Head laulu- ja tantsupeo aastat!

Alanud on kauaoodatud laulu- ja tantsupeo aasta. Eelmine laulu- ja tantsupidu toimus 2019. aastal. Siis tähistati 150 aasta möödumist esimesest laulupeost ning tantsupeol tantsiti kahekümnendat korda. Pandeemiast tingituna on paus laulu- ja tantsupidude vahel tavapärasest pikemaks veninud. 

Seda erilisem ja oodatum saab olema tulevane XIII noortepidu, mida kunstilised toimkonnad on juba alates 2020. aastast järjepidevalt ette valmistanud. Pidu juhtmõttega „Püha on maa” pakub kindlasti nii kõigile lauljatele, tantsijatele ja muusikutele kui ka kõigile pealtvaatajatele suurt rõõmu taaskohtumise üle. 

Milline täpselt see laulu- ja tantsupidu olema ei tea täna keegi, sest repertuaar, mida kollektiivid oma proovsaalides tublisti harjutamas on, saab oma tõelise jõu ja väe alles siis, kui seda tuhanded lauljad ja tantsijad üheskoos esitavad. Möödunud nädalal alanud maakondlikes eelproovides lihvitakse XIII noortepidu tükk-tükihaaval kokku ning küllap on kohtumine peo üldjuhtidega paljudele just selleks sillaks, mis neid talvest kevadesse ja sealt edasi suvisele suurpeole aitavad. Olles ka ise 2017. aasta noortepeo eel maakondlikes eelproovides osalenud, võin kinnitada, et see elevus ja energia, mis nendes suurtes proovisaalides valitseb, annab juba selgelt aimu sellest üksmeelest ja vaimustusest, mis suurpeol ees on ootamas.

Sellest nädalast on müügil ka XIII noorte laulu- ja tantsupeo piletid. Soovitan kõigil huvilistel piletiostuga pigem kiirustada, kui seda viimasele minutile jätta. Täna on veel pileteid nii Kalevi staadioni alumistesse kui ülemistesse sektoritesse ning lauluväljaku nummerdatud istekohtadega pingisektoritesse. Iga päevaga aga nende hulk kahaneb ning elu on näidanud, et tantsupeo piletid lõppevad enamasti tükk aega enne tantsupidu otsa. Lisainfo ja piletid leiate meie kodulehelt.

Alanud aasta tähendab ka Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse perele koos kõikide toimkondadega tihedaid ettevalmistusi piduliste ja külaliste vastuvõtuks. Peonädalaks seame valmis peopaigad. Lisaks laulu- ja tantsuväljakutele ka koolimajad osalejatele ööbimiseks ja samuti tantsijate harjutusväljakud. Väliköögid valmistuvad rohkem kui 160 000 supiportsu ja magustoidu välja jagamiseks ning seda üle aastakümnete jälle korduvkasutatavatelt nõudelt.  Pisidetailideni mõeldakse läbi esmaabi, liikluse ja parkimise korraldamine jpm. Lisaks laulupeo suurkontserdile, tantsupeo kolmele etendusele ja rahvamuusikute kontserdile Vabaduse väljakul, on oodatud suursündmus ka peoliste traditsiooniline pidulik rongkäik, millega peotuli lauluväljakule tuuakse.

Usun, et ma ei liialda, kui ütlen et ootusärevus hakkab hinge pugema meile kõigile – nii lauljatele ja tantsijatele, nende emadele-isadele ja juhendajatele kui ka kõikidele üldjuhtidele, korraldajatele ning neile osalejatele, kes peost pealtvaatajana osa tulevad saama. Soovin kõigile rõõmsat laulu- ja tantsupeoaastat! Kohtume XIII noorte laulu- ja tantsupeol „Püha on maa” sel põhjamaisel südasuvel 30. juunist kuni 2. juulini.

Margus Toomla Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja

Head kaasteelised XIII noorte laulupeo teekonnal

Kätte on jõudnud 2023. aasta. Kui kunagi 2020. aasta algul oma ideekavandit “Püha on maa” kirjutasin, mäletan, et isegi 2022. aasta tundus päris kaugel olevat ja mind pani pisut kõhklema, kas sooviksin end siduda nii pika protsessiga. Ei osanud siis mina ega ilmselt ka teie ette näha, mis hakkab maailmas neil aastatel toimuma. Seda tulevast pidu on ettevalmistatud seega varsti juba 3 aastat, aga nüüd oleme jõudnud mõneti otsustavale lõpusirgele. Üha enam hakkavad nüüd laulud ja pillilood kõlama nii-öelda laulupeo mõõtkavas, kuna eks ole saale täitvad eelproovidki justkui väikesed laulupeod, kus saab nautida suure koori kõla ja koosolemise rõõmu. 

Olen seda küll ka varem selle protsessi jooksul avalikult öelnud, aga ütlen korra veel: mida vanemaks ma saan, seda enam pean ma sügavalt lugu taolisest nähtusest nagu koori- või orkestriproov. Leian, et selles pealtnäha lihtsas ja loomulikus nähtuses on peidus midagi väga eredat ja ilusat. Üks sisemiselt laetud ja vaimselt rikas proov ei vaja palju kära-müra enda ümber, vaid on sügavalt huvitav ikka ja jälle (ei ole vahet, kas 15. või 21. sajandil). Soovin, et teil kõigil oleks meie järelejäänud teekonnal palju rõõmu ja eredaid hetki proovides; nii teie enda koori või orkestri kui ka suurtes eelproovides.

Ja lõpetuseks. Looduses hakkab nüüd päev-päevalt valgust juurde tulema kuni kõige valgema, suvise ajani välja, mil toimub ju ka meie kauaoodatud laulu- ja tantsupidu.  Nii et isegi kui on olnud raskusi, pimedust sel teel, loodan, et liigume kõik üheskoos päev-päevalt valgust ja rõõmu täis suvise peo poole!

Jõudu-jaksu kõigile ja kohtumiseni proovides,

Pärt Uusberg

​​XIII noorte laulupeo poistekooride liigijuht Kuldar Schüts

Poistekooride liigijuht Kuldar Schüts on laulupidudest läbi imbunud, nii kaua kui ennast mäletab. Poistekooris kasvanud dirigent teab hästi, et peo pühaduse sekka vajavad poisid ka krutskeid.

