Jaga oma mälestusi noortepeost ja saa osaks eesti pärimusest

Kas teadsid, et sel aastal möödub 60 aastat esimesest noorte laulu- ja tantsupeost? Sel puhul kutsuvad Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus kõiki üles oma mälestusi noorte laulu- ja tantsupidudel osalemisest jagama. 

Lugusid ja fotosid oodatakse nii lauljatelt-tantsijatelt, koori- ja tantsujuhtidelt, õpetajatelt-juhendajatelt kui ka pealtvaatajatelt ja kaasaelajatelt. Kõik noortepidude meenutused noortepidudelt kogutakse ja talletatakse Eesti Rahva Muuseumi arhiivis ning avaldatakse selleks puhuks koostatavas kogumikus.

Esimene noorte laulu- ja tantsupidu toimus 1962. aastal dirigent Heino Kaljuste ja rahvatantsujuht Alfred Raadiku algatusel ning seejärel on noortepeod väga erinevates oludes toimunud juba 12 korda.

Oodatud on kõik meenutused, mis inimestele noortepidudest või nendeks valmistumisest eredaid mälestusi on tekitanud. Huvi pakuvad erinevatest aegadest lood – näiteks ööbimiskohtadest, toitlustusest, rongkäikudest ja transpordist, aga ka peomeeleolust ja elamustest laulukaare alt või tantsuplatsilt, esinemisriietest, ilmaoludest, peol leitud sõpradest. 

Teiste lugusid noorte laulu- ja tantsupidudelt saab lugeda ning enda meenutusi saab kirja panna ja ajalukku talletada siin: https://rahvalood.ee/lood/noorte-laulu-ja-tantsupidu-60/

Lugusid noortepidudelt oodatakse kuni 27. novembrini 2022.

Praeguseks on saadetud 11 lugu. “Meieni on jõudnud meenutusi nii esimese, 1962. aasta noorte laulu- ja tantsupeo kogemusest kui ka viimasest 2017. aasta noortepeost, äpardustest ja isegi sellest, kuidas peole ei jõutudki,” räägib Eesti Rahva Muuseumi peaarhivaar Tiina Tael.

Meenutusi võib kirjutada vabas vormis ja kirjavigu ei tasu peljata. “Rahvalugude lehel loeme need enne avaldamist üle ja kui märkame, et mõni täht on ununenud kirjutada, siis parandame selle. Kuid lauseehitust me ei muuda,” selgitab Tael ja julgustab kõiki osalema. Need, kes soovivad meenutusi kirjutada käsitsi, võiksid seda teha A4 formaadis paberile ja alustada kirjutamist 3cm lehe servast, sest hiljem köidetakse materjalid kokku.

Kindlasti tasub üle vaadata ka oma pildialbumid ning võimalusel saata fotosid ja ümberpildistusi mälestusesemetest või esinemiskostüümidest. Paberfotosid saab saata postiga Eesti Rahva Muuseumi aadressile. Soovi korral tagastab muuseum fotod omanikule. 

Saabunud lugudest annavad Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2023. aasta XIII noortepeo ajaks välja mälestuste kogumiku „Noorte laulu- ja tantsupidu 60 – MINU LUGU“.

„Heebeldamine“ muudab laulude õppimise lihtsaks ja põnevaks

Kas olete märganud, et meie kodulehel on igaühel võimalik harjutada XIII noorte laulupeo laule häälepartiide kaupa? Kokku leidub seal enam kui 300 puhtakõlalist salvestust, mis valmisid Eesti Filharmoonia Kammerkoori, XIII noorte laulupeo kunstilise toimkonna ning mitme lastekollektiivi ja solisti koostöös.

XIII noorte laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergi sõnul on digilahenduse või „heebeldamise“ abil nüüd võimalik teha kasvõi kodus iseendale vägagi mitmekülgne „kooriproov“ harjutades oma partiid kord koos sopranitega, siis altidega, siis altide ja sopranitega, või mis iganes kombinatsioonis. Kõikide häälte nivoosid saab igaüks seadistada täpselt nii nagu soovi on. Siiski rõhutas Uusberg, et häälepartiide salvestised on lihtsalt üks abistav lisavõimalus ja ei hakka asendama kooriproove. „Kooris laulmise mõte on ikkagi ka teineteisega kohtumise rõõm ja üheskoos kokkukõla otsimine.“

