Suvisel rahvamuusikapeol esineb 800 pillimängijat

XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ raames toimuval aegade suurimal rahvamuusikapeol esineb 74 kollektiivi 800 pillimängijaga. Võrreldes varasemate pidudega on seda kolmandiku võrra rohkem, mis näitab rahvamuusikapeo kasvavat populaarsust.

Rahvamuusikapeo loominguline juht Juhan Uppin tõdeb, et huvi rahva- ja pärimusmuusika vastu on Eestis haruldaselt suur ning kasvab iga aastaga. „Rahvamuusikaga tegelevaid ansambleid ja ka üksikuid mängijaid leidub igas Eestimaa nurgas ning üha rohkem leiab neist tee ka rahvamuusikapeole. Seekordne pidu tuleb 800 pillimängija osalusel suurem kui kunagi varem,“ kinnitas Uppin.

Rahvamuusikapeo ettemängimistel osales kokku90 kollektiivi ehk ca 1000 pillimängijat. Uppini sõnul on näha, et viimastel kuudel on kollektiivid eelproovidest saadud juhtnööre järgides kõvasti tööd teinud. „Kõik ettemängudel osalenud pillimängijad väärivad suurt kiitust ning lisaks selgeks õpitud lugudele said nad kindlasti prooviperioodist kaasa ka kogemuse, mille oluliseks aspektiks on teineteiselt õppimine,“ lisas ta.

Rahvamuusikapeo peakontserdil astuvad eraldi repertuaariga üles seitse pilliliiki: viiulid, lõõtspillid, kandled, torupillid, akordionid, näppepillid ja koondorkester. Kandled jagunevad omakorda kolmeks liigiks: väikekandled, rahvakandled ja kromaatilised kandled, ning esinevad eraldi juba kolmandat üldpidu järjest toimuval kontserdil “Kannelde öö”.

Kõige suurem konkurss peole pääsemiseks oli kannelde liigis. Soovijate arvu poolest olid suurimad veel näiteks koondorkestri, näppepillide ja viiulite liik. Nii astubki suvisel rahvamuusikapeol üles taasiseseisvusaja kõige suurem näppepilliorkester, milles musitseerib ligi 200 pillimängijat. Esimest korda eraldi liigina osalevad aga seekordsel rahvamuusikapeol torupillid.

Kogu repertuaar haakub peo kandva juhtmõttega “Minu arm” ning väärtustab päritud väärtusi ning nende hoidmist. Peamiselt moodustavad repertuaari eesti traditsioonilised pillilood, kuid mitmes liigis kuuleb ka uut autoriloomingut. Kõik seaded on loodud just selle peo jaoks.

Rahvamuusikapeo tasuta peakontsert toimub reedel 5. juulil kell 14.00 Tallinna Vabaduse väljakul. Peakontserdist teeb otseülekande ETV. Kontsert “Kannelde öö” leiab aset Tallinna Metodisti kirikus neljapäeva 4. juuli õhtul kell 21.00 ning seda vahendab otseülekandes Klassikaraadio.

Vaata nimekirja rahvamuusikapeol esinevatest kollektiividest siit.

Vaata rahvamuusikapeo peakontserdi kava siit ja „Kannelde öö“ kontserdi kava siit.

Täna möödub 200 aastat Johann Voldemar Jannseni sünnist

Iga lause, mis Jannseni või laulupeo kohta öelda tahaks, tähendab alati seda, et alati jääb rohkem ütlemata, kui öeldud saab.

Alustan seetõttu siis papa Jannseni enda sõnadega:

Tere, armas Eesti rahvas,

Andko nüüd siis Jummal Sull’

Head meelt ja mõistust ka,

Jõudu rõmo, toidust kül,

Vagga ello elada;

Jummal saatko armust ka,

(seda pean ma sowima J

Et, kui korra sobraks same –

Hästi kauaks sõbraks jäme.

Nii kirjutas Jannsen 162 aasta eest. Ma ei tea, kui suur samm oli see talle tema teekonnal astuda kuid eesti rahvale osutus tohutuks hüppeks.

Jannseni juubelipäeva alustame täna siin, Maarja kirikus, sest umbes 150 aasta eest juhtus siin miskit. Keegi, kes oli äsja saanud 50 seisis siin, südames segased tunded ootas oma armastatud madam Muusika ilmutust. Ta ei teadnud ilmselt siis, et just selsamal hetkel kui „Siionis kõik vahid hüüdvad“ esimesed akordid siin olid just kõlanud sai tema nimi, Eestimees Jannsen, kirja kuldsete tähtedega ühe sel hetkel veel nimeta maarahva saatuseraamatusse.

Palju on kirjeldatud seda, kui keeruliseks osutus Iaulupeo korraldamine toonastes oludes. Load saabusid viimastel minutitel ning hakkama tuli saada kaigastega kodarais ning kõhklustega paljudes meeltes ja südameis.

