Tartu Ülikooli kaasprofessor rääkis koolilastele elurikkusest

Mis on elurikkus, miks seda vaja on ja kuidas igaüks meist saaks looduse mitmekesisust suurendada – sellest kõigest ja muust põnevast rääkis Tartu Ülikooli kaasprofessor Tuul Sepp noortepeo korraldajate algatatud Tagasi Kooli e-tunnis.

Nagu eelmistes uudiskirjades kirjutanud oleme, soovime pöörata noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa” eel pilgud looduse poole. Aprillis kutsusime kõiki „Iga ruutmeeter loeb” projekti raames oma aeda või lillekasti lilleseemneid külvama, et luua liikidele rohkem elupaiku ja suurendada looduslikku mitmekesisust. Lisaks püüame loodust hoida ka laulu- ja tantsupeol, mil kasutame peo aja nõusid, mis on korduskasutatavad.

Maikuu lõpus viisime Tagasi Kooli abiga kokku 1.–3. klassi lapsed ja Tartu Ülikooli kaasprofessori Tuul Seppa. Veebivahendusel said noored õppida palju uut elurikkuse ja looduse kohta. Lisaks jagas Sepp põnevaid nippe, kuidas elurikkust suurendada ning lapsed küsisid palju huvitavaid küsimusi looduse kohta. Otseülekannet vaatas umbes 680 õpilast.

Tuul Sepp on loomaökoloog ja teaduse populariseerija, kes on ka ise oma maakoju külvanud niidutaimede seemneid, et elurikkust suurendada. Seppa sõnul niidab ta seda ala vaid aastas korra vikatiga.

31. mail toimunud Tagasi Kooli e-tundi saab vaadata YouTube’i lingilt – https://www.youtube.com/watch?v=XROAVCWLyX4. 

– Lisl Harriet Mikko

Lastekaitse päeval toimus ühes Minu Unistuste Päeva ja Downi Sündroomi Ühinguga perepäev! 

Koostöös heategevusfondi Minu Unistuste Päev ja Downi Sündroomi Ühinguga, toimus 1. juunil  Tallinna Lauluväljaku külastuskeskuses Downi sündroomiga laste peredele mõeldud päris esimene oma pidu, kus sai laulda, tantsida, pilli mängida, dirigeerimise oskust proovile panna ja koos lõbusasti aega veeta. 

Minu Unistuste Päeva vabatahtlik Teele Kants rääkis, et perepäev algas suure elevusega, sest oli võimalus valida endale ilus pärg, kaabu või müts ja seada ennast peoks valmis. ‘’Kohe kui pered olid kohal ning esimesed aksessuaarid välja valitud, tegime oma väikese rongkäigu laulukaare alla, kus Tallinna Lauluväljaku müügi- ja turundusjuht Signe rääkis põnevaid fakte laulukaarest ja laulupeost. Enne külastuskeskusesse suundumist käisid kõik suured ja väikesed ka täitsa üleval laulukaare all, et saada õige laulupeo tunne.’’

Külastuskeskuses kuulati Niina Esko juhendamisel üheskoos ETV mudilaskoori lauljate esituses neli laulu. ‘’Ühel lapsel oli oma lauluvihik ka kaasa võetud, mida ta rõõmsalt kõigile näitas ja millest üheskoos lauldi. Ühel hetkel paluti aga kõiki koos laulma ja tantsima. Esitusele tuli “Me lähme rukkist lõikama,” mis oli kõigi laste jaoks eriti vahva koos pidutsemine.’’ Dirigent Niina Esko rääkis lastele dirigeerimisest ning kõigil oli võimalus ka ise dirigeerimises kätt proovida. 

Külastuskeskuses kõlas  lisaks naerule Nõmme Pärimuskooli  ning huvistuudio Õhin pillimäng, mille saatel jalga keerutati. Rahvamuusikute etteaste oli tõesti kaasahaarav ning vanemad ja lapsed nautisid märgatavalt muusikat ja pillimängu. Pillimängijadei lasknud külalistel lihtsalt niisama muusikat nautida, vaid peatselt jagati välja erinevad helipulgad, kõristid ja muud helipillid, et koos musitseerida.

