Sven Malmi lauluviisiga „Tuld, tuld! Viige edasi tuld, Tallinna laulupeo tuld“ andsid täna hommikul Viljandimaa mulgid tule hoida Valgamaale. Õhtuks jõuab tuli rullsuuskadega Otepääle IRONMANile ning homme jätkab teekonda Valgamaal.

Peotuli anti üle Sooglemäel, mis on nii Viljandimaa kui ka Valgamaa mulkide jaoks eriline paik. Kui kümmekond aastat tagasi hakkasid viis mulgi kihelkonda otsima paika, kuhu rajada ühine Mulgimaa näidistalu, siis pika ja kaaluka mõtlemise tulemusel jõuti justkui võluväel ühiselt otsusele – selleks saagu Sooglemäe. Tänaseks on näidistalu rajamine veel planeerimisjärgus.

Meepealinna Karksi-Nuia mulgid andsid tule üleandmisel Valgamaa mulkidele kingituseks kaasa hea mitu purki mett, et need, kes tuld kannavad, ikka terved püsiksid. Valgamaal maasikapealinnana tuntud Tõrva mulgid kinkisid tänutäheks vastu aga kasti maasikaid. Tuli saadeti teele laululooja Sven Malmi viisiga „Viige edasi tuld“, mida laulis Tõrva naiskammerkoor.

Järgmine peatumispaik oli Helme ordulinnuse lossivaremed ja koopad, mis mõjusid flöödi ning kandlehelide tervitusel maagiliselt. Tõrva kaarsilla juures ootas tuld tammepärja ning põllulilledega kaunistatud paat.

Õhne jõe ületas tuli kanuueskordi ning paadiga, mida saatis taustaks lõbus lõõtspilli viis. Kanuud kohale organiseerinud kohalik loodusturismi edendaja Imre Arro ütles, et kui tuli juba Õhne jõele läheb, siis tuleb ka jõe võimalused ära kasutada ja teekond igal juhul erilisemaks muuta.

Rahvamuusikaansambel Kirima sõitis terve Tõrva valla vanaaegse veoauto Gaz 51 kastis. Kuue liikme peale oli ansamblil kokku kaks lõõtspilli, kaks akordionit, kontrabass, mandoliin, kannel ning jauram. Kirima osaleb ka Tallinna Vabaduse väljakul 5. juulil toimuval rahvamuusikapeo konterdil.

Pikassillal pandi tuli torupilli saatel mootorpaati, millega sõitis pikki Väike-Emajõge Soontagele Greete motelli. Tuld tervitasid kõik viis kohalikku Tõrva valla laulu- ja tantsupeole minevat laulu- ja tantsukollektiivi. Õhtul andis Tõrva vald Kuigatsi soonelisel teeristil tule hoida Otepää vallale, kus kohalike vabatahtlike pritsimeeste ja tuletõrje auto eskordiga liikus tuli Puka kultuurimaja laululavale. Esinesid Puka mees- ja naisansambel ning segakoor U-Tuur.

Õhtu pärliks saab olema teatesõit – jalgratturid viivad tule Tartu Suusamaratoni Palu toitlustuspunkti, kus antakse teatepulk üle rullsuusatajatele, kes eskordivad tule Otepääle. Juubelipeo tule rullsuuskadel kandmisega tähistatakse Otepää kui talvepealinna võlusid. „Talvepealinnas ei saa suusatata mitte ainult talvel, vaid aastaringselt, mistõttu tundus ainuõige viis panna tuli liikuma suuskadel ka suvel,“ rääkis Otepääl tule liikumise eest vastutav Merle Soonberg.

Hiljemalt kell kaheksa jõuab tuli Otepää kultuurimaja parki, kus antakse avastart IRONMANi raames toimuvale heategevuslikule jooksule. Tule vastuvõtmiseks toimub meeleolukas kontsert, kus esinevad lauljad, tantsijad ja sõnakunstnikud. Õhtu lõpetab ansambel Nedsaja Küla Bänd. Tuli läheb ööbima Otepää kirikumõisa, kus asub Eesti Lipu Muuseum.

Homme alustab tuli liikumist Tehvandi hüppemäe jalamilt, kus liigutakse edasi marsruudil Kirikumõis – Otepää kirik – Linnamäe org – Neljakase mägi – Tehvandi hüppetorn. Tuli külastab teekonnal ka Tehvandi hüppetorni, kus kõlab Eesti rahvaluule Jakob Hurda esituses, joogatajad tervitavad päikest hüppetorni jalamil.

