XIII noorte laulupeol antakse välja Noorte Puhkpilliorkestri Dirigendi preemia

Noorte laulupeol, 2. juulil antakse esimest korda välja Noorte Puhkpilliorkestri Dirigendi preemia, mille laureaat on dirigent ja muusikaelu edendaja Ilmar Tõnisson. Auhinna väljaandmisega tähistatakse hinnatud trompetisti, dirigendi ja pedagoogi Helmut Orusaare (1923–1977) sajandat sünniaastapäeva.

„Eesti Puhkpillimuusika Ühing annab preemia üle ühekordselt, järgmine kord märgitakse preemiaga ilmselt kellegi teise sünniaastapäeva,” selgitas ühingu vastutav sekretär Valdo Rüütelmaa.

Kokku esitati ühingule kaheksa nominenti, kelle seast nimetas komisjon laureaadiks Ilmar Tõnissoni. „Valituks osutus Tõnisson oma pikaaegsete teenete, Eesti Noorte Puhkpilliorkestri kokkukutsumise, väga pika pedagoogi karjääri ning orkestri juhi ja organisaatori töö eest,” selgitas Rüütelmaa.

Pärnumaal sündinud Ilmar Tõnisson on dirigent, muusikaõpetaja, muusika- ja hariduselu korraldaja ning klarnetist. 2020. aastal tähistas mees oma 85. juubelit. Tõnisson asutas 1972. aastal Eesti Noorte Puhkpilliorkestri, mida ta juhatas peadirigendina 21 aastat.

Lisaks on ta üks Pärnu Humanitaargümnaasiumi muusikaosakonna asutajaid ja eestvedajaid ning Pärnu Muusikafestivali rajaja. Instrumendiõpetajana on Tõnisson erinevates muusikakoolides õpetanud flööti, klarnetit, saksofoni, plokkflööti ja orkestri dirigeerimist. Noorte Puhkpilliorkestri Dirigendi preemia laureaat on olnud seotud ka laulupidudega – ta oli 1993. aastal toimunud VII koolinoorte laulupeo puhkpilliorkestrite dirigent.

– Lisl H. Mikko

Noorte tantsupeol antakse üle seitsmes Niina ja Alfred Raadiku Fondi stipendium 

30. juuni õhtul, noorte tantsupeo esimesel etendusel antakse üle Niina ja Alfred Raadiku Fondi stipendium. Stipendium on suunatud kooli rahvatantsuõpetajatele, et tunnustada nende tegevust ning tänada neid eesti tantsu populariseerimise, õpetamise ja väärtustamise eest koolis. Esimene Niina ja Alfred Raadiku nimeline stipendium anti välja pea 20 aastat tagasi, 2002. aastal. 

Alfred Raadik (1918–1998) oli pedagoog, noorte tantsupidude idee algataja ning mitmete tantsupidude üldjuht. Koos oma abikaasa Niinaga (1924–2016), kes oli samuti rahvatantsupedagoog, lõid nad palju tantse, millest mitmeid on esitatud nii noorte- kui ka üldtantsupidudel. 

„Teha tööd koolis, õpetada tantse pisikestele ja suurtele – see on üks väga tänuväärne töö. Kui meil ei oleks õpetajaid, kes annaksid lastele edasi rahvatantsu teadmisi, ei oleks meil tõenäoliselt suurtel tantsupidudel ka tantsijaid,” rääkis tantsuõpetaja, tantsupeo toimetaja ning Niina ja Alfred Raadiku Fondi halduskogu liige Vaike Rajaste.

Kooli tantsuõpetaja stipendiumit annab igal noortepeol välja Niina ja Alfred Raadiku Fond, mis on Eesti Rahvuskultuuri Fondi üks allfonde. 

Niina ja Alfred Raadiku Fondi stipendiumit on antud välja kuuel korral. Tunnustuse on saanud Lea Hanni (2002), Hilja Tamm (2007), Linda Pihu (2011) ning Maie Tammemäe, Anita Kreen, Kaire Ojavee (2017). Seekordne laureaat selgub noorte laulu- ja tantsupeo nädalal.

– Lisl H. Mikko

Rahvamuusikapeo üldjuht Juhan Uppin: rahvamuusika on justkui ajas karastunud muusika

„Eestlased on alati otsinud rahvamuusikalt justkui tuge, näiteks rahvuslikul ärkamisel vaatasid kõik rahvamuusika poole,“ räägib rahvamuusikapeo üldjuht Juhan Uppin rahvamuusika pärandist. Vestlesime Uppiniga pikemalt, millist rolli rahvamuusika eestlaste elus mängib ja kuidas rahvamuusikapärandit hoolimata ühiskonna muutumisest hoida.  

Mis on selleaastase rahvamuusikapeo idee? 

Lähteidee on sõna „päriselt“. Pärimusmuusika seob mineviku ja tänapäeva. On justkui päriselt ja oleviku-, mitte minevikumuusika.

Samas tahame ka näidata Eesti rahvamuusika ilu, mitmekesisust ja ajaloolist kihistust. Läbi ajaloo on ju rahvamuusikat kandnud erinevat tüüpi muusika, eri vanused inimesed, aga ka erisugused pillid ja mängutraditsioonid.

Missugust rolli rahvamuusika Eesti inimeste elus mängib?

