Pühapäeval, 18. juunil avatakse Estonia Rahvusooperi taga Uue turu platsil koolinoorte laulupeo teemaline näitus „Kõlapilt”.

Laulupeole pühendatud näituse projektist võttis osa 70 kooli üle terve Eesti ning esindatud on 158 õpilase tööd. Näituse temaatika on ajendatud laulupeo repertuaarist, mida 2023 aasta laulupeol esitatakse. Projekti ühe eestvedaja Liia Jungi sõnul kasutati teoste loomisel kuue erineva, see tähendab mudilas-, laste-, poiste-, neidude-, noormeeste- ja segakooride laulikuid ja lisab, et korraldajate sooviks oli, et lapsed eelkõige neid laule, mida just nende vanusegrupp on pidustustel rahvale ette kandmas.

„Laulude kaunile kõlale ja sõnadele lisandub pilt, mis visualiseerib iga loo sõnumit, “ toob Jung välja. „Loodame, et need teosed panevad möödujad peatuma ja nende sõnumite üle mõtlema”. Ta lisab, et noorte kunstnike hulgas on ka palju neid õpilasi, kes ka ise laulukaare all üles astuvad.

„Kõlapildi” kaaskorraldajate Margit Miku ja Ilmi Paist-Lauri sõnul lähtuti näituse loomisel ka rohelise mõtteviisi põhimõtetest. Õpilaste tööd on on trükitud puitvineertahvlitele, mis on taaskasutusele võetud tootmisjäägid. Vineeraluseid on võimalik koolidel hiljem taaskasutada kas näituse pinnana või molbertite aluslaudadena. 

Näituse pidulik avamine toimub 18. juunil Estonia Rahvusooperi taga Uue turu platsil algusega kell 13.00.  Üles astuvad noored lauljad, tantsijad ja akordionistid ning päeva juhib koreograaf Märt Agu.

Tööd on eksponeeritud näitusealal Tallinna kesklinnas- Kaarli pst, Estonia taga (Pätsu skulptuuri juures, Uue Turu plats) ja Tammsaare pargis 19.06- 03.07 2023.  

Välinäitus „Kõlapilt” on korraldatud Eesti Kunstikoolide Liidu ja Kunstihariduse Ühingu poolt koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutusega.  Projekti toetavad Kohila Vineer, Balbiino ja Haridus-ja Teadusministeerium.

Projekt toimub koostöös Eesti Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutusega ja Tallinna Euroopa roheline pealinn 2023.

Kuusalu muusikaelu grand old man, pool sajandit muusikapedagoogina töötanud ja  siiani aktiivse muusikuna tegev Taavi Esko juhatab XIII noorte laulupeol teost „Ta lendab mesipuu poole“. Intervjuus räägib Taavi, milline on tema side selle lauluga, mida mäletab oma esimesest laulupeost ja kuidas kõnetab teda laulupeo juhtmõte.

Taavi Esko, Hiiumaalt pärit koorijuht ja Kuusalu Keskkooli muusikaõpetaja, kelle käe all on teiste tuntud muusikute hulgas laulnud ka seekordse noorte laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg, ütleb enda kohta, et on maapoiss, kes kasvas üles talus, kus töötegemine oli au sees. Muusikaõpinguid alustas ta Kärdla lastemuusikakoolis akordioni erialal. Õpinguid jätkas Tallinna Pedagoogilises Instituudis (praegu Tallinna Ülikool) laulmise ja muusika erialal. Erilisel kohal oli laulmine Tallinna Üliõpilassegakooris, kus peadirigent oli Ants Sööt. Seal tekkis huvi luua oma koor.

On asutanud mitmeid koore, mida juhatab tänaseni, sh Eesti Koolinoorte Segakoori, Kuusalu Keskkooli Noorte Segakoori (1982), Kuusalu Keskkooli Poistekoori (2017) ja Kolga-Kuusalu Kammerkoori (1989). Taavi koorid paistavad silma aktiivse ja kõrgetasemelise kontserttegevusega ning on pälvinud konkurssidel kõrgeid autasusid. Hinnalisemaks neist peab Taavi Barcelonas toimunud rahvusvaheliselt konkursilt Koolinoorte Segakooriga võidetud grand prix’d tiitliga „Parim Euroopa koor“ (2007) ning Kuusalu Keskkooli lastekooriga B-kategoorias võidetud esimest preemiat „Summa cum laude“ üle-eestilisel lastekooride konkurss-festivalil (2022). 

