Peotuli süttib täna Tartu laulupeol

1. juunil päikesetõusul Raadi mõisapargis süüdatud juubelituli jõudis täna hommikul taas Tartusse. Sel korral sõitis tuli Äksi kirikust tsiklimeeste eskordi saatel Tartu Maarja laulupeokiriku ette. Tuli tiirutab täna läbi tarkuselinna kultuurilooliste paikade ning õhtuks jõuab Tartu laulupeo peakontserdile. Tuli jääb ööbima lodjale „Jõmmu“, millega jätkab homme teekonda Jõgevamaa poole.

Tartu Maarja kirikul on olnud tähtis roll Eesti riigi ja rahva iseolemiseks kujunemise teel. 1833. aastal ühinesid Tartu Maarja koguduseks ühtlasi ka esimeseks eestlaste koguduseks Tartu Maarja kihelkonna maarahva kogudus ning Tartu linna eestikeelne luterlik kogudus. Maarja kirik kujunes üheks toonase Tartu vaimuelu keskuseks ning koguduse liikmete hulka kuulusid mitmed ärkamisaja suurkujud, nende seas esimese üldlaulupeo algataja ning elluviija Johann Voldemar Jannsen.

Kirikus tervitas tuld Tartu linnapeal Urmas Klaas. “150 aastat tagasi sai eestlaseks üheks rahvaks ühendav pidu siin Tartus alguse. Ajalooõpetajana pean ma natuke kaugemale minema ja tuletama meelde meile kõigile seda, et esimest üldlaulupidu nimetati ja nimetatakse ka priiusepeoks – kaks inimpõlve eestlasi olid saanud 50 aastat elada taas vabade inimestena,“ rääkis Klaas.

„Priius hõlmas nii isiklikke vabadusi, omavalitsuste loomist, passide jagamist ning liikumisvabadust omal maal, mida kõike hiljem soodustas veel transpordiareng,” sõnas linnapea.

Edasi liikus tuli Miina Härma gümnaasiumi juurde, kus toonases tütarlastekoolis töötas 1917.–1929. aastatel helilooja Miina Härma. Tuld tervitas koolidirektor Ene Tannberg ja helilooja Alo Põldmäe. Esinesid kooli mudilaskoor ja rahvatantsurühm. Edasi peatus tuli koorihelilooja Mart Saare kodukohas tema ausamba juures ning esimese laulupeo jumalateenistuse toimumiskohas Toomeorus. Praegu asub selle koha peal Tartu Akadeemilise tenniseklubi tenniseväljak.

Tartu ülikooli peahoones tervitas tuld rektor Toomas Asser. Tartu ülikoolil on olnud Eesti koorikultuuri edendamisel oluline tähtsus läbi aegade. Peahoone vahetus läheduses toimusid esimese laulupeo ilmaliku kava proovid. Tänasel päeval tegutsevad ülikooli juures mitmed kõrgtasemel kollektiivid parimate dirigentide ja tantsujuhtide juhtimisel. Esimese laulupeo kavas oli ülikooli tolleaegse muusikadirektori Friedrich Christian August Brenneri laul “Taevas ning maa kaovad”.

Edasi peatus tuli Tartu Heino Elleri nimelises muusikakoolis, millel on silmapaistev roll Eesti muusikaelu edendamisel. Kooli õpetajateks on olnud näiteks Heino Eller ise, Juhan Simm, Alfred Karindi, Richard Ritsing, Alo Ritsing, Vaike Uibopuu jpt.

Esimese laulupeo mälestuskivi juures võttis sõna helilooja Alo Põldmäe ning esines rahvamuusikaansambel Sirgutii. Tartu laulupeomuuseumis, kus tegutses Vanemuise selts teise laulupeo toimumise ajal, esinesid puhkpilliorkester Tamme, Tartu Folklooriklubi Maatasa ja Tartu Laulupeomuuseumi segakoor. Samuti peatus tuli Emajõe vasakkaldal Kaarsilla juures asuval Koidula ja Jannseni mälestumärgi juures.

Tartu Raekoja platsil kõneles Tartu linnapeal Urmas Klaas ning XXVII laulupeo kunstiline juht Peeter Perens. Esinesid Tartu puhkpilliorkester, Tartu meeskoor Akadeemiline Emajõgi ja naiskoor Emajõe Laulikud. Raekoja platsi jalamilt Vabaduse puiesteelt sai alguse ka Tartu laulupeo rongkäik Tähtvere laululavale. Kell 18 õhtul süüdatakse XXVII laulupeo ja XX tantsupeo “Minu arm” tulest Tartu laulupeo tuli.

Laulupeo peadirigent Peeter Perens meenutas laulupeo traditisooni teket. “Kunagi elas meie maal nii sakslased kui ka venelased, kes alles mõned aastad enne esimest laulupidu lugesid Jannseni Perno Postimehest, et me oleme eesti rahvas. Võime vaid ette kujutada seda vett ja vilet, mida Jannsen pidi nägema selle esimese laulupeo organiseerimise eest,” rääkis Perens.

Perensi sõnul on tänaseks laulupeo ümber põimunud ja kujunenud terve eesti kultuur. “Ma usun, et me võime öelda, et laulupidu on üks nendest nähtustest, tänu millele võime öelda, et meie eestlased elame vaba rahvana vabal maal. Hoidkem seda, mida meie esiisad on meile välja võidelnud,” sõnas Perens.

Peale Tartu laulupidu viiakse peotuli viikingipaadiga Turm ööbima lodjale Jõmmu. Homme jätkab tuli lodjal teekonda Jõgevamaa poole Kärknani, kus liigub mööda Jõgeva maanteed Tabiverest Puurmani suunas.

XXVII laulupeo ja XX tantsupeo „Minu arm“ Tule Tulemise pressibriif 22. juuni 2019

XXVII laulupeo ja XX tantsupeo „Minu arm“ Tule Tulemise pressibriif 22. juuni 2019

XXVII laulupeo ja XX tantsupeo Tule Tulemine on avamäng juubelipeole, kandes endaga laulu- ja tantsupeo väärtusi ja väge igasse Eestimaa nurka. 2019. aastal saab Tule Tulemise traditsioon 50-aastaseks, esimest korda toimus üle-eestiline Tule Tulemine 1969. aastal seoses laulupeo sajanda juubeliga.

22. juuni 2019 / Tartu

Kell 10.00 Tartu maakonnalt tule vastuvõtmine ja tseremoonia Tartu Maarja kiriku esisel väljakul. Maarja kirikus toimusid I laulupeo vaimuliku kava proovid. Pastor Willigerode oli I laulupeo peotoimkonna president. Esinevad Tartu Maarja Kirikukoor ja Väägvere pasunakoor. Kõnelevad Tartu linnapea Urmas Klaas, Tartu praost Ants Tooming ning helilooja ja muusikaloolane Alo Põldmäe.

Kell 10.30 Miina Härma Gümnaasiumi ees oleva armastatud koorihelilooja Miina Härma ausamba juures kõnelevad kooli direktor Ene Tannberg ja helilooja Alo Põldmäe. Esineb kooli mudilaskoor (dirigent Külli Karask) ja rahvatantsurühm (juhendaja Anita Kreen).

Kell 11.00 tuli peatub Kooli tänaval asuva koorihelilooja Mart Saare ausamba juures, mis asub kohas, kus oli Mart Saare kodu Tartu perioodil.

Kell 11.15 tuli peatub I laulupeo jumalateenistuse toimumiskohas Tartu Toomeorus, kus praegu asub Tartu Akadeemilise tenniseklubi tenniseväljak.

Kell 11.30 tuld tervitatakse Tartu Ülikooli peahoones, kus kõnelevad Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ja helilooja Alo Põldmäe. Esinevad puhkpilliorkester Popsid ja Tartu Ülikooli rahvakunstiansambel.

Kell 12.00 tuld tervitatakse Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis, mille õpetajateks on olnud Juhan Simm, Alfred Karindi, Richard Ritsing, Alo Ritsing, Vaike Uibopuu jt. Kõnelevad muusikakooli direktor Kadri Leivategija ja Alo Põldmäe.

Kell 12.30 tuld tervitatakse koorijuht Juhan Simmi Riia maanteel asuva maja juures.

Kell 13.00 tuld tervitatakse Ritsingute maja juures tamme puiesteel. Richard ja Alo Ritsing on Tartu ja laulupidude sümboliteks. Ka Alo Ritsingu tütred on tunnustatud koorijuhid. Teel Ritsingute majast Karlova kooli juurde möödub tuli Tähe tänaval asuvast paigast, kus asus I laulupeo staap. Maja on hävinenud ning seal asub hoone aadressiga Tähe 4.

Kell 13.30 tuld tervitatakse Tartu Karlova kooli juures, kus tegutsevad koorikool, Tartu Poistekoor ja neidudekoor Kurekell. Koolis on töötanud Uno Uiga, Lennart Jõela, Undel Kokk ja teised tunnustatud koorijuhid. Kõnelevad Tartu Karlova Kooli direktor Heidi Kiuru ning kauaaegne Tartu Poistekoori peadirigent Undel Kokk. Esinevad Tartu Poistekoor ja laulusolist Parvin Tiks.