Iga muusikastiil mängib inimese elus mingit rolli. Kui nüüd minna rohujuuretasandile, siis rahvamuusika on ju tegelikult stiil, mida saab viljeleda ka olenemata sellest, kas oled muusikat õppinud või ei. Rahvamuusika on heas mõttes lihtsakoelisem ja sellesse on kergem siseneda. Ja rahvamuusika pluss on see, et see on rahvamuusika – olenemata generatsioonidest kellelegi see ikka peale läheb. Alati on keegi, kes naudib ja kuulab. 

Enne mainisite, et rahvamuusikat ju kannavad erinevad tüüpi pillid, aga ka eri tüüpi vanusega inimesed. Rahvamuusikapeol astuvad üles valdavalt ju noored pillimängijad. Kuidas üldse tänapäeva noored rahvamuusikasse suhtuvad?

Eestil on võrreldes naabritega tõesti hästi – noorte teadlikkus rahvamuusikast on põhjalik, on näha, et tehtud on suurt tööd. Ma arvan, et tänu sellele, et on olnud nii-öelda popfolgi puhang. Tänapäevast näiteks Trad.Attack!, aga ka natuke vanem bänd Kukerpillid on andnud eeskuju, kuidas ja mida rahvamuusikas mängida. Sealt on kindlasti tulnud rohkem noori rahvamuusika juurde, sest nad on aru saanud saab mängida ükstapuha mis pilli, aga rahvamuusikat.

Missugust pärandit rahvamuusika edasi kannab?

Muusika on ju kultuur. Mulle tundub, et eestlased on alati otsinud rahvamuusikalt justkui tuge, näiteks rahvuslikul ärkamisel vaatasid kõik rahvamuusika poole. Ma julgen isegi öelda, et rahvamuusika on justkui eesti muusika emakeel, selles seisneb meie eripära, eesti muusika eripära.

Samas saab ka öelda, et rahvamuusika on justkui ajas karastunud muusika. See on ajaproovile vastu pidanud. Ühiskond on muutunud, aga inimene oli ikka inimene, eestlane on ikka eestlane ja rahvamuusikat ta ju mingil määral hindab. Edaspidi tuleb lihtsalt tegutseda selle nimel, et rahvamuusika pärand ei katkeks. 

Vajaks rahvamuusika pärandina rohkem kõlapinda ja esitlust? 

Kindlasti. Rahvapärast musitseerimist võiks rohkem propageerida. Õnneks saab öelda, et olukord pole lootusetu – rahvamuusikat ikka tähtsustatakse. Toimuvad meil ka ju muud üritused, erinevad folgi- ja pärimusmuusikafestivalid. Peab lihtsalt jätkuma noori, kes rahvamuusikast rõõmu tunnevad. Ja tegelikult on kõik kinni ka selles, kas leidub või satub mõni õpetaja, kes on rahvamuusikas ja ka uuemat sorti pärimusmuusika kontseptsioonis sees, kes noorte seas rahvamuusikat propageeriks. 

– Karmen Kikas

Tantsuväljaku korraldusjuht: „Valmis võib olla kõigeks, aga mitte kunagi lõplikult”

Tantsuväljaku korraldusjuht Theo Kehlmann teeb seda tööd esmakordselt. Tema sõnul on tantsupeo suurim väljakutse inimeste hulk, kes staadionit tantsupeo ajal külastab – umbes 20 000 inimest. Selleks, et tantsijad ja publik end turvaliselt ja hoitult tunneksid, tuleb tähelepanu pöörata kõigele.

Theo Kehlmanni sõnul tähendab tavapärase spordieluga võrrelduna tantsupidu Kalevi Keskstaadionile üksjagu ümberkorraldusi. Tema hinnangul on tantsupeo puhul tegu staadioni kõige olulisema ja märgilisema sündmusega.

Et kogu infrastruktuur vastu peaks, tuleb staadionile palju juurde rajada. Üks suuremaid väljakutseid on kogu toitlustusala ülesehitamine nii ajutiseks väliköögiks kui tantsijate söömisalaks. „Kui kõik lauad ja pingid üksteise järgi ritta seada, saab päris pika rivi,” räägib Kehlmann. Muidugi ei ole numbrid sellised nagu laulupeol, aga ühekordset ülesehitamist on tantsuväljakul palju.

Üks tantsupeo olulisemaid komponente on loomulikult tantsumuru. „Tantsumuru hoitakse praegu nagu oma silmatera, kastetakse ja väetatakse ning kedagi sinna peale eriti ei lubata,” räägib Kehlmann. Tema hinnangul on praegust suurt kuiva arvestades muru hästi hoitud. Kalevi Keskstaadioni renoveerimisega on väljakule sisse ehitatud kastmissüsteemid, mis teevad samuti olukorra paremaks. „Me võime teha ükskõik mida, aga me ei tea, mida teeb ilm,” räägib Kehlmann. Ta on kuulnud värvikaid lugusid sellest, kuidas lavastusmeeskond pidi aastaid tagasi tegema  spordiseltsilt laenatud odadega väljakusse auke, et suure saju järel kogunenud vett ära juhtida. 

Ehkki Theo Kehlmann on selles rollis esimest korda, on tal Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusest hea mentor Andi Einaste, kes on seda tööd väljakul teinud päris mitme peo ajal. „Hea nõu saan ma iga päev. Valmis võib olla kõigeks, aga mitte kunagi lõplikult,” võtab Kehlmann kokku peoni jäänud viimased nädalad. 