Tule teekonna kaheteistkümnes päev algas Viljandimaal Heimtali majamuuseumis, kus rahvast ootas ees kohalik ning väga maitsev eripära – mulgikorbid. Heimtali küla tervitas tuld rõõmsa lõõtspilli ja rahvatantsu saatel. Õhtuks jõuab tuli Karksi Peetri kirikusse ning homme jätkab teekonda Valgamaal.

Heimtali muuseumis luges tuntud tekstiilikunstnik ning emeriitprofessor Anu Raud tule auks ette oma isa kirjutatud luulesalmi:

Igavik ei külmalt paigal püsi,

vaid ta põleb nagu tuletikk,

minevik on must ja kõver süsi.

Aga teispool tuld on tulevik!

Anu Raud töötab hetkel ka monumentaalse teose kallal, nimelt on peagi valmimas nelja meetri pikkune ning peaaegu kahe meetri laiune piltvaip, millel kujutatakse laulu- ja tantsupeo rongkäiku. Anu Raua panus Eesti rahvusliku tekstiili säilitamisse ja arendamisse on märkimisväärne, kuid kõige rohkem rõõmustab ta selle üle, et rahvusmustrid on ka väljaspool laulupidu kasutusel.

„Üha rohkem on rahvusmustrid moes ning hea meel on näha, et rahvuslik stiil on kasvavas trendis – mu õpilased mängivad rahvusliku pärandiga ning leiavad uusi viise selle kasutamiseks ja modifikatsioone kantakse aina igapäevasemalt,“ rääkis Raud.

Edasi liikus tuli iidsesse Paistu Neitsi Maarja kirikusse, mida on ajaloos juba mainitud 1234. aastast. Tänavu tähistab kirik enda 785. aastapäeva. Paistu kalmistul mälestati vaimulikku Jaan Bergmanni ja helilooja Friedrich August Saebelmanni, kelle heliteoseks on alates viiendast laulupeost kõlanud “Kaunimad laulud”.

Ajalooliselt Mulgimaale kuuluv Holstre küla nägi tule viimisega ühest küla otsast teise rohkelt vaeva – kolm tundi kaunistati paati põllulilledega, mis tule üle Holstre järve tõi. Mõni hetk enne tule saabumist lõpetasid põhikooli õpilased oma inglise keele kirjalikku eksamit ning kohe, kui tuli külast lahkus, said kuus Holstre õpilast oma eksami suulise osaga jätkata. Eksami tegi eriliseks asjaolu, et karmidel hindajatel olid seljas Paistu kihelkonna Holstre küla  pidulikud rahvariided.

Laulu ja tantsuga liikus tuli Jaan Adamsoni mälestuskivi juurest edasi Mustlasse. Seal pandi tuli hobukaarikule ning algas paari kilomeetri pikkune teekond Mulgi pere skulptuuri juurde. 2012. aastal president Toomas Hendrik Ilvese poolt avatud puuskulptuur kujutab rahvarõivais ema, isa ja kolme last. Sarnased uhked skulptuurid seisavad ka kõigis viies Mulgi kihelkonnas. Kauni Tarvastu jõe kaldal esitati tänavuse laulu- ja tantsupeo repertuaari. Mulgi vallale anti tuli üle Sudistes, mida saatis uhke rahvamuusika kontsert.

Õhtuks jõuab tuli renoveeritud vana Kulla koolimaja parki, kus tervitab tuld naisansambel “Rosin”.

Kuigi koolimaja seal enam ei tegutse, on Viljandimaa kuraatori Anneli Kundla sõnul maja siiski renoveerimise näidispärliks. “Vanast koolimajast võiks kunagi saada näiteks mulgi kultuuri instituut,” arvas Kundla. Edasi liigub juubelituli tuntud rahvatantsukanti Karksi-Nuia, kus peatutakse tantsivate mulkide kuju ees. Seal on pärit ka mitmete tantsupidude üldjuht Lille-Astra Arraste.

Õhtu lõpeb simmaniga Karksi ordulinnuses, kus esinevad kohalikud rahvatantsijad ja lauljad. Tuli ööbib Karksi Peetri kirikus ning jätkab homme kahepäevast teekonda Valgamaal.