Ise kirjeldas ta peo järel 5. juulil 1869. aastal ilmunud Eesti Postimehes värvikalt neid tundeid, millega ta 17. juunil siia Maarja kirikusse tuli: „Ma tunnen üht weikest meest, kes omma wiekümne elloaastade sees weel ial ei surutud ja rõhhutud kirriko ei ole läinud, kui sel päeval. Hirm ja lotus temma süddames ollid teineteise karwus kinni, ja kegi ei teadnud öölda, kumbal õigus olli ehk kumba kätte parrast wõit jäi. Peale 800 lauljat seisid kirrikus: läks assi hästi, siis au ja rõõm rahwale; läks laul nurja mis jo imme ep olleks olnud siis olleks surem sü kõik temma nõdra õllade peale langenud, ja se olleks temmale rahva parrast, kedda ta ni hea melega auustaks, ütlemata raske ja vallus olnud.”

Kinnitan Teile, et Jannseni kirjeldatud tunded on ka Jannseni-järgsetele laulu- ja tantsupeo tegijaile vägagi tuttavad – seda nii tänasel päeval kui ka tõenäoliselt tulevikuski.

Koidula meenutab oma mälestustes: „Missugune elu see oli, kui esimest eesti üldlaulupidu ette valmistati ja kui lõpuks, hoolimata täielikust jahmatusest, mida see mõte klerikaalsetes ringkondades oli tekitanud, kui ikkagi selleks luba saadi! Veel 12. tunnil enne algust tuli aupresident Willigerodelt sedel iseloomuliku küsimusega: Mis juhtuks, kui pastorid (kellest mitmel olid jumalateenistus-pidukõned) tagasi tõmbuvad?“

„Siis laulame i l m a n e n d e t a,“ vastas armas taat lihtsalt.“

Sest tegelikult polnud asi ei kirikus ega laulupeoski. Asi oli ja on tänagi usus. Nii laulupeol kui kirikus pühitsetakse ning saadakse kinnitust oma usule

Tartu ülikooli Usuteadlane Ain Riistan rääkis hiljuti Klassikaraadio saates „Laulupeo nähtamatud lood“ laulupeousust kui meile omasest erakordsest fenomenist. Ta rõhutas, et laulupeo puhul on oluline pühaduse kategooria. Riistani sõnul ei ole pühadus asi iseeneses, vaid see on suhtumise küsimus. Pühadus tekib siis, kui midagi üheskoos pühaks peetakse. See on väärtushinnangute ja hoiakute süsteem, mis liidab inimesi kokku. Laulupeole tullakse argipäevast eristuva piduliku rituaalina üheskoos kokku. Sinna ei tulda lihtsalt laulma – see on Eesti kultuuri ülistamine või ülendamine. Laulupidu tuletab meile meelde teatud väärtusi ning räägib kultuurist laiemalt – meie kultuur ei saaks püsida, kui meil ei oleks mingeid ühiseid asju, mida me väärtustame. Ning laulupidu aitab meil neid väärtusi taas ja taas meelde tuletada.

Jannsen sai väga hästi aru, et koos musitseerides jagatakse ühiseid väärtusi, tekib suurem ühtekuuluvustunne.

Muusika oli Jannseni suur kirg ning nagu Lydia Koidula on meenutanud, oli madam Muusika Jumala ja sule kõrval alati tema südamerõõmuks: „ kuhu papa iganes elama asus, seal asutas ta ikka endale lauluseltsi.“ 1857. aastal ilmunud Perno Postimehes kirjutas Jannsen laulu mõjust rahvaile nii: „Laulo on iggalt maalt ja igga rahwa jurest leida. Laulo himmo on keigil. Igga üks, kes römus on, tahhaks röömsast laulda, kes kurw on, tahhaks kurwalt laulda, agga laulda tahhaks igga mees. Iggal maal, kuida rahwas targem ehk rummalam, on ka nende laul parrem ehk pahhem. Wannast aiast ning nüüdki weel, on Italia rahwas kuulsad laulo mehhed olnud; siiski meie päiwil ei laulda kül pea kuskil ennam egga illusam, kui saksa rahwa seas. Terwe Saksama köllab laulo täis. Mitte ükspäinis iggas linnas, waid iggas küllas on laulo – seltsid, kes pühhapäiwiti ehk laupääw öhto kokko tullewad ja kooris laulwad, et söök ja jook ärra unnub.Iggal maal woid sa rahwa laulust jubba tunda, kui suur ehk weike nende mõistus on.“

Agga kuida on luggu lauluga meie armsas Lihwlandi- ja Eestimaal? Kus ja kes laulab siin? Kuida on luggu kirrikus? kuida koddo ja kolis?

Ta möönab oma selles artiklis, et kõik liigub paremuse poole, kuid visalt:

Nelja heälega laulo ei tuntud ja kus sedda tikkus, peti esmalt narri asjuks. Tunneme isse üht koolmeistrit, kes 18 aastas eest omma kolilapsi kahhe ja kolme heälega laulma seadis, selle jure tullid laste wannemad ja palusid : „Armas koolmeister, meie lapsed laulsid jubba öige kennaste, et lust olli kuulda, ärra rikku neid jälle ärra, et ükski nende laulust arro ei sa.” Aega möda hakkasid orrelid kirrikutesse tikkuma ja assi parremaks minnema.