– Triinu Sikk

Korduskasutatavate nõude kasutamine on väike samm meile, kuid suur edasiminek kultuuriürituste jäätmeprobleemi lahendamisel! 

Laulu- ja tantsupeo traditsioon kuulub meile kõigile. Kuna loodushoid on meie ühine vastutus, astub tänavusuvine pidu järjekordse sammu keskkonnasäästlikkuse poole ja peol kasutatakse Eesti Pandipakendi korduskasutatavaid nõusid. Tegemist on esmakordse ettevõtmisega, kuid kaugeltki mitte viimasega, sest jaanuarist muutub korduskasutatavate nõude kasutamine suurüritustel kohustuslikuks. Sellest, mida korduskasutatavate nõude kasutuselevõtt enesest peolistele kujutab, räägib pandinõude koordinaator Marleen Viidul. 

Loodushoidlik laulu- ja tantsupidu meie seniseid tarbimisharjumusi ei muuda

Jäätmete teke on kultuurisündmuste suurim probleem ning sel aastal proovimegi seda muuta. Tegelikult on kõik lihtsamast lihtsam ja midagi olulist ei meie tarbimisharjumustes ei muutu. Me saame täpselt samamoodi sööki nautida, kuid jätame 500 tuhat ühikut prügi tekitamata. Seejuures ostab inimene toitu, nagu ta on seda varemgi teinud. Vahe on lihtsalt selles, et ta saab toidu korduskasutatavas nõus, maksab juurde pandi ning lõpuks ei viska nõusid prügikasti, vaid viib tagastuspunkti, kust ta pandiks makstud kaks eurot tagasi saab. Nõude tagastuspunkti tuleb viia nii kausid, taldrikud, topsid kui ka söögiriistad, kusjuures viimaste eest panti maksma ei pea. 

Oluline on veel märkida, et pandisüsteem toimub vaid peo alal. Lauljad ja tantsijad ei pea proovides selle pärast muretsema – seal on tarvilik vaid nõud peale toidu lõpetamist õigesse kohta viia. Peoalale sisenedes kehtib pandipakendi kord aga kõigile. 

Ühel panditopsi taldrikul on potentsiaal näha enam kui sada laulupidu

Kuigi taldrikute ja topside tegemiseks on ka ressursse kasutatud, siis erinevalt ühekordsetest nõudest saab neid kasutada rohkem kui sada korda. Sel peol kasutusele võetavad nõud võiksid vastu pidada mitmeid põlvkondi ning neid võiksid laulupidudel kasutada ka meie lapselapselapsed! Ühekordsed nõud on see-eest, nagu nimigi ütleb, ühekordsed ning nende puhul lisandub veel ka ressursirohke jäätmekäitlusprotsess. Kuna neid taaskasutada ei ole niikuinii võimalik, toodaksime vaid sadades tuhandetes ühikutes mõttetut olmeprügi. Lisaliigutusi me tegelikult ei teeks, sest kodus ei viska ju ka keegi taldrikut ära, vaid peseb selle ära, et seda uuesti kasutada – ja nii mitu aastat kui mitte aastakümneid. Nii mõnelgi on kodus vanavanaemate teeserviise, mis erilistel puhkudel lauale pannakse. Kui me piisavalt tahame, suudame nõusid aastakümneid säilitada küll. 

Kui korduskasutatav nõu läheb katki, siis viskame selle ära nii nagu ka kodus katki läinud taldriku puhul. Aga loodame, et inimesed hoiavad taldrikuid heaperemehelikult ning saame neid ikka üle saja korra kasutada. 

Korduskasutatavad nõud on suurüritustel kasutuses olnud aastaid!

Kas teadsid, et korduskasutatavad nõusid on tegelikult juba aastaid erinevatel festivalidel kasutatud? Näiteks Intsikurmu festivalil ja I Land Soundil ei paku keegi söögi- ja joogipoolist ühekordsetest nõudest, niisamuti ka Tartus Autovabaduse puiesteel. Korduskasutatavad nõud on uus normaalsus ning neid kasutame ka tulevastel laulupidudel, sest jaanuarist muutub korduskasutatavate nõude kasutamine suurüritustel kohustuslikuks. Muidugi võib see kõik algul olla võõras ja ebamugav olla, aga sellest ei ole pääsu. Tänavune pidu on suurepärane võimalus see väiksemas mastaabis läbi katsetada, et tulevastel aastatel korduskasutatavate nõude kasutamist hõlpsamaks muuta. 

Hoolime loodusest ning pingutame ühiselt selle nimel, et laulupeod saaksid Eestis, kus püha on maa, toimuda ka aastakümnete pärast! Aitäh, et hoolid ja loodust hoiad! 

Lisainfot korduskasutatavate nõude kohta leiad laulu- ja tantsupeo koduleheküljelt, sotsiaalmeediakanalitest, peoalal tegutsevatelt rohesaadikutelt ning seal asuvatelt teeviitadelt-juhistelt. 

– Annabel Parts

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA nõukogu soovitus osalejatele: „Nautige iga hetke! Peo emotsioonid kannavad teid terve elu!”

XIII noorte laulu- ja tantsupeo ettevalmistusteks on jäänud veel viimased nädalad. Uurisime Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse nõukogu esinaiselt Merilin Piipuult, milliste tunnetega nõukogu liikmed suvisele suursündmusele vastu lähevad.