Viljandimaa tervitas täna hommikul juubelituld ajaloolisel Sakala teel, millel sammus ligi sajand tagasi Carl Robert Jakobson ajalehe Sakala toimetuse poole. Tuli läbis mitmeid kultuuriloolisi paiku, mille kohtade valikul sai määravaks sümboolsus laulu- ja tantsupeo traditsiooni loomisel ning oli austusavaldus meie jälgedele ajaloos.  Õhtuks jõuab tuli Viljandi Jaani kirikusse ja homme jätkab teekonda läbi Viljandimaa.

Hommik algas matkaga, mida saatis Pärnumaa karu. Matka saateks kõlas torupilliviis ning mõtlikud meenutused Jakobsoni ja Jannseni päevilt Kurgja muuseumi kuraatorilt Monika Jõemaalt. Kolme maakonna ristumispaigas Mullasambal ootas Vändra vallalt tuld Põhja-Sakala vald kaetud lauaga. Plastnõude asemel joodi ühiselt ühest suurest morsipurgist. Puhas süda ja puhas meel kandus sümboolsete valgete kinnaste ja tule üle andmisega edasi Viljandimaale.

Suure-Jaani kalmistul veetis tuli õndsad mälestushetked heliloojate Kappide, Mart Saare, trompetiprofessori Julius Vaksi, dirigendi Albert Pettineni ja tantsuõpetaja Vaiki Reineri haudadel. Vaiki Reinerist meenutasid ilusaid hetki tema õpilased, kes on aastaid Reineri käe all tantsupeol tantsinud: „Nüüd on meil aeg tuua tantsupidu tule näol oma õpetajani.“

Kappide muuseumi eest liiguti rongkäiguga Suure-Jaani laululavale, kus võttis tule vastu lõbus rahvapilli ansambel. Süüdati kohaliku lauluväljaku tuli, mida tervitasid Suure-Jaani rahvatantsijad.

Õhtul jõuab juubelituli Kolga-Jaanile, kus Põhja-Sakala vald annab tule hoida Viljandi vallale. Tuld tervitab Viljandi vallavanem Alar Karu laulukoori lauljate saatel. Meenutatakse rahvusliku liikumise perioodi keskse tegelase, kirjandus- ja kultuuriloolast Villem Reimani tema Kolga-Jaani kodukohas.

Kalmetu põhikooli õuel toimub „Tule tulemise“ pidu. Esinevad Tänassilma Rahvamaja ja Uusna Külamaja isetegevuslased. Toimub ühislaulmine Viljandimaa segakoori „Koit“ dirigendi ja lauluõpetaja Allar Jakobsoni mälestuseks. Jakobsoni meenutab kohapeal kõnega Kalmetu Põhikooli direktor Andres Savi ning pärast tule teele saatmist jätkub pidu ansambliga Onu Poeg.

Viljandi linnas peatub tuli ka märkimisväärse Leelotaja kuju juures, mis tähib Viljandimaa esimese laulupeo toimumiskohta. Koidu seltsimaja ja muusikakooli ristmikul lauldakse laulupidude avalaulu „Koit“, mille algselt kirjutas Mihkel Lüdig samanimelisele Viljandi lauluseltsile.

Viljandimaa kuraatori Anneli Kundla sõnul sündis teos algselt helilooja mälestuste järgi spontaanselt ühel lauluseltsi suveõhtusel koosviibimisel 1904. aastal – paarikümne minuti jooksul valmisid nii Kuhlbarsi sõnad kui ka Lüdigi meloodia.

Ta lisas, et kuna mulgid uhkete meestena ei leppinud hariliku neljahäälse koorilauluga, kirjutas Lüdig „Koidu” seitsmele häälele. Tänaseks on laulust saanud laulupidude avalaul, mis kõlas esmakordselt laulupeo kavas VIII üldlaulupeol 1923. aastal.

Kolmapäeva õhtul ööbib tuli Viljandi Jaani kirikus, kus esinevad tule auks Viljandi linna koorid. Tuli jätkab teekonda üle mulgimaa neljapäeval ja jõuab reedeks Valgamaale.

„See tuli on see, mis kogu Eestimaad ühendab ja igaüks annab oma sära sellele tulele juurde. Tantsupeol ja lauluväljakul süttides ongi see tuli osake meist – see on väga eriline tunne,“ rääkis Kundla.