LIIGI KUNSTILINE TOIMKOND:

  • Kuldar Schüts (liigijuht)
  • Hirvo Surva
  • Indrek Vijard
  • Janne Fridolin
  • Mariliis Kreintaal

KAVA:

  • Loome elu ilusa, Rasmus Puur / Veiko Tubin
  • Üle Maarjamaa, Triin Norman
  • Kodukeel, Hans Georg Nägeli, seade Veljo Tormis / Ado Reinvald
  • Kõik on alles ees, Kadri Voorand / Jaanus Vaiksoo
  • Las jääda ükski mets, Andres Valkonen, seade Tõnis Kõrvits / Leelo Tungal

Saame tuttavaks, Kuldar Schüts! Palun rääkige, kuidas olete jõudnud muusikani ning mis teid töös täna inspireerib? 

Muusikani jõudsin tänu oma vanematele – minu isa on viiuliõpetaja ja ema muusikaõpetaja Türil. Käisin emaga kooriproovides kaasas ja sealt sai see pisik külge. Koorilauljad käisid meil kodus külas, olid peod ja ühislaulmised ja seda on olnud nii kaua, kui ma mäletan. Edasised sammud muusikaga tegin poistekooris ja samal ajal õppisin Türi muusikakoolis klarnetit. Türi poistekoorist läksin Järvamaa poistekoori, sealt edasi juba üleriigilisse kollektiivi – Eesti Meestelaulu Seltsi poistekoori Kalev. Peale häälemurret hakkasin käima Tallinnas Revalia meeskooris Hirvo Surva juures. Kui gümnaasium läbi sai, siis ma olin juba koorimuusikast nii läbi imbunud, et mul tegelikult ei olnud küsimustki, millega tegeleda. Astusin otse gümnaasiumist Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse, koorijuhtimise erialale Ants Üleoja juurde, kes on mind väga palju mõjutanud.

Mis mind täna selle töö juures võlub on ikkagi need inimesed, kellega ma koostööd teen igapäevaselt. Mul on kolm koori – Eesti Meestelaulu Seltsi poistekoor Kalev, kus ma ise kasvasin, Inseneride meeskoor ja Kalamaja segakoor. Nad on kõik väga erinevad kollektiivid erineva võimekusega. Need lauljad on minu oma inimesed, selline väike pere.

Millise mälestuse või kogemuse varasematest laulu- ja tantsupidudest võtate liigijuhina kaasa XIII noorte laulu- ja tantsupeole Püha on maa”?

Ma olin siis üsna väike ja mäletan rongisõitu Türilt Tallinnasse ja tagasi ja ööbimist kusagil Lasnamäe kooli põrandal. Mu mälestustes ei ole seda esimest korda, sest laulupidu oligi lihtsalt loomulik osa minu elust algusest peale.

Kuidas suhestub XIII noorte laulupeo poistekooride repertuaar peo üldise juhtmõttega Püha on maa”?

Osa repertuaarist haakub otseselt Pärt Uusbergi visiooniga, et väärtused, mis nendest laulutekstidest läbi kumavad kajastuks meie ettekantavas muusikas. Pealkirjaga „Püha on maa“ suhestuvad väga hästi „Üle Maarjamaa“ ja „Las jääda ükski mets“, mis on nagu naelapea pihta. Me jälgime, et see väärtuste kogum puudutaks erinevaid olulisi asju meie kõigi jaoks. „Loome elu ilusa“ juures tekivad märksõnad nagu loomine ja vanemate tarkus. „Üle Maarjamaa“ räägib loodusest, meie kodus kasvamisest. „Kodukeel“ räägib kodust ja meie oma keele väärtustamisest. „Las jääda ükski mets“ teemaks on meie looduse hoidmine ja keskkonna säilitamine, mis ei tule iseenesest. Kadri Voorandi teos „Kõik on alles ees“ sai aga tellitud sellise eesmärgiga, et kuna laulupidu on väga sügava sisuga, siis poistele on vaja ühte krutskit sinna vahele. Ta on eraldiseisev laul ülejäänud kontseptsioonist. Seal on lihtsat lapsemeelsust ja hoogsust ja mängu. 

Kuidas repertuaar osalejat arendab ja milliseid väljakutseid see teie hinnangul osalejatele esitab?

Näiteks „Kodukeel“ on väga arendav teos. Esiteks on ta a cappella, ta mõjub küll salmi lauluna, aga kuna ta on väga laia ulatusega, siis tegelikult on ta üsna väljakutsuv just poistekooridele. Ta on põhimõtteliselt nagu hümn – lai, hästi rahulik ja poistekooril võib-olla ei ole vokaalselt võimekust seda lugu iseseisvalt ette kanda. Laulupeol suure kooriga on see aga teostatav. Teine on minu enda dirigeeritav laul „Kõik on alles ees“ – seal on väga keerulised rütmid, väga kiire tempo. Seal on keerulisi kohti, mis kindlasti arendavad ja panevad kaasa mõtlema, aga ma usun, et kuna see on selline hoogsa minekuga laul, siis neil pole probleemi seda õppida.

Kuidas kollektiivid teie hinnangul koroonapandeemia üle elasid? Kas sel aastal 60. juubelit tähistanud noortepeo traditsioon on piisavalt tugev, et 40 aasta pärast oma 100. juubelit tähistada?

Me ilmselt alles hakkame kogema seda, mis pilt maastikul tegelikult on. Kindlasti on see aeg jätnud arenguprotsessis augu sisse. Ma võin näiteks tuua enda poistekoori – kuna meil on üleriigiline kollektiiv, me tuleme kord kuus kokku, siis terve aasta vahele jäämine tähendas, et need poisid, kes istusid aldirühmas ja olid häälemurdele lähedal, murdsid selle ajaga taha ritta. Saime kokku ja selgus, et meil pole ühtegi alti. Me alustasime uue hooga praktiliselt nullist peale.

Ma tean, et koore on vähemaks jäänud, et koosseisud on väiksemad. Kunstiline toimkond on selles mõttes avatud, et kui mõnes väikses maakohas võib-olla seitse-kaheksa lauljat, siis me lihtsalt vaatame koori suuruse reeglitest natuke mööda, sest iga laulev poiss on nii olulise tähtsusega. Kui vähegi on pädev inimene seal ees, kes suudab laulma panna kasvõi seitse poissi, siis on neile kõik uksed lahti.

Ma olen üdini optimistlik inimene, aga viimastel aastatel on küll see mure kasvanud, et inimestel on nii palju muid tegevusi ja eneseväljenduse võimalusi, et koorimuusika huvi selle all kannatab. Ma julgen öelda, et laulupidu ei kao kuskile, aga mis puudutab meeslauljaid, siis selles ma nii kindel ei ole. Sellest, kuidas me täna suudame neid poisse motiveerida ja laulmise juures hoida, sõltub, kas 20 aasta pärast on meeslauljaid.