Meeste kõridest, ni paljo, kui meil teäda, ei olle tännini weel mitte üht ainust laulo maa keelde trükkitud, mis kahjo kül on; sest kui paljo on noorte meeste seas nisuggusid, kes kennaste woiksid üht ehk teist healt laulda, kui neil õiget ja tüddimatta juhhatust olleks!

Täna, 150 aastat peale esimest laulupidu ja Jannseni 200. juubelil laulame tema enda kirjutatud sõnadega hümni tema ideaalide tippsaavutusele, Eesti Vabariigile.

Jannseni ja laulupeo juubeliaastal tahaks väga soovida, et meil jätkuks tarkust osata hoida ja väärtustada oma vabadust ning mitte unustada väärtusi, mis Eestit ja eestlaseks olemist mõtestavad. Samuti seda, et oskaksime hoida Jannseni elutööd – laulupidu – ning loomulikult ka tema tänaseid elutöö jätkajaid – kõiki õpetajaid ja kõiki dirigente ja tantsujuhte. Teeme seda Jannseni pärast! Teeme seda iseenda pärast! Teeme seda oma laste pärast, et nemad ei peaks näiteks 50 aasta pärast enne laulupidu end tuhatkonna koorilauljaga siia Maarja kirikusse sulgema ja Jannseni kombel hinge värisedes tulemust ootama.

Sest, nagu Jannsen ütles: se olleks koggoni weider, kui ni suggune Jubelipiddo, kuhho liggi 900 lauljat ja wähhemast 15,000 muud innimest kõigest maast kokkotulnud, mingisuggust jädawat semet selle rahva süddamesse ei peaks külvanud ollema.

Suur tänu tänase päeva eest Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ja Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta poolt, laulupeokirikule ja kogudusele, Tartu linnale, laulupeomuuseumile, ERMile ning kõigile Jannseni lapsukestele – Vanemuise selts ja teater, Postimees ja muidugi kõik laulu- ja tantsupeolised – Väägvere pasunakoor ja Miina Härma Gümnaasiumi mudilaskoor!

Sten Weidebaum,

Tartu Maarja kirikus, 16. mail 2019

ERMis näeb papa Jannseni taktikeppi ning Hurda kõnet esimeselt laulupeolt

Laulupidude idee algataja Johann Voldemar Jannseni 200. sünniaastapäeva puhul ning juubelilaulupeo auks täiendas Eesti Rahva Muuseum Eesti kultuuriloo püsinäitust „Kohtumised“ väärtuslike laulupeo-aineliste esemetega. Lisaks avas muuseum oma kodulehel postiajaloo kogude virtuaalnäituse „Laulupeo kaja“.

Hõbedast taktikepi kinkis Johann Voldemar Jannsenile tema 50. sünnipäevaks 1869. aastal Vanemuise mängu- ja lauluselts klausliga, et ta kasutab seda esimest korda esimesel üldlaulupeol. Seda Jannsen ka tegi. 1915. aastal ERMi jõudnud hõbedast taktikepile on graveeritud maasikaõied ja -lehed koos viljaga.

Esimesel üldlaulupeol pidas Jakob Hurt ajaloolise „Kõne priiusepühal“. Ehkki Hurt pidi paduvihma tõttu kõnet kolmandiku võrra lühendama ning paber sai veekahjustusi, jõudsid tema mõtted siiski rahva sekka. Täna on säilinud ürikuga võimalik ERMis tutvuda.

Näitusevitriinis on eksponeeritud ka trükis „Programm piddo-lauljatele ja Eesti surel rõmolaulopiddul Tartus, 17.–21. Junil 1869“ ja noodiraamat. Viimases on 27 laulu seas ka „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“, mille sõnad kirjutas Jannsen 1869. aasta algul ja mis kanti ette esimese laulupeo teisel päeval.

Samuti saab tutvuda unikaalse kollektsiooniga Eesti laulu- ja tantsupeomärkidest läbi aegade. Näiteks on esimese üldlaulupeo märkide kõrval väljas märgid Eesti esimeselt pagulaslaulupeolt 1947. aastal Saksamaal ning Petseri laulupidudelt aastatel 1924 ja 1934.

Lisaks on muuseumikülastajatele loodud ka uus giidituur „Laulupeo radadel“, mis keskendub kahele olulisele sündmusele eestlaste rahvustunde äratamisel: esimesele laulupeole 1869. aastal ja laulvale revolutsioonile 1980. aastate lõpus.

Lisainfo: www.erm.ee/et/haridus/ekskursioonid

Muuseumi kodulehel on tänasest avatud ka ERMi postiajaloo kogude virtuaalnäitus „Laulupeo kaja“. Laulupeod kui rahvuslikud suursündmused on leidnud ka filateelias rohkesti kajastamist. Laulupidudele on pühendatud nii postmarke, suveniirümbrikke, tervikasju kui ka kõrvaltempleid.