„See on õnnistus koorijuhile, ma ei jõua ära kiita!“ ütles Tallinna Nõmme Gümnaasiumi mudilas- ja lastekooride dirigent Iren Voites laulude õppimiseks loodud salvestiste kohta. Voites ütles, et ta on koorilauludele sellist lahendust oodanud aastaid, eriti laulupidude eel. Seni tuli igal koorijuhil lauludega ise palju eeltööd teha ja justkui jalgratast leiutada, näiteks laulis kooriproovis keegi ilusa häälega kooriliige partii ette või avanes võimalus tuttava koorist saada lindistatud partii, mis liikus justkui põrandaalune kaup. „Nüüd on laulude õppimise digilahendus, ja veel sellisel tasemel! See lihtsustab metsikult dirigenditööd, eriti koolikoorides, kus õpitakse kuulmise järgi ja kus nädalas on ainult üks 45-minutiline proov,“ väljendas Voites oma head meelt ja ütles, et endale tundmata laule õppis ta fonogrammide abil esmalt ise ning seejärel kasutas salvestisi kooriproovis. „Mida väiksemad on lapsed, seda kohusetundlikumalt nad kodus harjutavad ja fonogrammidega on see põnev, kuna võimaldab eri häälte kombineerimist. Ma usun, et minu arvamust ja vaimustust jagavad väga paljud,“ ütles Voites.

Oluline kuupäev – 15. oktoober

Tuletame oma headele lugejatele meelde, et hiljemalt 15. oktoobriks tuleks kõigil kollektiividel, kes on juba registreerunud XIII noorte laulu- ja tantsupeole „Püha on maa“ vaadata registris üle oma kollektiivi liikmete nimekiri – kustutada need, kes kollektiivi enam ei kuulu ning lisada uued liikmed.

Orkestrid peaksid lisama iga orkestrandi juurde vastava pilli, mida keegi mängib ning rahvamuusikud tegema lisaks ka vajalikud liikmepõhised valikud. Näiteks kui olete valinud oma põhiliigiks kandled, aga osad (või ka kõik) osalevad ka koondorkestris, tuleb see registris ära märkida. Samuti on väga oluline, et meil oleksid olemas teie kollektiivi õiged kontaktandmed. Seega vaadake kindlasti ka need üle ja kui vaja, siis palun uuendage. Andmeid, mida tuleks kontrollida ja vajadusel muuta või täiendada on registris teisigi ning nendest on juttu käesolevas uudiskirjas muusikatoimetaja, tantsutoimetaja ja rahvamuusikapeo toimetaja pöördumistes.

Kõigile Tallinna ja Harjumaa 1.-2. klassi segarühmade juhendajatele tuletame aga meelde, et oma rühmi saate XIII tantsupeole kirja panna samuti veel kuni 15. oktoobrini.

Kõike seda saate teha meie laulu- ja tantsupeo elektroonilises registris, mis asub siin: https://register.laulupidu.ee/

Kõigi küsimuste korral aitavad teid hea meelega

Õpetajad tantsisid uuele aastale hoo sisse

Augusti keskel, veel enne, kui uus tantsuhooaeg päriselt pihta hakkas, kogunesid üle kogu Eesti 250 rahvatantsu- ja võimlemisõpetajat Viimsisse suveseminarile. Üheskoos õpiti XIII noorte tantsupeo tantse ning lisaks vahetati teiste õpetajatega nippe ja teadmisi, et töö rühmadega veel edukamalt saaks kulgeda. Seminaril osales ka tantsuõpetaja Triinu Sikk, kes meile oma kogetut vahendab.

15.–17. augustini toimunud suveseminariga katsetati esmakordselt uut formaati. Kui iga-aastased rahvatantsujuhtide suvekursused on õpetajatele olnud traditsiooniliseks kohtumiskohaks, siis tantsupeo seminar toimus sellises vormis esimest korda. Aga juba kursust alustades ja tantsupeo kunstilise toimkonna tervitussõnu kuulates noogutasid õpetajad rahulolevalt, et selline kogunemine on väärt algatus. 

Seminari fookuses olid suvise tantsupeo „Sillad” tantsud, mida liigijuhid ja nende assistendid õpetasid, ent lisaks sai kolmepäevase kogunemise käigus osa ka „Õpetajalt õpetajale” koolitusest, kus jagati uue hooaja eel erinevaid nippe treeningtundide rikastamiseks. Muuhulgas sai näiteks soovitusi, kuidas õpetada mudilasi või teha algkoolilastele selgeks erinevad tantsuvõtted, kuidas suurendada tantsurühma meeskonnatunnet ja kuidas erinevaid tantsustiile kasutades arendada tantsija kehatunnetust.

