Esimene erisaade saade 33 päeva pikkusest tule teekonnast on eetris täna, 3. juuni õhtul kell 20.45. Esimene saade võtab kokku nädalavahetuse sündmused, kuhu jäid nii juubelipeo tule süütamine kui esimene päev Muhu- ja Saaremaal.
Tule Tulemise erisaade on Eesti Televisiooni eetris igal argipäeval kell 20.45. Saadet juhivad Jüri Muttika Heleri All.
Loe saate kohta rohkem siit: https://bit.ly/2JP4uJ6
Eile Muhu saarelt liikuma hakanud XXVII laulu- ja XX tantsupeo tuli külastab täna Sõrve poolsaarel asuvat Anseküla kihelkonda, et avaldada austust seal toimunud esimesele kihelkonna laulupäevale, mis oli üks esimesi Eestis.
Ansekülas peeti 1863. aastal Sõrvemaa laulupidu, kus laulsid koos mitme valla lauljad ja mida oli kuulamas üle 500 inimese. Salme rahvamaja juhataja Maire Sillavee ütleb, et seetõttu on sealsed laulupäevad saanud omamoodi kohalikuks traditsiooniks ja oodatud üritusteks. Juubelipeo tulega külastatakse kihelkonna esimese laulupeo toimumiskohta. Tuli viiakse sadamast kohale hobukaarikuga.
„Juubelipeo tule võtame vastu ja viime selle sinna, kus toimus meie esimene laulupüha. Seal on esimesest laulupäevast pärit tamm ja mälestuskivi, mille paigaldasime, kui kohalikust laulupäevast möödus 50 aastat. Nüüd istutame sinna uue tamme, mis jääb meile pidu meenutama,“ lisab Sillavee. Tuld tervitavad kohalikud lauljad ja tantsijad.
Edasi liigub tuli marsruudil Sõrve tuletorni – Toomalõuka – Lümanda – Kihelkonna – Mustjala – Panga – Liiküla ning jõuab õhtul kella viieks Triigi sadamasse. Homme hommikul võtab juubelipeo tule Saare maakonnalt üle Hiiumaa, kus tuli veedab ühe päeva.
Tule Tulemist saab reaalajas jälgida interaktiivselt kaardilt, mille leiab laulu- ja tantsupeo veebilehelt või saab alla laadida mobiiliäpina.
XXVII laulupeo ja XX tantsupeo „Minu arm“ Tule Tulemine on avamäng juubelipeole, kandes endaga laulu- ja tantsupeo väärtusi ja väge igasse Eestimaa nurka. 2019. aastal saab Tule Tulemise traditsioon 50-aastaseks, esimest korda toimus üle-eestiline Tule Tulemine 1969. aastal seoses laulupeo sajanda juubeliga. Tuli jõuab Tallinnas Kalevi staadionil toimuvale tantsupeo esimesele etendusele 4. juuli õhtuks. Lauluväljaku tuletornis süttib peotuli 6. juuli õhtupoolikul peale rongkäiku.
Lisainfot leiab Tule Tulemise veebilehelt: www.tuletulemine.ee
3. juunil liigub tuli Saare maakonnas ja jõuab õhtuks Hiiumaale:
Täna hommikul saabus Muhumaale Kuivastu jahisadamasse Uisulaeval Moonlaid, pardal XXVII laulupeo peadirigent Peeter Perens ja XX tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste, kes tule Saaremaa, Muhu ja Ruhnu vallavanematele üle andsid. Esimese pikema peatuse tegi tuli Kahtla Kellade kontserdil Pöide kirikus, kuhu oli tuld tervitama tulnud rohkelt saarlasi.
Kahtla Kellade ansambli juhendaja ja Laimjala rahvamaja juhataja Inga Rand ütles tuld tervitades, et kellahääl on kaunis ja kõlab kirikus imeliselt, mistõttu sobib see ka tule tervitamiseks väga hästi. „Kui saarlased said siinse tuleteekonna korraldamise enda kätte, otsustasime välistada tulega liikudes turistilõksud – pigem väärtustame Saaremaa väiksemaid kohti, mida tuleb tundma õppida ja väärtustada,“ sõnas Rand.