Näiteks esimesed laulupeole pühendatud margid (kolm nominaali) ilmusid 1933. aastal, kui X üldlaulupidu toimus Tallinnas. Ka tänavu maist augusti lõpuni saavad kõik masinloetavad kirjad Omniva kirjasorteerimiskeskuses peale laulupeo juubeli eritempli ning Omniva avaldab ka spetsiaalse margitoodete seeria.

Virtuaalnäitus ERMi kodulehel: www.erm.ee/et/laulupeo-kaja

Tänavu möödub 150 aastast esimesest üldlaulupeost, mis peeti 1869. aastal Tartus. Laulupidude traditsioon on lisatud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.

XXVII laulupeo „Minu arm“ turvapartner on G4S

Suvise XXVII laulupeo „Minu arm“ partnerite ringi lisandus turvahanke võitnud G4S Eesti. Kolme viimast üldlaulupidu korraldada aidanud G4S on juubelipeol väljas kuni 200 töötajaga.

„Laulupidu on Eesti inimestele kõige südamelähedasem muusika- ja rahvasündmus. Selle õnnestumisele kaasa aitamine on meile suur au ning kindlasti ka väljakutse, mida võtame täie tõsidusega,“ ütles G4S Eesti juhatuse liige Villu Õun.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega sõlmitud lepingu järgi on G4Si ülesandeks tagada kümnete tuhandete peol osalejate ning kõigi pealtvaatajate heaolu nii kontsertidel kui ka proovides.

G4Si turvaülema Kristiina Eelmaa sõnul käivad peo igakülgseks õnnestumiseks ettevalmistused nii paberil kui ka lauluväljakul juba täie hooga. „Teeme kõik endast oleneva, et laulupeolised ja külalised tunneksid end Tallinna lauluväljakul hästi ning pidu mööduks rahumeelselt. Selle saavutamiseks on iga detail oluline ning teeme tihedat koostööd päästeameti, politsei ja teiste partneritega,“ lisas Eelmaa.

Peo tipphetkedel on korraga väljas kuni 200 turvatöötajat. Samuti on laulupeol väljas eraldi G4S patrullekipaažid, uuenduslik turvatehnika ja ettevõtte Tallinna kontoris asuv juhtimiskeskus.

G4S on Eesti suurim turvaettevõte, kus töötab üle 2400 inimese. G4Sile kuulub Eesti Turvaettevõtete Liidu andmetel 37% Eesti turvaturust. Ettevõttel on üle 57 000 püsikliendi. Oma hea maine klientide hulgas on G4S pälvinud eelkõige tänu teenuste ja teeninduse kvaliteedile.

Laulupeo avakontsert „Õpetajale“ toimub Tallinna lauluväljakul 6. juulil algusega kell 19.00 ning laulupeo peakontsert 7. juulil algusega kell 14.00. Laulupeo peadirigent ja kunstiline juht on Peeter Perens ning esimese kontserdi muusikajuht on Siim Selis.

XXVII laulupeo ja XX tantsupeo juhtmõte on “Minu arm“. Need Lydia Koidula sõnad kõlasid juba I laulupeol 1869. aastal. 150 aastat hiljem puudutavad need meid endiselt isiklikult, sest meie kõigi suhe isamaaga on eriline ja kordumatu. “Mu isamaa on minu arm” on tõotus, millega juubelipeol üheskoos kinnitame – eesti keel kestab ja meel ei murdu, sest mina olen siin ja minu juured on sügaval. Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma!

Algas XXVII laulu- ja XX tantsupeo “Minu arm” pressi akrediteerumine

XXVII laulu- ja XX tantsupeole “Minu arm” saavad ajakirjanikud akrediteerumistaotlusi esitada alates 13. maist. Taotluse esitamise tähtaeg on 21. juuni 2019.

Vastuse saavad ajakirjanikud isiklikule e-posti aadressile jooksvalt, kuid mitte hiljem kui 21. juunil 2019. Akrediteering sisaldab kaelakaarti ja käepaela koos oluliste kontaktandmetega, pressi- ja taustinfomaterjale ning peonädala iga päeva hommikul detailset kellaajalist ülevaadet toimuvast. Akrediteering tagab pääsu Kalevi staadioni ja Tallinna Lauluväljaku üldalale.

Akrediteeringu saab kätte alates 30. juunist Oru hotellis asuvast pressikeskusest (Narva mnt 120, Tallinn).