Kuidas teie hinnangul ettevalmistused XIII noorte laulu- ja tantsupeoks kulgevad?

Meil oli just eelmisel nädalal kohtumine nõukoguga ja saime ülevaate ettevalmistuste käigust. Nagu igal peol, on ka seekord olnud erinevaid väljakutseid, mida meeskond on tänaseks suutnud juba ületada või on veel ületamisel. Korraldustiim töötab järjekindlalt ja süsteemselt selle nimel, et kõik toimiks. Laulu- ja tantsupeo korraldamine on pikk protsess ja kindlasti ei saa me selle aja jooksul kõike ette näha ning alati tekib ootamatuid asjaolusid. Igal korral on kontekst muutunud ja seetõttu seisame silmitsi ka erinevate väljakutsetega.

Millised on suurimad väljakutsed noortepeoks valmistumisel ja mis on nõukogu peamine roll?

Sel korral on kindlasti väljakutseks loodushoiuga seotud teemad, näiteks peo ajal esmakordselt korduskasutatate nõude kasutamine. Samuti tunneme endiselt veel COVID-19 mõjusid. Rühmade võimalused koos tegutseda on olnud piiratud ning oleme pidanud arutlema, kuidas sellistes tingimustes pidu korraldada. Kuigi olukord on muutunud võrreldes eelnevate aastatega, on jätkusuutlikkuse küsimus praegu esiplaanil 一 kuidas säilitada ja jätkata traditsiooni pärast pikka pausi ning tuua inimesed Eestimaal taas kokku ja seda igas vanuserühmas ja piirkonnas.

Lisaks on sel korral muutunud Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juht. Nõukogu püüab olla uuele juhile toeks, sest selline muutus on suur ja nõuab järjepidevuse tagamiseks erilist pingutust. Aga Margus Toomla ja kogu meeskond on olnud äärmiselt tublid ning toetavad üksteist igati. 

Kui rääkida laiemalt nõukogu rollist, siis nõukogu tegeleb pikaajaliste ja strateegiliste küsimustega. Meie eesmärk on hoida Eesti laulu- ja tantsupeo traditsiooni ja järjepidevust. Traditsioon ei sõltu vaid ühest peost, vaid ka sellest, kuidas tagada üle-eestiline osalus, juhendajate olemasolu ja teised olulised aspektid. Hiljuti sai vastu võetud ka uus arengukava, mille nimel oleme viimased kaks aastat töötanud.

Mis on see, mis peo eel eriti rõõmustab? Mis on olulisemad kordaminekud?

Esiteks rõõmustab see, et meil pole enam koroonat. Kui mitu aastat tagasi alustasime planeerimist, siis oli küsimus, kas sellised peod saavad üldse enam toimuda. Täna aga saame kindlalt öelda, et saame keskenduda vaid peole. See on õnn, mida me alati ei märka, kui see on käes. Meil on võimalik pühenduda laulmisele, tantsimisele, koosolemisele ja taaskokkutulemisele. See on väärtus, mida sellel peol tõenäoliselt hoopis teistmoodi tunnetame, kuna selja taga on aeg, kus pidime kodus istuma ega saanud kokku tulla.  

Soovin välja tuua ka selle, et võrreldes varasemate pidudega on meil sellel korral peol osalemas palju rohkem lapsi ja noori, kes tulevad koos saatjatega. See tähendab , et näeme üha enam osalejaid nii tantsu- kui ka laulupeol, kes on seni ühiskonnas justkui peidus olnud ja saavad nüüd ka osa suure sündmuse pidulikkusest. Aastaid oleme töötanud selle nimel, et tagada ligipääs ka erivajadustega inimestele, oleme loonud võimalused kirjeldus- ja viipekeeletõlkeks, lihtsustatud tekste jms. Kui varem oli rohkem fookus pealtvaatajatel, siis täna on meie koorides ja tantsurühmades võimalus tantsida ja laulda ka erivajadustega lastel ja noortel. See on oluline nihe, mida me näeme, ja see rõõmustab. 

Noortepeod toovad alati kaasa ka erilise noorusliku energia. Emotsioonid on ehk veelgi ehedamad kui täiskasvanute pidudel. Need peod on osa laste ja noorte kasvamise loost ja see teebki need eriliseks, et neil on oma roll noorte eludes.

Milliste tunnetega lähevad nõukogu liikmed vastu sellele suurele suvisele peole nüüd ja mis on ootused, lootused?

Oleme täis positiivset ootusärevust. Nõukogu on üle käinud korraldusliku poole ja meil on kindlus, et kõik sujub ja toimib. Kõik osapooled ootavad pidu suure elevusega.

Alati on eriliselt hinge minev ka peo kunstiline sõnum ja tunne, mida loojad edasi annavad. XIII noorte laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergi sõnumid ja looming on äärmiselt südamlikud. Kahtlemata on tänavuse peo juhtmõte „Püha on maa” sügava sõnumiga ja me usume, et tulemas on pidu, mis liigutab igaühte meist.  

Millist tähendust kannab teie jaoks XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte „Püha on maa”?

“Püha on maa” kõneleb minu jaoks ühelt poolt kodumaa armastusest ning teisalt looduse armastusest. Suvi ja kõik sellega seonduv toob paratamatult looduse armastuse eriti eredalt kohale. Kui kevad saabub, lööb terve maa õitsele ja me tunnetame erilist sidet loodusega veelgi tugevamalt. Teisalt on ka talvine vaikus ja sellega kaasnev pühadus eriline.