Kodukeel” – eriline laul poistekooride repertuaaris

Noorte laulupeol esitavad poistekoorid laulu Kodukeel”, mille algselt lõi 19. sajandil Hans Georg Nägeli, seade tegi aga Veljo Tormis 1988. aastal. Sukeldusime ajaloo materjalidesse, et saada rohkem teada Nägeli kohta ning uurisime poistekooride liigijuht Kuldar Schütsilt, kuidas see laul poistekooride repertuaari tuli ning mis selle eriliseks teeb.

Vaade ajalukku – Nägeli kui koorilaulmise edendaja

Šveitsi helilooja Hans Georg Nägeli oli 19. sajandil üks rahvavalgustuse liikumise algatajaid. Nägeli soovis, et inimesed laulaksid ja kogeksid muusikat ka väljaspool kirikut või kõrtsi. Tema missiooniks oli inimesi läbi muusika ja koorilaulmise harida.

Rahva huvi muusika vastu kasvas ja kooriliikumine jõudis Šveitsist Saksamaale. Kuna Eestis domineeris tol ajal saksa kultuur, hakkasid ka siin tänu baltisakslastele tekkima kooriseltsid ja vaikselt populaarsust koguma laulupeod. Need peod olid aga veel kaugel sellest, mida me tänapäeval peame laulupeoks, sest osa võtsid vaid baltisaksa aadlikud ja vaimulikud ning eestikeelseid laule kavas polnud.

Tänu eestlaste visale hingele ja soovile laulda omi laule, toimus 1869. aastal Tartus esimene üle-Eestiline laulupidu, kus kogu repertuaar kõlas emakeeles ning kavas oli ka kaks laulu Eesti autoritelt – Aleksander Kunileidi poolt Lydia Koidula sõnadele kirjutatud Mu isamaa on minu arm” ning Sind surmani”. Võiks öelda, et laulupidude traditsioon on alguse saanud just tänu Hans Georg Nägeli aastatepikkusele tööle.

Kuldar Schüts, kuidas Kodukeel” poistekooride repertuaari tuli?

Tegu on tegelikult üsna levinud lauluga kooride repertuaaris, eelkõige just meeskooride seas. Kui hakkasime repertuaari laule valima, pakkusin Kodukeele” välja just tekstisisu tõttu. Nimelt räägib laul emakeele väärtustamisest. Kõik salmid jutustavad läbivalt lugu ühe ema ja lapse eluteest ning sellest, kuidas vanem enda lapsele emakeelt õpetab ja oma tarkusi edasi annab. Mulle tundub, et kui sellise sisuga lugu esitavad just poisid, on see väga võimas. 

Mis teeb selle loo eriliseks?

Lisaks keelt väärtustavale sõnumile annab Kodukeele” erilisust ja kaalu juurde Veljo Tormise käekiri. Kuigi tegu ei ole Tormise lauluga, on ta teinud sellele suurepärase seade ja paljud peavad seda justkui tema omaks. Ka Ado Reinvaldi tekst teeb sellest väga eestipärase loo.

Tegu on poistekooride repertuaaris ainsa A-cappella ehk ilma saateta teosega, mistõttu rikastub repertuaar tervikuna. Samuti on Kodukeel” omapärane, sest sellele on olemas neljahäälne seade ehk seda saab laulda meeskooriga koos, aga lisaks on olemas kahehäälne variant, mis tähendab, et teost saab esitada hästi ainult ka poistekooriga.

Agne pöördumine eelproovide alguse puhul

Südames pakitseb rõõm ja magus ärevus üheaegselt. Oleme jõudnud  laulu- ja tantsupeo aastasse.  Tantsupeo lähedale jõudmisele annab kinnitust aeg praeguses hetkes – jaanuari teine pool toob  esimesed eelproovid, ehk  kohtumise kõikide nendega, kes juhendajate heade õpetuste järgi on läbi tantsupeo repertuaari teel peole.
See teekond tänasesse on olnud loominguline, hoogne, väljakutseid pakkuv ja otsuseid ootav. Meile kõigile. Tavapärasest kahe aastasest perioodist on saanud kolme aasta pikkune ettevalmistus. Selles on loomist ja ootusärevust – nii nagu seda alati on olnud.  Pandeemiale justkui ära antud aastast, oleme võtnud aja, et kõike, mis tantsupeo tegemise juurde käib, veel suurema hoolega toimetada ja mõtestada. Aga see aasta on ka meilt midagi võtnud. Selle tagasisaamiseks vajame kogu oma jõudu ja inspiratsiooni, et meie kallist vara – meie oma tantsu – hoida ja edasi anda, ei kustuks. 

Vaadates seda tööd, mida juhendajad täna laste ja noorte tantsupeoks ettevalmistamisel teevad, kasvab minus äratundmine, kui olulisel kohal olete teie – tantsuõpetajad ning rühmajuhendajad – ise.  Teie töö on maailmavaate kujundamine. Te annate oma töö ja toimetamistega edasi olulisi väärtusi. Ma soovin, et teil jätkuks ikka jaksu, tahet ja energiat igas päevas, sest sädet saab edasi anda vaid tugevast leegist. 

Jaanuari teisel nädalavahetus olin oma rühmadega treeninglaagris tantsupeo tantse harjutamast. Võttes aega lisaks tantsusammudele ka noorte ja lastega rääkida peost, sellest tundest mida pidu annab ja kannab, traditsioonist ja nende hoidmisest , mõistsin taas , kui suure lisaväärtuse annab meile aeg, mille võtame teineteise mõtete kuulamiseks ja mõistmiseks. Mõistsin, kui olulise tunde annab see kaasa nii väikesele, kui ka suurele, et oleks jaksu ja püsivust õppida selgeks tantsusammud ning olla üks osa suurest mustrist tantsuväljakul. 

Seekord kohtume tantsupeo loos  läbi laste ja noorte enda silmade ning tunnete. Need avastavad ja kujundavad, loovad ja ehitavad sildu läbi enese  kõigesse ja kõigeni, mis on meie ümber. 

Olen siiralt tänulik teie kõigi pühendumuse eest ja tunnen rõõmu, et oleme koos teel XIII noorte tantsupeole „SILLAD“. Olen õnnelik, et iga tantsumustrisse astutud samm hakkab looma  meie oma kallist tantsupidu .