Akrediteering annab õiguse:

Kasutada valvega pressitelki Tallinna Lauluväljakul kontsertide toimumise ajal. Pressitelgis on WiFi-ühendus, töölauad ja tasuta karastusjoogid.
Külastada XXVII laulu- ja XX tantsupeo “Minu arm” kõiki pressikohtumisi (esimene pressikohtumine toimub 27. mail Oru hotellis).
Külastada XXVII laulu- ja XX tantsupeo “Minu arm” kontserti laupäeval 6. juulil algusega kell 19.00 ja pühapäeval 7. juulil algusega kell 14.00 Tallinna lauluväljakul.
Külastada XX tantsupeo “Minu arm” peaproov-etendust 4. juulil algusega kell 15.00 (soovijatel on võimalik broneerida istekohti, mille arv on piiratud).
Külastada XX tantsupeo “Minu arm” I etendust 4. juulil kell 19.00, II etendust 5. juulil kell 11.00 ning III etendust 5. juulil kell 18.00 Kalevi staadionil (ligipääs ümber staadioni seisukohtadele).
Külastada rahvamuusikute kontserti “Kannelde öö” neljapäeval, 4. juulil kell 21.00 (tagab sissepääsu, aga mitte istekohta).
Külastada Rahvamuusikapidu 5. juulil kell 15.00 Vabaduse väljakul.
Külastada kindlatel kellaaegadel XXVII laulu- ja XX tantsupeo “Minu arm” proove ning saada osa peo ettevalmistuse olulistest sündmustest (külaliste saabumine, kollektiivide majutamine koolides jms).

Akrediteeringu taotlemine on tasuta ning taotluse vormi ja täpsed tingimused leiab aadressilt https://2023.laulupidu.ee/meedia/.

Akrediteeringuid puudutavad küsimused ja päringud palume saata aadressile [email protected].

Selgusid XX tantsupeo etenduse „Minu arm“ osalejad

XX tantsupeo „Minu arm“ 333 maakondlikku eelproovi on lõppenud. Kunstilise toimkonna valiku põhjal esineb tantsupeo kolmel etendusel 713 kollektiivi, sealhulgas 15 väliseesti kollektiivi.

Kutse tantsupeol esinema on saanud 713 kollektiivi, kuhu kuulub 10 540 tantsijat ja võimlejat. Tantsupeo tegelaskond on sel korral suurem, kui kunagi varem, kuna lisandunud on täiesti uus rühmaliik – pererühmad. Kollektiivide akrediteerimine peole toimub juunikuu esimestel nädalatel ning siis selgub peoliste koguarv koos rühmade juhendajate, lastekollektiivide saatjate, kunstilise toimkonna ja tehnilise-korraldusliku tugitoimkonnaga.

Eelproovide käigus hinnati rühmade esituse juures peamiselt tantsu tehnilist ja kunstilist taset, tantsu vastavust lavastaja kirjeldusele, rahvarõivaste kandmise oskust ja korrektsust ning üldist esinemiskultuuri. „Kõikide rühmaliikide teistest eelproovidest paistis silma hea tase ja pühendumus, täname südamest kõiki tantsupeoks valmistujaid!“ tunnustab pealavastaja Vaike Rajaste kõiki tantsukollektiive tehtud töö eest.

Maakondlikud eelproovid on oluline osa tantsupeoks valmistumise protsessist. Seda kinnitavad ka 2016. aastal tantsijate ja tantsuõpetajate seas läbi viidud uuringu tulemused, mis toovad välja, et ettetantsimistega käsikäes käiv valikuprotsess on vajalik, et tagada rahvatantsu ja tantsupeo areng ja kestlikkus.

Tantsupeo ettevalmistused jätkuvad juba 19. mail Paide Muusika- ja Teatrimajas toimuva tantsupeo jooniste seminariga, kus tantsupeol osalevate kollektiivide juhtidele tutvustatakse väljakujooniseid lavastuse kava tervikust lähtuvalt. Pealavastaja sõnul saavad paljud tänaseks selgeks õpitud tantsud suurele väljakule toomiseks veel värske lihvi. „Ennekõike selleks, et pakkuda tantsupidude lahutamatuks ja väga oodatud osaks saanud kauneid mustreid. Seetõttu jätkub enne tantsupidu tööd selle kallal, et kõik tantsud mõjuksid kokku sulades veelgi võimsamalt ning annaksid paremini edasi neis peituvat mõtet,“ lisas Rajaste.

XX tantsupeo lugu viib nii tantsijad kui ka pealtvaatajad rändama mööda Eestimaa erinevaid maastikke. Lisaks imelistele mustritele ja tantsuhetkedele kannavad tantsud ka sõnumeid, mis võiksid panna inimesi rohkem mõtlema Eestimaa peale.

Rühmad, kes tänavu tantsupeo esinejate hulka ei mahtunud, on oodatud Kalevi staadionile vaatama 4. juuli tantsupeo peaproov-etendust. Täpsem teave tasuta pääsmete kohta edastatakse otse rühmadele.

XX tantsupeo repertuaaris on kõrvuti vana ja uus, rahvamuusika ja sümfooniline muusika. Palju on äratundmisrõõmu, aga rohkelt ka uut ja arendavat.

Tantsupeoprotsess on üles ehitatud liigipõhiselt ja üldpeo etendusse kaasatakse võimalikult palju rühmaliike – sel korral astub üles üksteist erinevat rühmaliiki, kokku jõuab vaatajate ette 28 tantsu.