Ise tantsuõpetajana koolitusseminaril osaledes tundus mulle, et sellises töises, ent mõnusas õhkkonnas liigijuhtidelt ja assistentidelt tantsude õppimine, kuid ka treeningtundideks ideede kogumine võttis eesootava tantsupeo-hooaja pinget veidi vähemaks. 

Kui varasemalt on tantsupidude seminarid toimunud nädalavahetustel ning iga õpetaja läinud kindlaks kellaajaks vaid omale vajalikke tantse õppima, siis praegune, nö laagriformaat, suurendas ühtsustunnet ja tõi teadvusesse ka teised tantsud, mida ise parasjagu ei õppinudki. Samuti on hindamatu väärtusega võimalus lõunalauas või erinevate tundide vahel teiste õpetajatega mõtteid vahetada, muresid ja rõõme kurta, sest muidu toimetab ju igaüks erinevates Eesti otstes omaette. 

Ei saa salata – teiste õpetajatega rääkides jäi kõlama see, et tantsupeo tantsud on keerulised ning pakuvad lastele ja noortele tantsutehnilist väljakutset. Konkreetse repertuaari taustal lisaks pea kohal juba harjumuseks saanud mure, kas üldse rühmatäie tantsijaid kokku saab. Samas tõid kaasahaaravalt noortepärased muusikapalad juba õpetajatel naeratuse näole, mis siis veel lastest rääkida. 

Kui pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman lõpetas suure suveseminari ja saatis õpetajad teele vastvalminud tantsupeo finaalilugu tutvustades, ununesid küllap paljudel muremõtted ja kodutee oli kantud positiivsusest, kergusest ja helgusest, millega pealavastaja õpetajad uuele hooajale vastu saatis.

Lisaks meeldivatele kohtumistele ja ühisolemisele on selline mitmepäevane seminar ja kunstilise toimkonnaga kõrvuti toimetamine oluline panus selles, et õpetajatel oleks oma üksikuid tantse õpetades silme ees ka terviklikum nägemus peost – nii repertuaarist ja sõnumist, kuid ka rühmade valikuprintsiibist. Sest iga teadmine selles suunas, mida ja miks, toob tantsupidu õpetajatele ja ühtlasi ka nende tantsijatele lähemale ja aitab ehk ettevaatavalt vältida pettumust ja solvumisi.

Ullo Toomi nimelise stipendiumi pälvis Sille Kapper-Tiisler

Kolmapäeval, 14. septembril möödus 120 aastat tantsutaat Ullo Toomi sünnist. Sel puhul anti Tallinna raekojas pidulikult üle rahvatantsijate kõrgeim tunnustus – Ullo Toomi nimeline rahvatantsustipendium, mille tänavu pälvis koreograaf-lavastaja, filosoofiadoktor, tantsuanalüütik ja -uurija Sille Kapper-Tiisler. 

Ullo Toomi stipendiumi halduskogu omistas kõrge tunnustuse Sille Kapper-Tiislerile erakordse ja silmapaistva tegevuse eest eesti rahvatantsu ja pärimustantsu väärtustamisel tantsupedagoogi, koolitaja, lavastaja, uurija ning publikatsioonide avaldajana.

Halduskogu liikme ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi direktori, Karel Johannes Vähi sõnul on tänavune laureaat Sille Kapper-Tiisler teinud Eesti tantsumaastikul märkimisväärset tööd. Tunnustatud tantsupedagoogina on ta alates 1997. aastast osalenud tantsupidude lavastusmeeskondades, olnud üks populaarsemaid Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi rahvatantsumentoreid ning koolitanud paljusid praegusi ja tulevasi tantsuõpetajaid Eesti Rahvakultuuri Keskuse, Folkloorinõukogu Koolituskeskuse, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia korraldatud kursustel. Sille toimetuste ja tegude nimekiri rahvatantsuvaldkonnas on viimastel aastatel olnud märkimisväärne – ei ole vist ühtegi töörühma ega komisjoni, mida Sille ei juhiks või kus ta lihtliikmena ei osaleks. Lisaks on ta abiks koolituste sisu mõtestamisel ja koostamisel nii Rahvakultuuri Keskuse kui ka ERRS koolituste kavandamisel.