Taavi Esko, olles Eesti Kooriühingu auliige, Kuusalu valla aukodanik, pälvinud Valgetähe V klassi ordeni ja mitmeid teisi tunnustusi ütleb, et eriliselt on liigutanud näiteks Ants Sootsi ja  Triin Ella tagasiside žüriiliikmetena. Tunnustavad sõnad annavad nii koorile kui ka dirigendile usku, et kooslaulmine on üks äge ja hingematvalt ilus asi. Kasvõi üks laul kontserdil, mis puudutab kuulajaid ja mille järel aplaus ei taha lõppeda, on miski, mille nimel tasub elada.

Milline on teie esimene mälestus noorte laulu- ja tantsupeolt (ükskõik, kas laulja või dirigendina)?

Esmalt käisin tantsupeol, millest meenub „Kukepolka“, kus pidi tegema uhke jalatõste, nagu liiguks päris kukk ise. Mäletan selgesti jalatõstet, mida harjutasime palju.

Esimene nn suur laulupidu oli 1969. aasta üldlaulupidu, olin just lõpetanud Kärdla Keskkooli. Mäletan, kui laulupeol lauldi G. Ernesaksa laulu L. Koidula sõnadele „Mu isamaa on minu arm“. Maestro Gustav Ernesaks oli ise juhatamas ja tuhanded lauljad laulmas. Tunne oli ülev. Nägin silmanurgast, kuidas minu kõrval vanemad lauljad, kes olid elanud Eesti Vabariigi ajal, laulsid ja pisarad voolasid. Sellist ennastunustavat laulmist polnud ma varem kogenud.

Millist tähendust kannab teie jaoks XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte „Püha on maa“?

Maa ongi püha. Püha on mets, püha on kodu, püha on loodus, püha on taevas. Vahel vaatan  taeva poole ja tänan oma vanemaid, kes soovisid mind siia pühale maale. Püha on isade-emade maa. Sellel maal  tahan ma  elada!

Juhatate laulupeol Peep Sarapiku Juhan Liivi sõnadele loodud laulu „Ta lendab mesipuu poole“. Mis on selle teose tähendus teile endale? Kuidas asetub see teie mõtetes XIII noortepeo tervikkavasse?

Olime Peebuga kursusekaaslased ja laulsime koos Tallinna Üliõpilassegakooris. Kuna Peep  juhatas Rootsis Eesti koori, siis võõrsil olles mõtles ta sageli oma kodu, sõprade ja Eestimaa peale. Mitmed suured heliloojad, nagu Miina Härma ja Riho Päts, olid juba varem viisistanud selle Juhan Liivi luuletuse, aga et Peep julges ka seda teha, näitab, et tal pidi olema tugev tunne ja sügav veendumus selleks. See ei saanud olla ainult  katsetus. Laul on eriliselt hea, sest sõnad ja meloodia on äärmiselt tihedalt kokku põimitud.

Nüüd on laul „Ta lendab mesipuu poole“ leidnud kindla koha laulupidude kavas – vahetult enne ühendkooride esituses kõlavat lõpulaulu „Mu isamaa on minu arm“. See peab jääma laulupidude kavva ajast aega, sest on see ju valitud rahvahääletusena ka kõige olulisemaks lauluks ja lennutatud nii kosmosessegi. ^[1]

Annan oma parima sel erilisel ajal seda laulu juhatades, usun et rahvaski laulab kaasa ja et Peep vaatab meid ülalt.

Milline võiks olla teie soov või sõnum sel korral lavale astuvatele noortele muusikutele?

Avage oma südamed muusikale. Koos muusikat teha ja laulda laulupühamus – laulukaare all – on privileeg. See on tunne, mis haarab kaasa kogu lauluväljakule koguneva rahva.