Selle peo juhtmõttel on nii isiklik kui ka ühiskondlik tasand. See kannab tähendust igaühele meist, samas olles sügavalt oluline ka meie rahvale ja riigile, rääkimata selle tähendusest sõja kontekstis. „Püha on maa” hõlmab armastust nii looduse kui ka maa, riigi, rahva ja inimeste vastu.

Milline võiks olla teie soov sel korral noortele esinejatele, kes end laulu- ja tantsupeo sätivad ja peatselt suure publiku ette astuvad?

Olen ise koolipõlves läbi elanud laulu- ja tantsupeo emotsioone ning olen mõelnud, kas elus on üldse suuremat emotsiooni, mida pakub laulu- ja tantsupidu. Minu soov noortele esinejatele on lihtne 一 nautige iga sekundit, seda tunnet, kuidas su hääl kõlab ühte teistega, seda, kuidas koos sõpradega tantsuplatsil nädal aega koos olla ja harjutada. Need emotsioonid jäävad sinuga terveks eluks. Iga kord, kui peol osaleda, on need emotsioonid erinevad ja kordumatud. Need on justkui iseenesest pühad hetked.

Mida sooviksite lõpetuseks lisada?

Soovin nõukogu poolt tunnustada ja tänada kogu Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA meeskonda, kes vastutab selle sündmuse korraldamise eest. Kuigi tuumikmeeskond on tegelikult väike, on nende sära, kirg ja pühendumine tohutult imetlusväärsed. Võib öelda, et see on nende elutöö. Kogu nõukogu austab ja väärtustab meeskonda selle eest. Soovin tänada ka kõiki teisi, kes panustavad peo õnnestumisse aastaringselt, peo eel või peo nädalal üle Eesti. Kogu tugimeeskond on äärmiselt oluline, kelleta ei saaks pidu toimida. See pidu on meie kõigi ühine asi. 

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse nõukogusse kuuluvad Merilin Piipuu kultuuriministeeriumist, Hillar Sein Tallinna Linnavalitsusest, Veiko Kommusaar siseministeeriumist, Hirvo Surva Eesti Kooriühingust, Merju Künnapuu kultuuriministeeriumist, Sille Kapper-Tiisler Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsist, Liina Põld haridus- ja teadusministeeriumist, Evelin Karindi-Kask rahandusministeeriumist ja Veikko Luhalaid Eesti Linnade ja Valdade Liidust.

– Kaja Kilk

Esmakordselt on peopaikades suurendatud võrgumaht 

XIII noorte laulu- ja tantsupidu toob peopaika kokku ligi 100 00 inimest, kel pea igaühel taskus mobiiltelefon. Tuttavatega suhtlemiseks ja kaunite piltide jagamiseks kasutavad peolised mobiilse kõne- ja andmesideteenuseid. Kuna inimesi on peopaigas aga sedavõrd palju, suureneb võrreldes tavaolukorraga piirkonna mobiilivõrgu koormus. Selleks, et ülekoormust vältida, suurendavad noortepeo ajaks võrgumahtu mobiilisideteenuste pakkujad Elisa ja Telia. 

Telia raadivõrgu osakonna juhataja Oliver Lekki sõnul on seekordne noorte laulu- ja tantsupidu mobiilisideteenuse vaates eriline. „Esmakordset saame peopaikades pakkuda pidulistele mobiilsideteenust üle oma 5G võrgu,” ütles Lekk. Ta lisas, et Kalevi staadionil on juba Telia 5G tugijaam tööle pannud ning lauluväljakul pannakse 5G püsti selle nädala lõpuks ehk 17. juuniks.

Oliver Lekk ütles, et lisaks 5G-le, on peopaigad kaetud ka kõigi vanemate generatsioonide mobiilsidetehnoloogiatega. Lisaks on olemas ka korralik 2G, 3G ja 4G levi. „Saab olema põnev näha, kui aktiivselt meie kliendid erinevaid mobiilsidetehnoloogiaid seekordse laulu- ja tantsupeo ajal kasutavad ning kui suur on just 5G kui kõige moodsama tehnoloogia kasutamine,” rääkis Lekk. 

Elisa meediasuhete juht Irene Kivi ütles, et kuna laulu- ja tantsupidu on rahvarohke osavõtuga ning inimesed kasutavad pidevalt mobiilse kõne- ja andmesideteenust, suureneb märkimisväärselt võrreldes tavapärase kasutusega piirkonna mobiilivõrgu koormus. Seda on kinnitanud ka varasemate laulupidude võrgustatistika. Ta rääkis, et ülekoormuse vältimiseks suurendab Elisa XIII noorte laulu- ja tantsupeo ajaks võrgumahtu Tallinna Lauluväljaku ja Kalevi staadioni piirkonnas. „Piirkondades teenindavatele tugijaamadele lisab Elisa omakorda täiendavaid raadiovõrgu kihte, mis aitavad võrgukoormust ühtlustada,” lisas ta.

Samuti soovitab Elisa veelgi parema teenuse kasutamiseks aktiveerida lisaks ka VoLTE häälkõne. „Mobiilse andmeside kasutamisel tasub parima kasutuskogemuse saamiseks sees hoida 4G internet,” ütles Elisa meediasuhete juht Irene Kivi. 