Sille Kapper- Tiisler on erialalt koreograaf- lavastaja, filosoofiadoktor, tantsuanalüütik ja -uurija, avaldanud pärimus-ja rahvatantsuteemalisi teaduskirjutusi Eestis ja välismaal. Ta töötab Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis teadurina. Alates 1990. aastast on ta olnud Rahvakunstiseltsi Leigarid kunstilise juhi assistent ja 2014. aastast kunstiline juht.

Sille Kapper-Tiisler oli tantsupidude pealavastaja assistent 2017. aastal XII noorte tantsupeol „Mina jään“ja 2000. aastal Soome-Eesti tantsupeol, liigijuht 2004. aasta tantsupeol  ja liigijuhi assistent 1997., 2002., 2014. ja 2019. aasta tantsupidudel.

Ullo Toomi stipendium on rahvatantsijate seas suurim tunnustus, mida traditsiooniliselt antakse välja igal aastal 14. septembril, Ullo Toomi sünniaastapäeval. Sellel aastal möödub Ullo Toomi sünnist 120 aastat ning auhinnatseremooniaga algab Ullo Toomi aasta, mille jooksul toimub üle Eesti mitmeid erinevaid tantsutaadile pühendatud sündmusi. Aasta avamise puhul kogunes kolmapäeval kell 19.00 Tallinna Vabaduse väljakule sadu rahvatantsijaid, et tantsida ühiselt Toomi kogutud tantse. Tantse õpetas koos rahvatantsuansambli Leigarid muusikute ja tantsijatega Ullo Toomi preemia laureaat Sille Kapper-Tiisler. 

Ullo Toomi stipendiumit antakse välja alates 1987. aastast, et jäädvustada mälestust Ullo Toomist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi halduskogu tegutseb Eesti Rahvuskultuuri Fondi kinnitatud põhikirja alusel. Ullo Toomi stipendium on rahvatantsuliikumise kõrgeim tunnustus, mille laureaat pälvib Eesti rahvatantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest.

Stipendiumi varasemate laureaatide seas on näiteks legendaarsed tantsumaailma suurkujud Maie Orav, Mait Agu, Ilma Adamson, Helju Mikkel, Ülo Luht ja teised tuntud rahvatantsujuhid.

Stipendiumi annavad välja Eesti Rahvuskultuurifond ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga. Tänavu anti Ullo Toomi stipendium välja 35. korda.

September on toetusprogrammikuu

Septembris on laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatel kollektiividel võimalik taotleda tegevustoetust riiklikust toetusprogrammist. Kollektiividel, kes taotlesid toetust möödunud hooajal (2021/22), tuleb septembri lõpuks esitada eelmise hooaja toetuse kasutamise aruanne.

Toetuse andmise eesmärk on tagada laulu- ja tantsupidude traditsiooni kestmine ning arendada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide tegevust kvalifitseeritud juhendaja ja püsiva organisatsiooni toetamise kaudu. Uute taotluste vastuvõtt hooajaks 2022/23 toimub ajavahemikul 1.-30. september 2022. 

Nii taotluste esitamine kui ka aruandlus toimub Toetuste Menetlemise Infosüsteemis: https://toetused.kul.ee/et/login 

Palume taotluste ja aruannete esitamist mitte jätta viimasele minutile, et vältida paljude päringute kuhjumisest tekkivat asjatut stressi võimalike tõrgete lahendamisel. 

Toetusprogrammi kohta saate lugeda lisaks siit: https://sa.laulupidu.ee/toetusprogramm/

Korduma kippuvad küsimused: https://sa.laulupidu.ee/toetusprogramm/korduma-kippuvad-kusimused/

Abi ning täiendavat informatsiooni on võimalik küsida e-postiga: toetused@laulupidu.ee ning tööpäevadel ka telefonil 627 3120.

Algab noorte laulu- ja tantsupeo kõnevõistlus 

XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ kunstiline toimkond kutsub kõiki Eestimaa lapsi ja noori vanuses 7 kuni 27 eluaastat osalema kõnevõistlusel. Kaunis emakeeles kirja pandud kõned tuleks toimetada Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusse hiljemalt 31. oktoobriks.

Võistluse korraldajate sõnul kuuluvad kõned laulu- ja tantsupeo traditsiooni juurde esimesest laulupeost alates. Kõnedes on väljendatud isamaalisi tundeid, väärtusi ning mõtestanud ajahetkes toimuvat.