¹ „Ta lendab mesipuu poole” läkitatakse kosmosesse, ERR 30.05.2017

– Karemen Kaukver

Noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ juhatab Eesti Vabariigi hümni laulupidude dirigent ja eelmise, juubelilaulupeo kunstiline juht Peeter Perens. Intervjuus räägib ta, milline on hümni tähendus temale endale, kuidas kõnetab teda tänavuse laulupeo juhtmõte ja millise soovi annab kaasa laulukaare alla kogunevatele noortele.

MU ISAMAA, MU ÕNN JA RÕÕM

Muusika: Fredrik Pacius (1809–1891)

Tekst: Johann Voldemar Jannsen (1819–1890)

Dirigent: Peeter Perens

Peeter Perens

2007–2019 laulupidude dirigent

2007 segakoori ja 2011 noormeestekoori liigijuht

2019 laulupeo kunstiline juht 

Nii ameti kui ka nime poolest isa kingades astuv hinnatud ja kõrgelt tunnustatud dirigent Peeter Perens tutvustab end laulupeonoortele nii: „Olen Saare mehe ja Viru naise poeg. Isa oli koorijuht, ema õpetaja. Nii sai minustki koorijuht ja aastateks ka õpetaja. Kodust sain kaasa armastuse muusika ja austuse hariduse vastu. Kõige enam lähevad mulle südamesse lauljate isiklikud tunnustusavaldused.“

Peeter Perens, milline on teie esimene mälestus noorte laulu- ja tantsupeolt?

Tahaksin jagada oma kõige-kõige esimest kogemust laulupeost üldse. See oli 1975. aasta laulupidu, mil olin 3-aastane. Vaatasime emaga laulupeo rongkäiku Kaarli puiesteel ja ootasime, mil isa – kes oli ka koorijuht – oma kooriga möödub. Kui isa jõudis, jooksin tema juurde, ta tõstis mu kukile ja läbisin ka laulupeo rongkäigu. See oli tõeliselt uhke!

Millist tähendust kannab teie jaoks XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte „Püha on maa“?

Püha on miski, mida me kogeme tavapärasest erinevalt. Siin on palju salapärast. Me elame sellel maal, aga kas maa kuulub meile või meie hoopis maale? Igatahes ilma maata meid ei oleks. Seetõttu on meil palju põhjuseid maad pühaks pidada.

Juhatate laulupeol Eesti hümni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“. Mis on selle teose tähendus teile endale?

Sellel laulul on pikk lugu. Kui „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ kõlas esimesel laulupeol 1869. aastal, siis ei julgenud vist veel keegi Eesti riigist unistada. Tänane hümn on elanud Eesti rahvaga läbi kogu meie loo – ärkamisest kuni tänase Eesti Vabariigini. Meie hümn seob meid kõikide nende põlvkondadega, kes on elanud esimesest laulupeost tänaseni.

Milline võiks olla teie soov või sõnum sel korral lavale astuvatele noortele muusikutele?

Miskipärast see küsimus liigutab mind. Eelmise noorte peo ideekavandi pealkiri oli „Noored juured“. Juured on olulised. Juured ei tähenda ühe koha peal istumist, vaid vastupidi – juured tahavad õhku ja vett. Ehk isegi liikumist? Juured tahavad uut teadmist, mida edasi anda tüvele ja ladvale.

Me oleme muusikud, aga ennekõike inimesed. Kogugem uut teadmist kogu maailmast, aga tulgem koju tagasi, sest siin oodatakse meid. Mujal ei oota meid keegi. Siin me oleme kodus.

– Karmen Kaukver

15. aastane Hirvo Surva alustas oma dirigendi karjääri juhtides naiskoori, millega koos mindi ka laulupeole. 45 aastat hiljem on peagi 60. juubelit tähistav seesama dirigent olnud mitmete kooride juht, saanud palju tunnustusi ning on seni tihedalt seotud laulu- ja tantsupidudega.