 Ikka koos peole lähemale sammudes!


Agne Kurrikoff-Herman
XIII noorte tantsupidu „Sillad“
pealavastaja

XIII noorte tantsupeo 5.–6. klasside segarühmade liigijuht Ingrid Jasmin

„Raskused ongi tulnud selleks, et kasvatada ja muuta meid tugevamateks eestlasteks, kes väärtustavad kodumaad ja kultuuri,” mõtiskleb 5.–6. klasside segarühmade liigijuht Ingrid Jasmin laulu- ja tantsupidude traditsiooni tugevusest. Uurisime Jasminilt lähemalt, kuidas tema kui liigijuht tantsuni üldse jõudis, missuguseid katsumusi repertuaar tantsijatele esitab ning milliseid jälgi on pandeemia-aastad laulu- ja tantsupidude traditsioonile jätnud.

LIIGI KUNSTILINE TOIMKOND:

  • Ingrid Jasmin (liigijuht)
  • Karel Vähi (assistent)

KAVA:

  • Liigitantsud: „Süda tuksub” Helen Reimand / Karl August Herman / Päär Pärenson / seade tantsupeole Tiit Kikas
  • „Tormaline” Ingrid Jasmin, Karel Vähi / Otto Hiiop ja Kristjan Joakit „Tormaline kalup” (Urvaste) / seade tantsupeole Matis Leima
  • Ühistantsud: „Oige ja vasemba” Ullo Toomi seade / rahvaviis
  • „Finaal Üle mere” Rasmus Puur / Indrek Koff

Saame tuttavaks, Ingrid Jasmin! Rääkige palun, kuidas olete jõudnud tantsuni ning mis teid teie töös täna inspireerib?

Kui olin veel väike, vaimustusin enda noorema õe tantsuesinemisest Endla teatri laval. Eriti sütitas mind Laine Mägi loodud tantsutrupi Lancy etteaste. Nõnda siis läksingi 8-aastasena tantsima Laine Mägi tantsukooli. Samuti valmistasin kooli ajal tantsukavasid klassiõhtutele, mis suurendasid mu tantsupisikut veelgi. Hilisemas eas sain juba võimaluse hakata Laine Mägi tantsukoolis ise lapsi õpetama.

Rahvatantsuga puutusin esmakordselt kokku Tallinna Ülikooli koreograafia õppetoolis. XII noorte laulu- ja tantsupeoga „Mina jään” mõistsin, et rahvatants on tulnud mu ellu, et jääda.

Sel teekonnal on minu peamiseks inspiratsiooniallikaks ikka minu tantsijad. Ilma nendeta ei jätku mul lihtsalt hapnikku!

Millise mälestuse või kogemuse varasematest laulu- ja tantsupidudest võtate liigijuhina kaasa XIII noorte laulu- ja tantsupeole „Püha on maa”?

Tantsupeol „Mina jään” olin esimest korda lavastusmeeskonnas. Toona oli minu ülesandeks olla nurgajuht. Sellest kogemusest võtan kindlasti kaasa ootusärevuse, aga ka tohutu rõõmu, et mul oli võimalus teha koostööd erinevate inimestega. 2019. aastal toimunud XX tantsupeol “Minu arm” sain olla esimest korda assistent. Sealt tuli minuga kaasa teadlikkus suurest vastutusest. Nüüd saan neid kõiki varasemaid kogemusi rakendada ka tuleval XIII noorte tantsupeol liigijuhi rollis.

Kuidas asetub XIII noorte tantsupeo 5.-6. klasside segarühmade repertuaar tantsupeo etendusse nimega „Sillad”? 

5.–6. klasside noored on juba sellises eas, et nad hakkavad kahtlema kõiges. Nad on justkui veel mänguhimulised lapsed, kuid samas juba noored, kes ei tule enam enda emotsioonidega toime. Hinges on rahutus, mis paneb isegi uksi paugutama. Nende südamed on hakanud kiiremini lööma – tekib tunne, et just mina ise tean asju kõige paremini. Meie hakkame sildu põletama, sest hetkel tundub nii just kõige õigem ja parem. Aga nii ongi õige ja vajalik. Repertuaaris leidub tantse, mis peegeldavad selles eas noore peas toimuvat. Kõik on tormiline – tormatakse, nihutatakse piire ja saadakse muhke!

Kuidas repertuaar osalejat arendab ja milliseid väljakutseid see teie hinnangul osalejatele esitab?

Eelkõige arendab 5.–6. klasside segarühmade repertuaar noorte tantsutehnilisi oskusi. Näiteks „Tormaline” on tempokas tants, mis annab tantsijale mõnusa füüsilise koormuse. Süda tuksub ja tantsu kelmikad sõnad arendavad noorte näitlejameisterlikkust. Samuti pakuvad väljakutseid ka vahelduvad joonised, sest need arendavad noore tantsija ruumitaju.

Kuidas kollektiivid teie hinnangul koroonapandeemia tänaseks on üle elanud? Kas sel aastal 60. juubelit tähistanud noortepeo traditsioon on piisavalt tugev, et 40 aasta pärast oma 100. juubelit tähistada?

Koroonapandeemia on mõjutanud meid kõiki. Mõni rühm on suutnud end koguda kiiremini kui teine. Nüüd üle pika aja toimuv tantsupidu on kindlasti rühmadele motiveeriv ja hoiab neid koos. Raskused ongi tulnud selleks, et kasvatada ja muuta meid tugevamateks eestlasteks, kes väärtustavad kodumaad ja kultuuri. 

Laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkumine sõltub kõikidest Eesti inimestest. See ei ole iseenesestmõistetav, vaid nõuab palju tööd. Olen kindel, et Eestis on suurepärased tantsuõpetajad, kes on valmis selle traditsiooni ja ilu nimel palju pingutama. Ja olen kindel, et meie noored oskavad seda kõike hinnata. 

5.–6. klasside segarühma tants „Tormaline” väljendab noore teismelise peas toimuvat virvarri

„Ühtpidi tahad olla veel laps ja mängida, teisalt on soov olla ka juba suur ja iseseisev,” kirjeldab 5.–6. klasside segarühma liigijuht Ingrid Jasmin enda ja assistent Karel Vähi koostöös loodud tantsu „Tormaline” seost noorte tantsijatega. Rääkisime Jasminiga pikemalt, kuidas sündis tantsu koreograafia, mis osutus kahe autori koostöös loominguliseks proovikiviks ja kuidas seostub tants just nõnda konkreetse vanuserühmaga nagu 5. ja 6. klassi tantsijad. 