Muusika mängitud, oli aeg tantsuks. Vahepeal olid kõrvaltuppa kogunenud tantsuansambel Leesikad tantsijad, kes Pulgatantsu tantsides nii mõnegi perepäevalise tantsuhoogu kaasas. Muidugi järgnes sellele ka ühine tantsimine – kõik tantsijad leidsid endale partneri ja koos hakati Kaera-Jaani tantsima. Tantsimise, pillimängu ja laulmise vahele mahtus nii mõnigi jäätisepaus, mil Balbiino laulu- ja tantsujäätist maiustati!

‘’Rõõm oli perede tagasisidest kuulda, et tegemist oli väga ainulaadse perepäevaga, kus kokku said lapsed, kes on pikalt harjutanud laulu- ja tantsupeo jaoks ning Downi Sündroomi Ühingu lapsed, kes said tänu perepäevale samuti kogeda, mida laulu- ja tantsupidu osalejatele tähendab. Kindlasti annab see uue vaate ning vahva emotsiooni kuu aja pärast toimuvaks päris noorte laulu- ja tantsupeoks. Veelkord sai kinnitust, et laul ja tants ühendavad inimesi,’’ sõnas vabatahtlik Teele Kants. 

Laulu- ja tantsupeol kõlab universaalne laulu- ja tantsukeel, mis ühendab kõiki inimesi. 

Teele Kants kutsub üles laulu- ja tantsupidu nautima täiel rinnal ja arvestama igaühega, kes just omalmoel sellest siiralt rõõmu tunneb.

Näeme peol!

– Annabel Parts

UNESCO muusikalinna lava otsib esinejaid!

Tänavuse noorte laulu- ja tantsupeo raames kerkib Harju tänava haljasalale UNESCO muusikalinna lava koos seda ümbritseva keskkonnaga.

Kolmel õhtul – 29. ja 30. Juunil ning  01. juulil saab muusikalinna lava juures nautida põnevat kultuuriprogrammi, mis on mõeldud nii lastele, noortele kui täiskasvanutele. Antud ala kujuneb laulu- ja tantsupeol osalejatele omamoodi vanalinnas kokku saamise paigaks, kus astuvad üles lisaks armastatud Eesti artistidele ka erinevad laulu- ja tantsurühmad, noortebändid ja DJ’d.

Esimese õhtu ühe peaesinejana astub haarava, laulu- ja tantsupeost inspireeritud etendusega üles mustkunstnik Meelis Kubo, teisel õhtul aitab laulu üles võtta regilaulja Meelika Hainsoo. INGER annab sooja energiat täis akustilise kontserdi. Kolmandal õhtul on rõhk tantsudel ning kogu auditooriumit haarava rahvatantsuõpetuse viib läbi Tallinna Tantsuakadeemia looja ning juht Märt Agu.Soovid UNESCO muusikalinna laval ise või enda kollektiiviga esineda? Anna endast märku hiljemalt 14.juuniks aadressil [email protected]

Hoiame püha maad läbi toidu

Kui ilus on me maa just praegu, see püha maa. Noor suvi, kõik haljendab. Kui paljut see meile pakub – puhtast õhust ja veest kuni toiduni. Seda kõike on raske igapäevaselt vääriliselt hinnata, sest see on nii iseenesest mõistetav ja mõtted selle maa võimest meile tulevikus toitu pakkuda ei tule tihti pähegi. 

Paljusid asju siin ilmas otsustatakse justkui kuskil mujal ja kellegi teise poolt. Tavalised igapäevased valikud on midagi sellist, mis on paljuski meie mõjutada. Aina enam sõltub meie lähiümbruse ja kogu planeedi tulevik sellest, millised on igaühe otsused. Kuna me kõik sööma peame, siis vaatame täpsemalt toiduga seotud valikuid. Millised valikud on keskkonnale paremad? Milline on toidu päritolu ning transportimisest tulenev CO2 heide? Kui palju liha või milline kala? Avokaado või õun? Valikuid on peadpööritavalt palju ja ei ole sugugi kerge aru saada, millised neist on paremad. Ei tasu aga heituda. Alustuseks piisab valikuid tehes väga üldiste põhimõtete järgmisest. Kindel on see, et meil on võimalus nii enda kui ka planeedi tervist silmas pidades enda kõht targasti täita. 

Rohkem taimi taldrikule! 