Kell 14.00 tuld tervitatakse laulupeo kivi juures, mis asub I laulupeo toimumiskoha vahetus läheduses Tartu Peetri kiriku juures. Alo Põldmäe sõnavõtt. Esineb rahvamuusikaansambel Sirgutii.

Kell 14.30 Tartu Laulupeomuuseumis toimub piknik koorilaulu, puhkpilli- ja rahvamuusikaga. Majas tegutses Vanemuise Selts II laulupeo toimumise ajal. Esinevad Puhkpilliorkester Tamme, Tartu Folklooriklubi Maatasa ja Tartu Laulupeomuuseumi segakoor. Sõna saavad Tartu Linnamuuseumi direktor Sirje Karis ja Tartu Laulupeomuuseumi kuraator Kristiina Tael.

Kell 15.30 tuld tervitatakse Lydia Koidula ja Johann Voldemar Jannseni mälestusväljakul, mis asub Emajõe vasakkaldal Kaarsilla juures. Jannsenite perekond oli I laulupeo juhtivaid korraldajaid. Esineb naiskoor Emajõe Laulikud.

Kell 15.45 tule vastuvõtmine ja tervitamine Tartu Raekoja platsil. Esinevad puhkpilliorkester Tartu, Tartu meeskoor Akadeemiline Emajõgi ja naiskoor Emajõe Laulikud. Kõnelevad Tartu linnapea Urmas Klaas ja XXVII laulupeo kunstiline juht Peeter Perens.

Kell 16.15 tuleteekonna korraldajad annavad tule Tartu Raekoja platsis üle Tartu laulupeo tõrvikukandjatele.

Kell 16.30 Tartu laulupeo rongkäigu algus Vabaduse puiesteel. Tuli liigub Tartu lauluväljakule marsruudil Vabaduse puiestee, Lai, Jakobi, Fr. R. Kreutzwaldi ja Fr. Tuglase tänav.

Kell 18.00 XXVII laulupeo ja XX tantsupeo “Minu arm” tulest süüdatakse Tartu lauluväljakul Tartu laulupeo tuli.

Kell 22.00 tuli viiakse pärast laulupidu viikingipaadiga Turm ööbima lodjale Jõmmu.

Kell 23.00 tuli saabub lodjale Jõmmu ning jääb sinna ööbima.

23. juuni 2019 / Tartu

Kell 7.00 Algab tule liikumine, et see Jõgeva maakonnale üle anda. Lodjal Jõmmu liigub tuli Kärknani, sealt edasi tule meeskonna autol mööda Tartu-Jõgeva maanteed Tabiverest Puurmani suunas.

Kell 10.00 Tuli antakse üle Jõgevamaale Tartumaa-Jõgevamaa piiril (Tabiverest Puurmani suunas) Tõrve külas.

Lisainfot Tartus toimuvate sündmuste kohta on valmis jagama:

XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ Tartu kuraator Riho Leppoja

Telefon: 5138 681

E-mail:[email protected]

Seoses Tule Tulemisega on valmis Teid aitama ka:

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum

Telefon: 523 6239

E-mail: [email protected]

Tule Tulemise teekonda saatvate ametlike fotograafide jäädvustused jõuavad jooksvalt Dropboxi kaustaning need on väljaannetele vabalt kasutamiseks / juurde palume märkida fotograafi nime. Tule Tulemise ametlik teemaviide sotsiaalmeedias on #tuletulemine
Lisainfot Tule Tulemise kohta leiab kodulehelt: tuletulemine.ee/
Kõik Tule Tulemise sündmused on kantud NaviCupi kaardirakendusele, kust näeb muuhulgas, kus tuli reaalajas liigub: https://navicup.com/public/embed/tule-tulemine-2019/
Laulu- ja tantsupeost ning sellele eelnevast Tule Tulemisest annab ülevaate ametlik äpp „Laulupidu“, mille saab mobiilirakendusse tõmmata kas Google Play’st või App Store’ist.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus jagab ajakirjanikele ning lisab kodulehele www.laulupidu.eeenne igasse maakonda jõudmist sarnaseid ülevaateid tuleteekonnal toimuvast. Lisaks jagatakse pressiteadete vahendusel infot Tule Tulemise tippsündmustest.

Tartumaal sõitis peotuli saunalahvka autoga maanaiste seltsi õuele

“Me rõõmuga tantsime ilule ja laulame laulupeo tulele”, kõlavad tulekandjate suust peotule üleandmisel Nõo vallale – igas punktis antakse soov ühiselt tulele kaasa. Päeva jooksul tiirutab peotuli nii mitmeid kultuuriloolisi paiku Nõo ja Elva vallas. Lisaks saadeti tuli mõtteliselt kosmosesse ning sõitis saunaauto koldes maaniaste seltsi õuele. Õhtuks jõuab tuli Äksi kirikusse, kus homme hommikul stardib motomeeste eskordil laulupeohälli Tartu Maarja kirikusse ning õhtu lõpuks süttib Tartu laulupeol.

Tuli alustas teekonda täna hommikul Reola kultuurimaja ees, kus veel eilsed Reola jaanipeolised juubelitule tervitusega edasi teele saatsid. Liiguti Reola-Unipiha tee seitsmendale kilomeetrile, kus Kambja vallavanem andis tule hoida Nõo vallale. Nõo vallavanem kinkis Kambja rahvale tänutäheks vihmavarju, et sellega ikka märga ilma eemale peletada. Tuli startis Nõo valla poole külgkorvidega mootorratastega, kui ootamatul kombel oli Unipiha bussipeatusesse tuld ootama tulnud umbes kümme külaelanikku – sõidu pealt anti neile lahkelt kast maasikaid.

Nõos asetati tantsumemme Helju Mikkeli hauale juubelitulest süüdatud küünal. Nõos toimus ka tuletseremoonia, kus tuld õnnistasid oma tervitustega sõna-, laulu-, ka käsitöösepad. Süüdati Nõo valla tulelatern, et kõik pühapäevased jaanide pidajad saaksid oma lõkked juubelitulest süüdata. Tulelatern jääb Nõo kiriku hoida ja on saadaval kõigile teekäijatele, kes soovivad tuld oma koju viia.

Tõravere Observatooriumis pidasid täheteadlased taevatule tseremooniat, saates mõtteliselt tulekillud ka tähtede poole. Laulsid segakoor “Veag” ja Nõo valla lasteaedade lapsed. Edasi liikus tuli Elva valla poole, kus Peedul võttis tule vastu Elva linna aukodanik Tõnis Mägi. “Las see tuli jõuab kõikide lauljate ja tantsjate hinge,” sõnas Tõnis Mägi tuld auga vastu võttes ning andis tõrvikutule üle jooksjatele. Edasi jõudis tuli teatejooksuga mööda raudteeäärset kergliiklusteed Elva raudteejaama.

Elva raudteejaam on elvalastele märgilise tähtsusega – sealt on alguse saanud Elva linn, mis on tuntud ka kui tervisespordilinn. Esinesid Elva huvikooli kandlelapsed ja tulesäde süüdati Elva surnuaiale kultuuritegelaste Maimu Sireli, Aleks Raja ning Helbe Otsa haudadel. Elvas võttis teatejooksjatelt tule vastu Elva piirkonnakogu esimees ja Elva Südaööjooksu korraldaja Marek Pihlak. Seekordne Südaööjooks algab täna õhtul kell 23.59, kuhu kõik huvilised on oodatud.

Lõunal peatus tuli Hellenurme vesiveskil Konrad Mägi sünnikohas, kus tuld tervitas veski perenaine. Tartumaa kuraatori Astrid Halliku sõnul on tegemist Eesti ainukese vee jõul töötava vesiveskiga, kus muuhulgas jahvatatakse päris jahu. Juubelitulest süüdati ka leivaahju kolle, millega parasjagu küpsetavad vesiveski perenaised homseks Tartu laulupeoks leiba.

Elva vallas peeti tuletseremooniat Puhjas, kus kiriku 1751. aastal loodud vana aida ees võeti tuli vastu mälestusküünalde süütamisega. Tuld tervitas esimene eestlasest luuletaja, Puhja köster ja koolmeister Käsu Hans. Kaasa tegid naiskoor Läte, Karijärve keelpilliorkester ja Tartu valla sepp.

Õhtuks jõudis tuli Palupõhja looduskooli, kus võtsid tule vastu Miina Härma ja David Otto Wirkhausi tegelaskujud koos vallavanem Jarno Lauriga. Väägvere külaplatsil tervitas tuld üks esimesi Eesti pasunakoore Väägverest. Samuti süüdati Palupõhjas peotulest veoauto kastis pesitseva saunalahvka kolle. Vihtlevad saunalised sõitsid aga tuletõrje eskordi saatel Lähte poole Sootaga maanaiste külaseltsi juurde.

Tartumaa kuraatori Astrid Halliku sõnul annab kogu Tartumaa tulele kaasa ühise soovi. “Kui tuld üle antakse, siis öeldakse kõikjal ühte lauset: “Me rõõmuga tantsime ilule ja laulame laulupeo tulele”,” rääkis Hallik. Igas punktis antakse lause tulele kaasa. “Kui ühte lauset küllaltki pikalt korrata, siis annab see sellele kõigele ju rohkem väge juurde,” lisas Hallik.