„Tormaline” Ingrid JasminKarel Vähi / Otto Hiiop ja Kristjan Joakit „Tormaline kalup” (Urvaste)/ seade tantsupeole Matis Leima

Kuidas sündis tants „Tormaline”?

Tantsu „Tormaline” sünd oli tõeliselt pikk protsess. Mina ei olnud algselt sugugi kindel, et koostöös kellegagi on üldse võimalik tantsu luua. Kuni „Tormaliseni” olin loonud tantse üksi ja mul puudus kogemus kellegagi koreograafia loomist jagada. 

Alguses toimetasimegi Karel Vähiga kumbki oma saalis ja lõime esmase koreograafia mõlemad täiesti oma versiooni ja nägemusega. Vaadates valminud tantse, ei jäänud kumbki täielikult rahule. Saime meeskonnalt tagasisidet ja näpunäiteid ning otsustasime liikuda edasi koos. Ühel ilusal päeval kohtusime tantsusaalis ja loomeprotsess sai alata. See oli üllatavalt tore. Loomulikult pidime tegema palju kompromisse, kuid eesmärk oli ju jõuda tulemuseni, mis meid mõlemaid rahuldaks. Lähteülesanne oli meile teada ja neis raamides me siis toimetasimegi. Peab tõdema, et eksisin oma algse arvamuse vastu – tantse on ikka võimalik küll kellegagi koos luua!

Mis tähendus on tantsu pealkirjal?

Tants „Tormaline” väljendab noore teismelise peas toimuvat virvarri. Ühtpidi tahad olla veel laps ja mängida, teisalt on soov olla ka juba suur ja iseseisev. Tundub, et maailm keerleb ja pöörleb nii kiiresti, et ei jõua isegi korralikult hinge tõmmata. 

Tantsu pealkiri lähtub muusikapala pealkirjast „Tormaline kalup”, sest see sobitus meie tantsu temaatikaga ideaalselt. Kaalusime ka tantsule teistsuguseid pealkirju, kuid miks ajada asja keeruliseks, kui kõik oli juba iseenesest paika loksunud.

Kuidas sai tants endale taustamuusika?

Tants sai enda taustamuusika lähtudes minu ja Kareli mõtetest ning soovidest. Tundus, et vajaksime enda liigi repertuaari juurde miskit rahvalikku. Ja kindlasti pidi see väljendama meie liigi teismeeale omast „tean-ise-paremini” temaatikat. Ja kui need mõtted olime üksteisele välja hääldanud, jõudis “Tormaline kalup” meieni kuidagi väga kiiresti, ilma igasuguse suurema pingutuseta.

Millega tuleb arvestada, kui loote tantsu just nii konkreetsele rühmale nagu seda on 5.-6. klasside segarühmad? Kas on mingid kindlad elemendid, millega peab arvestama?

Tantsu luues tuleb kindlasti mõelda sellele, kas tantsu taustamuusika on sõnavaraliselt sobiv antud vanusele. Samuti kas noored tulevad koreograafiaga toime ja kas see pakub neile teatavat katsumust. Tants peab olema piisavalt tuttav, et mitte olla hirmutav, kuid samas ka võõras, et olla arendav ja pakkuda veidike väljakutset. 

Lähtun tantsu loomisel ka varasemast kogemusest – kui noortel on liiga lihtne, siis neil hakkab igav ja nad otsivad tantsimise asemel igasugu muid tegevusi. Samas kui materjal käib ka liialt üle jõu, kaob isu ja nad loobuvad. Tantsu kokku pannes tuleb luua täpselt paras raskusaste. See on intrigeeriv väljakutse ja ei pruugi meil kui tantsuloojatel alati õnnestuda, aga õnneks looming ei saa kunagi valmis. Ja kui vaja, saab teha muudatusi. Seetõttu ongi koreograafi amet nii põnev!

Ennist mainisite, et te polnud algselt kindel, et koostöös mõne teise autoriga on üldse võimalik tantsu luua. Ja kui ühel hetkel olite tantsusaalis ja alustasite koos Karel Vähiga koreograafia väljamõtlemist, siis kulges koostöö üllatavalt hästi. Millised kogemused te sellest loominguprotsessist kaasa võtate, arvestades et see oli teie esimene kord kellegagi koos tantsu luua?

Koostöös sündinud tantsu loomine on pidev kompromisside leidmine ning suuresti partneri usaldamine ja austamine. Julgus kõik ideed lauda tuua ja neist loobuda, et edasi liikuda. Mis ühel hetkel tundub õige ja parim, ei pruugi enam hiljem nii olla. Ja siis tulebki taas mängu loomisega kaasaskäiv julgus – visata materjal prügikasti ja alustada algusest.

Rahvamuusikapeo viiulite liigijuht Kristi Alas

Rahvamuusikapeo viiulite liigijuht Kristi Alas räägib lähemal oma rahvamuusikapisikust, mis teda töös inspireerib ning milliseid erinevaid tehnikaid saavad viiulimängijad tänu rahavamuusikapeo repertuuarile õppida.  

LIIGI KUNSTILINE TOIMKOND:

  • Kristi Alas (liigijuht)

VABATAHTLIKUD ASSISTENDID:

  • Maarja Post
  • Eskarina Jaanus
  • Carolin Alas

KAVA:

  • Tibuleik (pärimuslik, mänginud Jaan Palu viiulil, Kihnu/autor Johanna-Adele Jüssi/seadnud Johanna-Adele Jüssi)
  • Aadu polka (pärimuslik, Kihnu, mänginud autor Jaan Palu viiulil/seadnud Kristi Alas
  • Ratas (pärimuslik, mänginud Mihkel Mäes viiulil, Kihnu/seadnud Ott Kaasik)
  • Uus… (autor Kristi Alas/seadnud Kristi Alas)
  • Näiukese noorekese (pärimuslik, laulnud Mari Sarv, Karksi khk/seadnud Kristi Alas)

Tere, Kristi Alas! Jutustage palun, kuidas olete jõudnud rahvamuusikani ning mis teid täna töös inspireerib?