Kõige olulisem punkt on siinjuures see, et taldrikul peaks esmalt olema ohtralt maitsvaid taimi. Kui me kõrvutame taimset toitu ja loomseid tooteid, siis loomsel toidul on enamasti suurem keskkonnajalajälg. Loomal tuleb kõht täis sööta, aga tema kasvamise käigus kaob oluline hulk energiat. Kui sööme otse taimi, sellist kadu ei esine. Taimse toidu ülekaal taldrikul on ka inimese tervise seisukohast oluline, aga tihtipeale kipub see hea tasakaal valikute virrvarris taldrikul tähelepanuta jääma. Hoolt ja tasakaalu vajavad ka meie kehad. Mitmekesine, taimede enamusega toit ongi lahendus. Preemiaks aitab see ka planeedi heale käekäigule kaasa.

Vali loomset hoolega

On selge, et Maa taluvuspiiridega arvestamiseks peame enda valikud läbi mõtlema. Rääkides toiduainete tootmise keskkonnamõjust tuuakse enamasti välja kliimamõju. Umbes kolmandik inimtegevusest põhjustatud kasvuhoonegaasidest pärineb toiduainetööstusest. Aga toidutootmisega on seotud veel elurikkuse kadu ja eutrofeerumine, mida suvel veekogudes vetikate vohamisena näeme. 80% elurikkuse kaost on seostatav toidu tootmisega. Ometi on looduslik mitmekesisus see, mis on võtmeks praeguste ja tuleviku muutustega kohanemisel ja tuleviku toidu tootmisel. Seepärast toob ka lihafoor rohelise valikuna välja meie pärandkooslustel kasvanud liha. Põllumaad on mitmete lindude ja putukate koduks, mis tähendab et toidu tootmine peab toetama nende elupaikade säilimist. Selleks, et seda kõike natuke lihtsustada, saab abi toidufoori lehelt (toidufoor.ee).

Vaata pakendit ja pakendist kaugemale

Toitu valmistades jäävad meile esmalt silma pakendid, mida tekib väga palju. Kuigi toiduainete töötlemine, transportimine ja pakendamine on tähtsad, siis jätkusuutlikkuse poole püüeldes on kõige suurema kaaluga alguspunkt – mida ja kuidas toodetakse, kasvatatakse või püütakse. Ehk siis, kuidas kasutatakse meie püha maad. Sellele natukenegi tähelepanu pöörates saame teha juba suure sammu loodussõbralikuma toitumise suunas. Tasub uurida pakendeid, küsida toidu päriolu kohta ja aegajalt mõelda, milline on see alguspunkt, kust järgmine amps tuleb. Meie pühal Maal loeb iga amps!

Soovitused planeedisõbrale:

  • Söö mitmekesiselt!
  • Rohkem taimi taldrikule!
  • Vähem ja paremat liha!
  • Kohalikku ja hooajalist!
  • Rohkem mahetoitu!
  • Ära raiska toitu!

Eestimaa Looduse Fondi toetab toidu keskkonnamõju teemalises töös Euroopa Komisjon projekti Eat4Change raames.

– Silja Kana (Eestimaa Looduse Fond), projekti Eat4Change juht

Noorte laulu- ja tantsupeo koostööpartnerite pakkumised

Tänavusel noorte laulu- ja tantsupeol on mitu head koostööpartnerit, kes annavad omalt poolt hoogu peo loomisele või on meie pidulistele välja pannud mitmeid toredaid eripakkumisi. Heade pakkumiste jagamisega jätkame ka järgmistes uudiskirjas, sel korral toome teieni:

Eesti Kunstimuuseum

Eesti Kunstimuuseumi pakub tantsusammude ning laulikute noodiridade ja salmide kõrval osa saada ka Eesti kunstnike loomingust. 

Eesti Kunstimuuseum oma viie filiaaliga (Kadriorus: Kumu, Mikkeli muuseum, Kadrioru kunstimuuseum ja vanalinnas: Niguliste muuseum, Adamson-Ericu muuseum) teeb laulu- ja tantsupeo esinejatele ning nende juhendajatele eripakkumise: laulupeo nädalal, 27. juuni – 2. juulili sissepääs kõikidesse muuseumitesse vaid 3€. Soodustus kehtib korraldaja poolt väljastatud käepaela ettenäitamisel. Näituste kohta saab täpsemat infot: kunstimuuseum.ekm.ee

Tallinna Linnamuuseum

Tallinna Linnamuuseum kui linna ajaloo tutvustaja tervitab linna saabuvaid laulu- ja tantsupeolisi ja kutsub enda juurde külla. Linnamuuseum pakub pidulistele kultuurilist puhkehetke sissevaatega pealinna lähemasse ja kaugemasse minevikku.Tallinna Linnamuuseumi seitsmest muuseumist leiab huvi pakkuva näituse iga peoline.