Halliku sõnul on suur hea meel näha, kuidas inimesed tuld aina ootavad ning ka tööinimesed leiavad keset argipäeva aega, et tuld tervitama tulla. “Järelikut Tartumaalased ootavad tuld rõõmuga,” ütles Hallik. Ta lisas, et ka ilm on tuleleegile vastavalt päikeseline ja väga kuum.

Tartu valla tuletseremoonia toimub kell 22 Vasula puhkealal. Ühiselt loodud tulekorvi süütamine – sealt saavad kogu õhtu vältel soovijad endale tuld kaasa võtta. Lisaks süüdatakse Tartu valla jaanituli koos kohalike lauljate ja tantsijatega.

Tuli jääb ööbima Vasulasse Äksi kiriku juures, kus seda valvab öösel kohalik perekond Sepp. Maakonna kuraator Astrid Hallik rõhutab, et kui kogu maakonda iseloomustab ühisnimetaja sepp, siis olgu ka tulevalvuriks just perekond Sepad. Hommikul viivad Äksi motoklubi motoeskordiga tule laulupeo hälli Tartu Maarja kirikusse. Tuli läbib Tartu kultuuriloolisi paiku ning süttib õhtul Tartu Tule Tulemise tipphetkel Tartu laulupeol.

Peotuli jõudis Tartumaa seppade kätesse

Tartu maakond võttis Põlvamaalt juubelitule vastu täna hommikul Piirissaare sadamas. Sealt liikus tuli mööda vett Peipsiääre valda ja jätkas teekonda mööda maismaad Luunja ja Kastre valla poole. Pika päeva lõpuks jõuab tuli Kambjasse, kus ööbib Reola kultuurimajas. Homme jätkab tuli tiirutamist Tartumaal ning jõuab laupäevaks Tartu linna, kus süüdatakse tuli Tartu laulupeohällis Maarja kirikus ning Tartu laulupeol.

Põlvamaa saatis tule Tartumaa poole Räpinast Peipsi äärest Mehikoormast, kus peeti hommikupiknik. Tuli liikus laternas piirivalve kaatriga Piirissaarde, kus Peipsi suurimal saarel ootas Tartumaa rahvas tuld juba pingsalt. Viiuli, karmoška ning jaurami saatel tervitas tuli saare kirdeosas madalatel liivakühmudel paiknevat kolme küla – Piiri, Saare ja Tooni, neist viimane on ka Piirissaare valla keskus.

Saarelt liikus tuli mööda vett piirivalve kaatriga Tartumaa Peipsiääre valda ja jätkas teekonda mööda maismaad Luunja ja Kastre valla suunas. Pikema peatuse tegi tuli Alatskivi sepikojas, kus toimus ka valla tuletseremoonia. Tõrvikuga süüdati tuli sepaääsis ning väge ja hoogu andsid tulele Alatskivi Kunstide kooli trummarid. Sepikoja külalistemajas avati sepatööde näitus ning õuel toimus sepatöö õpituba.

Kogu Tartumaa ühine Tule Tulemise ühisnimetaja on „sepp“. “Kätkeb ju see nimi endas nii mitmeid ameteid ja eks meie kollektiividki sepista oma oskusi just selleks laulu- ja tantsupeoks,” rääkis Tartumaa kuraator Astrid Hallik.

“Ka Helju Mikkel on loonud just Tartumaal tantsu “Sõlesepad” mis tuleb tantsimisele ka Tallinnas Kalevi staadionil. Eesti mütoloogias peetakse seppa üheks kõige tähtsamaks loojaks, tänu kelle tööle on meie kohal tähistaevas ja saavad sündima suured imeteod,“ ütles Hallik.

Ta lisas, et eesti keele aastal on igal omavalitsusel võimalik leida oma variant just laulu- ja tantsupeo tuleteekonnal sõnast sepp – on see siis külasepp, linnasepp, maasepp, mõisasepp, riigisepp, hõbesepp, viisisepp, riimisepp…

Alatskivil viidi tulesäde sulesepa Juhan Liivi hauale ja Vabadussõjas langenute mälestusmärgi jalamile. Kallaste laululaval toimus Peipsiääre valla laste ja noorte lauluvõistluse “Pääsulaul 2019” võitjate kontsert. Kallaste noored viisid peotule viisisepa Eduard Tubina sünnikohas asuva mälestuskivi juurde.

Pilka külas anti tuli hoida Luunja vallale, kus tuli viidi ka Luunja Maanaiste seltsile. Juba 1. novembril 1911. aastal asutas naisriigikaitse liikumise alusepanija ja Naiskodukaitse esinaine Mari Raamot Tartu Lähedal Sahkapuu talus tütarlastele põllutöö- ja majapidamiskooli. Mari Raamot oli ka suure tutvusringkonnaga naine ning külalised Anna Haava, Aino Tamm, Marie Under ja Aino Kallas andsid oma osa 256 noore perenaise haridusele ja haritusele. Just Sahkapuu kool aitas suuresti kaasa eesti kodu- ja talumajapidamise edule.

Luunja vallas tegi tuli kummarduse Lohkva külast pärit luuletajale Karl Eduard Söödile ja peatus legendaarse Eesti spordisepa, seitsmekordse maailmameistri ja viiekordse Euroopa maadlusmeistri Jaan Jaago mälestuskivi juures.

Luunja valla tuletseremoonia toimus Kavastu peoplatsil. Tule võtsid vastu Luunja Aidateater ja Kavastu algkool-lasteaed. Peoplatsil süüdati väike laulu- ja tantsupeo tuli, esinesid isetegevuskollektiivid, lõõtsamängijad ja laulukoorid ning tuli liikus Kavastu peoplatsilt käest kätte Kavastu parveni.

Juba 19. sajandil pandi kohalike liha- ja piimatootjate meeleheaks üle Emajõe käima parv, mis ümbruskonna eluolu märgatavalt lihtsustas. Parvega jõe ületamine oli tollal siiski üsna ohtlik, mõnikord riskiti nii enda kui ka hobuste eluga. Aastal 1983 katkes parve üleveokett, parv ise kadus allavoolu ning hooratas vajus jõevoogudesse. Alles 1999. aastal taaselustati sajandivanune traditsioon. Originaal hooratas tõsteti jõepõhjast üles ja pandi taas tööle. Parvel saatis tuld lõõtsamees Toomas Ojasaare eakate lauluklubi.

Õhtul külastab juubelituli veel Gustav Suitsu kodumuuseumi, kus on avatud näitus ning koduõues kantakse ette kirjamehe teoseid ja etendatakse muistendeid. Toimub käsitöö õpituba ja õhtune piknik.

Eesti Vabadussõja Reola lahingumälestusmärgi juures saab tule enda kätte Kambja vald. Tuletseremoonia toimub Reola kultuurimaja ees, kus peotulest läidetakse üheaegselt lõkked Reola kultuurimaja juures ja Kambja mõisapargis. Esinevad Kambja valla rahvatantsurühmad ning sepad süütavad Kambjas ja Reolas lõkked, mõlemas paigas esinevad rahvamuusikud. Kambja on tuntud kui Eesti kirjakeele, hariduse ja koorilaulu häll.

Tuli ööbib Reola kultuurimajas, kus kõigil Tartumaa rahvatantsijatel on võimalik öö läbi tulele tantsida. Homme jätkab tuli tiirutamist Tartumaal ning jõuab laupäevaks Tartu linna, kus süüdatakse tuli Tartu laulupeohällis Maarja kirikus ja Tartu laulupeol.

Rongkäigus soovib osaleda 459 ettelaulmiste või ettetantsimiste tulemusel mitte pääsenut

19. juunil kogunenud Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse nõukogu arutas ettepanekut lubada XXVII laulu- ja XX tantsupeo rongkäigust osa võtta ka peole ettelaulmise või ettetantsimise tulemusel mitte pääsenud kollektiivid. Kokku avaldas Sihtasutuse üleskutsel soovi rongkäigus osaleda 459 inimest.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse nõukogu hindas sellise hulga inimeste mõju rongkäigu erinevatele logistilistele lahendustele ja turvameetmetele pigem tagasihoidlikuks ning otsustas juubelipeol erandkorras anda soovi avaldanutele võimalus osaleda rongkäigus koos oma maakonna kolonni koosseisus.

Oma vastavast soovist teada andnud inimestega võtavad lähipäevil ühendust maakonna kuraatorid, kes paigutavad nad rongkäigus oma maakonna kolonnidesse. Nõukogu juhib tähelepanu, et peole akrediteeritud kollektiividele tagatud muud õigused neile ei laiene ning rongkäigus osalemiseks tuleb neil endal hoolitseda nii transpordi, toitlustuse kui ka võimaliku majutuse eest.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA nõukogu

XXVII laulupeo ja XX tantsupeo „Minu arm“ Tule Tulemise pressibriif 20.-21. juuni 2019

Tartumaal läbitakse juubelipeo tulega kõik endised vallad. Tartu maakonna ühisnimetaja on sepp – igas omavalitsuses on üks suur tuletseremoonia ja paikadel antakse edasi tulekilde. Tuletseremoonial on kasutatud erinevaid seppasid, olgu need sulesepad, viisisepad vms.