Ka väliseesti kollektiive osaleb seekord tantsupeol varasemast rohkem. Kokku 15 rühma: seitse sega-, kuus nais- ja kaks pererühma.

XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm” toimub Tallinnas 4.-7. juulini 2019. Tantsupeo esimene etendus toimub neljapäeval, 4. juulil kell 19.00, teine etendus reedel, 5. juulil kell 11.00 ja kolmas etendus reedel, 5. juulil kell 18.00.

XX tantsupeo repertuaariga saab tutvuda siin.

Vaata nimekirja tantsupeol esinevatest kollektiividest siin.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ja mõttekoja Praxis koostöös valminud uuring „Tantsupeoprotsessi tunnused ja tegevusmudel“ leiab siit.

Kingipoe eripakkumine: osta laulu- ja tantsupeo ametlik stardikomplekt koos t-särgiga

Laulu- ja tantsupeo ametlikus kingipoes on saadaval hea hinnaga stardikomplekt, mis hõlmab endas kõike, mida peonädalaks vaja. Piiratud kogus komplekte on müügil vaid e-poes. Osta stardikomplekt siit.

Stardikomplekti kuulub piknikutekk, metallist veepudel (600 ml), pruun t-särk “muusika”, puidust rinnamärk “Eesti, Minu arm” (35 mm).

Komplekti hind on e-poest ostes 39,99 eurot (tavahind 51,60 eurot).

Laulu- ja tantsupeo ametlike meenete müügi eest vastutab Sokisahtel OÜ. Kõik meened luuakse koostöös enam kui 20 partneriga ja kõik tooted jälgivad 2019. aasta laulu- ja tantsupeo visuaalset keelt, ideid ja väärtusi.

Külasta laulu- ja tantsupeo e-poodi siin: pood.laulupidu.ee. E-poe klienditeenindus töötab E-R 9-17. Abi saab telefonitsi +372 555 10994 või kirja teel aadressil [email protected].

Meenete kohta loe lähemalt siit.

Laulu- ja tantsupeolised kutsuvad oskuste festivalile „Noor meister 2019“

3.-4. mail toimub Eesti Näituste messikeskuses oskuste festival „Noor meister 2019“. Festivali keskmes on oskused ja teadlikud erialavalikud ning oma kogemusi jagavad ning esinevad teiste hulgas ka laulu- ja tantsupeoga lähedalt seotud inimesed.

Festivali korraldava SA Innove kommunikatsioonispetsialisti Evelin Männiste sõnul saavad sirguvad meistrid kutsemeistrivõistlustel oma oskusi proovile panna ning külastajad näha, milliseid oskusi on erinevates ametites vaja ning kui meisterlikud on noored, kes on valinud kutsehariduse. „Ootame messikeskusesse tuhandeid noori koos oma õpetajate ja vanematega. Festival ootab kõiki külla, sest uute oskuste avastamine ning juurde õppimine ei küsi vanust,“ lisas ta.

Kahepäevane üritus on täis võimalusi täiendada enda teadmisi, panna käed külge erinevates töötubades, mida korraldavad nii koolid ja ettevõtted ning vaadata ringi võimaluste maailmas, mida pakuvad juba omandatud oskused. Teiste hulgas saab festivalil infot näiteks Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ja Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli kohta.

Reedel veidi pärast keskpäeva astuvad festivalil kahe lauluga üles Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli naiskoor dirigent Ksenija Grabova juhtimisel ning kahe tantsuga esineb Sõprus C-noorterühm Agne Kurrikoff-Hermani juhendamisel. Seejärel orienteeruvalt algusega kell 12.45 esitatakse rahvaliku mängu stiilis ühiselt Tauno Aintsi ja Urve Tinnuri teos „Üksi pole keegi“, mis kõlab ka suvel XXVII laulupeol „Minu arm“.

Samuti esinevad festivalil algusega kell 12.50 Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli Bigbänd Siim Aimla juhatamisel ning algusega kell 15.30 Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli funkbänd Mairo Marjamaa juhendamisel.

Tegevustena loetlevad korraldajad veel üles 14 põnevat töötuba, kus saab käed külge panna; ca 15 kutsemeistrivõistlust, milles panevad ennast proovile parimad õppurid üle Eesti; noorte DJ-lahingu. Päeva juhib ja oma bändiga esineb Daniel Levi. Kohal on õpilasfirmad, noorteorganisatsioonid, noored youtuber’id ja palju muud.

Festival on kõigile tasuta! Uuri lisa: www.noormeister.ee

Paberkirjad kannavad maist augustini laulupeo eritemplit

Alates tänasest saavad kõik masinloetavad kirjad Omniva kirjasorteerimiskeskuses omale laulupeo juubeli eritempli. Eritempli saab ligikaudu 2/3 kirjadest ning tembeldamine toimub juubeli laulu- ja tantsupeo eel ja järel, 2. maist kuni 31. augustini.