 Rahvamuusikapisikuga nakatas mind vanaema juba varajases nooruses. Ta laulis kodus mitmeid erinevaid rahvalikke laule, mis olid mulle väga suureks eeskujuks. Tõrvas tegutses tol ajal selline vanade laulude ansambel “Mõnu”, kus vanaema osales, juhendajaks oli Hilda Pikkur. Ansambli ja kirikukoori harjutustel olin vanaemaga ikka alati kaasas ning laulud jäid mulle meelde ja eks sellest ajast on mulle sügav helge mälestus hinge jäänud, mis on omakorda mind motiveerinud tegutsema.

Oma osa minu rahvamuusikuks kujunemisel on olnud ka tantsuansambli “Sõleke” saateansamblil, mis innustas mind pillimänguga tegelema. Teadlikum rahvamuusiku tee sai alguse siiski Viljandi Kultuuriakadeemiast, kui asusin õppima pärimusviiulit. 

Minu suurimaks inspiratsiooniallikaks on praegu minu õpilased, loodus ja elu üldiselt. 

Millise mälestuse või kogemuse varasematest laulu- ja tantsupidudest võtate liigijuhina kaasa XIII noorte laulu- ja tantsupeole „Püha on maa“?’

Rõõm muusikast, mis ühendab ühel ajahetkel nii paljusid inimesi laval, publikus ja ka kodudes telekate ees. Koosmusitseerimisest tekib imeline kooskõla, mis pakub kõigile mängijatele ja kuulajatele puhast naudingut. 

Kuidas suhestub XIII noorte laulu- ja tantsupeo rahvamuusikapeo viiulite repertuaar rahvamuusikapeo üldise juhtmõttega „Päriselt“?

Arvan, et viiulite repertuaar suhestub juhtmõttega “Päriselt” väga hästi. Peo viiulite liigi lood on pühendatud sel korral enamasti Kihnu pärimusele, viiulimuusikale, vanadele pilliviisidele. Repertuaaris on Kihnu viiuldajate lood – kaks Jaan Palu lugu ja üks Mihkel Mäese lugu. Mitmekülgne kava sisaldab endas veel regilaulu ja autorilugu. Lugude seaded on põnevad, kaasaegse helikeelega aga samas pärimust arvestav. 

Kuidas repertuaar osalejat arendab ja milliseid väljakutseid see teie hinnangul osalejale esitab?

Viiulite liigi repertuaari kokku pannes arvestasin, et peole tuleb erineva tasemega mängijaid. Mulle on oluline, et ka nooremad viiulimängijad, kes on näiteks vaid kaks aastat pilli õppinud, saaksid peost osa ja suudaksid lihtsad partiid ära õppida. Peol osalemine annab õpilasele pilliõpingutes uue hingamise ning motiveerib ka rohkem harjutama. Repertuaar on sel korral vaheldusrikas – koosneb kahest labajalast, polkast, regilaulu seadest ja autoriloost. Mulle endale meeldib seadetes kasutada erinevaid rütme, mis võib olla mõnikord lastele väljakutse. Näiteks ühes loos saavad lapsed ära õppida chop’imise ehk rütmi tekitamine poognaga, lüües poognaga keelte pihta. Peo viiulilugudes esineb mitmeid poognatehnilisi võtteid, legatos mängimist, kaunistusi, topelnoote, vasaku käe mänguosavuse treenimist, üle keelte mängimist jne. 

Kuidas kollektiivid teie hinnangul koroonapandeemia siiani on üle elanud? Kas sel aastal 60. juubelit täistanud noortepeo traditsioon on piisavalt tugev, et 40 aasta pärast oma 100. juubelit tähistada?

Koroonapandeemiast tingitud paus oli kindlasti kõigile kollektiividele negatiivse alatooniga aeg. Pilli individuaaltunde sai ikka läbi interneti teha, kuid koosmäng ja sotsiaalne suhtlus kindlasti kannatas. Praegu on aga taas kõik hästi, kollektiivid valmistuvad peoks ja loodame parimat! 

Neljakümne aasta pärast on elu kindlasti väga palju muutunud. Loodan, et pidude traditsioon jätkub. Selleks aga peab pingutama, et oleks juhendajaid ja ka peost osavõtjaid. Peame mõtlema, kuidas hoida au sees traditsioone, aga samas ajaga kaasas käima, nii et noortel jätkuks huvi. 

Tulevaseks rahvamuusikapeoks loodud „Tibuleik” ühendab Kihnu viiuliloo tänapäevaga 

Rahvamuusikapeo viiulite repertuaari pala „Tibuleik” õpetab autori Johanna-Adele Jüssi sõnul hoolima pisikestest nootidest. Vestlesime autoriga ja uurisime, kuidas lugu sündis ning miks just selline pala repertuaari valiti. 

Viiulite repertuaari pala „Tibuleik” sündis tellimustööna XIII rahvamuusikapeoks. 

Autor Johanna-Adele Jüssi sõnul jõudis Lugu „Leik” temani mõned aastad tagasi. „See on loodud nii, et see oleks sarnane vanade hiiu kandle leikidega. Olen seda alati mänginud paralleelselt nii hiiu kandleil kui ka viiulil, mistõttu ma ei mäletagi enam täpselt, mis pillil see esimesena kõlas,” räägib autor. Leik tähendab norra keeles, mida ka Jüssi igapäevaselt räägib, mäng.  

Johanna-Adele Jüssi uuris TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias oma lõputöö „Kihnu vanem viiulimuusika” raames Jaan Palu tausta ja muusikat. „Tema lood on mulle alati sümpaatsed olnud ja neid nii siin- ja sealpool piiri esitanud kui ka edasi õpetanud,“ rääkis Jüssi. Seetõttu palus liigijuht Kristi Alas just Jüssil teha mõnest Kihnust pärit olevast loost seade.

Kristi Alase sõnul valis ta just loo „Tibuleik” välja seetõttu, et Laura on Kihnu viiuldajaid uurinud ja Alas usub, et lugejal oleks ehk põnev teada saada autori mõtetest Kihnu vanade viiuldajate kohta läbi loo seade.

„Tibuleik” koosneb kahest omavahel ühendatud loost – üks neist on omaloominguline lugu Leik ja teine Kihnu viiulilugu Tibujalg. „Üksi mängides panen sageli mitu lugu kokku ja seega „Leigi” ja „Tibujala” ühendamine tundus väga loomulik,” selgitas Jüssi. 

„Tibuleik” on autori sõnul hoogne, intensiivne ja rõõmus. Loo mängimine arendab enim just pisikestest nootidest hoolimist selgitas autor. „Olgu detailid kui väikesed tahes, neil on kõigil oluline roll mängida ja kõigist tuleb samavõrd hoolida kui suurtest põhinootidest,” rääkis autor.