20. juuni 2019 / Tartumaa

Kell 8.30 väljub Laaksaare sadamast eripraam, millega saavad kõik tuld tervitada soovijad minna Piirissaarde. Piirissaarest väljub praam tagasi kell 11.30 (tagasi Laaksaares ollakse kell 12.15).

Kell 10.00 Piirissaare sadamas annab Põlvamaa tule üle Tartumaale. Tõrviku võtavad vastu Piirissaare saarevaht ja Väägvere külakapell.

Kell 10.10 tuli jõuab Kolkja puhkealale, kus toimub hommikune piknik rannas. Väike tulekild läidab samovaris tule. Esinevad Kolkja lastekollektiivid.

Kell 10.35 tuletseremoonia Peipsiääre vallas, Sepikoja külalistemaja õuel Alatskivil. Tõrvikuga süüdatakse tuli sepaääsis. Väge ja hoogu annavad tulele Alatskivi Kunstide Kooli trummarid. Sepikoja külalistemajas avatakse sepatööde näitus. Sepikoja õuel toimub huvilistele sepatöö õpituba. Esinevad Alatskivi rahvatantsijad ja lauljad. Alatskivi noored viivad tulesädeme Juhan Liivi hauale ja Vabadussõjas langenute mälestusmärgi jalamile.

Kell 11.05 tuletseremoonia Kallaste laululaval, kus toimub ka Peipsiääre valla laste ja noorte lauluvõistluse „Pääsulaul 2019“võitjate kontsert. Kallaste noored viivad tulesädeme Eduard Tubina sünnikohas asuva mälestuskivi juurde.

Kell 11.35 tuli peatub Assikvere suure vankriratta juures. Assikvere külateater esitab kodavere keeles Assikvere märgi saamise loo.

Kell 12.00 tuli peatub Pala pulli juures. Tuld on tervitamas pillimees Heino Sulger ning Pala lauljad ja rahvatantsijad. Kuuleb kodavere keeles lugu Pala pullist. Noored viivad tulesädeme Anna Haava sünnikohta mälestuskivi juurde.

Kell 12.30 tulesäde võetakse vastu Koosa turu platsil. Meeleolu loob lõõtsamängija Kristi Kool. Avatud on turu puhvet.

Kell 12.55 tulesäde võetakse vastu Vara kogukonnakeskuse juures.

Kell 13.30 tule üleandmine Peipsiääre vallalt Luunja vallale Pilka külaplatsil.

Kell 13.50 tulesäde võetakse vastu Luunja Maanaiste Seltsi poolt Sahkapuu põllutöö- ja majapidamiskooli kivi juures.

Kell 14.10 tulesäde antakse Lohkva Raamatukogule Karl Eduard Sööti mälestuskivi juures.

Kell 14.30 tulesäde antakse Luunja Keskkoolile 1. lastelaulupeo mälestuskivi juures (Luunja lastelaager).

Kell 14.45 tulesäde antakse Luunja kultuuri- ja vabaajakeskusele. Tuli läheb kultuurimaja ees tõrvikusse ja liigub hobukaarikus Jaan Jaago kivi juurde.

Kell 15.55 tulesäde antakse Jaan Jaago mälestuskivi juures maadlusklubile Jaan.

Kell 16.15 tuletseremoonia Luunja vallas, tulesäde antakse Kavastu Algkool-Lasteaiale nende peoplatsil.

Kell 17.00 Kavastu parve tseremoonia, mille käigus viiakse tuli tõrvikuga parvega üle Emajõe ning antakse teisel kaldal üle Kastre vallale.

Kell 17.15 tuletseremoonia Võõpste koolimaja õuel, kus toimub tantsuetendus ja simman.

Kell 17.45 tuletseremoonia Võnnu Gustav Suitsu muuseumi õuel. Muuseumihoones on avatud näitus. Õues kantakse ette kirjandust ja etendatakse muistendeid. Toimub käsitöö õpituba ja piknik.

Kell 18.45 tuletseremoonia Kurepalu lauluväljakul. Toimub minilaulupidu. Koduloolane Taivo Kirm kõneleb kultuurielu algusest Kurepalu kandis.

Kell 19.55 tule üleandmine Reola lahingu mälestusmärgi juures Kastre vallalt Kambja vallale.

Kell 20.00 tuletseremoonia Kambja kiriku esisel platsil, esinevad Kambja valla segakoorid ja lastekoorid.

Kell 21.00 tuletseremoonia Reola kultuurimajas, kus esinevad Kambja valla rahvatantsurühmad. Sepad süütavad Kambjas ja Reolas lõkked, mõlemas paigas esinevad rahvamuusikud. Tuli ööbib Reola kultuurimajas, kus seda valvavad öösel tantsurühmad.

21. juuni 2019 / Tartumaa

Kell 9.00 Kambja vald annab Reola-Unipiha tee seitsmendal kilomeetril tule üle Nõo vallale.

Kell 9.25 laulu- ja tantsupeo tuli kohtub mõtteliselt Helju Mikkeli haual. Kalmistul süüdatakse ka tulelaternad Nõo kultuuriloole ja koorilaulu edasikandmisele pühendatud kultuuritegelaste haudadel.

Kell 9.50 tuletseremoonia Nõo kiriku ees, kus toimub tule tervitamine ja õnnistamine. Oma tervitused annavad kaasa sõna-, laulu- ja käsitöösepad. Süüdatakse Nõo valla tulelatern, millest saab tule võtta igaüks ka oma jaanipeo lõkete süütamiseks. Tulelatern jääb Nõo kiriku hoida ja on saadaval kõigile teekäijatele, kes soovivad tuld oma koju viia.

Kell 10.40 tule tervitamine Tõravere keskuses. Läidetakse Tõravere mäe tulelaterna ja saadetakse lauluga tuli teele Elva poole.

Kell 11.30 Nõo vald annab Peedul tule üle Elva vallale. Tule võtab vastu Elva linna aukodanik Tõnis Mägi. Tuli liigub jooksjate käes mööda raudtee äärset kergliiklusteed Elva raudteejaama.

Kell 12.00 tuletseremoonia Elva raudteejaamas, kus esinevad Elva huvikooli kandlelapsed ja jäetakse tulesäde, millest süüdatakse küünlad ka Elva surnuaial kultuurilooliste isikute haudadel.

Kell 12.30 tuld tervitatakse Hellenurme veskimuuseumis. Hellenurme on Konrad Mägi sünnikoht, kus võtab tule vastu piirkonnakogu esinaine ja tuld tervitab veski perenaine. Rahvatantsuga esineb Hellese rühm.

Kell 12.55 Rõngu Ausamba platsil pillimuuseumi ees tervitab tulemeeskonda Rõngu Pasunakoor. Toimub Rõngu Pasunakoori väike isamaaliste lugudega kontsert. Lisaks on kohalikud perenaised valmis küpsetanud leiva ning kaetud on väike suupistelaud kõigile huvilistele.

Kell 13.40 tulesädeme jätmine Rannu Rahvamaja esisel platsil. Tule tervitamine Rannu regilaulikute poolt. Tuli viiakse ka Rannu kalmistul asuva Rannu Ema kuju juurde.

Kell 14.10 tulesädeme jätmine Taska platsil, kus tuletoojaid tervitavad rahvamuusikud ja tantsijad.

Kell 14.45 Puhja kiriku vana aida (aastast 1751) ees tule vastuvõtmine ja mälestusküünalde süütamine. Tule võtab vastu Puhja köster Käsu Hans, esimene eeslasest luuletaja, keda kehastab Kaarel Tuvike. Kaastegevad on veel naiskoor Läte, Karijärve keelpilliorkester ja Tartu valla sepp. Tseremooniat juhib Enn Tobre. Rõhutatakse ühtlasi ka Puhja kiriku 520ndat ja laulukoori 140ndat aastapäeva. Seejärel saadetakse tule eskordi teele Rekule.

Kell 15.30 eskort tulega ja Puhja korraldustoimkond saabuvad Rekule.

Kell 16.00 Palupõhjas võtavad tule vastu Miina Härma ja David Otto Wirkhausi tegelaskujud koos vallavanem Jarno Lauriga.

Kell 17.15 tule tervitamine Lähte Sootaga Maanaiste Seltsi maja juures.

Kell 18.00 tule tervitamine Kõrveküla Miina Härma skulptuuri juures.

Kell 18.35 tule tervitamine Väägvere külaplatsil Väägvere pasunakoori ja kapelli poolt.

Kell 19.30 tule tervitamine Maarja-Magdaleena kiriku juures.

Kell 20.20 tuli peatub Tabivere rannas.

Kell 20.55 tuli peatub Äksi Jääaja Keskuse juures.