Viljandi maakond tervitab juubelituld kolmapäevast neljapäevani, mille jooksul läbib tuli mitmeid maakonna kultuuriloolisi paiku. Kohtade valikul sai määravaks sümboolsus laulu- ja tantsupeo traditsiooni loomisel ning on austusavaluseks meie jälgede ees ajaloos.

Viljandimaa kuraatori Anneli Kundla sõnul võtab Mulgimaa tule hoida väga erilises kohas – Mullasambas Põhja-Sakala vallas, kus saavad kokku Pärnumaa, Järvamaa ja Viljandimaa. „Kolme maakonna ühine piiripunkt paikneb aga ajaloolisel Sakala teel, mida mööda käis Carl Robert Jakobson kodukohast Kurgjalt Vanaõue kaudu postihobusega Viljandisse Sakala ajalehte toimetama,” rääkis Kundla.

„Kui saime teada, et Pärnumaa toob tule just Kurgjale, ei tulnud kaua mõelda – kui Jakobson sõitis Viljandisse mööda Sakala teed, siis jõuab ka tuli Viljandimaale mööda seda ajaloolist rada,” kinnitas Kundla. Mullasamba on aga koht, kuhu ei vii ükski autotee. „Seetõttu alustame hommikut matkaga ning kui eile sadas veel vihma, siis loodame, et tänase ilmaga saaks tuli särada,” ütles ta.

Kundla sõnul on kogu Viljandimaa juubelituld ärevusega oodanud. „Kui 1. juunil Tartus juubelipeo tuli süüdati, siis pani igaüks tulele kaasa oma soovi. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Aet Maatee soovis, et „Minu arm” — see ühendagu,” meenutas Kundla.

„See tuli ongi see, mis kogu Eestimaad ühendab ja igaüks annab oma sära sellele tulele juurde. Tantsupeol ja lauluväljakul süttides ongi see tuli osake meist – see on väga eriline tunne,” rääkis ta.

Viljandimaal läbib tuli mitmete heliloojate ja kultuuritegelaste sünnikodusid. Näiteks peatub tuli Hüpassaares helilooja Mart Saare kodumuuseumis, kelle teos „Noore veljo, veeritäge!” on ka laulupeo esimese kontserdi valiksegakooride kavas.

„Esimese päeva kontsert on ju pühendatud meie õpetajatele ja Mart Saar on olnud väga paljude heliloojate eeskuju. Tema oli mees, kes sidus rahvusliku stiili Eesti professionaalse koorimuusikaga,” rõhutas Kundla. Samuti jõuab tuli perekond Kappide majamuuseumisse, kust saab alguse pidulik rongkäik Suure-Jaani lauluväljakule.

Kundla sõnul on üks olulisemaid tule peatumispaiku ka Roman Toi sünnipaik Kiriveres Põhja-Sakala vallas, kus avatakse suurkuju auks mälestusplaat. Seal mängib puhkpilliorkester Bert Langeleri juhatusel ning kaasa teevad Sakala meeskoor ja Põhja-Sakala valla koorid.

Viljandi linnas peatub tuli märkimisväärsel Leelotaja kuju juures, mis tähib Viljandimaa esimese laulupeo toimumiskohta ning põllumeeste seltsi ja Koidu seltsi asutamispaika. Koidu seltsimaja ja muusikakooli ristmikul lauldakse laulupidude avalaulu „Koit“, mille algselt kirjutas Mihkel Lüdig samanimelisele Viljandi lauluseltsile.

„Helilooja mälestuste järgi sündis see spontaanselt ühel lauluseltsi suveõhtusel koosviibimisel 1904. aastal – paarikümne minuti jooksul valmisid nii Kuhlbarsi sõnad kui ka Lüdigi meloodia,” rääkis Kundla.)

Ta lisas, et kuna mulgid uhkete meestena ei leppinud hariliku neljahäälse koorilauluga, siis kirjutas Lüdig „Koidu” seitsmele häälele. Tänaseks on laulust saanud laulupidude avalaul, mis kõlas esmakordselt laulupeo kavas VIII üldlaulupeol 1923. aastal. Alates laulupidude sajandast juubelist lauldakse seda alati laulupeo traditsioonilise alguslauluna.

Seda, kuidas Mihkel Lüdig ise laulu sündi meenutab, on võimalik kuulata Klassikaraadio erisaate „Laulupeo nähtamatud lood“ 8. osast. Lüdigi intervjuu Valdo Pandiga aastast 1954 algab saate 46-ndal minutil (kuula siit: https://bit.ly/2Hnth4B).