Seekordsel noortepeol juhatab Surva ühendkoorile mõeldud lugu „Legendaarne” ja poistekooridele seatud teost „Las jääda ükski mets”. Lisaks kõigele muule põnevale uurisime Survalt, milline on tema esimene mälestus noortepeost, millist tähendust kannab tema jaoks peo juhtmõte „Püha on maa” ning milline on dirigendi sõnum noortele peagi laulukaare all esinevatele muusikutele.

LEGENDAARNE

Muusika: Peeter Konovalov

Tekst: Heiti Talvik

Seade: Tõnu Kõrvits

Dirigent: Hirvo Surva

Hirvo Surva on pärit Kohtla-Järvelt, kus ta alustas muusikaõpinguid Laste Muusikakoolis. Õpinguid jätkas ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimise erialal Silvia Melliku juures, seejärel täiendas ta end samal erialal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Ants Üleoja juhendamisel. Mellik kui ka Üleoja olid Surva sõnul äärmiselt inspireerivad õpetajad.

Vaid 15. aastaselt alustas Surva tööd kooriga. Ta juhtis Kiisa Rahvamaja naiskoori, kuhu mehe õpetaja Mellik teda suunas. 1980. aastal läks Surva naiskooriga kui oma juhitava kooriga esimest korda laulupeole.

Pika dirigendi karjääri jooksul on Surva juhtinud väga mitmeid koore. Ta on juhatanud näiteks Teaduste Akadeemia meeskoori, Eesti Meestelaulu Seltsi poistekoori Kalev, Rahvusooper Estonia poistekoori, Revalia Kammermeeskoori ja Eesti Rahvusringhäälingu segakoori. Lisaks oli Surva paar aastat rahvusooperi peakoormeister ja valmistas ette koori ooperietenduste jaoks.

Aastal 1991 kutsus Tõnu Kaljuste Survat laulupeole dirigendiks. Sellest alates on Surva olnud tihedalt seotud kõigi noorte- ja üldlaulupidudega. Ta on olnud laulupeol mitmeid kordi nii dirigent kui kunstiline juht, aga ka poistekooride liigijuht.

Surva on saanud tunnustusi rohkem, kui kahe käe sõrmedel kokku lugeda saab. Iga tunnustus teeb südame soojaks, kuid kõige erilisemana toob Surva välja 2014. aasta, mil Eri Klas andis üldlaulupeo lõppedes Survale edasi oma õpetaja Gustav Ernesaksa taktikepi. 

Milline on teie esimene mälestus noorte laulu- ja tantsupeolt?

Kui  õppisin Kohtla-Järvel koolis, laulsin sealses positekooris, mille ridades lauljana läksin esimest korda noortepeole. See väga võimas ja vägev tunne, mida peol kogesin, inspireeris mind ja jättis tugeva jälje minu ellu.

Millist tähendust kannab teie jaoks XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte „Püha on maa”?

Täpselt seda tähendust kannabki – minu jaoks on maa ehk kodumaa püha.

Te juhatate laulupeol Peeter Konovalovi, Tõnu Kõrvitsa ja Heiti Talviku teost „Legendaarne”. Mis on selle teose tähendus teile endale?

Tegu on lihtsa, meloodilise ja väga ilusat teksti edasi andva looga. Võtta noor inimene enda käe kõrvale ja aidata tal astuda maailma – sellist tähendust kannab „Legendaarne” minu jaoks. Kuna meid ootab ees noortepidu, sobib see lugu suurepäraselt kavasse.

Milline võiks olla teie soov või sõnum sel korral lavale astuvatele noortele muusikutele?

Minu sõnum noortele on see, et just teie, noored oletegi traditsioonide hoidjad. Koos panustades oma aega ja hinge muusikasse või tantsu ning noortepeol osalemisesse, saame hoida kaunist traditsiooni nagu seda on laulu- ja tantsupidu.

– Lisl Harriet Mikko

Tallinna linna kaks kuraatorit Riin Kivinurm ja Edmar Tuul alustasid koostööd eelmisel laulu- ja tantsupeol „Minu arm”. Seekordsel noortepeol jätkavad nad ühise meeskonnana kuraatoritööd. Uurisime neilt, millega nad kuraatori ameti kõrvalt veel tegelevad ja millised on suurimad väljakutsed noortepeoks ettevalmistumisel. Lisaks mõtestasid Kivinurm ja Tuul, mida kuraatoritöö ja pühadus nende jaoks tähendavad.