– Maria-Johanna Vompa

Külli Kiivet: „Iga koorijuhiks õppiv tudeng unistab laulupeol dirigeerimisest”

XIII noorte laulupeol „Püha on maa” astub dirigendipulti 30 koorijuhti. Mõtteid oma kujunemisest koorijuhiks ja sellest, mis selle ametiga kaasas käib, jagas kahekordne aasta dirigent ja noorte laulupeo „Püha on maa” neidudekoori liigidirigent Külli Kiivet.

Minu lapsepõlves oli tavaline, et kui saabus laulu- ja tantsupeo aeg, polnud meil kedagi kodus. Ema tantsis rahvatantsu, isa mängis puhkpilliorkestris ja mu õde oli laulupeol isegi kahes rollis – tantsis ja oli ka trummitüdruk orkestris. Võib öelda, et meie pere oli laulu- ja tantsupeost läbi imbunud. Minu armastus oli laulmine ja seda läksin hiljem Otsa kooli ka õppima. Paraku selgus, et ilusast häälest jääb väheks, ooperisolisti karjääriks vajalikku närvikava mulle kaasa antud polnud. Nii et edasi Eesti Muusikaakadeemiasse läksin õppima juba koolimuusikat ja seal puutusingi esimest korda kokku oma tulevase tööga.

Mu esimene dirigeerimise õpetaja oli Ants Sööt, minu väga suur eeskuju ja tugi. Tema ütles mulle kohe esimeses tunnis, et see tüdruk oskab dirigeerida! Tegelikult joonistasime seal õhku J-tähtesid ja ma dirigeerisin reaalselt elus esimest korda. Aga õpetaja sõnad panid nagu midagi liikuma. Seega oma kogemuse põhjal võiks öelda, et elu juhib sind oma teel nagunii määratud kohta, olgu need käänud nii uljad kui tahes. Minu teekond dirigendiks on lihtsalt ajaga kujunenud ja iga kogemus on mind õpetanud.

Kindlasti tuleb dirigendi arengule kasuks uudishimu oma valdkonna vastu ja julgus võtta väljakutseid. Just seetõttu olen töötanud paljude kooriliikidega, et õppida tundma erinevates vanustes ja erinevate muusikaliste oskustega inimeste häält. Mind on väga palju õpetanud elu, reaalne kogemus, konkursid, erinevad projektid, erinevate inimestega kohtumised. Vahel õpetab meid ka mõni viga või valesti arvestatud otsus – aga vigadest tulebki õppida. Ma olen töötanud kõigis vanustes lauljatega ja seda elukogemust jagan ma edasi õpetaja ja mentorina.

Algaja dirigendina mõtlesin võib-olla rohkem sellele, kuidas ma tehniliselt koori ees dirigeerin ja ma ei aidanud sellega alati koori. Praegu teen liigutusi selle järgi, mis aitaksid lauljaid. Nüüd tuleb see juba loomulikult, sest oleme ajaga koos muusika sees kasvanud ja koor saab aru, mida ma saada tahan, vahel piisab ainult pilgust.

Mulle meeldib muu töö mitmekesisus. Ma olen dirigent ja hääleseadja. Seega kõik, mis on seotud häälega, kõlaga, koos laulmisega on minu jaoks teema, millega armastan tegeleda nii õpetajana hääleseadetunnis, dirigendina kooriproovis ja mentorina loengut pidades. Koorijuht ei tööta ainult kooriproovis, tema aju on töös 24h. Aga ma teen seda ikkagi, isegi vaatamata mõnedele raskustele, sest see meeldib mulle ja ma naudin protsessi. Minu kohusetunne on tappev nagu ütles mulle ükskord üks arst ja ma tunnen missiooni hoida meie kooriliikumist elus. See on see, mida mina saan eestlasena oma kultuuri säilitamiseks teha.

Väljapoole paistab meie töö kindlasti teistsugune. Need hetked, kus saame seista laulupeokoori ees – siis oleme rahva jaoks lausa kangelased! Dirigendid ise aga teavad, et kohe pärast pidu algab kõik uuesti ja algusest. Loorberitele puhkama jääda ei saa. Su kooril on uus koosseis, alustad uute laulude õpetamist ja ükski laulja ei laula kohe paremini ainult seetõttu, et dirigent on laulupeol juba juhatanud – kõik see on töö, töö, töö. Noore dirigendi jaoks on aga kindlasti laulupidu motivaatoriks. Ma julgen arvata, et kõik esimese kursuse tudengid kujutavad ette ennast laulupeo ühendkooride puldis. Ja siht peabki olema kõrge.

Ma ei tea, kas koorijuhi töö on populaarne, aga ta on ta inimeste silmis siiski hinnatud, sest ilma koorimuusikata ei kujutaks me ette ühtegi aktust ega suursündmust. Laulupidu on ju kõigi eestlaste jaoks eriline üritus, mis ei saaks toimuda ilma koorijuhtideta. Kindlasti aga valitseb meil teatud piirkondades koorijuhtide põud ja see on suur probleem. 

Milliseid omadusi nõuab koorijuhi töö? Koorijuhil peab olema tugev kohusetunne ja hea planeerimisoskus. Musikaalsus, et teisi inspireerida. Julgus katsetada ja teha midagi ka teistmoodi kui on õpetatud, julgus ajada oma asja. Koorijuht peab olema empaatiline ja inimlik, aga olema samas ikkagi juh ja võtma vastu otsuseidt.