Üheks selliseks kultuurilooliselt oluliseks kohaks on näiteks Laimjala, kus asuva Debora Vaarandi mälestusmärgi juures tuli täna samuti peatus ning kohaliku tantsurühma poolt keerutatud Saaremaa valsi saatel pidulikult vastu võeti. „See sama naisrühm Vörrel on Laimjalast minemas ka suvisele tantsupeole, niisamuti esinevad laulupeol kohaliku naiskoori lauljad,“ lisas Rand.
Peale keskpäeva jõudis tuli Kõiguste sadamasse, kus lõõtsapilli saatel saadeti tuli mootorpaadiga Kungla sadama poole. Samal ajal alustas Kungla sadamast sõitu vabatahtlik merepääste – kaks alust kohtusid keset merd ning toimus tule üleandmine Pöide ja Valjala kihelkonna esindajate vahel.
Pärastlõunal jõudis tuli Kaarma kihelkonda, kus kiriku juurest viisid lapsed jalg- ja tõukerataste ning tasakaaluliikuritega Kaarma õpetajate seminari asupaika.
Õhtuks jõudis tuli aga Kuressaare keskväljakule, kus peeti kooride ja rahvatantsurühmade osalusel kontsert „Tule olemine“ ja simman ansambli Tuulelõõtsutajate saatel. Ööseks viiakse tuli puhkama Kuressaare raekotta, et juba hommikul jätkata teekonda Triigi sadamasse, kust tuli õhtul laevaga Hiiuingel Hiiumaale edasi saadetakse.
XXVII laulupeo ja XX tantsupeo „Minu arm“ Tule Tulemine on avamäng juubelipeole, kandes endaga laulu- ja tantsupeo väärtusi ja väge igasse Eestimaa nurka. 2019. aastal saab Tule Tulemise traditsioon 50-aastaseks, esimest korda toimus üle-eestiline Tule Tulemine 1969. aastal seoses laulupeo sajanda juubeliga. Tuli jõuab Tallinnas Kalevi staadionil toimuvale tantsupeo esimesele etendusele 4. juuli õhtuks. Lauluväljaku tuletornis süttib peotuli 6. juuli õhtupoolikul peale rongkäiku.
Eile päikesetõusul Tartus Raadil süüdatud XXVII laulupeo ja XX tantsupeo tuli jõudis täna hommikul kell 10 Uisulaeval Moonland Kuivastu jahisadamasse. Tuli jääb saarlaste hoida kaheks päevaks, liigub siis Saaremaalt edasi Hiiumaale, sealt Läänemaale ja teeb selliselt vallast valda, käest kätte liikudes 33 päevaga tiiru läbi kõigi Eesti maakondade.
Juubelipeo tule tõid Uisulaevaga Moonland mandrilt Muhumaale XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ üldjuhid Vaike Rajaste ja Peeter Perens. Kuivastu jahisadamas olid tuld vastu võtma tulnud Muhu, Saaremaa ja Ruhnu vallavanemad. „Uisk, millega tuli saabus, on olnud Muhumaa sümboliks Väinamerel ligi tuhat aastat. Vallavanem Andre Nõu laternas jõudis juubelipeo tuli Muhumaalt edasi ka Ruhnu,“ kinnitas Saaremaa Tule Tulemise eest vastutav Aste Klubi juhataja Triino Lest.
Iga maakond saab tuld hoides ja kandes näidata paiku, millel on kultuurilooline väärtus ja inimesi, kes jätnud kultuurilukku sügava jälje. Kokku tehakse erinevates kultuuriloolistes paikades teekonnal 450 peatust. „Saarlaste jaoks on kihelkond olnud tugev identiteedi kandja aastasadu, mistõttu kulgeb juubelitule teekond läbi erinevate kihelkondade, kus kantakse oma kihelkonna rahvarõivaid, lauldakse oma kihelkonna laule ja räägitakse oma kihelkonna murdes,“ selgitas Triino Lest.