Kaasajast on ilmselt kuulsaim laulupeol esitatud kõne pärit aastast 1999, mil president Lennart Meri lausus meeldejäävad sõnad: „Nüüd on moes rääkida, et laulupeod ei ole enam moes. Aitäh teile kõigile, et te oma siinolekuga selle lolli jutu olete juba ümber lükanud! Tuhat korda südamest aitäh! Laulupidu ei ole kunagi moes olnud, sest laulupidu ei ole moeasi. Laulupidu on südameasi. Nagu eesti keel ja meel, nagu armastus. Moed tulevad ja lähevad, aga rahvas jääb ja riik jääb. Laulud on olnud meie relvad, laulupeod meie võidud.“

Noorte kõnekirjutamise võistluse idee sündis peo korraldustoimkonna soovist  teada saada, kuidas väljendaksid oma mõtteid, tundeid ja vaateid peo tähtsaimad osalised – lapsed ja noored. Mida tähendab neile Hando Runneli  sõnastatud,  XIII noorte laulu- ja tantsupeo väärtussõnumit kandev juhtmõte „Püha on maa“ ning millise kõne peaksid nemad, seistes terve Eestimaa ees? 

Emakeeleõpetajatest ja teistest asjatundjatest koosnev žürii hindab kõnesid neljas vanuseastmes: 1.-4. klass, 5.-9. klass, 10.-12. klass ning noored vanuses 20-27.

Žürii poolt välja valitud kõned leiavad kas osaliselt või tervikuna kasutust XIII noorte laulu- või tantsupeo lavastustes  ning avaldatakse  laulu- ja tantsupeo „Teatajas“. Kõigile  ära märgitud tööde autoritele on auhinnad.

Võistluse korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Võistluse täpsemad tingimused leiab SIIT. Sealsamas saab igaüks oma võistlustöö üles laadida. Konkurss lõpeb 31. oktoobril. 

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023.

Kooriühing läheb laulupeo hooajale vastu lootusrikkalt

Alanud hooajal ootavad koorimaastikku ees nii laulupeo eelproovid, koorijuhtide rahvusvahelised õppereisid, Mart Saare 140. sünniaastapäeva tähistamine kui I Eesti noortekooride festival Tallinnas. Sügisel saab ka hinnata, millise jälje on jätnud kooridele koroonaviirus ning gümnaasiumireform.  

Sügishooaega suhtub Kooriühing optimistlikult. Laulupidu pakub Eesti Kooriühingu tegevjuhi Kaie Tanneri sõnul kooridele võimalust õppida ka selliseid laule, mis muidu nende igapäevasesse repertuaari ei kuuluks. „Ootame huviga ja lootusrikkalt, et kõik saavad repertuaari ilusti selgeks ja tulevad laulupeole,“ sõnas Tanner. Ta loodab, et potentsiaalne viiruse levik ei takista ka laulupeo eelproovide toimumist, mis on vajalikud suvise kontserdi õnnestumiseks. 

Mida põnevat on plaanis veel lisaks laulupeole?

Üks käesoleva hooaja märksõnadest on Mart Saar 140, mille tähistamiseks toimuvad koorimuusika kontserdid nii Hüpassaares 24. septembril kui Tallinnas 6. novembril. Pikisilmi oodatakse Muusikalinn Tallinn raames esmakordselt toimuvat I Eesti noortekooride festivali, mille sihtgrupiks on seekord valitud neidudekoorid. Et registreerunud on üle 800 gümnaasiumineiu, on huvi ürituse vastu suur. Tanner loodab, et festival kujuneb iga-aastaseks traditsiooniks, et süstida noortesse motivatsiooni ning pakkuda kohta koosolemiseks. Esmakordselt korraldab Kooriühing koorijuhtidele ka kaks rahvusvahelist õppereisi: üks Maailma Koorimuusika Sümpoosionile Istanbuli ning teine laste- ja noortekooride festivalile EUROPA CANTAT Genti. 

Kuidas läks koorijuhtide-muusikaõpetajate suveseminar?

Koorijuhtide koolitusega oli seotud ka tänavu augustis toimunud iga-aastane koorijuhtide-muusikaõpetajate suveseminar, kus osales 110 õpetajat-dirigenti. „Mul on tohutult hea meel näha, et muusikaõpetajate jaoks on see koolitus oluline ja nad tulevad sinna igal aastal,“ sõnas Tanner. Viimastel aastatel on lisaks loengutele, seminaridele ja õpitubadele kasvatatud individuaaltundide hulka ja kontserdiosa. Nii said õpetajad-dirigendid kuulata Eesti aasta koori 2021 Head Ööd, Vend, Rein Rannapi loomingu kontserti „Ilus maa“, Itaalia kollektiivi Beati Mandolini ning NUKU koori etendust „Kalevipoeg“.