Neljapäeva õhtuks jõuab juubelituli Karksi ordulinnusesse, kus toimub tule auks simman kohalike lauljate ja tantsijatega. Tuli ööbib Karksi Peetri kirikus ning jätkab reedel kahepäevast teekonda Valgamaal.

Eile õhtul Tori kirikusse ööbima jäänud juubelituli jätkas vihma sajus Nobe autoga teekonda mööda maanteemuhke Pärnjõe koolimaja juurde, kus torilased andsid juubelitule üle hoida Põhja-Pärnumaa vallale. Õhtuks jõuab tuli Kurgjale ning homme jätkab kahepäevast teekonda Viljandimaal.

Tule võttis vastu Põhja-Pärnumaa vallavanem Jane Mets ning esines Tori Rahvamaja tantsurühm. Kohale ilmusid ka Vändra Karud, kes on Põhja-Pärnumaa raamatukogu juhataja Monika Jõemaa sõnul Vändras tuntud juba 19. sajandi keskpaigast.

“Legend räägib, et Vändra taluperemees Jüri Mihkelson olnud ühel päeval roninud oma kodutalu metsas kõvera kase otsa ja põrutanud sealt vanale mesikäpale tulelukuga püssist surmava hoobi,” ütles Jõemaa. Külarahvas olnud siis juttu jahimehest kulutulena edasi pajatanud. Seetõttu olid Jõemaa sõnul tervitamas tuld ka Vända karud. Lisaks ei ole karud mitte ainult Vändras tuntud, vaid on kogu Pärnumaa sümboliks.

Edasi liikus tuli kaitseliidu autoga Vändra gümnaasium ette, kus tervitasid tuld laulu ja tantsuga kooliõpilased. Kui eile külastas tuli Mihkel Lüdigi kodukohta, siis täna mälestati heliloojat tema hauaplatsil Vändra kalmistul. Helilooja ning tule auks esinesid Lüdigi nimelise Vändra muusikakooli õpilased. Lisaks hauaplatsil kõlanud Lüdigi loole “Kiigelaul” esitati spetsiaalselt tänaseks päevaks seatud versiooni Lüdigi tuntud laulupeolaulust “Koit”.

Vändra pargis Jannseni mälestusmärgi juures peeti suurkuju auks maha kontsert. Esinesid rahvatantsurühmad Värten, Suurejõe eakad ja Pärnu-Jaagupi Põhikooli rahvatantsurühm Kirilind. Järgmisena liikus tuli Lydia Koidula sünnikohta, keda meenutas Põhja-Pärnumaa raamatukogu juhataja Monika Jõemaa ning Koidula laule ja luulet esitasid Vändra gümnaasiumi õpilased.

Õhtul sõidab juubelituli kaitseliidu autoga Kurgjale, kus toimub Põhja-Pärnumaa valla isetegevuskollektiivide kontsert ning simmanil keerutavad jalga Vändra Lõõtsad. Tuli ööbib Kurgjal ning homme jätkab oma kahepäevast teekonda Viljandimaal.

Eile õhtul Pärnu Koidula muuseumisse ööbima jäänud juubelituli jätkas Pärnumaal teekonda noorte puhkpilliorkestri saatel papa Jannseni austamisega suurkuju monumendi juures. Tuli peatub täna Pärnumaal ligi 15 kohas ning jääb ööbima Tori kirikusse, mis jääb kõigile huvilistele avatuks kuni hommikuni.

Rahvatantsijate hooles liikus laulupeo tõrvik papa Jannseni monumendi juurest Koidula parki tütre Lydia Koidula ausambani, kus võtsid tule omakorda vastu Pärnu linna koolidekoorid ja võimlemisrühmad. Koidulale asetati laulu “Mu isamaa on minu arm” saatel kaela tammepärg.

Rongkäiguga liikus tõrvik edasi Karja Vanaparki laulupeo mälestuskivi juurde. Tuld tervitati kohas, kus 1900. aasta 10. juunil varavalges kõlasid pasunahelid üle terve Pärnu linna – toimus Pärnumaa esimene laulupidu.