Kell 22.00 tuletseremoonia Vasula puhkealal, kus toimub ühiselt loodud tulekorvi süütamine – sealt saavad kogu õhtu vältel soovijad endale tuld kaasa võtta. Tartu valla jaanitule süütamine ja kontsert. Tuli ööbib Äksi kirikus kus seda valvavad

Lisainfot Tartumaal toimuvate sündmuste kohta on valmis jagama:

XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ Tartumaa kuraator Astrid Hallik

Telefon: 5649 1696

E-mail: [email protected]

Seoses Tule Tulemisega on valmis Teid aitama ka:

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum

Telefon: 523 6239

E-mail: [email protected]

Tule Tulemise teekonda saatvate ametlike fotograafide jäädvustused jõuavad jooksvalt Dropboxi kausta ning need on väljaannetele vabalt kasutamiseks / juurde palume märkida fotograafi nime. Tule Tulemise ametlik teemaviide sotsiaalmeedias on #tuletulemine
Lisainfot Tule Tulemise kohta leiab kodulehelt: http://www.tuletulemine.ee/
Kõik Tule Tulemise sündmused on kantud NaviCupi kaardirakendusele, kust näeb muuhulgas, kus tuli reaalajas liigub:https://navicup.com/public/embed/tule-tulemine-2019/
Laulu- ja tantsupeost ning sellele eelnevast Tule Tulemisest annab ülevaate ametlik äpp „Laulupidu“, mille saab mobiilirakendusse tõmmata kas Google Play’st või App Store’ist.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus jagab ajakirjanikele ning lisab kodulehele http://www.laulupidu.ee enne igasse maakonda jõudmist sarnaseid ülevaateid tuleteekonnal toimuvast. Lisaks jagatakse pressiteadete vahendusel infot Tule Tulemise tippsündmustest.

Põlvamaa Tule Tulemine kulmineerub täna õhtul öölaulupeoga

Öine väekogumine Taevaskojas lõppes alles hommikutundidel, kui tuli Põlva Maarja kirikusse palvusele viidi. Hommikul saadeti tuli mööda postiteed Räpina poole teele. Õhtu lõpeb öölaulu- ja tantsupeoga Räpina tuletõrjeühingu väljakul, kus moodustatakse liikumise teel sõnapaar «minu arm». Õhtuks jääb tuli ööbima Räpina kirikusse ja homme jätkab kolme päevast teekonda Tartumaal.

Eesti Maanteemuuseumi Postimaja sisehoovis külastas tuli näitust «Lauljad nüüd lähevad», mis vaatleb, kuidas läbi aja laulupeole kohale on jõutud. Näitus teeb kummarduse lauljatele-rännumeestele, kes kogunesid 1869. aasta suursündmusele kõikide kaigaste kiuste, mis lauluvankri kodaraisse pilluti. Üheks püsieksponaadiks on ka muuseumis ka Gustav Ernesaksale kuulunud sõiduauto Pobeda GAZ-M-20.

Pikema peatuse tegi tuli Tilsi kõlakojas, kus tuld tervitasid rahvatantsijad, Tilsi kooli lapsed ning huumoritrio Lahedad Mutid, kes esitasid tule auks naljalugusid.Muusika saatel moodustus tantsijatest ja lauljatest viies ehk A-täht sõnapaarist «minu arm».

Lõunaks jõudis tuli Räpina valda Leevi külaplatsile, kus etendati laste lühinäidend «Kuidas pääseda TV-sse». Lisaks külastas tuli Leevi uut raamatukogu ja astus läbi kohalikust kogukonnapoest. Süvvahavva villavabrikus tutvustati maailma vanima villakoja tööd ning sealses loodustalus tehti väejookide ning juuli algul toimuva juubelipeo kordamineku tarbeks teekimpe.

Ruusa kõlakojas moodustus inimestest järjekordne R-täht ning Viluste koolimaja pargis M-täht. Verioras tegi juubelituli kummarduse klaveri ja rahvamuusika edendajale Heino Mäharile tema kodukohas ning Laulupeo salu 50. aastapäeva auks istutati puu.

Õhtul kell 19 jõuab kätte Räpina maakonna Tule Tulemise tipphetk valla tuletõrjeühingu platsil toimuva öölaulu- ja tantsupeoga «Üksi pole keegi». Peol osalevad Räpina valla laste ning täiskasvanute rahvatantsurühmad ning võimlejad. Tantsupeo lõppedes moodustub tantsijatest tantsuväljaku ja kiriku vahelisele alale XXVII laulu- ja XX tantsupeo juhtmõte «Minu arm». Tähtede teket filmitakse taeva alt drooniga, millest tehtavat videot on võimalik näha hiljem sotsiaalmeedia vahendusel.

Põlvamaa kuraatori Asser Jaanimetsa sõnul kannab liikumise teel sõnapaari moodustamine ideed tuua esile juubelipeo juhtmõtte «Minu arm» tähendust. «Nii meie tantsijad, lauljad kui ka kohalikud elanikud, kes suures laulu- ja tantsupeo protsessis osalevad, neid kõiki puudutab see sõnapaar isiklikult ja igaühel on oma arusaam sellest, kuidas seda tõlgendada,» rääkis Jaanimets.

Ta lisas, et need sõnad avavad niivõrd mitmekihilise tähenduse ning igaüks annab neile oma mõtted. «Just seetõttu tahame tuua selle sõnapaari tähenduse inimestele veelgi lähemale,» rääkis Jaanimets.

Jaanimets annab tule jätkuvale teekonnale Tartumaa poole kaasa soovi, et tuli ühendaks kogu Eestimaad. «Soovin, et tuli meid hoiaks ja et me oskaksime väärtustada lauljaid, tantsijaid ning pillimehi. Soovin, et meie hoiakime tuld ja nii nagu on tuli üks elu aluseid, hoiaks tuli ka meid,» ütles Jaanimets.

Tuli jääb ööseks puhkama Räpina kirikusse ning homme jätkab teekonda Räpina sadama suunas. Räpina vallavanem sõidab piirivalve kaatriga Piirissaarele, kus peetakse hommikupiknik ning tuli viiakse Mehikoorma tuletorni. Põlvamaal ligi 250 kilomeetrit tiirutanud tuletõrvik antakse üle Tartumaa hoida vee peal Kaatris Piirissaare sadama juures.

Esimese päevaga läbis tuli Põlvamaal 110 kilomeetrit

Täna ja homme külastab laulu- ja tantsupeo tuli Põlvamaal kultuurilooliselt olulisi paikasid ja inimesi. Olulisemates peatuspunktides moodustatakse lauljate, tantsijate ja pillimeeste abiga üks täht juubelipeo juhtmõttest “minu arm”, et näidata näidata seeläbi kohalikke tegijaid. Esimese päeva lõpuks läbiti Põlvamaal teekonnast 110 kilomeetrit.

Tähtede moodustamisest valmivad kahe päeva jooksul droonikaadrid. “Me tahame droonivõtetest teha filmilindi, mida hiljem jagada nii Põlvamaale kui ka kogu Eestile sotsiaalmeedia vahendusel,” rääkis Põlvamaa kuraator Asser Jaanimets. Esimese päeva lõpuks moodustati seitsmest tähest neli.

Põlvamaa võttis Võrumaalt täna hommikul juubelitule hoida Kärgulas. Tule andsid Põlvamaale üle Antsla ja Võru vallajuhid. Tule võtsid vastu omakorda Kanepi omavalitsusjuhid, Põlvamaa Aasta Ema ja maakonna 2019. a laulu- ja tantsupeo kunstnik Epp Margna ning Põlvamaa Aasta isa, pillimees ja Kanepi Segakoori laulja Ülar Kõrge.

Esimese peatuse tegi tuli Kanepi kirikus, kus koguduse õpetaja Margit Lail õnnistas selle kogu edasiseks teekonnaks. Edasi liikus tuli tõrvikurongkäigu saatel kiriku juurest Kanepi seltsimaja juurde, kus pillimänguga võttis selle vastu Heino Tartes. Kui Võrumaalt oli tuld vastu võtmas 70-80 inimest, siis tervitas Jaanimetsa sõnul Kanepi seltsimajas tuld juba üle 200 inimese. Seltsimaja pargis moodustati kohalike tantsurühmade esituse läbi ka esimene peo juhtmõtte täht.

Edasisel teekonnal külastas laulu- ja tantsupeo tuli Cantervilla lossi, Valgejärve elanikke ning pikem peatus tehti Saverna Krootuse bussijaamas, kus Põlvamaa malevlased korrastasid ja värvisid laulu- ja tantsupeoliste bussijaama ootepaviljoni. Karilatsi talurahvamuuseumis võeti tuli vastu koristustalgute ja mänguväljakute korrastamisega, Võlva vallas külastati Vastse-Kuuste rahvamaja ning rongkäiguga liiguti ühiselt koolimaja parki, kus tervitati tuld “Tuljaku” tantsimisega.

Hilisõhtuks jõuab tuli Ahja kõlakotta, kus seda tervitavad naisansambel “Rukkirääk” ja Ahja kooli lapsed. Ahjal avaldatakse austust ka sealt pärit legendaarsele tantsujuhile Kristjan Toropile, kelle loodud tantsurühm Hõbesõlg tantsib Toropi seatud tantsu “Ingliskad”.