Sügis kui tõehetk Eesti koorimaastiku jaoks

Lisaks erilistele sündmustele on sügis mõneti ka tõehetk Eesti koorimaastiku jaoks. Tanneri sõnul on tulnud kooridel viimastel aastatel silmitsi seista mitmete väljakutsetega: koroonaviirusega seotud sõnumid koorilaulu ohtlikkusest panid lahkuma nii mõnegi laulja ning gümnaasiumireform on takistanud õpilaste sujuvat liikumist ühest kooriastmest teise. Tanner loodab, et ehk suudab laulupidu meelitada lauljad tagasi koorimuusika juurde. 

Kuid mis sõnumi võiksid kaasa võtta laulupeoks valmistuvad koorid?

“Laulge! Käige proovides!” sõnas Kaie Tanner ning lisas, et laulupeo olulisuse kõrval ei tohiks koorid ära unustada oma koorielu võimalikult huvitavaks ja mitmekülgseks elamist. „Kohtume laulukaare all!“

Kooriühingu tegemistel saad silma peal hoida ka edaspidi meie uudiskirjas. Esimesed uudised leiad juba sellest numbrist!

ERRS-i tegevjuht Karel Johannes Vähi: “Keeruline on öelda, millised on viimaste aastate mõjud rahvatantsuharrastusele” 

Seoses algava laulu- ja tantsupeo hooajaga uurisime Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tegevjuhilt Karel Johannes Vähilt, kuidas rahvatantsurühmad elavad, mis on suuremad murekohad ning mida põnevat ootab meid ees. 

Kui alustuseks küsida, kuidas rahvatantsul täna läheb, on vastus ERRS-i tegevjuhi Karel Johannes Vähi sõnul varieeruv. On neid piirkondi, kus rahvatants on väga nukras seisus, kuna puudu on nii tantsijaid kui ka juhendajaid. Samas on rühmasid, kus pole ammu nii hästi läinud kui praegu. Kollektiivide arvu mõttes on tantsurühmi ja laulukoore peaaegu ühepalju. Seetõttu saaks öelda, et rahvatants pole Eestis kunagi nii heas seisus olnud kui praegu. Tõsi küll, koorides on liikmeid rohkem. 

Vähi sõnul ollakse ootusärevad ja mõnevõrra murelikud, missuguses seisus on praegu laste- ja noortekollektiivid. Kas juhendajad saavad rühmad kokku, kuidas on muutunud rühmade tase ja samas ka, milline on õpetajate valmisolek ja tahe praeguses ühiskonnas oma tööd teha – oleme ju mitu aastat kriisist kriisi käinud. 

Suuremad murekohad ja väljakutsed on sarnased varasemate aastatega. Näiteks, kust leida häid juhendajaid, kuidas maksta neile väärilist tasu, kuidas saada kokku rühmad ning kust ja missuguseid väljundeid endale esinemiseks leida. Vähi sõnul tuleb kõnelda ka rühma liikmemaksudest, mis sõltub kollektiivi asukohast. Suuremates linnades tegutsevad kollektiivid peavad kuus välja käima sadu eurosid treeningsaali kasutamise eest ning lisaks veel juhendaja töötasu. Linnadest väljas tegutsevad kollektiivid tihtipeale sellistele asjadele mõtlema ei pea, kuna kohalik omavalitsus pakub treeningsaali ja maksab juhendajale töötasu. 

Samas avaldab ta heameelt selle üle, et riik annab oma panuse laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate juhendajate tasustamisel. Augustis esitasid taotluse tantsuspetsialisti kutse omandamiseks rahvatantsu alal 22 juhendajat, kes potentsiaalselt võiksid palgatoetuse meetmele kvalifitseeruda. 

Viimaste aastate mõju 

Vähi sõnul on keeruline öelda, millised on eelnevate aastate mõjud rahvatantsuharrastusele. “Eks esimese pildi annavad talvel algavad noorte tantsupeo eelproovid,” sõnab ta. Kui koroonaviiruse epideemia tõttu jäi kollektiivides liikmeid vähemaks, siis nüüd võib juba tasapisi näha, et inimesed hakkavad treeningsaalidesse tagasi tulema. 