Soovitan koorijuhiks õppida noorel inimesel, kes on tundnud lauljana seda erilist puudutust laulupeol – see vägev tunne, mis valdab meid näiteks Lüdigi “Koidu” või Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm” laulmisel. Kui on soov töötada inimestega ja teha ilusat tööd muusika sees.

Peagi algava noorte laulupeo eel soovin, et me kõik tunneksime rõõmu sellest, et pärast õppimisprotsessi on kätte jõudnud pidupäev, kus kõige tähtsam on koos tegutsemine. Laulupidu on suur mammut, aga seal on igal liigil oma väga oluline koht. Kui poleks mudilasi, poleks varsti ka täiskasvanute koore. Kui poleks kõiki neid õpetajaid üle Eesti, kes oma kooridele ühendkoori laulud selgeks õpetavad, siis poleks ka suurt laulupeo tunnet. Meil kõigil on laulupeo liikumises oma tähtis koht! 

– Kristi Kool

Korduskasutusnõude tagastustelkidel oleval rohevalgel sümbolil on pandisüsteemi logo ja topsi siluett

Noorte laulu- ja tantsupeol kasutame esimest korda panditopsi süsteemi. See näeb ette, et kui kõht täis ja janu kustutatud, tuleks nõud viia vastavalt märgistatud tagastuspunkti. Need kasutatud nõudele ettenähtud telgid tunneb ära noorte laulu- ja tantsupeo peakunstnik Mart Andersoni loodud sümboli järgi.

Mida sümbol kujutab?

Kasutusel on sümbol ja selgitav tekst „pandinõu tagastus“. Sümbolil on topsi siluett ja käibeloleva üleriigilise panditaara logo. Inimesed tunnevad panditaara märki ja see viitab tuttavale tegevusele. Plasttops on üritustel tõenäoliselt enim tagastatav nõu ja erinevalt taldrikust, on topsil ka äratuntav siluett.

Milline on hea sümbol?

Hea sümbol on see, mis suudab ilma täiendava selgituseta edasi anda lugu või kirjeldada maailmavaadet. Panditaara sümbol kujutab pidevat ringlust maailmas – kui midagi võtame, siis anname ka tagasi. Sümboli juures on olulisteks elementideks ringlevad nooled, mis sümboliseerivad võtmist ja andmist. 

Miks just selline värvivalik?

Roheline sai valitud seetõttu, et tegu on looduse tooniga ning see seostub keskkonna ja jätkusuutliku mõtteviisiga. Valge koos rohelisega annab hea kontrasti.

Kas kaalusite ka mõnda muud varianti?

Kaalusin ka varianti, kus sümbolil oli ainult tops, mis koosnes kahest noolest. Kuid lõplik variant on parem ja arusaadavam, sest panditaara märk on tuntud ja sellega seostub inimestele tagastus. 

– Lisl H. Mikko

Tallinna koolide õpilased valmistasid „Iga ruutmeeter loeb” projekti raames kokku 76 lillekasti ja aitasid kaasa elurikkuse suurendamisele 

XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa” eel ja ajal pööratakse suurt tähelepanu looduse heaolule. Aprillikuus kutsusime üles koole ja kõiki teisi huvilisi meisterdama lillekaste ning külvama neisse seemneid, et suurendada elurikkust. Nüüd on möödunud pea kaks kuud üleskutse „Iga ruutmeeter loeb” algusest ning praeguseks on 22 kooli õpilased meisterdanud tehnoloogia tundides 76 lillekasti. Õpilaste kätetööd ja varsti tärkavaid lilli saab imetleda Linnahalli ees kastidest moodustatud taskupargis.

Lillekastidele lisatakse kasti valmistanud kooli nimi ning Tööõpetajate Seltsi, XIII noorte laulu- ja tantsupeo ning Tallinna rohelise pealinna logo. Nimesid ja logosid paigaldatakse koos õpilaste ja õpetajatega 15. juunil kell 14:00 Linnahalli ees. 

Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis valmis 14 lillekasti, mida meisterdasid kokku 11 klassi – üheksandate, seitsmendate ja kuuendate klasside õpilased. „Tavaliselt meil tehnoloogia tundides väga palju haamriga tööd ei ole, seega selline ülesanne oli õpetlik ja kastide valmistamine poistele põnev tegevus,” rääkis Märt Tammisaar, Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja. Tammisaar tegi lillekastide disaini ja esimese näidise, mille abil valmistasid ka teised koolid kaste. 

Tammisaare sõnul on sellised koole kaasavad projektid väga head, sest ei pea muretsema, kuidas ja kust materjale saada, ning nii endal kui ka õpilastel on huvitav teha vahelduseks midagi õppekavast erinevat.

Tallinna 32. Keskkooli viiendate kuni kaheksandate klasside õpilased meisterdasid 15 lillekasti. „Meie õpilastele meeldis projekt väga, neid köitis koostegemine ja selle käigus tekkinud õpilasi ühendav meie-tunne,” rääkis põhikooli õppealajuhataja Rita Laur-Reinumägi. Ta lisas, et projekt ühtis ideaalselt ka kooli põhiväärtustega, milleks on avatus, loovus, hoolivus ja vastutus. Tema sõnul olid õpilased väga uhked, kui said teada, et nende tehtud kooli logoga kastid on Tallinnas kõigile huvilistele vaatamiseks väljas.