Õhtuks liigub tuli rongkäiguga Moostesse, kus seda tervitab kohalik mõisahärra Ülo Needo koos mõisakooli rahvaga. Moostes tehakse päeva viimane pildistamine, kui moodustatakse peo juhtmõttest täht “U”.

Põlvamaa tule teekonna esimese päeva lõpetab Mari Kalkuni ja Juhan Uppini ühiskontsert Põlva kultuurikeskuses. Öö veedab tuli Taevaskojas.

XXVII laulupeo ja XX tantsupeo „Minu arm“ Tule Tulemise pressibriif 18.-19. juuni 2019

Tuli läbib kahe päeva jooksul Põlvamaal 250 kilomeetrit, olles maakonna inimeste päralt 27-s peatuspunktis. Laulu- ja tantsupeo tule auks põlvamaalased laulavad, tantsivad, mängivad pilli ja teevad näitemängu. Tule teekonnal Põlvamaal on ka seitse peatuspaika, kus moodustatakse tantsurühmade, lauljate, pillimeeste või kohalike elanike abiga üks täht sõnapaarist„MINU ARM”. Tähe moodustumist filmitakse drooniga. Sõnapaar tervikuna tantsitakse välja Räpina laulu- ja tantsupeol „Üksi pole keegi” 19. juunil algusega kell 19.00. Laulu- ja tantsupeo tuli liigub maakonnas kolmerattalise elektriauto Nobe, kohepeal valmistud avatud katusega sõiduauto, piirvalve kaatri ja paadiga. Tuld saadavad ka mitmed rongkäigud ning kõigis peatuspunktides toimub laulu- ja tantsupeo tule jagamine.

18. juuni 2019 / Põlvamaa

Kell 10.00 Kärgula bussipeatuse ja teabetahvli juures toimub tule vastuvõtmine Võrumaalt. Tule annavad üle Antsla ja Võru vallajuhid, Põlvamaa poolt võtavad tule maakonda Kanepi omavalitsusjuhid, Põlvamaa Aasta Ema ja maakonna 2019. aasta laulu- ja tantsupeo kunstnik Epp Margna ning Põlvamaa Aasta Isa, pillimees ja Kanepi Segakoori laulja Ülar Kõrge.

Kell 10.30 Kanepi kirikus õnnistab teekonnaks tuld koguduse õpetaja Margit Lail. Rongkäik tõrvikuga kiriku juurest Kanepi Seltsimaja juurde.

Kell 10.45 tuli saabub Kanepi seltsimaja parki ja parklasse, kus seda tervitab pillimänguga Heino Tartes. Tule võtab vastu Kanepi Laulu Seltsi esimees Kalmer Lina. Esineb Kanepi Segakoor. Seltsimaja taga pargis toimub tantsurühmade Kanepi Kanged, Vunkratas, Kanapää Keerutajad ja Päripidi tantsijatest muusika saatel läbi liikumise ja tantsu M-tähe moodustamine sõnapaarist „Minu arm“. Tutvustatakse Kanepi Seltsimaja kui Eesti vanimat rahvamaja. Tule jagamine soovijatele.

Kell 12.00 laulu- ja tantsupeo tuli tutvub Põlvamaa ühe vaatamisväärsuse Cantervilla lossiga. Tule jagamine soovijatele.

Kell 12.40 Valgjärve kohviku Maitsev Suutäis juures esineb Valgjärve naisansambel Sügiskuld, saadab Veiko Kivi. Tule jagamine soovijatele.

Kell 13.00 Saverna lasteaia Sipsik laulu- ja tantsurühmad esinevad tule auks.

Kell 13.30 Põlvamaa malevlased korrastavad ja värvivad Krootuse laulu-tantsupeoliste bussijaama ootepaviljoni. Tule jagamine soovijatele.

Kell 14.30 Karilatsi Talurahvamuusemi koristustalgud ja laste mänguväljakute korrastamine. Lastele peitusmäng „Leia Põlvamaa vapiloom kobras”. Veski platsil muusika saatel läbi liikumise I -tähe moodustamine sõnapaarist „Minu arm“. Kõik kohal viibijad on oodatud osalema tähe moodustamises. Rahvamängude ja talurahvamuuseumi tutvustamine. Tule jagamine soovijatele.

Kell 16.00 Tule saabumine Põlva valda. Tule vastuvõtt Vaste-Kuuste kultuurimaja juures Tuulemäel. Rongkäik koolimaja parki, kus toimuvad etteasted ja muusika saatel läbi liikumise N-tähe moodustamine sõnapaarist „Minu arm“. Esinevad Vastse-Kuuste segakoor, folkloorirühm Kõivokõsõ, segarahvatantsurühm Vihista Viisku ja Vastse-Kuuste kooli mudilaskoor. Kõik kohal viibijad on oodatud osalema tähe moodustamises. Tule jagamine soovijatele.

Kell 17.15 Ahja kõlakojas Eesti rahvatantsu „Kaera-Jaan“ sünniloo jutustamine. Meenutatakse Ahjal sündinud tantsujuht Kristjan Toropit. Esinevad naisansambel Rukkirääk, rahvatantsurühm Hõbesõlg ja Ahja kooli laululapsed. Tule jagamine soovijatele.

Kell 18.00 tule vastuvõtt Mooste kultuurimaja ees. Koos laulupeo tulega muusikaline rongkäik teekonnal: kultuurimaja – Mooste mõis – Mooste Rahvamuusikakool – Mooste folgikoda – lipuväljak. Esinevad Mooste Segakoor ja Mooste Rahvamuusikakooli pillimängijad. Lipuväljakul muusika saatel läbi liikumise U-tähe moodustamine sõnapaarist „Minu arm“. Kõik kohal viibijad on oodatud osalema tähe moodustamises. Tule jagamine soovijatele.

Kell 19.00 laulu- ja tantsupeo tulele Jakob Hurda nimelise Rahvahariduse Seltsi ja Lutsu teatri lühinäidend „Meenutus 1869. aasta laulupeost” Jakob Hurda sünnikodus Himmastes.

Kell 20.00 Põlva kultuurikeskuses laulu- ja tantsupeo tule auks kontsert, kus esinevad Politsei- ja Piirivalve Orkester, laulja ja looja Mari Kalkun ning rahvapillide mängija ja aasta rahvamuusik Juhan Uppin. Lõõtsamängu taustal tule jagamine soovijatele kultuurikeskuse ees. Laulu- ja tantsupeo tuld tervitab esimese laulupeo kõneleja Jakob Hurt.

Kell 22.30 tuli läheb puhkama Taevaskotta.

19. juuni 2019 / Põlvamaa

Kell 8.30 Põlva Maarja Kirikus õnnistab tuld teekonnaks koguduse õpetaja Toomas Nigola. Tule jagamine soovijatele.

Kell 9.15 Puskarus, Kanepi/Leevaku tee ja Postitee ristmikul tule jagamine soovijatele ning Postitee tutvustamine laulu- ja tantsupeo tulele.

Kell 11.00 Tilsi kõlakojas etteasted rahvatantsurühmalt Tantsurõõm, Tilsi kooli lastelt ja Lahedatelt Muttidelt. Muusika saatel läbi liikumise A-tähe moodustamine sõnapaarist „Minu arm“. Kõik kohal viibijad on oodatud osalema tähe moodustamises. Tuli tõuseb Tilsi vaatetorni. Tule jagamine soovijatele.

Kell 12.00 tuli külastab Vana-Koiola rahvamaja näitemängude proove. Tule jagamine soovijatele.

Kell 12.30 tule saabumine Räpina valda, Leevi külaplatsile. Lühinäidend „Kuidas pääseda TV-sse”. Tule jagamine soovijatele. Tuli külastab Leevi uut raamatukogu ja astub läbi kogukonnapoest, kus tule auks musitseerib Kait Tamra.

Kell 13.30 Süvvahavva villakoja kui maailma vanima villakoja töö tutvustus. Süvvahavva loodustalus väejookide jaoks teekimpude tegemine „Minu arm” peost osavõtvatele maakonna tantsurühmadele, laulukooridele ja pillimängijatele.

Kell 15.00 tuli külastab uut Ruusa kõlakoda. Etteasted ja muusika saatel läbi liikumise R-tähe moodustamine sõnapaarist„Minu arm“. Kõik kohal viibijad on oodatud osalema tähe moodustamises. Tule jagamine soovijatele.

Kell 16.00 Viluste koolimaja juures esinevad Viluste rahvatantsijad ja võimlejad ning Viluste Põhikooli mudilaskoor. Koolimaja ees moodustatakse muusika saatel läbi liikumise M-täht sõnapaarist „Minu arm“. Tule jagamine soovijatele.

Kell 17.00 tuli külastab Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaleri ja rahvamuusika edendaja Heino Mähari kodukohta Verioras. Musitseerib noor akordionist Raul Petersell.

Kell 18.00 puu istutamine Räpina laulupeosalu rajamise 50. aastapäeva ja laulu- ja tantsupeo juubeliaasta tähistamiseks. Esineb Räpina puhkpilliorkester ja laulukoor.