Nobe autoga sõitis tuli Pärnu linnast välja Uulu mõisaparki, kuhu asetati kaks aastat tagasi ka teine laulupeo mälestuskivi. Pärnumaa kuraatori Alli Põrki sõnul oli Uulu mõisas elanud väga laululembeline parun, kes korraldas seal 1867. aastal esimest korda saksakeelse laulupäeva. Tule auks esinesid Häädemeeste ja Saarde valla kollektiivid ning mälestuskivile asetati laulupeo tulest süüdatud küünal.

Edasi viisid tule Willysega Uulust helilooja Mihkel Lüdigi sünnipaika Vaskrääma Häädemeeste ja Saarde valla esindajad ning andsid üle Paikuse osavallale. Helilooja kodupaigas tervitasid tuld Lüdigi nimeline meeskoor ja Paikuse osavalla kollektiivid.

Lüdigi Meeskoori laulja Sulev Haage sõnul on Lüdigi sünnikoht tule peatumiseks äärmiselt oluline. “On ju helilooja nii Eesti laulu kui ka laulupeo ajaloo suurkuju, keda tule saabumisel meenutada,” ütles Haage. Helilooja auks ja laulupeo 150. aastapäeva puhul istutati Lüdigi koduhoovi traditsiooniline tammepuu.

Õhtuks jõuab tuli Sindi raekotta, kust liigub laternas hobuste seljas Tori hobusekasvanduse õuealale. Süüdatakse pidulikult tõrvik ning tule auks toimub Tori kihelkonna laulu- ja tantsupidu.

Tuli jääb ööbima Kilingi-Nõmmest pärit Liisi Koikson džässi seades laulupeo laulude saatel Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris. Kiriku uksed on avatud huvilistele terve öö. Homme hommikul jätkab tuli 280 kilomeetri pikkust teekonda Pärnumaal ning jõuab nädala keskpaigaks Mulgimaale.

Täna hommikul saatis Raplamaa Vana-Vigala mõisas Vigala meeskoori ja Jaanika Kuusiku lauluga juubelitule Pärnumaa poole teele. Õhtuks jõuab tuli paadiga mööda merd Pärnusse ning saabub rongkäiguga Koidula majamuusemisse ja jätkab homme oma teekonda Pärnumaal.

Esimese peatuse tegi tuli hommikul Lihulas, kus juubelilaulu- ja tantsupeo tuld tervitasid Lääneranna valla tantsijad, lauljad ja pillimehed. Pidulik tõrvik võeti vastu Pärnumaa traditsiooni kohaselt valgete kinnastega. Maakonna kuraatori Alli Põrgi sõnul kannavad kõik Pärnumaa inimesed, kes järgnevatel päevadel tuld hoiavad, käes just valgeid kindaid – “Puhta südame, puhta meele ja puhaste kätega,” ütles Põrk. Ta lisas, et kindaid kannavad pärnakad ka laulu- ja tantsupeo rongkäigus, kuid praegu jääb veel saladuseks, millised kindad välja nägema hakkavad.

Lõunaks jõudis tuli puhkpillihelide saatel Pärnu-Jaagupi staadionile. Tuld tervitati kohas, kus alustas tegevust Eesti üks esimesi puhkpilliorkestreid. Veoauto kastis viidi tuli edasi Aleksander Kunileidi kodulinna Audrusse. Suurkuju mälestuskivi juures lauldi helilooja enda laulu “Sind surmani”. Pikas rongkäigus marsiti Audru mõisaparki, kus süüdatud tuli jääb külaelanikele põlema õhtuni.

Põrki sõnul kehtis täna tõeline Pärnu eduvõti: “Heal tegijal hea ilm – ei ole palav, ei ole külm, ei saja vihma, puhub mõnus tuuleke ja pilve tagant piilub väike päike,” rõõmustas Põrk.

Õhtupoolikul sõideti peotulega Lindi sadamasse, kus Lindi kooli laulu- ja tantsulapsed saadavad selle edasi kinhnlastele, kes selle Lindi sadamast kalurite puitkerega kakuamipaadiga mööda merd Japsi sadamasse toimetavad.

Japsi sadamakailt toovad pärnakad peoltule puhkpilli ja rongkäiguga Koidula Muuseumi aeda, kus toimub kontsert ja üles astuvad kohalikud koorid. Hilisõhtul alustab ansambel Piccolo Folk simmaniga. Tuli jääb ööbima Koidula majamuuseumisse ning jätkab sealt hommikul veel kaks päeva teekonda Pärnumaal.