„Kui tavapäraselt tembeldatakse kõik kirjasorteerimiskeskust läbivad kirjad ainult Eesti Posti kuupäevatempliga, siis sel suvel saavad enamik kirju omale lisaks ka laulu- ja tantsupeo juubelitempli. See on üks suurepärane viis, kuidas saame omalt poolt tähtsale suursündmusele tähelepanu osutada,“ ütles Omniva postiäri teenusejuht Kärt Kõiva.

Lisaks posti eritemplile avaldab Omniva juubelisündmuse puhul ka spetsiaalse margitoodete seeria.

Täna algab Teeme Ära talgunädal

Tänasest korraldatakse mitmel pool üle Eesti juba hulganisti talguid ning talgupäeva nädal kulmineerub laupäeval, 4. mail peetava üle-eestilise Teeme Ära talgupäevaga. Esmaspäeva hommikuse seisuga oli talguveebi kirja pandud üle 1800 talgu enam kui 18 000 osalejaga. Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub kõiki inimesi talgutel kaasa lööma – just praegu on õige aeg otsida kodulehelt www.teemeara.ee endale sobivad talgud ning end osalejana kirja panna.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüüri sõnul on ettevalmistused üle-eestiliseks talgupäevaks sujunud hästi. „Head vastukaja on saanud nii laulu- ja tantsupeo juubeliaastaga seotud talgud, õueraamatukogude meisterdamine kui ka nurmenukutalgud, millele me tänavu üle Eesti rohkem tähelepanu pöörame,“ rääkis Tüür. „Samas on sadades paikades üle Eesti kavas traditsioonilisemad kevadised talgutööd ning praegu käivad usinad ettevalmistused ühiseks talgupäevaks eeloleval laupäeval.“

Kuna talguveebis on erinevaid talguid kirja pandud juba nii palju, leiab iga huviline kindlasti endale sobivad talgud ja jõukohased talgutööd kas oma kodukandis või ka kaugemal. Töökäsi oodatakse igal pool, kuid enda kirjapanek Teeme Ära kodulehel on oluline just seetõttu, et talgujuhid saaksid paremini valmistuda nii tööde, töövahendite kui ka talgusupi varumiseks.

Veel pole hilja ka talguid kirja panna, inimesi kaasa kutsuda ning oma kogukonna või kodukandi jaoks vajalikud tööd ühiselt plaani võtta. Hiljemalt homme, 30. aprillil Teeme Ära kodulehel registreeritud talgupaikadesse jõutakse kätte toimetada ka talgute stardipaketi, mis sisaldab praktilisi nõuandeid ja valiku abivahendeid talgupäeva paremaks ettevalmistamiseks. Talgupäeva partnerite poolt talgujuhtidele mõeldud pakkumisi leiab siit http://www.teemeara.ee/talgujuhile/pakkumised

Talgulised, kes plaanivad kaasa lüüa Teeme Ära talgupäeva raames peetavatel nurmenukutalgutel, saavad oma vaatluse tulemused sisestada värskelt valminud nurmenuku nutiveebi aadressil www.nurmenukk.ee. Kõik Teeme Ära kodulehel end osalejana kirja pannud talgulised võivad endale talguveebist välja printida või salvestada talguhundi passi, mis annab talgulistele mitmeid soodustusi. Talguhundi passi omanikele mõeldud pakkumised leiab aadressilt http://www.teemeara.ee/talgulisele/pass/pakkumised-talguhundi-passi-omanikule.

Tänavune talgukevad kulmineerub maikuu esimesel laupäeval, 4. mail peetava üle-eestilise Teeme Ära talgupäevaga, võttes fookusesse erinevad talguteemad. Koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega on sel kevadel üks üleskutse korrastada oma kodukandis laulu- ja tantsupeo tuleteekonnale jäävaid kultuuriväärtuslikke paiku. Samuti kutsutakse eestimaalasi kaasa lööma õueraamatukogude meisterdamise algatuses ning osalema nurmenukutalgutel, mille eesmärgiks on aidata Tartu Ülikooli teadlastel hinnata meie looduse liigirikkust ja seisukorda. Kuid nagu ikka, on Teeme Ära talgupäeval teretulnud ka kõik muud tööd ja tegemised, mis kodukandis vajavad ühist ärategemist. Kõiki talguid saab kirja panna ja inimesi kaasa kutsuda talguveebis www.teemeara.ee.

Talgupäeva korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant ja nende ümber koondunud võrgustik. Partneritena löövad kaasa Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Tamrex, H&M, Vizeum, Omniva, Tele2, Nordic Hotel Forum, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA jt.

Talgute stardipakette aitasid kokku panna Tamrex, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Terviseamet, Corny, Vilma, Bauhof, Salvest, Tallink, MTÜ Lilleoru, National Geographic Eesti, Balti Logistika ja Ecoprint. Paketid toimetab talgujuhtidele kätte Omniva.

Teeme Ära talgupäev on kümnete tuhandete eestimaalaste igakevadine suursündmus, et tulla kokku ja teha üheskoos ära kodupaiga kõige vajalikumad tööd. Talgute registreerimine talguveebis algas märtsis, stardipakettide laialisaatmine ja talguliste kirjapanek saavad hoo sisse aprillist ning ühine üle-eestiline talgupäev toimub traditsiooniliselt maikuu esimesel laupäeval. 2018. aastal korraldati üle Eesti kokku 2177 talgut, millest võttis osa 53 128 inimest ehk 4% eestimaalastest.