Autori sõnul loodab ta, et kui suvel suure seltskonnaga pala mängida saab, siis suudetakse edasi anda head energiat ja koos mõnusasti võnkuda. 

Tartumaa kuraator Kati Grauberg-Longhurst

Tartumaa kuraator Kati Grauberg-Longhursti jaoks on kuraatoriamet suur au, aga ka suur vastutus. Ühelt poolt tuleb näha suuremat pilti ja protsessi, teisalt olema valmis käituma igas olukorras kui reaktiivlennuk – reageerima kiirelt ja oskama tekkivaid olukordi lahendada.

Palun tutvustage ennast meie lugejatele – milline on teie igapäevatöö Tartumaal ja kuidas teist laulu- ja tantsupeo kuraator sai? 

Igapäevaselt olen ma Eesti Rahvakultuuri Keskuse rahvakultuurispetsialist Tartu maakonnas. Ma arvan, et seetõttu tegi ka Tartumaa Omavalitsuste Liit mulle ettepaneku olla sel korral noortepeo kuraator. Kuna ma olen varasemalt teinud seda tööd Viljandimaal, siis ma teadsin, mida see tähendab ja olin nõus. 

Eelmisel aastal toimus töö kollektiividega – tuli vaadata, et kõik saaksid kenasti peole registreeritud ja arvud oleksid tõesed. Samuti toimusid osade liikide Lõuna-Eesti piirkonna laulupeo õppeseminarid ning näiteks sümfooniaorkestrite I eelproov leidis aset juba 2022. aasta novembris. Tegime ka ettevalmistusi ülejäänud eelproovideks, mis nüüd hooga pihta hakkavad. 

Tartumaa on selles mõttes eriline, et Tartu linnal ja Tartu maakonnal on mõlemal oma kuraator, aga me teeme kõike koos. Meil on kõik eelproovid ühised (välja arvatud mudilaskoorid, keda on nii palju, et nad ei mahu korraga saali ära). Pean tunnistama, et Rihoga (Tartu kuraator Riho Leppoja, toim.) meil igav ei ole. Me oleme ülesanded ära jaganud ja kiireks võib minna ainult siis, kui tekib mingeid ootamatusi. Kuraatori üks amet ongi see, et tuleb olla reaktiivlennuk, ning sageli kiirelt reageerida ja tekkivaid olukordi lahendada. 

Mida laulu- ja tantsupeo kuraatori roll teie jaoks tähendab?

Minu jaoks on see suur au, aga samamoodi ka suur vastutus. 

Laulu- ja tantsupeo liikumine on pidev protsess. Kuraator ei tule pilti paar kuud enne pidu, vaid tema töö algab juba üle-eelmise aasta septembris enne peo toimumist. 

Kogu selle aja jooksul on võimalik saada väga hea ülevaade rahvakultuuri maakondlikust olukorrast. Mulle on väga oluline, et meie kollektiividel oleks ka pidudevahelisel aastal midagi teha. Et meil toimuksid maakonnapeod, et meil oleksid žanripäevad, et kollektiivijuhid oleksid koolitatud ja väärtustatud ning et neil oleks nende tööle vastav palk. Minu jaoks on kuraatoritöö seega natuke laiem. 

Noortepeo puhul on eriti suur vastutus nende tuhandete laste ja noortega suvel Tallinna minna. Väga paljudele on see esmakordne laulu- või tantsupeo kogemus, seda enam, et koroonaaeg on vahel olnud. Ma soovin, et kõik noored, kes Tartumaalt peole lähevad, tuleksid tagasi vau-tundega ja mõtleksid, et „ma tahan jälle minna”.

Kui kaua olete kuraatoritööd teinud?

Tartumaal olen ma kuraator esmakordselt, aga Viljandimaal olin ma esimest korda kuraator 2011. aasta noorte peol. Tol peol olin ma samaaegselt tantsija, tantsuõpetaja ja kuraatorina – ma võtsin pidu kohe täie rauaga, sest mul oli korraga kolm rolli kanda.

Kuidas ettevalmistused XIII noorte laulu- ja tantsupeoks Tartumaal on kulgenud? Millised on suurimad väljakutsed järgmise aasta noortepeoks valmistumisel? 

Eks see suurem protsess algab nüüd eelproovidega pihta – ma juba peret hoiatasin, et järgmisel nädalal ma kolin Vanemuise kontserdimajja ja siis kahe nädala pärast tulen jälle koju.

Aga rõõmu teeb, et juba toimunud sümfooniaorkestrite eeplroovi järel oli tagasiside väga positiivne. 

Mina olen Tartumaal esimest korda kuraator, ja kuna eelmine Tartumaa kuraator tegi oma tööd suure pühendumisega ja kõrgel tasemel, siis on minu suurim väljakutse jätkata samamoodi. Eks ta selline töö ole, kus tuleb hästi palju ette ära teha, ette mõelda. Kui üritus on käes, küll siis jõuab neid reaktiivlennuki olukordi lahendada. 

Kui palju kollektiive Tartumaalt XIII noorte laulu- ja tantsupeo poole teel on? 

Tartu maakonnast 57 kollektiivi. Ja kuna teeme koostööd ja eelproove koos Tartuga, siis Tartu linnas on 151 kollektiivi.

Maakond näitab end terviklikus ilus laulu- ja tantsupeo rongkäigus – millega Tartumaa meid sel korral rongkäigus üllatab? 

Eks meil ettevalmistus loomulikult käib ja nagu ikka, teeme ka rongkäigu osas koostööd Tartu linnaga. Aga hetkel ma veel ei reeda, mis tulemas on. 

XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte on „Püha on maa“ . Mis on need kõige erilisemad paigad või lood või väärtused, mida Tartumaa lapsed võiksid oma kodust pühana oma ellu kaasa võtta? 

Peoprotsessis olles, peole minnes ja sealt tagasi tulles on laste jaoks oluline mõelda sellele, kust nad pärit on. Nende kodu, traditsioonid, väärtused, kombed, tavad ja keel. Tartumaa on näiteks hästi rikkalik murdekeelte poolest.

Ma soovin, et lapsed mõtleksid fraasile „püha on maa” ja saaksid aru, et see tähendab ka nende kodukohta. Me võiksime rohkem tuua esile oma kodukoha väärtusi ja mõelda, mis on meie kodupaigas erilist. Et kõik need peoga kaasas käivad märksõnad nagu hoolimine, märkamine ja tähelepanelikkus käiksid kaasas nii meie kodukandi, meie maakonna kui kogu Eestimaa ja Eesti inimestega. Üksinda ei tee me midagi, ainult koos saame korda saata häid asju.