Peale koroonaviiruse epideemia on suurt rolli mänginud ka linnastumine. Kui suuremates linnades on mitmeid erinevaid kollektiive, kellega liituda, siis maapiirkonnas ei pruugi see nii lihtne olla. “Seetõttu olengi eriti uhke nende juhendajate üle, kes on meie nii-öelda maa sool ja hoiavad rahvatantsuliikumist endiselt elujõulisena,” räägib Vähi. Ka tema on üks neist, kes sõidab kord nädalas Tallinnast Lõuna-Eestisse, et hoida sealseid traditsioone.

Uus tantsuhooaeg 

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts töötab hetkel enim selle nimel, et rahvatantsu- ja rahvamuusika liikumine õitseks ja areneks ka viie või kümne aasta pärast. Lisaks ollakse oma tegemistega toeks Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele. 

Algav hooaeg saab ERRS-i jaoks suuresti mööduma tantsutaadi ja tänapäevase tantsupeo formaadi algataja Ullo Toomi 120. sünniaastapäeva tähistamise tähe all. Sellest tulenevalt korraldatakse mitmeid põnevaid üritusi üle kogu Eesti, et väärtustada Ullo Toomi mälestust. 

Toomi aasta avalöök sai alguse 14. septembril, kui Sille Kapper-Tiisler pälvis Ullo Toomi nimeline stipendiumi. Lisaks toimus suur ühistantsimine Tallinnas, Vabaduse väljakul. Oktoobris alustab ERRS esmakordselt juhendajate koolitussarjaga, et pakkuda tööks vajalikke lisateadmisi. Novembriks oodatakse kõigilt koreograafidelt loomingut uute tantsude konkursile eesmärgiga rikastada rahvatantsurühmade repertuaari ja aprilli lõpus on täiskasvanute rühmad oodatud Ullo Toomi tantsude võistutantsimisele. 

Aastale pannakse väärikas punkt 1. juulil, kui tantsupeo kontserdil tantsitakse Toomi seatud tantsu „Oige ja vasemba“. Täpsemat infot Ullo Toomi ja aasta jooksul toimuvate sündmuste kohta leiab ERRS-i teemalehelt: www.errs.ee/ullo-toomi-120. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi uudiseid vahendame edaspidigi meie uudiskirjades.

Kooriühingu uudisnupud

Kutsume koore ja puhkpilliorkestreid esinema Raekoja platsi jõuluturu
programmi!

Jõuluturg avatakse 25. novembril ning esinejaid oodatakse sinna nädalavahetusteks (reedeti kell 17, 18 ja 19; laupäeviti ja pühapäeviti kell 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18 ja 19) kuni 8. jaanuarini, esinemised algavad igal nimetatud täistunnil. Igalt kollektiivilt palutakse 30-40 min kava, aga soovi korral saab ka mõne teise kooriga koopereeruda (näiteks tuleb esinema kaks koolikoori, kellel kummalgi on 15 min kava välja panna).


Soovijatel palume anda endast märku hiljemalt 26. septembriks.
Täpsem info ja registreerumine

Koorikontsert Mart Saar 140 ja Johannes Jürisson 100 

laupäeval, 24. septembril kell 14 Hüpassaare laululaval

  • MUBA neidudekoor
  • Noorte segakoor Vox Populi
  • Tallinna Kammerkoor
  • Tartu Noortekoor
  • Tartu Ülikooli Kammerkoor
  • Mart Saarest kõneleb Riina Roose

13.00 Saare majamuuseumis MUBA klaveriõpilaste kontsert

Sissepääs tasuta

Võta kaasa oma piknikukorv!

Täpsem info

Helisev kõrberännak XIII noorte laulu- ja tantsupeo poole

Raugematuna näiva koroonaaja virvarris on koori- ja tantsukollektiivid juba aegsasti teinud tutvust eesootava laulu- ja tantsupeo repertuaaridega. Tavalisest pikem paus on kollektiividele jätnud võimaluse harjutada laule-tantse veelgi põhjalikumalt, sest vajalikud õppematerjalid jõudsid osalejateni juba eelmise kooliaasta kevadel.

Ajakirja ”Muusika” juulikuises numbris jagasid oma mõtteid esmakohtumisest repertuaariga ning samuti oma igapäevatööst kollektiividega dirigent Ilona Muhel (töötab Püha Johannese koolis ja lastekooriga Ellerhein), Põhja-Pärnumaa ja Tori valla rahvatantsuõpetaja Tiina Saar ning Tartus folklooriklubis Maatasa töötav rahvamuusikakollektiivi juhendaja Helin Pihlap.