Laulu-ja tantsupeo osaleja käepaela esitajale maksab sissepääs Tallinna Linnamuuseumi filiaalides perioodil 26. juuni – 09. juuli 1 euro. Muuseumide asukohti ja infot näituste kohta leiab: www.linnamuuseum.ee.

Elron

Ühine sõit rongiga laulupeole on olnud rahvamuusikapidude osa juba ligi 90 aastat. Kui 1930. aastatel pandi laulupeole sõitvad erirongid sageli kokku kaubavagunitest ja sõit peole võttis rohkelt aega, siis Elroniga jõuab Eesti suurimale peole kiiresti, mugavalt ja keskkonnasõbralikult. Elron ühendab Eesti erinevaid paiku nii nagu laulu- ja tantsupidu ühendab inimeste südameid.

Et rongisõit on alati kuulunud laulupidude juurde, pakub Elron ka tänavu noorte laulu- ja tantsupeo esinejatele käepaela alusel Tallinna piires tasuta rongisõidu võimalust.

Elron võimaldab tasuta transporti laulu- ja tantsupeo esinejatele perioodil 29. juuni – 02. juuli, korraldaja poolt väljastatud käepaela ettenäitamisel Tallinna piires 1. tsoonis, mis hõlmab järgmiste peatuste vahemikke:

  • Tallinn – Laagri
  • Tallinn – Valdeku
  • Tallinn – Vesse

Tsoonikaart

Eesti Gaas 

Laulu- ja tantsupeo ja Eesti Gaas on kauaaegsed tuttavad. Ning mitte ainult – oleme ka eakaaslased. Esimene laulupidu toimus Tallinnas 1869. aastal. Veel viis aastat varem, 1864. aasta detsembris sai alguse Eesti gaasi ja Eesti Gaasi ajalugu, kui pealinna asuti rajama esimest gaasivabrikut. Gaas on juba üle pooleteise sajandi toonud Eesti inimestele soojust ja valgust. Gaasist süttib ka laulu- ja tantsupeo tuli Tallinna Lauluväljaku ja Kalevi staadioni tornis. Eesti Gaasil on suur au ja rõõm toetada eesti kultuuri tähtsaimat traditsiooni.

Selgunud on XIII noorte laulu- ja tantsupeol osalejate nimekirjad! 

Kauaoodatud noorte laulu- ja tantsupeoni on jäänud vaid üks kuu. Eelproovides veedetud päevad, pikad tantsutrennid ning pilli- ja kooritunnid on kandnud vilja, ja nüüdseks on kõik laulu- ja tantsupeol osalevad kollektiivid teada. Suur töö on tehtud, kuid kõige kiirem ja meeleolukam aeg alles algab! Juhtuma hakkab palju – Tallinn täitub taaskord tuhandete lauljate, tantsijate ja pillimängijatega, kes kõik ühtsel eesmärgil oma sammud kas lauluväljakule, Vabaduse väljakule või Kalevi staadionile seavad. 

Kuna päris paljud peol osalejad löövad kaasa mitmes kollektiivis, ei ole osalejate koguarvu täna veel võimalik öelda, kuid praegu saab öelda, et laulupeole on tulemas ligi 25 000 esinejat, kuhu kuulub üle 22 600 koorilaulja ja pea 2300 sümfoonia- ja puhkpilliorkestri muusikut. Tantsupeol osaleb laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnul 559 kollektiivi, kuhu kuulub 8342 tantsijat ja võimlejat, ning rahvamuusika peol osaleb 83 kollektiivi, kus mängib üle 800 pillimängija.

‘’Korralduslikus mõttes oleme me neid numbreid terve kevade oodanud,’’ sõnas Margus Toomla, ning lisas, et nüüd selgub lisaks tantsijate ja muusikute arvule lõplikult ka saatjate arv, kes korralduslikus mõttes lähevad niisamuti osalejate alla.  ‘Kui osalejad täpselt teada, saame hakata majutust pakkuvaid koolimaju ette valmistama ning teha viimased rongkäiguga seonduvad planeerimised. Niisamuti ootavad seda infot ka koolikokad ja väljaku toitlustajad, kes samuti saavad täpsemaid plaane tegema asuda.’’