Milline on teie igapäevatöö Tallinnas ja kuidas teist laulu- ja tantsupeo kuraator sai?

Riin Kivinurm töötab Eesti Rahvakultuuri Keskuses Tallinna linna rahvakultuurispetsialistina. „Enne seda töökohta olin Harju Maavalitsuses kultuuriosakonna juhataja ning seal sidus elu mind ka laulu- ja tantsupidude korraldamisega,” meenutas Kivinurm, kes on varasemalt olnud mitmeid kordi kuraator Harjumaal. Kuraatoritööd on naine teinud alates 2007. aastast, seekordsel peol on ta aga just Tallinna kuraatori rollis teistkordselt.

Edmar Tuul on dirigendi haridusega Viimsi Muusikakooli direktor, kes juhatab ka koore ja orkestreid. Praegu on ta Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Naiskoori peadirigent ning manageerib ja dirigeerib ka enda loodud orkestrit VENTUM. Kuraator sai Tuulest tema enda sõnul üsna juhuslikult: „Töötasin Nõmme linnaosa valitsuses kultuurinõunikuna ning kuna möödunud peo eel tekkis tühimik kuraatori positsioonile, jõutigi minuni.” Kuna Tuul oli 2017. aasta noortepeol meeskoori liigidirigent, tundus pakkumine hoopis kuraatori rolli proovida igati põnev. 2018. aastal saigi temast esmakordselt kuraator.

Mida laulu- ja tantsupeo kuraatori roll teie jaoks tähendab?

„Elukutselise kultuurikorraldajana olen tänulik, et mulle on avanenud ka laulu- ja tantsupidude telgitagune maailm, kus olen saanud anda oma panuse UNESCO vaimse kultuuripärandi hoidmisesse,” rääkis Kivinurm, kelle silmis on kuraatori roll väärtustada protsessi, koordineerida ja tagada iga nüansi tõrgeteta toimimine oma piirkonnas. Lisaks tähendab töö siirast rõõmu, andmist ja saamist ning heldimuspisaraid imelistelt kontsertidelt.

Tuule sõnul on kuraator olla vahva, sest see annab võimaluse kohtuda paljude dirigentide ja tantsujuhendajatega ning pidada nendega põnevaid arutelusid ka muudel teemadel kui laulu- või tantsupidu. Mõlema Tallinna kuraatori jaoks tähendab nende töö ka suurt vastutust. „Ilma kuraatorita ei saaks Eesti kõige olulisem sündmus toimuda,” ütles Tuul.

Kuidas ettevalmistused XIII noorte laulu- ja tantsupeoks Tallinas on kulgenud? Millised on suurimad väljakutsed noortepeoks valmistumisel?

„Nii suures protsessis on ikka hetki, mil tekivad tõrked, aga meie tiim ehk mina ja Riin oleme kogenud kultuurikorraldajad, seega probleemid ei niida meid jalust,” rääkis Tuul ja lisas, et pigem innustavad väljakutsed mõtlema, kuidas oleks võimalik vältida keeruliste olukordade tekkimist.

Suurima murekohana toovad kuraatorid välja tantsupeo eelproovideks sobivate ruumidega hoone leidmise. Eelproove läbiviidavas majas võiks olla vähemalt kaks saali. „Saalidega meil muresid ei ole, aga kui mõelda, et kõik need sajad tantsijad vajavad riietusruume, saalid peavad olema heliliselt üksteisest isoleeritud ning ligipääs hoonele võiks olla mugav, siis tekivad küll probleemid,” selgitas Tuul.

Kuraatorid on tänulikud Vene Kultuurikeskusele ning Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi juhtkonnale ja õpetajatele, kes on peolisi lahkelt vastu võtnud. Tänatakse ruumide võimaldamise eest ka Tallinna Tehnikaülikooli, kus tehti ühendorkestrite proov.