Tuli liigub kahe päeva jooksul mööda Saaremaad nii külgkorviga mootorratta, hoburakendi, mootorpaadi, tõukeratta, jalgratta kui ka näiteks Eesti oma elektriauto Nobe abil. Esimese päeva õhtuks jõutakse välja Kuressaare keskväljakule, kus toimub kooride ja rahvatantsurühmade osalusel kontsert ja simman. Ööseks viiakse tuli puhkama Kuressaare raekotta, et esmaspäeval jätkata teekonda Triigi sadamasse, kust tuli päeva lõpus laevaga Hiiuingel Hiiumaale edasi saadetakse.
Kogu Tule Tulemise teekonna sõidab kaasa ka 28 liikmeline tule tehniline tugi, mida veab Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor. Tule teekonnale võetakse praktilistel kaalutlustel neli kuni viis tõrvikut, lisaks eraldi tuulekindel gaasilatern. „See on vajalik ainuüksi selleks, et tõrvikutega igale poole ei pääse, näiteks siseruumidesse,“ täpsustas Tule Tulemise tehnilise meeskonna esindaja Jaak Kortel. Rahvarohkete kogunemiste jaoks on loodud ka kolmas võimalus – suur gaasi peal töötav tulealus, mille pealt on tuli ka kaugemale näha ning sellelt on võimalik inimestel suurematel kogunemistel ka tuld oma tuleasemega kaasa võtta.
Tule Tulemiseks on valminud ka interaktiivne kaart, mille loomiseks sõitis Saaremaa ettevõte NaviCup varakevadel läbi kogu 4200 kilomeetri pikkuse tuleteekonna iga käänu ja aiataguse, et kaart saaks võimalikult täpne. Tänaseks näeb valminud interaktiivset kaarti laulu- ja tantsupeo veebilehel ning mobiilirakenduses, kus saab juubelipeo tule liikumist muuhulgas jälgida reaalajas. „Tule ikoon kaardil muutub vastavalt liiklusvahendile, mida tule transportimiseks parasjagu kasutatakse,“ selgitab äpi arendaja Asko Berens NaviCupist.
Praktilisest küljest näeb kaardilt ka infot pea 500 tule peatuspaigast ja seal toimuvatest sündmustest.
XXVII laulupeo ja XX tantsupeo „Minu arm“ Tule Tulemine on avamäng juubelipeole, kandes endaga laulu- ja tantsupeo väärtusi ja väge igasse Eestimaa nurka. 2019. aastal saab Tule Tulemise traditsioon 50-aastaseks, esimest korda toimus üle-eestiline Tule Tulemine 1969. aastal seoses laulupeo sajanda juubeliga. Tuli jõuab Tallinnas Kalevi staadionil toimuvale tantsupeo esimesele etendusele 4. juuli õhtuks. Lauluväljaku tuletornis süttib peotuli 6. juuli õhtupoolikul peale rongkäiku.
Lisainfot ja Tule Tulemise interaktiivse kaardi leiab veebilehelt: http://www.tuletulemine.ee
Laulupeo 150. juubeliaasta puhul annab Omniva välja erilise margitoodete seeria, mis koosneb laulvast puuvillasele materjalile trükitud postmargiplokist ning Laulupeo juubeliaasta margiga ümbrikust, mida ehib Eesti Panga poolt välja antud 2-eurone Laulupeo mälestusmünt. Lisaks on müügile tulemas eksklusiivne Laulupeo postkaart, mis on saadaval vaid Laulupeol kohapeal ja Omniva e-poes.
Postmargi autori, margikunstnik Indrek Ilvese sõnul on margiplokil kujutatud meie kõigi jaoks tuttavat Tallinna Lauluväljakut. „See koht on sümbol, mida teab iga eestlane ja mis on mänginud olulist rolli meie riigi taasiseseisvumisel kui ka kultuuri kandmisel. Linasest ja villasest kangast on valmistatud meie rahvariided ning sellest inspireeritult on puuvillasele materjalile trükitud ka margiplokk,“ sõnas Ilves.