Kuna meid on kokku nii toredalt palju, on oluline lisaks laulusõnadele ja tantsusammudele  silmas pidada ka muud olulist organisatoorset infot. ‘’Peo nädalal saabub Tallinnasse väga palju inimesi, ning õiges ja ühises teadmises liikumine on väga oluline.’’ sõnas muusikatoimetaja Kersti Seitam, kes ühes tantsutoimetaja Vaike Rajastega hetkel osaleja meelespead koostab. 

Lähinädalatel on nii kollektiivide postkastidesse kui kodulehele oodata palju hädavajalikku korralduslikku infot, mida kõik osalejad võiksid jälgida, et omada ülevaadet näiteks proovide aegadest, kohtadest või ka liiklust puudutavatest küsimustest. ‘’Kodulehel on täna olemas olemas koondproovide ajad ning oleks väga hea, kui kõik teaksid millal nende proovid toimuvad, et siis õigel ajal õiges kohas olla,’’ tõi muusikatoimetaja näite. Kogu info edastatakse ka kollektiivide juhendajatele, niisamuti liigub informatsioon ka meie sotsiaalmeedia kanalites. 

Küsimuste korral  julgustavad Seitam, Rajaste ja Toomla kõiki osalejaid oma kollektiivi juhendaja või oma linna/maakonna kuraatori poole pöörduma. ‘’Ma arvan, et hästi olulised lülid on just maakondlikud kuraatorid, kes on meie korralduslik käepikendus korraldusmeeskonna ja osalejate vahel,’’ rõhutas Kersti Seitam. 

Vajaliku informatsiooniga kursis olemiseks hoia pilk peal meie kodulehel (2023.laulupidu.ee), loe uudiskirja ning hakka meid jälgima sotsiaalmeediakanalites. Küsimuste korral pöördu julgelt kuraatori või kollektiivi juhendaja poole.

Kuna liiklusolud on Tallinnas sel suvel rohkete teetööde tõttu erakordselt keerulised, siis jälgi kindlasti ka liiklusinfot ning planeeri oma teekondi peo nädalal eriti hoolikalt! Igaüks saab anda oma panuse peo edukasse kulgemisse. Niimoodi, teistega arvestades, on ühiselt laulmine, tantsimine ja pillimäng veelgi tähenduslikum ja erilisem! 

– Annabel Parts

Saame tuttavaks: XIII noorte laulupeo ühendkoori dirigent Heli Jürgenson

Palju reisinud, aga Eestile truuks jäänud professionaalne ja empaatiline dirigent Heli Jürgenson astub selle suve noorte laulupeol kooride ette ühendkoori dirigendina, juhatades esimesena kõlavat laulu „Koit“. Intervjuus uurime muu hulgas, milline tähendus on juhatataval laulul talle endale ja millised on tema esimesed mälestused laulupeost.

KOIT
Muusika: Mihkel Lüdig (1880–1958)
Tekst: Friedrich Kuhlbars (1841–1924)
Seade: Harald Siiak (1923–2007)
Dirigent: Heli Jürgenson

Heli Jürgenson
2002, 2004, 2009 ja 2014–2023 laulupidude dirigent
2002 ja 2014 segakoori, 2009 sega- ja valikkoori liigijuht
2017 laulupeo kunstiline juht

2025 laulupeo kunstiline juht

Heli Jürgenson on pärit Ida-Virumaalt. Muusikaõpinguid alustas ta Aseri lastemuusikakoolis. Õpinguid jätkas koorijuhtimise erialal Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja Tallinna Konservatooriumis Ants Sootsi klassis.

Heli on juhatanud Estonia Seltsi Segakoori, Tallinna Kaarli kiriku kontsertkoori, Riigikantselei kammerkoori ja Eesti Filharmoonia kammerkoori, nende kõigiga on ta käinud ka laulupidudel. Praegu on Heli Tallinna kammerkoori peadirigent ja Rahvusooperi Estonia peakoormeister. 

Heli on 25 aastat õpetanud noori koorijuhte legendaarses Otsa koolis, praegu juhendab õpilasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Heli Jürgenson on pälvinud mitmesuguste preemiate hulgas kahel korral Eesti Kooriühingu aasta dirigendi tiitli, G. Ernesaksa fondi peastipendiumi ja Eesti Vabariigi presidendi Välgetähe IV klassi teenetemärgi. Ta ütleb, et need on olnud suur tunnustus tema tööle, ja on väga tänulik! 

Milline on teie esimene mälestus laulu- ja tantsupeolt?