Maakonnad ja linnad näitavad end terviklikus ilus laulu- ja tantsupeo rongkäigus – millega Tallinn meid sel korral rongkäigus üllatab?

Kuraatorid kinnitavad, et Tallinn on rongkäigus esinduslik – kõrvuti lauljate, tantsijate ja muusikutega marsivad Tallinna linnajuhid ja mürtsub orkester. Oodata on ka väikseid üllatusi, mis jäävad aga saladuseks kuni rongkäiguni. Kuraatorid kutsuvad kõiki rongkäigule ning julgustavad inimesi kaasa elama ja hõikama. „See on äärmiselt vajalik meile kõigile, nii saame tunda seda sõbralikku ja toetavat õlg õla vastu tunnet. Üks kõigi ja kõik ühe eest!” ütles Tuul.

Kui palju kollektiive Tallinnast XIII noorte laulu- ja tantsupeo poole teel on?

Peole läheb Tallinnast 369 kollektiivi: 201 koori, 91 tantsurühma, 39 võimlemisrühma, 18 rahvamuusikakollektiivi ja 20 orkestrit.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte on „Püha on maa“. Mis on need kõige erilisemad paigad või lood või väärtused, mida Tallinna lapsed võiksid oma kodust pühana oma ellu kaasa võtta?

„Kodust tuleb võtta kaasa õpetused ja austus. Pühalikkust tuleb oma ellu ise luua,” ütles Tuul. Mehe sõnul on tema arusaama kohaselt kolm mõtet, vastet sõnale „püha”. „Esiteks, pühadus on välja kasvanud tabust – pühaks peetu on seotud erilise keeluga. Teiseks, pühadus on algselt religioosne mõiste, mis tähistas jumalikku valdkonda kuulumist, erilisust ja puutumatust. Kolmandaks, püha on individuaalne tunne,” selgitas Tuul, kelle jaoks on pühad kodu, pere, rahu, vaikus ja head sõbrad. Muusikuna on talle õpetatud, et ka noot on püha.

Kivinurme sõnul on pühad kogu elu, armastus, inimesed, kodud, maa ja vabadus ning laulu- ja tantsupidu kui meie ühine väljendusvorm. „Pühadus on see, mida kanname oma hinges ja millesse suhtume aukartusega, väikese hingevärinaga. Laulukaare all ja tantsuväljakul kasvab meie ühine pühaduse tunne, mille võtame kaasa ja kanname endas läbi elu, jagame lastele ja lastelastele üle kogu Maa,” rääkis Kivinurm.

– Lisl Harriet Mikko

Selle eest, et tänavune noortepidu pakuks osalemisrõõmu ka erivajadustega inimestele, hoolitseb ligipääsetavuse toimkond, mille eesotsas on Aet Urbas. „Anname endast parima, kuid oleme valmis vigadest õppima, et iga järgnev pidu läheks veel paremini,” lubab ta.

Igapäevaselt on Aet õpetaja ja töötab Randvere Koolis autistlike laste klassiõpetajana. „Olen õppinud sotsiaalpedagoogikat, praegu on pooleli eripedagoogi magistriõpe,” tutvustab Aet oma tausta. Tal on ette näidata rohkem kui 20 aastat kogemust erivajadustega inimestega töötamisel. Kutse tulla juhtima tänavuse noortepeo ligipääsetavuse toimkonda pakub suurt väljakutset: „Olen varasemalt laulu- ja tantsupidu näinud ainult publiku poole pealt. Nüüd avanes harukordne võimalus olla osa korraldajate suurest masinavärgist.”

Esimese asjana kaardistas Aet varasemate laulu- ja tantsupidude põhjal, millist ligipääsetavust on vaja. „Seejärel moodustasin meeskonna, kellega koos töötada. Meil oli tarvis erinevate valdkondade spetsialiste. Näiteks kirjeldustõlke osas pöördusin Piret Ausi poole, kes oli ka 2019. aastal toimunud tantsupeo kirjeldustõlke eestvedajaks. Tema pani kokku oma meeskonna, kes pimedatele ja vaegnägijatele kirjeldustõlke teenust pakuvad. Laulupeo laule aitavad aga kuulmispuudega inimestele vahendada Viipekeeletõlkide OÜ viipekeeletõlgid.”