Margipilti spetsiaalses mobiilirakenduses nimega CEE app skaneerides on igaühel võimalik kuulata laulu „Mu isamaa on minu arm“.
Laulupidu 150 margiplokk maksab 10 eurot. Lisaks on margiplokk saadaval ka kodumaise tootja poolt valmistatud kasevineerist kinkekarbis hinnaga 15 eurot. Sama hinnaga on müügis ka Laulupeo juubeliaasta postmargiploki ja 2-eurose Laulupeo mälestusmündiga ümbrik.
Laulupidu 150 margiplokki trükiti kokku 20 000 tükki, millest 2500 on kinkekarpides ja 2500 koos Laulupeo mälestusmündiga ümbrikutel.
Laulupeo postmargitooteid on võimalik ette tellida Omniva e-poes http://pood.omniva.ee/laulupidu alates 17. maist. Kõik tooted ilmuvad 5. juulil ning ette tellitud kaup saadetakse välja 8. juulil. Ettetellimisel ei ole soovitatav samasse ostukorvi teisi ajapiiranguta tooteid lisada.
Lisaks on kõik postmargihuvilised oodatud külastama Omniva telki Laulupeol Tallinna Lauluväljakul 5.-7. juulil, kus on saadaval eksklusiivne Laulupeo postkaart koos margiga üle maailma saatmiseks. Kaart on müügil vaid Laulupeo ajal Laulupeol ja Omniva e-poes aadressil www.pood.omniva.ee.
Laupäevast liikuma hakkava laupeo tulega käib kõikjal kaasas ka Eesti Televisioon – alates 3. juunist viib uus saatesari “Tule tulemine” meeleolukale sõidule läbi Eesti ja näitab argiõhtuti enne “Aktuaalset kaamerat” kell 20.45, kuidas peotuli jõuab sündmuspaika.
Saatjateks sellel põneval teekonnal on Jüri Muttika ja Heleri All, kes teevad koos tulega Eestile tiiru peale ning kohtuvad kohalike kultuuriveduritega.
PÄEVAKAVA
Tartus, 1. juunil 2019
04.19 Tule süütamine
Eesti Rahva Muuseumi territooriumil, järve kaldal paikneva vana Raadi mõisahoone juures rotundis.
Esineb koor ja tantsurühm. Tule süütavad XXVII laulu- ja XX tantsupeo “Minu arm” kunstilised juhid Peeter Perens ja Vaike Rajaste koos oma õpetajatega ning lähedaste kolleegidega. Tuli liigub käest kätte ERMi esisele, kuhu istutatakse juubelipeo tamm.
Tule süütamisel ja tamme istutamisel esinevad:
“Päikese tõusu aegu” (Mari Amor), Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor
“Maa hing” (Triinu Taul), Tarbatu
“Kodumaine viis” (Heino Eller), Duo Telluur
“Kes selle tamme istutas?” (Gustav Ernesaks), Tartu poistekoor
07.00 Juubeliaasta südamekujulise installatsiooni külastus
Eesti Rahva Muuseumi esisel platsil
Tuli tõstetakse tule alusele.
07.30 Juubelipeo kunstiline toimkond läheb austust avaldama Johann Voldemar Jannseni hauale Raadi kalmistul
Lauldakse Eesti Vabariigi hümni.
07.45 Juubelipeo kunstiline toimkond peatub Peetri kiriku vastas I laulupeo mälestuskivi juures
08.30 Juubelipeo kunstiline toimkond avaldab austust Helju Mikkelile Nõo kalmistul
10.30 Juubelipeo kunstiline toimkond avaldab austust Jānis Cimzele Valka kalmistul
16.00 Vanemuise kontserdimajas toimub Tartu Akadeemilise Meeskoori ja Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise meeskoori kontsert “Jannsen 200”
Ootame ajakirjanikke kolmapäeval, 29. mail kell 13.00 Oru hotellis (Narva maantee 120, Tallinn) toimuvale pressikohtumisele, kus teeme ülevaate kõigest olulisest, millega arvestada 33 päeva jooksul, mil XXVII laulupeo ja XX tantsupeo „Minu arm“ tuli mööda Eestimaad 4200 kilomeetrisel teekonnal liigub.
