldi leidmiseks välja kuulutatud ideekonkursile esitati 16 kavandit, millest valis žürii välja Andres Truusi loodud ideekavandi “Risttee”. Kavandi järgi valminud dirigendipult meenutab oma ehituselt X-tähte, mille harud on erineva pikkusega. Kõrgem haru on dirigendile juhatamiseks ning madalam osa on mõeldud publiku suunal kõnede pidamiseks. Uuendusena on uue dirigendipuldi kõrgus mootori abil muudetav, et see sobiks igale koori ja dirigendi vajadustele.

XXVII laulupeo „Minu arm“ laupäevasel avakontserdil on publikul suurepärane võimalus kasutada kaasalauldavate lugude noote. Diginoodi rakendus Scoremusic on loonud nootidele juurdepääsu läbi iPad’i ning veebirakenduse ja nii on külastajatel noodist võimalik kaasa laulda avakontserdil kõlavaid laule.

Scoremusic on Eesti idufirma, mis arendab innovaatilist nooditarkvara*, asendades pabernoodid diginootidega. Koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega on Scoremusicu keskkonnas kaasalaulmiseks jagatud noodid avakontserdi lauludele:

• Üksi pole keegi
  Muusika: Tauno Aints (1975)
• Puud ma laulan haljusesse lauleldusest „Uku ja Vanemuine“
  Muusika ja tekst: Karl August Hermann (1851-1909)
• Kungla rahvaslauleldusest „Uku ja Vanemuine
  Muusika: Karl August Hermann

Noodid leiab iPadi rakendusestvõi veebist aadressil:app.scoremusic.me

Juubelilaulupeo avakontsert „Õpetajale“ algab Tallinna lauluväljakul laupäeval, 6. juulil kell 19.00.

* Mis on innovaatiline nooditarkvara ja milleks seda vaja on?

Scoremusic on asendanud pabernoodid diginootidega, tuues tänapäeva konteksti sajandeid muutumatuna kasutusel olnud ning muusikule igapäevased töövahendid.

Võrreldes pabernootidega on digitaalse noodimaterjali kasutamisel mitmed eelised:

• noodikirjastajad ei pea trükkima ühest muusikapalast mitmeid paberkoopiaid, mida üle maailma inimestele laiali saata ning puudub vajadus harjutuskoopiate tegemise järele;
• muusikutel on võimalik säilitada digitaalsel kujul oma pliiatsiga tehtud märkmed, mis pabernoodi rendi korral lähevad kaduma, kui noodid kirjastajale tagasi saadetakse;
• muutub rendinootidega seotud logistika – puudub vajadus saata pabernoote tavalise postipakiga üle maailma tellijale ja pärast tagasi kirjastajale.

Täna kasutavad Scoremusic tarkvara oma igapäevatöös mitmed professionaalsed interpreedid ja kollektiivid nii Eestis kui mujal maailmas. Viimati kasutas seda Eesti Filharmoonia Kammerkoor oma turneel Austraaliasse.

Laulu- ja tantsupeo kunstilised juhid ja korraldajad kutsuvad kõiki eestimaalasi heiskama eeloleval nädalavahetusel XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ tähistamiseks rahvuslippe. Vabariigi Valitsuse otsusega kuulutati 6. juuli ka ametlikult ühekordseks lipupäevaks.

Vabariigi Valitsus otsustas kehtestada ühekordse lipupäeva 6. juuli 2019, et tähistada 150-aastast laulupeotraditsiooni. Korralduse kohaselt heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Idee kutsuda inimesi üles heiskama laulu- ja tantsupeo päevadel rahvuslippe tekkis juba kaks aastat tagasi toimunud XII noorte laulu- ja tantsupeo meeskonnal ning toona tulid paljud eestimaalased ka selle üleskutsega kaasa. Nüüd näib, et lipu heiskamisest eesti rahva suurima peo ajal on kujunemas ilus traditsioon, mis usutavasti saadab ka järgnevaid laulu- ja tantsupidusid.

“Kuigi laulu- ja tantsupidu toimuvad Tallinnas, on see ikkagi osa igast külast, alevist ja linnast, kust tuhanded peolised saabuvad. Me ehime end peoks rahvarõivastega ja samamoodi võiksime kaunistada kodukohad sinimustvalgete lippudega, et suve suursündmus jõuaks tõepoolest üle kogu Eesti,” kinnitas 2017. aasta noortepeo eel helilooja ja dirigent Rasmus Puur.

„Tänavu möödub esimesest laulupeost 150 aastat, 85-aastane tantsupidu toimub 20. korda ning Eesti sinimustvalge lipp sai äsja 135 aastaseks. Need kolm sümbolit on moel või teisel puudutanud meist igaüht ning kannavad edasi väärtusi, mida tasub hoida sügaval südames ning jagada rõõmuga edasi ka järgmistele põlvedele – olgu laulu, tantsu või lipu heiskamisega,“ tõdesid XXVII laulu- ja XX tantsupeo kunstilised juhid. Eesti Lipu Seltsi eestvedamisel kaunistavad ka lauluväljaku raadiotorni kolm suurt sinimustvalget rahvuslippu.

Eesti lipu seaduse kohaselt on igaühel õigus heisata ja kasutada Eesti lippu. Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Lipp koos vardaga kinnitatakse hoonele või hoone katusele või heisatakse lipumasti.