Ja lõpuks, et me oleksime tänulikud selle eest, mis meil on – Eestimaa on väga rikkalik ja Tartumaa samamoodi.

Läänemaa kuraator Marju Viitmaa 

Saame tuttavaks meie tublide töömesilastega! Tule loe, kes kureerib Läänemaa tantsijaid-lauljaid, ning veendub, et sealsed ettevalmistused eelseisvaks peoks ikka sujuks.

Palun tutvustage ennast meie lugejatele – milline on teie igapäevatöö Läänemaal ja kuidas teist laulu- ja tantsupeo kuraator sai?

Olen elupõline läänlane, ning minu igapäevatöö on seotud Eesti Rahvakultuurikeskusega — olen Läänemaa rahvakultuurispetsialist. Kuraator sai minust siis kui asusin tööle kultuuriosakonna juhatajana. Selle ametiposti ülesannete seas oli laulu- ja tantsupeoga tegelemine. Esimesed mälestused laulupeost on mul aga 1960nda aasta uuel lauluväljakul toimunust, mil mu koorijuhist vanaema mind endaga kaasa võttis. Meelde jäid mulle paduvihm ja põlvini veelombid koduteelt. 

Mida laulu- ja tantsupeo kuraatori roll teie jaoks tähendab? 

Kuraatori roll on ühendav lüli erinevate osapoolte vahel — info jagamine, inimestega suhtlemine ja vahel ka väga kiirete otsuste tegemine. See roll käib minuga kaasas hommikust õhtuni, seitse päeva nädalas.  

Kui kaua olete kuraatoritööd teinud?

Laulu- ja tantsupeo kuraatori ametini jõudsin ma 1994. aasta jaanuaris, mis teeb kokku 29 aastat.

Kuidas ettevalmistused XIII noorte laulu- ja tantsupeoks Läänemaal on kulgenud? Millised on suurimad väljakutsed järgmise aasta noortepeoks valmistumisel?

Ettevalmistused on praegu hästi läinud. Teengi hetkel viimaseid ettevalmistusi eelproovide läbiviimiseks. Vaatan üle, et ajagraafikud oleksid õiged ja juhendajatel oleks info olemas. Esimene eelproov Läänemaal toimub juba  24. jaanuaril, aga kõige tihedam töö algab alles maikuus. Siis on teada peolepääsenute nimekiri, ning tuleb tegeleda kollektiivide majutuse, toitlustuse ja transpordi korraldamisega.

Kui palju kollektiive Läänemaalt XIII noorte laulu- ja tantsupeo poole teel on?

Peole on teel 39 kollektiivi, nendest 21 koori, 13 tantsurühma, 3 võimlemisrühma ja 2 rahvamuusikakollektiivi. Võrreldes XII noorte laulu- ja tantsupeoga „Mina jään“ on meid tantsurühmade arvelt mõnevõrra vähemaks jäänud.

Maakond näitab end terviklikus ilus laulu- ja tantsupeo rongkäigus – millega Läänemaa meid sel korral rongkäigus üllatab?

Rongkäigu kavandamine käib, aga täpsemalt on veel vara midagi rääkida. Kuna Läänemaal on nüüd ainult kolm valda, siis rongkäigus tahame olla ühtse Läänemaa perena.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte on „Püha on maa“ . Mis on need kõige erilisemad paigad või lood või väärtused, mida Läänemaa lapsed võiksid oma kodust pühana oma ellu kaasa võtta?

Igas Läänemaa piirkonnas on erilisi paiku mida endaga südames kanda. Elades Noarootsis, Kullamaal või Haapsalus. See võib olla pidevalt erinevates toonides meri, meie matkarajad või hoopis Valge Daam. Loodan väga, et kõik Läänemaa lapsed kannavad südames  oma kodutunnet ning hoiavad kodust kaasa saadud väärtusi! 

Noorte laulupeo eelproovide kontsertmeister Jorma Toots: „Kõige toredam on näha noorte entusiasmi” 

Jorma Toots on hinnatud kontsertmeister, kes saadab Tartus noorte laulupeo eelproovides lauljaid klaveril. Lisaks on ta Heino Elleri nimelises muusikakoolis õpetaja, Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias õppejõud ja kahe koolikoori klaverisaatja. 

Milles seisneb kontsertmeistri töö?

Kontsertmeister on klaverimängija, kes esitab alati teost kellegagi koos. Olgu selleks siis mõni teine pillimängija, laulja või koor. Mina teen koostööd näiteks Tartu Karlova kooliga ja saadan sealseid koore klaveril. 

Kuidas on eelproovide klaverisaatjaks olemine erinev teie tavatööst?

Eelproovides on väga palju lauljaid ja saal on suur. Seetõttu võikski kõige suurem erinevus laulupeo eelproovide ja näiteks koolikoori klaverisaatja töö vahel olla see, et eelproovides pean mängima valjusti ja arvestama suure kõlajõuga. Lisaks on proovid pikad ja annavad tõsise tööpäeva mõõdu välja – tavaliselt alustame hommikul ja lõpetame õhtul. 

Mis on teie jaoks kõige vahvam laulupeo eelproovide juures? Mis pakub aga väljakutset?

Kõige toredam on näha noorte entusiasmi proovides ja kuidas laulude esitamine läheb iga korraga paremaks. Alati on tore näha, et keegi ei tee oma tööd morni näoga – lastel silmad säravad ja dirigendid viskavad vahetevahel nalja. Omamoodi vahva on ka see, et koorijuhid vahelduvad ja saan mängida mitmete dirigentide käe all.

Ühele loole on proovides ühendatud suhteliselt lühike aeg ning dirigendid peavad intensiivselt noortega tööd tegema ja oma nõudmised hästi edasi andma. Eriti huvitav on minu jaoks jälgida, kuidas erinevad dirigendid selle lühikese aja jooksul proovi läbi viivad. Väljakutset pakub aga kogu töö – kuidas teha seda hästi ja nii, et teised kui ka ise oleksid oma tööga rahul.

Kuidas valmistute eelproovideks?

Ega seal midagi erilist ei ole, mõned lood on mulle ka juba tuttavad. Pean lihtsalt noodid enne proove üle vaatama ja klaveril nii-öelda läbi sõrmitsema. Aga kuna kooriliike on päris palju, pean omajagu aega varuma.