Pressikohtumisel osalevad ja kõnelevad:
Aet Maatee (Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja)
Tule süütamisest 1. juuni päikesetõusul ning teekonnast juubelipeole.
Vaike Rajaste (XX tantsupeo „Minu arm“ pealavastaja)
4. juulil jõuab tuli Kalevi keskstaadionile. Mis lugu jutustab meile tantsupidu?
Peeter Perens (XXVII laulupeo „Minu arm“ kunstiline juht)
6. juulil süttib tuli lauluväljaku tuletornis XXVII laulupeo avakontserdil „Õpetajale“. Millised saavad olema juubelilaulupeo kaks eriilmelist kontserti?
Kaido Saarniit (Põhja prefektuuri, kesklinna politseijaoskonna juht)
Mida tähele panna ja millega arvestada, kui tuli avalikel teedel liigub?
Asko Berens (laulu- ja tantsupeo äpi loonud ettevõtte NaviCup juhatuse liige)
Kuidas tule teekonda jälgida saab ning milliseid võimalusi pakub selleks valminud mobiilirakendus?
Jaak Kortel (Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor, Tule Tulemise tehnilise meeskonna esindaja)
Kuidas jõuab Tartus süüdatud tuli oma 33-päevasel teekonnal kordagi kustumata Tallinnasse?
Roman Muljar (elektriauto Nobe looja)
Mida Nobe tuleteel teeb?
Krista Lember (XXVII laulupeo ja XX tantsupeo Saaremaa kuraator)
Tule tulemine saab alguse Saaremaalt. Kuidas saarlased tuld toovad ja mis lugusid jutustavad?
Pressibriifingut juhib Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA teabejuht Sten Weidebaum.
Palume oma tulekust teada anda [email protected].
Eesti Televisioon kutsub kõiki suvisel laulu- ja tantsupeol esinevaid kollektiive end tutvustama ja kogu Eestile näitama.
Selleks ootab Terevisiooni toimetus laulu- ja tantsukollektiividelt hiljemalt 25. maiks lühikest ja löövat videoklippi (max 1,5 minutit), kus tutvustatakse end ja näidatakse koori või tantsurühma laulu- või tantsuoskusi. Videoklipp tuleb üles laadida YouTube’i. Linki videole ootab Terevisiooni toimetus hiljemalt laupäeval, 25. mail 2019 aadressile [email protected].
Valikut saadetud videoklippidest näidatakse igal hommikul Terevisioonis. Kõik videod avaldatakse ERRi veebiportaali laulu- ja tantsupeo erilehel.
XXVII laulupeo „Minu arm“ 296 maakondlikku eelproovi on lõppenud. Kunstilise toimkonna valiku põhjal esineb laulupeol 1020 kollektiivi enam kui 35 000 peolisega.
Kutse juubelilaulupeole esinema on saanud 1020 kollektiivi, kuhu kuulub rohkem kui 35 000 koorilauljat ja pillimängijat. Sellega saab suvisest juubelipeost kõigi aegade suurima osalejaskonnaga laulupidu selle traditsiooni 150 aastases ajaloos. Kollektiivide akrediteerimine peole toimub juunikuu esimestel nädalatel ning siis selgub peoliste koguarv koos rühmade juhendajate, lastekollektiivide saatjate, kunstilise toimkonna ja tehnilise-korraldusliku tugitoimkonnaga.
Laulupeo kunstiline juht Peeter Perens rõhutab, et eelproovide peamine eesmärk on repertuaari ühine harjutamine peol juhatavate dirigentide käe all ning nende vahetu tagasiside ja selgitused. „Eelproovid pole kooridele ja orkestritele mitte ainult võimalus ühiselt harjutada, vaid ka inspiratsiooniks teel laulupeole. Lisaks annab see igale lauljale unikaalse võimaluse õppida tundma erinevate dirigentide käekirja,“ ütles ta.