Lisaks on mõeldud ka teistsuguste erivajadustega inimestele. „Intellektipuudega külalistele koostasime väikesed kogumikud laulupeo laulude lihtsas keeles tekstidega. See tähendab, et laulu teksti alla on eraldi trükitud väike lihtsas keeles kokkuvõte. Nende juures olid mulle abiks mitmed mu oma õpilased ja tuttavad kerge intellektipuudega inimesed, kes andsid head tagasisidet, kas tekst on neile arusaadav. Liikumispuudega inimestele, kes kasutavad ratastooli või muud liikumiseks vajalikku abivahendit on samuti mõeldud nii tantsu-, kui ka laulupeol.

Kokkuvõttes olen suhelnud paljude erivajadustega inimeste ning nende organisatsioonidega. Üks suur koostööpartner on Eesti Puuetega Inimeste Koda, kes on mulle andnud kasulikku infot, millist abi erivajadustega inimesed peo nautimiseks vajaks.” 

Ligipääsetavuse toimkonnal on oma väike vabatahtlike rühm, kes tunneb valdkonda ja oskab abistada. „Vabatahtlikud on abiks näiteks infotelgis, sealt saab infot ajakava, istepaikade asukoha või mis tahes muude küsimuste korral,” selgitab Aet, kelle sõnul peab selles töölõigus olema vajalikku pädevust. „Meil on vabatahtlike seas eesti viipekeele oskajaid,” toob ta näite.

Kuid mõelda ei tule vaid pealtvaatajatele. „Tantsupeol osalevad ka erivajadustega lapsed ja nendega on samuti kaasas vabatahtlikud saatjad. Ka minu enda koolis on selliseid autistlikke õpilasi, kes on head esinejad, aga vajavad  proovides harjutusväljakul ja peo ajal kõrvaltuge. Siis ongi tal abi tuttavast inimesest, kes oskab last pingelises olukorras õigesti ja vajalikul määral toetada. „Aet avaldab heameelt, et ligipääsetavuse mõiste on muutunud avaramaks ja üha rohkem osatakse erivajadustega inimesi kaasata. „Ma kahjuks ei tea, kui palju on meil seekordsel noortepeol erivajadustega esinejaid, aga tean, et neid on. Nii laulmas kui ka tantsimas.”

Veidi vähem kui kuu enne noortepidu on Aet ühtaegu põnevil kui ka pabinas. „See on suur vastutus, aga ma tean juba ette, et saan väga hinnalise kogemuse. Ja ehkki me anname kogu meeskonnaga parima, selgub kindlasti peo käigus, mida oleks saanud veel paremini teha. Kõik need õppetunnid tuleb kindlasti üles noppida ning järgmiste laulu- ja tantsupidude juures ära kasutada,” ütleb Aet Urbas.

Millised võimalusi on erivajadustega inimestel XIII noorte laulu- ja tantsupeo nautimiseks:

*Tasuta pääsmed 30. juunil kell 15.00 toimuvale tantsupeo peaproov-etendusele. Kutseid  jagab Eesti Puuetega Inimeste Koda.

*Eestikeelne kirjeldustõlge 30. juunil kell 15.00 toimuval tantsupeo peaproov-etendusel. Tasuta kutseid kirjeldustõlkega etendusele saab küsida Eesti Puuetega Inimeste Kojast.

*Ratastoolis külalise ning tema saatja kohad paiknevad kõikidel tantsupeo etendustel läänetribüüni I ja II sektori vahel. Hind on 8 eurot, saatja pääseb sündmusele tasuta, kuid mõlemal peab olema kehtiv pilet. Piletite tellimiseks tuleks ühendust võtta [email protected].

*Lauluväljakul on spetsiaalne pingisektor A7  laululava ees tuletorni vahetus läheduses. 

Sektor on mõeldud ratastoolis külalistele ja nende saatjatele ning ka vaegkuuljatele ja kurtidele, sest samas alas toimub ka kohapealne eesti viipekeele tõlge laulupeo lauludele.