Kell 19.00 Räpina tuletõrjeühingu väljakul saab alguse Räpina valla tantsu- ja laulupeo „Üksi pole keegi“ tantsupidu. Peo lavastaja on Räpinast pärit tantsujuht Heleri Kängsepp. Tantsupeol osalevad Räpina valla laste ning täiskasvanute rahvatantsurühmad ning võimlejad. Tantsupeo lõppedes moodustub tantsijatest tantsuväljaku ja kiriku vahelisele alale laulu- ja tantsupeo pealkiri „Minu arm“. Tule jagamine soovijatele.

Kell 20.00 Räpina Miikaeli kirikus Räpina valla tantsu- ja laulupeo „Üksi pole keegi“ laulupidu. Laulupeol osalevad solistid Arhanna Sandra Arbma ja Alen Veziko, Räpina ja Põlva koorikollektiivid ning Tartu Akadeemiline Meeskoor. Ettekandele tulevad isamaalised-, laulupeo- ning vaimulikud laulud. Laulude saateks mängib keelpillikvartett Riivo Jõgi juhendamisel. Vahetekste loeb õpetaja Urmas Nagel. Tule jagamine soovijatele. Tuli jääb ööseks puhkama kirikusse.

20. juuni 2019 / Põlvamaa

Kell 8.00 Räpina Miikaeli kirikus õnnistab tuld teekonnaks koguduse õpetaja Urmas Nagel. Tule jagamine soovijatele.

Kell 8.30 tuli läheb Räpina sadamast Lämmijärvele suunaga Mehikoorma sadama ja majaka poole. Tuli liigub piirivalvekaatril. Kõik on oodatud tule saatmisele. Tule jagamine soovijatele. Aapo Ilves laulab järvele lahkumise laulu.

Kell 9.00 tuli külastab Mehikoorma tuletorni. Hommikupiknik pillimängu saatel. Võimlemiskava „Minu arm” tantsupeo võimlejatelt. Laulu- ja tantsupidudest räägib Urmas Kalla. Tule jagamine soovijatele. Tuli saadetakse paadiga majaka läheduses randunud piirivalvakaatrini.

Kell 10.00 Põlvamaa annab Piirissaarel tule üle Tartumaale.

Lisainfot Põlvamaal toimuvate sündmuste kohta on valmis jagama:

Tule Tulemise Põlvamaa kuraator Asser Jaanimets
Telefon: 5331 0508
E-mail: [email protected]

Seoses Tule Tulemisega on valmis Teid aitama ka:
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum
Telefon: 523 6239
E-mail: [email protected]

Tule Tulemise teekonda saatvate ametlike fotograafide jäädvustused jõuavad jooksvalt Dropboxi kausta ning need on väljaannetele vabalt kasutamiseks / juurde palume märkida fotograafi nime. Tule Tulemise ametlik teemaviide sotsiaalmeedias on #tuletulemine
Lisainfot Tule Tulemise kohta leiab kodulehelt: http://www.tuletulemine.ee/
Kõik Tule Tulemise sündmused on kantud NaviCupi kaardirakendusele, kust näeb muuhulgas, kus tuli reaalajas liigub: https://navicup.com/public/embed/tule-tulemine-2019/
Laulu- ja tantsupeost ning sellele eelnevast Tule Tulemisest annab ülevaate ametlik äpp „Laulupidu“, mille saab mobiilirakendusse tõmmata kas Google Play’st või App Store’ist.

Võrumaa Tule Tulemise teise päeva lõpetab juhtmevaba simman

Täna hommikul äratati juubelituli Võru linna Katariina kirikus orelimuusika saatel. Seejärel suundus tuli linnaväljakule, kust saadeti Võru valla ja Võru linna ühise tervituskontserdiga Antsla poole teele. Tulega austati Antsla vallas mitmeid kultuuritegelasi ning õhtuks jõuab tuli Tamme-Lauri tamme juurde, kus peetakse maha juhtmevaba simman. Tuli ööbib Urvaste maakirikus ning homme jätkab teekonda Põlvamaal.

Äsja juunis avatud Võru linnaväljakul näitasid vabatantsuklubi Easylegsi tantsijad hip-hop stiilis breiktantsu, mida saatis rahvamuusika. Tantsutrupp kandis mitmesuguseid kostüüme – nii rahvatantsija seelikut, memme rätikut kui ka lehma kostüümi. Tantsurühm selgitas, et kostüümid olid kantud ideest peegeldada meie eriilmelist ja sama kirjut maailma nagu olid nende kostüümid. Lisaks esinesid ansamblid Labidas ja Luud ning lauldi koos rahvaga ühislaule.

Peale kontserti süüdati mälestusküünlad linnas asuvates tähtsamates punktides – lauluisa Kreutzwaldi mälestusmärgi juures, organist Paul Elkeni orelimuuseumis, Kandle kultuurimajas ning Eduard Tamme kodus. Tuld saatis veoauto kastis puhkpilliorkester Kungla, keda ehtisid koostöö märgiks Võru valla ja linna lipud.

Teatavasti on Võru ainus tolleaegne Eesti linn, mis sündis 1784. aastal paberil planeerides. Kui teised linnad kujunesid ajapikku linnuse ümber, siis Võru linna hakati ehitama pliiatsi ja joonlauaga joonestatud plaani järgi, millest tekkis Eestis ainulaadne sirgete, täisnurkselt ristuvate tänavatega linn. Nii kujunes keskväljak linna südameks, kus peeti maha ka kodumaad ajalooga siduvad sündmused. Võrus andis 1869. aasta juuniõhtul ka kontserdi Tsooru puhkpilliorkester, kolme plaanivankriga teel esimesele Eesti üldlaulupeole Tartus. Publiku hulgas oli ka hallipäine lauluisa Kreutzwald.

Sõmerpalu mõisa Soe maanteekõrtsi ees vahetas tule saatemeeskonna välja Pühajõe piirkonna isetegevuslased, kes süütasid tule oma laternas. Tuld tervitas jahisarvegalooduskaitsja ja pillimees Tõnu Vaask. Tuli saadeti Tsooru Rahvamaja poole, kus võtsid tule vastu Hauka veloklubi ratturid ja Antsla motomehed. Tuli anti hoida Antsla vallale.

Antsla motomeeste ja Hauka veloklubi ratturite eskordi saatel mälestati mitmeid nii Võrumaale kui ka kogu Eestile olulisi kultuuritegelasi nende auks püstitatud puuskulptuuride ja mälestuspinkide juures. Mälestusmärgid on valminud puuskulptuurifestivali „Pargist parki“ raames Tartu kõrgema kunstikooli tudengite ning välisskulptorite koostöös. Küünlad süüdati tantsumemmele Koidula Kuusile, pikaaegsele koorijuhile ning 1919. aastal Tallinna lauluseltsi asutajale Karl Leinusele, rahvalaulude kogujale Karl Sibulale ning Vana-Antsla kooli direktorile Arnold Kasele.

Tsiklimeeste eskordiga jõudis tuli Antsla laululavale, kuhu asetati juubelitulest süüdatud küünal koos laternaga. Antsla laululava on oluline paik kogu Võrumaale – seal on peetud maakonna ainukest piirkonna laste laulu- ja tantsupäeva juba 26 aastat. Uhtjärve vabaõhulaval Urvaste kihelkonnapeo hällis esitles tule auks oma loomingut luuletaja Contra. Lõõtsal mängis Herbert Konnula, Pokud ja Puuko.

Võrumaa kuraatori Aigi Palli sõnul on kahe päevaga tulnud Võrumaal juubelitulest osa saama tuhanded inimesed, kelles mõned on käinud lausa kogu teekonna kaasas. „Mulle tundub, et inimesed on justkui olnud kloonitud – rohkelt inimesi, kelle seas näen ka juba tuttavaid nägusid, seisavad mitmetes kohtades maantee ääres, et tulele lehvitada. Samuti jõuavad need entusiastid samaaegselt kibekiiresti vahetada riided, et nii tantsida kui ka laulda,” rõõmustas Pall.

Õhtuks jõuab tuli Eesti kõige jämedama ja vanima Tamme-Lauri püha tamme juurde. Puu seisab Antsla vallas samanimelisel talumaal, mille kõrgus on 17 meetrit ja ümbermõõt rinnakõrguselt ligi kaheksa meetrit. Mitmete uurijate hinnangul on puu üle 600 aasta vana. Tamm on kujutatud ka Eesti 10-kroonisel rahatähel.

Tamme auks peetakse puu juures maha elektroonikavaba simman. „Pidu saab olema juhtmevaba, et muusika jõuaks kuulajateni täielikult naturaalsel viisi ning meenutaks meile esivanemate aegu – täpsel nii nagu peeti pidusid vanasti,” rääkis Pall. Simmanil esinevad teiste seas kohalik pilliklubi, pärimusringi lapsed, Pärliine tantsijad. Piknikulaual pakutakse koduleiba ning traditsioonilist kamajooki.

Tuli ööbib Eesti ainukeses basiilikalaadses kolmelöövilises Urvaste maakirikus. Homme saadetakse tuli Võru valla kaugeimast nurgast Kärgula külaplatsilt teele Põlvamaa poole. Tule annab naabermaakonnale üle Antsla vallavanem Avo Kirsbaum ja Võru vallavanem Kalmer Puusepp.