Artiklis toob dirigent Ilona Muhel esile, et laulikute varasem saabumine on koolikooridele suureks abiks, sest repertuaari edukas omandamine on alati suur väljakutse. Rahvatantsuõpetaja Tiina Saar nendib samuti, et tuleva tantsupeo repertuaar pole küll kergete killast, kuid aitab alati see, kui lastele tantsu olemust selgitatada. Samas rahvamuusikakollektiivi juhataja Helin Pihlapi sõnul läheb repertuaariga põhitöö lahti nüüd sügisel, sest siis on ka valmis rahvamuusikapeoks loodud seaded.

Kuidas suhtestuvad lapsed XIII noortepeo väärtussõnumiga “Püha on maa”, milliseid mõtteid ja seoseid tekitab noortes tantsijates etenduse pealkiri “Sillad” ning millised on suurimad väljakutsed rahvamuusikutele peoks valmistumisel, saate lugeda artiklist pealkirjaga “Helisev kõrberännak XIII noorte laulu- ja tantsupeo poole”.

Artikli leiate siit: https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/helisev-kõrberännak-xiii-noorte-laulu-ja-tantsupeo-poole

Rahvapillimängijate pöördumine

Head rahvamuusika hooaja algust soovivad üldjuht Juhan Uppin ja rahvamuusikapeo toimetaja Andi Einaste.

Rahvamuusikapeo hooaeg on viimaks alanud. Eesolevad üheksa kuud peoni saavad olema kindlasti põnevad ja parasjagu pingsad. Soovides kõigile head kooliaasta algust, loodan, et ka rahvamuusikapeo repertuaar on pillitundides juba laual, sest käes on üks peo olulisimaid hetki – mängijad õpivad lugusid, mille taustaks sai teile ettevalmistatud suurepärane lugemik “Rahvamuusikapeo lood”. Samuti loodan, et iga mängija saab midagi uut oma püsirepertuaari tänu uutele seadetele või originaallugudele.

Sel poolaastal langeb õpetajatele eriliselt suur koorem ja vastutus. Mentorkoolitusena soovitame kõigile ansambli juhendamise kursust Viljandis 24.–28. oktoobril, kust saab igapäevatöös kasulikke nippe ka rahvamuusikapeoks ettevalmistumiseks.

Kõigi mängijatega kohtume juba esimeses eelproovis jaanuari lõpus ning aprilli alguses mängime õpitu üksteisele ka ette. Nagu kevadisel repertuaariseminaril rääkisime, siis on lõpuks kõige olulisem see, et iga mängija oskaks lugu päriselt mängida, küll siis meie liigijuhid nendega edasi toimetavad. 


Töökat sügishooaega soovides
Juhan Uppin


Rahvamuusika toimkond eesotsas üldjuht Juhan Uppiniga alustas hooaega koosolekuga, kus lepiti kokku, et rahvamuusika eelproovid toimuvad kahes voorus. I eelproov toimub 2023. aasta jaanuari lõpus ja II eelproov aprilli alguses nädalavahetustel. Kuupäevad täpsustuvad ja jõuavad teieni peagi.

Eelproovid toimuvad kahes piirkonnas – põhja- ja lõunaregioonis, eeldatavalt Tallinnas ja Tartus või nende lähiümbruses. Oluline teadaanne on ka see, et keeruka logistika tõttu peab tantsiv rahvamuusik tegema peo nädalaks valiku, kummal peol ta osaleb. Ettevalmistusprotsessis on võimalik osaleda aga kõikjal.
Iga hooaja algus toob kaasa muutusi kollektiivi liikmete hulgas. Peo parimaks planeerimiseks oleks hiljemalt 15. oktoobriks 2022 vajalik üle vaadata ja korrastada noortepeo pere nimekirjad. Rahvamuusikapeo toimetaja Andi Einaste palub laulu- ja tantsupeo elektroonilises registris üle vaadata:

  • Oma kollektiivi nimekiri. Lisada uute liikmete andmed ja eemaldada need, kes enam teie kollektiivis ei mängi;
  • Märkida iga mängija juurde instrumendi valik;
  • Märkida ära kõik kollektiivi liikmete liikmepõhised valikud. Näiteks kui olete valinud põhiliigiks kandled, aga osad (või kõik) osalevad ka koondorkestris. Iga kollektiiv näeb registris neid valikuid, mida tema liigil on võimalik valida. Liikmepõhised valikud on eriti oluline uuendus just rahvamuusikapeo vaatest.

Head harjutamislusti kõigile!
Rahvamuusikapeo toimetaja Andi Einaste