Täna on rahvusvaheline tantsupäev

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koos Vikerraadioga kutsub 29. aprillil taas kõiki ühiselt tantsima! Juba 11ndat korda tähistatakse ühistantsimisega rahvusvahelist tantsupäeva. Eesti laulu ja tantsu juubeliaastal tantsime Kihnu pärimustantsu Terve vald, mis on tantsupidude kroonitantsu Tuljak eelkäija.

Tantsu kirjelduse, muusika ja video leiab seltsi kodulehelt.

Vikerraadiost kõlab muusika juubeliaasta puhul kahel korral – traditsiooniliselt kell 13:05 ja lisaks veel 18:55.

1. Häälesta oma raadio 29. aprillil kell 13.05 Vikerraadio sagedusele – sealt tuleb muusika.

2. Kutsuge sõbrad, töökaaslased või terve pere tantsupõrandale ning tantsige rõõmu ja lustiga! Tantsule ei ole keelatud kutsuda ka võhivõõraid.

3. Võistlusel osalemiseks filmige oma tantsu ning laadige see YouTube’i. Video nimeks pange „Rahvusvaheline tantsupäev 2019 – TANTSIVA SELTSKONNA NIMI“. Lingi oma videost palume saata aadressile [email protected].

Huvitavamaid tunnustatakse. Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta tähistamine: Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta vääriliseks tähistamiseks kutsume ühiselt tantsima piirkondade ja kogukondade keskustes Tervet valda ja teisi pärimustantse. Vikerraadiost kõlab ka kell 18.55 tantsu Terve vald muusika. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts korraldab 29. aprillil ühistantsimiseTallinnas Vabaduse väljakul algusega kell 18:30.

Oma tulekust on teada andnud rohkem kui 800 tantsijat. Ühised õhtused tantsimised toimuvad veel Otepääl, Valgas, Tõrvas, Juurus, Kohilas, Märjamaal, Sadalas, Tabasalus, Pärnus, Jõhvis, Võrus, Vastseliinas, Antslas, Kajamaal, Valtus, Tsirguliinas ja mujal.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts on 1988.a loodud rahvatantsu ja -muusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mille eesmärgiks on rahvatantsu- ja rahvamuusika õpetajate ning harrastajate ühendamine ja esindamine ning valdkonna arendamine, esindades sel moel enam kui 23 000 rahvatantsija ja 2 000 rahvamuusiku huve. ERRS on koostööpartneriks Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele UNESCO kaitse all oleva laulu- ja tantsupeoprotsessi säilitamisel, arendamisel ning selle raames noorte ja üldtantsupidude ning rahvamuusikapidude korraldamisel.

VIDEO: Laulupeo dirigendid laulsid linti suvise juubelipeo ühislaulu „Üksi pole keegi“

ERRi stuudios salvestati eeslaulja Lauri Õunapuu ja laulupeo dirigentidest koosneva koori poolt XXVII laulupeo „Minu arm“ esimese päeva kontserdi lõpus kõlav Urve Tinnuri ja Tauno Aintsi laul „Üksi pole keegi“, mida laulukaare alla kogunevate kooridega saab kaasa laulda terve Eesti.

XXVII laulupeo kunstilise juhi Peeter Perensi sõnul pandi ideekavandisse koos Siim Selisega kirja soov, et lauluväljak saaks esimese päeva kontserdil laulda kõik koos. „Selliselt, et laval oleks eeslauljad ja platsi peal järgilauljad. Sarnaselt vanadele eesti regilauludele, aga et teos oleks uus ja kannaks värsket sõnumit,“ kirjeldas Perens.

Sellest kannustatuna pöördusid ideekavandi autorid Tauno Aintsi poole, et tema sellise laulu spetsiaalselt juubelipeoks looks. Leidnud Virumaa poeedi Urve Tinnuri valikkogust luuletuse „Üksi pole keegi“, sündiski sellele Aintsi töö tulemusel eesti rahvaviisi kasutades sobiv muusika.

„Laul kannab sõnumit – üksi pole keegi. Mõeldes tähenduslikele laulusõnadele, siis usun, et igaüks soovib seda laulu kuuldes kaasa laulda ja tunda, et on üks osa kogu meie rahvast,“ ütles Perens. Eeslauljana esitavad teost laulupeol valikkoorid, kõik ülejäänud koorid saavad koos rahvaga platsilt kaasa laulda.

Tauno Aintsi ja Urve Tinnuri „Üksi pole keegi“ on laulupeo avakontserdil „Õpetajale“ valikkooride poolt esitatavatest ühislauludest esimene. Sellele järgnevad veel Karl August Hermanni „Puud ma laulan haljusesse“ ning Karl August Hermanni ja Friedrich Kuhlbarsi „Kungla rahvas“.