Eelproovides avanenud pilt oli kunstilise juhi kinnitusel rõõmustav. „Repertuaari omandamisel tõstaksin esile lauljate tarka juhendamist – saime taaskord kinnitust, et lisaks lauljatele on juubelipeole väärilises vormis ka koorijuhid,“ lisas Perens.
XXVII laulupeo muusikatoimetaja Ave Soppi sõnul on võrreldes eelmiste pidudega kõige enam kasvanud naiskoori ja segakoori liigid. Samuti osaleb XXVII laulupeol üldpidude ajaloo kõige suurem hulk mudilasi, kokku enam kui 6800 mudilast. Ka külaliskollektiive osaleb juubelilaulupeol varasemast rohkem – kokku 25 väliseesti- ja 17 väliskoori 1555 lauljat ja pillimängijat.
Juubelipeo eel toimus üle Eesti kokku 296 maakondlikku eelproovi, mida on eelmiste pidudega võrreldes mõnevõrra vähem. „Kokku toodud suuremates eelproovides on võimsam kooslaulmise energia ning juba proovisaalis tekib laulupeotunne. Ka koorijuhtidele annab mastaapsem proov parema ülevaate sellest, kuidas erinevad laulud võiksid laulukaare all toimida ning millega tuleb veel tööd teha,“ lisas Sopp.
Laulupeo ettevalmistused jätkuvad 30. maini kestvate valikkooride proovidega, peoeelsed ühisproovid Tallinna lauluväljakul algavad 4. juulist.
XXVII laulupeo avakontsert on pühendatud õpetajatele ning teeb tagasivaate eesti muusikalukku, õpetajate õpetajast Jānis Cimzest tänaste heliloojateni. Esimese kontserdi lõpetuseks saab kogu lauluväljak valikkooride eestvedamisel laulda kavas olevaid ühislaule. XXVII laulupeo esimese kontserdi muusikajuht on Siim Selis. XXVII laulupeo teine kontsert on traditsiooniline ning selleks on heliloojad loonud rohkelt täiesti uusi ja uues seades teoseid, lisaks sellele kõlab muidugi laulupidude klassika.
XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm” toimub Tallinnas 4.-7. juulini 2019. Laulupeo avakontsert „Õpetajale“ toimub laupäeval, 6. juulil algusega kell 19.00 ja orienteeruva lõpuga kell 22.30 ning laulupeo peakontsert pühapäeval, 7. juulil algusega kell 14.00 ja orienteeruva lõpuga kell 21.00.
Laulupeo peadirigent on Peeter Perens, tantsupeo pealavastaja on Vaike Rajaste ning rahvamuusikapeo loominguline juht Juhan Uppin.
XXVII laulupeo repertuaariga saab tutvuda siin.
Vaata nimekirja laulupeol esinevatest kollektiividest siin.
XX tantsupeo „Minu arm“ etendused saavad publiku suure huvi tõttu lisatribüünid. Sellega seoses tuleb täna keskpäevast kolmele tantsupeo etendusele müüki kokku ligikaudu 2500 lisapiletit.
Tantsupeo korraldusjuhi Andi Einaste sõnul on lisatribüünidel kokku kümme sektorit, milles igaühes seitse rida. Lisapileteid müüb Piletilevi. „Kolme etenduse peale tuleb müüki ligikaudu 2500 piletit. Lisatribüünide sektorid on märgistatud tähtedega ning A-sektor asub idavärava poolses otsas. Samuti on kõik kohad lisatribüünidel nummerdatud,“ kinnitas Einaste.
Tantsijate ja pealtvaatajate treppidest liikumist lisatribüünid ei sega. Igale lisatribüünile viib eraldi üks trepp. “Lisatribüünide ja idatribüüni vahel läbikäiku ei ole. Kogu liikumine toimub lisatribüünide tagant, et pealtvaatajad saaksid segamatult etendust jälgida,” lisas Einaste.
Täna keskpäevast tuleb müüki ka piiratud hulk broneeringust tagastatud pileteid laulupeo pingisektoris. Lauluväljaku üldalale on pileteid jätkuvalt saadaval.