Võrumaa viis juubelitule puusuuskadel savvusanna

Täna hommikul veel Valgamaal tõusnud juubelituli saadeti võrukate poole teele hobukaarikul mööda iidse Mehkamaa Mõniste mõisaparki. Lauslõõskava ilmaga tehti suusakeskuses sporti talve kombel ning tuli süüdati vana Võrumaa kombel suitsusaunas ehk võru keeles savvusannas. Täna üle Võrumaal tiirutanud tuli jääb õhtuks puhkama Võru Katariina kirikusse.

Piduliku tõrviku võtsid võrukad vastu Mõniste ajaloolises pargis laulu ja tantsuga. Esinesid ansamblid Laulu-Mehkardid, Metsavenna kapell ja Varstu laululapsed. Tuld võis enda kodukoldesse viia igaüks. Edasi jõudis teekond Kangsti külaplatsi teeristile. Tulele sõitis vastu kohalik motoklubi kahe vana veneaegse ralliautoga, kes saatsid tule omakorda Rõuge poole teele. Retkele õhkis hoogu juurde lõõtsamängija Malle Vissel, Varstu laululapsed ning ansambel Piiri Peal.

Rõuges tegi tuli kontserdiga kummarduse eesti rahva jätkusuutlikkuse auks kõigile meie emadele 3,6 meetri kõrguse Eesti Ema monumendi ees. Esinesid Rõuge segakoor ja koolikoorid, Jaanipeebu kitarrikooli õpilased ning Vastseliina-Misso puhkpilliorkester. Tantsisid Rõuge lasteaia ja koolilapsed ning Murueided.

Haanja suusakeskuses suvepäikese all tehti kohale iseloomulikult talisporti. Tantsurühm Murueided koos suusaklubi lastega lõid meeleoluka suusabaasi tantsupeo ning Haanjamaa spordikeskuse juhatuse liige Anti Saarepuu liugles koos tuletõrvikuga mööda muru ja asfalti läbi suusakeskuse finišisse. Juubelituli jagati kohalike linnaelanikega ning viidi ühes nendega Suurele Munamäele.

Mooska taluperenaine Eda Veeroja koos Haanja noortega luges saunasõnu ning seejärel süüdati UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud Võru suitsusauna ehk Võru keeles Savvusanni kolle. Üles astusid Elo Ilo kapell, Haanja tantsu-mängu laulu selts, väikekandle mängijad ja Haanjamaa keelepesa õpilased.

Uue-Saalusest liikus tuli Haanimiihhi Nõvvokoja ratsahobustel Hertsogi ja Vironia kandel Iskna ojani, kus on ajaloolise Haanjamaa kultuuripiirkonna piir. Seal võttis tule vastu Võru valla esindus ja Vastseliina piirkonna isetegevuslased. Valla esindajad kinkisid üksteisele tänutäheks nii leiba kui ka pannkooke. Seejärel suunduti Vastseliina rahvamaja juurde, kus vahvad pastlad tegid tänutantsu tantsumemme Helju Müürsepa auks temanimelise pingi juures.

Tulesära viidi ka Vastseliina Piiskoplinnusesse ning kiviviske kaugusel, Meremäe vaatetornis anti tuli üle Setomaa tulekandjaile, pärast mida sooviti Jumalamäel, Peko kuju jalamil, laulu- ja tantsupeole head ilma.

Setomaa vallavanem Raul Kudre sõnul on tuli läbi aegade rahvale au teinud. Ta lisas, et kui kõik heasse ilma usuvad, siis ega see tulemata ei jää. Selleks, et soovi kindlustada, sai Peko selga ka laulu- ja tantsupeo vihmakeebi ning ohvrianniks kingiti münte.

Lõuna-Eesti maastik viis tule läbi maalilise Võrumaa. Leelo saatel tervitati tuld Värska talumuuseumis Mikitamäe tsässonaadis, Niitsiku kohvikus, Lepassaare raudteejaamas ning Lasva kultuurimajas.

Võrumaa kuraatori Aigi Palli sõnul on Võrumaa Tule Tulemise päeva kandnud see, mida maakonda kõige enam iseloomustab. “Võru maakonda kuulub kaks ummamuudu kultuuri – Vana-Võru ja Setomaa, ühest küljest väga sarnased ja lähedased, teisest küljest aga väga erinevad ja ainulaadsed oma kommete, traditsioonide ja usukumuse väega,” rääkis Pall. Ta lisas, et terve maakonna kultuur on täna kogu Eestile ehedalt välja paistnud.

Õhtul tehti jalad ja hääled soojaks Võru maakonna Kubija vabaõhulaval laulu- ja tantsupeol “Võru vere värinal”. Kubija vabaõhulaval – sealt saadetakse innukas piduline ööseks puhkama Võru Katariina kirikusse. Homme tervitatakse tuld kontserdiga uuel Võru linna keskväljakul ning saadetakse Antsla valla poole teele. Võrumaa Tule Tulemise lõpetab homme õhtil simman Tamme-Lauri tamme juurde.

Valgamaa püstitas Tule Tulemise kõrgusrekordi

Tule Tulemise viieteistkümnes päev algas tule äratamisega Otepääl Eesti lipu muusemis. Läbi künklite treeningradade jõuti 34 meetri kõrgusele Tehvandi K90 suusahüppetorni, kus ühtlasi saavutati teekonna kõrgeim punkt. Torni tipus luges Jakob Hurt kogutud Eesti rahvaluulet ning torni jalamil tervitasid nii tuld kui ka päikest kohalikud joogaharrastajad. Eile õhtul läbi Tõrva valla tiirutanud tuli jõuab täna õhtuks Karula kirikusse ning homme jätkab teekonda Võrumaal.

Kui eile liikus tõrvik esmakordselt rullsuuskadel, siis täna liugles tuli ligi 40 kilomeetrit tunnis Linnamäe oru seikluspargis maa ja taeva vahel. Tehvandi staadioni parklas toimus vanade autode ja mootorrataste näitus, kust tuli liikus edasi 1984. aasta Volga ja mootorrataste eskordiga Sangaste poole. Seal tervitas tuld uhkelt Liivimaa suurpõllumees ja Sangaste mõisnik ja tuntud rukkisordi aretaja krahv Berg.

Otepää kultuurikeskuse juhataja Jorma Riivaldi sõnul oli krahv Berg oma aja visionäär. “Legendi järgi on isegi esimene külmkapp ja külmvagunid, millega Venemaale kaupa veeti, just krahv Bergi leiutatud,” rääkis Riivald. Ta lisas, et krahv oli lausa nii jõukas mees, et oli lausa Eesti esimese auto omanik. Koos krahviga tervitasid tuld kohalikud rahvatantsijad. Lisaks jagas Sangaste kultuurimaja perenaine Raili Mandli iseküpsetatud Sangaste rukkileiva palu.

Krahv Berg asus Keeni pargi poole teele koos kaariku ning hobuse Doriaga, kus temaga liitus Otepäält pärit August Gailiti Nipernaadi jalgrattal. Koos liiguti Otepää ja Valga valla piiri äärde, kus tuli anti hoida Valga vallale. Koos kohalike jalgratturite saatel sõideti edasi Õru puhkealale, kus tuld tervitasid, Vanemuise kandle saatel, tantsurühm Murueide tütred ja kohalikud kooliõpilased.

Tsirguliina kooli ees süüdati pidulik tõrvik kauaaegsetele kooliõpetajatele Villem Alpi ja Alviine Läti auks nende nimeliste pinkide juures. Õpetajatele esinesid rahvatantsurühmad Midrilinnud ja Madli, segakoor ja Tsirgulinna kooli mudilased.

Edasi liikus tuli Valga keskväljakule, kus laulumehe Andre Maakeri esituses kõlasid töötlused laulupeolauludest ning kohalikud ratturid viisid tulest süüdatud mälestusküünla Luke kalmistule, õpetaja Janis Cimze ausamba jalamile. Samuti süüdati küünal Säde pargis tantsumemm Minni Vähi mälestuspingi juures.

Valgamaa kuraatori Eha Mandeli sõnul on tule hoidmine suur vastutus kogu maakonnale koos selle mitmekesise rahvaga. “Siin on loendatud üle 40 rahvuse, eriti Valga linnas, kes on kõik säde silmas Eesti laulu- ja tantsupeo tuld tervitama tulnud”.

“Ma soovin, et Valgamaal ikka jätkuks lauljaid ja tantsijaid ning pillimehi, kes seda tuld alati endas kannavad ja seda säravana hoiavad – see on väga oluline, et mitte ainult Valgamaa, vaid kogu Eesti rahvuskultuur säiliks. Mul on hea meel, et seesuguseid inimesi veel jätkub,” rääkis Mandel. Ta lisas, et tuleb vaid ainult noori veel tagant tõugata.

Kell 20 õhtul jõuab tuli rongkäiguga Lüllemäe kõlakoja juurde. Esinevad Lüllemäe kultuurimaja tantsurühmad ning toimub simman rahvamuusikute Kadri Laube ja Marju Varblase eestvedamisel, kus kõigil on võimalik nii tantsida kui ka pikniku pidada. Homme jätkab tuli kahepäevast teekonda Võrmuaal.