Kui mulla- ja kruusakotid 32. Keskkooli toodi, viisid õpilased need liivakeldrisse hoiule, kuni tehnoloogiaõpetaja Asmo Villak lillekastid õpilastega valmis meisterdas. Lisaks aitasid õpilased kruusa ja mulla panna lillekastidesse, külvasid lilleseemned ja hoolitsesid taimede eest. „Tore oli näha, kuidas õpilased tulid alati üleskutsete ja abipalvetega kaasa,” ütles Laur-Reinumägi.

– Lisl H. Mikko

Noored turvaliselt internetis – nõuandeid jagab politseikapten Maarja Punak

Interneti kasutamine on meie igapäevaelus olulisel kohal, kuid internetis on siiski ka omad ohud. Turvalisest käitumisest internetis räägib noortele politseikapten Maarja Punak. 

Millised on suurimad ohud internetis ja kuidas neid vältida? 

Kõige suurem oht internetis on võõraste inimestega suhtlemine. Praegu on pea võimatu välja selgitada, kes konto taga tegelikult on. Uute tuttavatega suheldes tuleks alati vanematele sellest teada anda. Eriti siis, kui keegi hakkab rääkima veidrat juttu. Näiteks palub saata alasti pilte, ähvardab sind või teisi inimesi või käitub mingil muul viisil sobimatult. Kindlasti soovitaksin võõras linnas viibides uute veebituttavatega mitte suhelda ja nendega kokku saada.

Internetis levib väga palju kahtlaseid linke. Mida teha, kui neid kuskil näen?

Kahtlastele linkidele ei tasu igaks juhuks klõpsata. Tõenäosus, et inimene jääb ilma oma sotsiaalmeedia kontodest või halvemal juhul isegi rahast, on üsna suur. Seepärast on oluline enne pangakaardi andmete sisestamist teha kindlaks, kuhu oma andmeid üldse sisestama hakatakse. Hiljem raha tagasi saada on aga oluliselt keerulisem.   

Kuidas vältida internetis tahtmatuid makseid ning läbi näha petuskeeme?

Kõige tavalisem pettus internetis on seotud sõnumi teel koodide jagamisega. Palutakse edastada telefonile saadetud numbreid, et siis nende abil laadida mänguraha mingile kontole – seda aga sinu kulul. Teine viimase aja raharöövel on Instagramis ja TikTokis oma lemmikute sisuloojate toetamine. On noori, kes ei tea, et tegelikult on tegemist päris rahaga, mis hiljem telefoniarvele lisatakse. 

Kuidas toimida, kui puutun internetis kokku küberkiusamisega? 

Küberkiusamisest tuleb alati teavitada nii õpetajaid, kes on rühmaga kaasas, kui ka veebipolitseinikke. Seda eriti siis, kui tegemist on lapsega, keda sa tegelikult ei tunne. Meie selgitame välja muud asjaolud ja saame selle olukorraga edasi tegeleda. Peaasi, et saaksime sekkuda nii ruttu kui võimalik. Kui kiusamine toimub aga päriselus, siis tuleb helistada 112 ja lasta häirekeskuse töötajal hinnata, kas politsei peab olukorda sekkuma või mitte.

Sotsiaalmeedia on koht, kus jagame enda igapäevaelu. Mida aga ei tasuks internetis jagada?

Kindlasti ei tasu sotsiaalmeedias jagada infot selle kohta, millal ja kuhu täpselt liigutakse. Seda nii peo ajal kui igapäevaelus. Sellist infot peavad teadma vaid teised grupiliikmed, õpetajad ja lapsevanemad.

Milliseid nõuandeid võiks veel noortele pidulistele jagada?

Kui Tallinnas ringi liigute, siis palun tõstke ninad telefonist eemale. Hetkel on liiklus ehituste tõttu üsna segases seisus ja seega tuleb liigeldes olla erakordselt tähelepanelik!

– Maria Johanna Vompa

Noortepeo loodusfotode konkursile saab pilte saata veel nädal aega!

XIII noorte laulu- ja tantsupeo ning Delfi loodusfotode konkursile on laekunud juba väga ilusaid töid. Kel aga oma pildid veel saatmata, peab kiirustama, sest konkurss lõpeb 20. juunil.

Tänavuse noorte laulu- ja tantsupeo teema on „Püha on maa“, mis tõstab tähtsaks ka loodushoiu. Eesti loodus pakub imelisi hetki ja loodusfotode konkurss ongi võimalus need hetked kaadriteks jäädvustada ja neid teistega jagada. Pildistada võib nii fotoaparaadi kui ka mobiiltelefonikaameraga. Ehkki tegu on noortepeo fotokonkursiga, on laste ja noorte kõrval on osalema oodatud vanemad ja vanavanemad.

Konkursifotode üleslaadimiseks tuleb minna SIIA. Võitjad selguvad 23. juunil. 

Konkursile on seni saadetud  nii tabamusi maastikest kui ka detailipilte lilledest-putukatest ja fotosid loomadest. 

Vaata väikest valikut inspiratsiooniks!

Taevaveski, autor Sirli Kirst
Kajakapojad, Kristin Ladva
Lilleke, autor: Sirje Roosipuu
Autor: Brigita Kasemets