Tantsupeo esimene etendus toimub neljapäeval 4. juulil ning teine ja kolmas etendus reedel 5. juulil. Esimesed tantsijad saabuvad Tallinnasse pühapäeval 30. juunil. Laulupeo „Minu arm“ eesti muusikaklassika avakontsert „Õpetajale“ toimub laupäeval, 6. juulil algusega kl 19.00 ning suurkontsert pühapäeval, 7. juulil algusega kl 14.00.
Pileteid saab osta Piletilevi müügipunktidest üle Eesti.
2019. aasta kannab Eestis tervikuna tähist “Laulupidu 150. Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta” ning selle tippsündmuseks on Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil neljapäevast pühapäevani, 4.-7. juulil 2019 toimuv XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm” ja sellele eelnev üle-eestiline tuletulemine.
XX tantsupeol „Minu arm“ esinevate kollektiivide juhendajad kogunesid täna keskpäevast Paide Muusika- ja Teatrimajas, et tutvuda tantsupeo lavastuse tervikust lähtuvate väljakujoonistega. Liigijuhtide ja lavastajate eestvedamisel käiakse kollektiivide juhendajatega läbi kõik suvel vaatajate ette jõudvad 28 tantsu.
Tantsupeo jooniste seminaril saavad 713 tantsupeol osaleva kollektiivi juhendajad kätte juhtnöörid, et pakkuda tantsijatega tantsupidude lahutamatuks ja väga oodatud osaks saanud kauneid mustreid. Suvise suurpeoni jäänud aja jooksul jätkubki töö selle kallal, et kõik tantsud mõjuksid kokku sulades veelgi võimsamalt ning annaksid paremini edasi neis peituvat mõtet.
„Pealtvaatajad ootavad tantsupeolt lisaks tantsudele ja muusikale just kauneid mustreid. Seetõttu on tantsupeol tantsivate kollektiivide juhendajatega vajalik rääkida mustritesse seadmisest tulenevad muudatused läbi ning näidata täpselt jooniste pealt, kus rühmad paigutuvad ja kuhu liiguvad. Praegu jagame viimaseid näpunäited ning lõpliku lihvi saavad joonised ja liikumised enne pidu toimuval ühisel prooviperioodil tantsuväljakutel,“ selgitas XX tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste.
Töö jooniste ja mustritega algas liigimeeskondade ja pealavastaja jaoks siis, kui lavastusse sobivad tantsud selgeks said. Selle protsessi käigus tuli mõelda ka kahel pool tribüünidel istuvatele pealtvaatajatele, sest tantsupeo etendus lavastub üheaegselt nii ida- kui ka läänetribüüni suunas. Väljakul mõjuvad hästi sümmeetrilised joonised ning oluline on, et muster oleks mõlemalt tribüünilt vaadates arusaadav.
Kutse tantsupeol esinema on saanud 713 kollektiivi, kuhu kuulub 10 540 tantsijat ja võimlejat. Tantsupeo tegelaskond on sel korral suurem, kui kunagi varem, kuna lisandunud on täiesti uus rühmaliik – pererühmad. Kollektiivide akrediteerimine peole toimub juunikuu esimestel nädalatel ning siis selgub peoliste koguarv koos rühmade juhendajate, lastekollektiivide saatjate, kunstilise toimkonna ja tehnilise-korraldusliku tugitoimkonnaga.
XX tantsupeo lugu viib nii tantsijad kui ka pealtvaatajad rändama mööda Eestimaa erinevaid maastikke. Lisaks imelistele mustritele ja tantsuhetkedele kannavad tantsud ka sõnumeid, mis võiksid panna inimesi rohkem mõtlema Eestimaa peale.
XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm” toimub Tallinnas 4.-7. juulini 2019. Tantsupeo esimene etendus toimub neljapäeval, 4. juulil kell 19.00, teine etendus reedel, 5. juulil kell 11.00 ja kolmas etendus reedel, 5. juulil kell 18.00.