Lisaks saavad sellesse sektorisse pääsme soetada ka need puudega isiku kaardi omanikud, kes vajavad saatja olemasolu. Pileti hind sektorisse A7 on 8 eurot. Saatjale on pilet sellesse alasse tasuta. Piletite tellimiseks tuleks ühendust võtta [email protected].

*Laulu- kui tantsupeole on võimalik puudega isiku kaardi alusel soetada sooduspileteid sarnastel alustel teiste soodustatud isikutega. Korraldajad soovitavad pileti internetist varem ära osta, piletiinfo leiab nii XIII noorte laulu- ja tantsupeo kui ka Piletilevi kodulehelt.

*Peo ajal on Kalevi staadionil ja lauluväljakul erivajadustega inimeste infotelgid, kus vabatahtlikud jagavad nõu, teavet ja abistavaid materjale.

*Rohkem infot leiab XIII noorte laulu- ja tantsupeo kodulehelt, kus lehe üleval paremal servas asuvat ratastoolimärki klikkides avaneb eraldi ligipääsetavuse lehekülg. 

– Kristi Kool

Ehkki Tallinnas toimuvad ulatuslikud teetööd ka peonädalal, tuleb tänavune noorte laulu- ja tantsupidu siiski suurejooneline. Tallinna abilinnapea Vladimir Svet rääkis meile, kuidas tagatakse peo ajal osalejate turvalisus ning millised muudatused linnal plaanis on.

Juba mõne nädala pärast täituvad Tallinna tänavad peomeeleolus laulu- ja tantsupeo esinejate ja pealtvaatajatega, keda kokku on ligi 100 000. Teetööd pealinnas küll jätkuvad, kuid Tallinna linn teeb kõik võimaliku, et tagada peonädalal mugav ja sujuv liiklemine.

Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti sõnul areneb linn pidevalt ning paratamatult on ka teetööd linnaelu loomulik osa. „Arusaadavalt paneb see linnale rohkem survet peale, kuid anname endast parima, et liiklus noorte laulu- ja tantsupeo ajal võimalikult hästi sujuks,” lisas ta. Kesklinnas toimuvad rekonstrueerimistööd siiski enne suurt pidu valmis ei saa, kuna tegemist on mahukate ja üle aasta kestva ehitusega.

Lisaks käimasolevatele teetöödele, muutub osalejate turvalisuse tagamiseks liikluskorraldus ka peonädalal. Vladimir Svet rääkis, et sedavõrd suur sündmus eeldab põhjalikku ettevalmistustööd ja detailset läbimõtlemist. „Sellega Tallinna linn koos korraldajate, politsei ja teiste partnerite ka tegeleb,” ütles Svet. „Lähiajal on valmimas ka täpsemad juhised laulu- ja tantsupeo ajal linnas liiklemiseks, mis Tallinna linna kodulehele ka peatselt üles lähevad.”

Suuremad liiklusmuudatused toimuvadki Tallinna Lauluväljaku ja Kalevi staadioni lähistel ning rongkäigu marsruudil, arvestades siiski kõikide osalejatega. Seevastu aga tihendatakse peo ajal mitmeid bussi- ja trammiliine, just Kadrioru suunal. 2. juuli XIII noorte laulu- ja tantsupeo rongkäik toimub samuti tavapärasel trajektooril, kuid siiski tuleb rongkäigu päeval arvestada ümber suunatud ühistranspordiga. Lisaks rõhutas Vladimir Svet, et osalejatele ja pealtvaatajatele rohkema liikumisruumi tagamiseks alustatakse rongkäigu trassil ehitustöödega alles pärast pidu.

Tallinna linn soovitab kõikidele esinejatele ja pealtvaatajatele end muudatustega kurssi viia ning liikumiseks tavapärasest rohkem aega varuda. Tõelise peomeeleolu hoidmiseks võib auto asemel peo paika liikuda hoopis jalgsi, ratta või ühistranspordiga. Nii saab iga osaleja nautida suurepärast pidu ka linnatänavatel.

– Maria-Johanna Vompa