Esimest korda käisin laulupeol lauljana Aseri lastkooriga 1980. aastal. Meelde jäi eredalt Uno Naissoo laul „Metsa telegramm“, mida lauldi nii, et lapsed saatsid kõlapulkadega koputades. Meie koori kõlapulgad tegi minu vanaisa. Oma esimese koori, Estonia Seltsi Segakooriga käisime laulupeol 1993. aastal ja peo puldis dirigendina seisin 2002. aasta noortepeol, juhatades kahte laulu.

Millist tähendust kannab teie jaoks XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte „Püha on maa“?

Eesti on meie kodu ja kodu on püha. Kodu tuleb pühana hoida. Eestit nimetatakse Neitsi Maarja järgi ka Maarjamaaks, see tähendab, et Eesti on pühitsetud Neitsi Maarjale.

Juhatate laulupeol ühendkoori esitatavat Mihkel Lüdigi ja Friedrich Kuhlbarsi laulu „Koit“. Mis on traditsiooniliselt laulupeo kavva kuuluva teose tähendus teile endale? Kuidas asetub see pala XIII noortepeo tervikkavasse? 

Mihkel Lüdigi ja Friedrich Kuhlbarsi „Koit“ on laul, mis esmakordselt kõlas laulupeol 100 aastat tagasi (1923) autori juhatusel. „Koit“ on laulupeo kontserdi esimene laul, mille lõputaktide ajal süttib laulupeotuli. Soovin, et  selle laulu pidulik kõla ja võimas voog  annaks noortele lauljatele selle õige laulupeo tunde ja  hea usu meie laulupeo kestmisesse, millega nad järgmistele pidudele ikka ja jälle laulma tulevad.

Milline võiks olla teie soov või sõnum sel korral lavale astuvatele noortele muusikutele?

Laulda ja musitseerida avatud südamega, ja teadmist, et just nemad kannavad selle peo tuld järgmiste laulupidudeni.

– Karmen Kaukver

Saame tuttavaks: XIII noorte laulupeo ühendkoori dirigent Lydia Rahula

Särav ja energiline laulupeodirigent Lydia Rahula on üle poole sajandi kestnud karjääri jooksul juhendanud mitmeid koore, tuues neis esile kõla, mis on pälvinud tähelepanu ja toonud kaasa rohket tunnustust nii talle kui ka tema kooridele. Legendaarse koorijuhi ja muusikaõpetajana ta justkui ei vajagi tutvustamist. Vaatamata sellele heidame pilgu tema laulupeo teekonnale ning muuhulgas uurime, millised on tema esimesed mälestused laulupeolt, mida tähendab talle ühendkoori esituses, ja seekord tema juhatusel kõlav laul „Ilus oled, Isamaa!“ ning millised soovitused on tal varuks laulupeolistele.

ILUS OLED, ISAMAA!

Muusika: Karl August Hermann (1851–1909)
Tekst: Mihkel Veske (1843–1890)

Dirigent: Lydia Rahula

Lydia Rahula

1987 ja 1993–2023 laulupidude dirigent

1993–2002 lastekooride dirigent, 1997 ka poistekoori dirigent

2002 lastekoori liigijuht

2004–2019 poistekooride dirigent

2023 ühendkooride dirigent

Lydia Rahula on pärit Viljandist (sündis küll Paides). Muusikaõpinguid alustas ta Viljandi lastemuusikakoolis ja jätkas Viljandi kultuuriharidustöö koolis (praegu Viljandi kultuuriakadeemia). Seejärel asus õppima Tallinna Pedagoogilisse Instituuti (praegu Tallinna Ülikool), mille lõpetas keskkooli laulmise ja muusikaõpetajana.

Lydia Rahula on juhatanud tosina jagu koore, sh Viljandi V Keskkooli poiste-, laste- ja segakoori, Viljandi 3. 8-klassilise kooli lastekoori, Eesti Lastekoori, RAM-i poistekoori ja ettevalmistuskoore. Praegu juhatab ta Tallinna 21. Kooli muusikaklasside lastekoori „Vocal Spirit“ ja Tallinna Poistekoori. Ühtlasi on ta neist kahe koori asutaja: Tallinna Poistekoori asutas 1988. aastal ja üleriigilise Eesti Lastekoori 2003. aastal.

Lydia Rahula on olnud laulupidudega seotud juba alates 1969. aastast, kui käis laulupeol Viljandi 3. 8-klassilise kooli lastekooriga. Laulupidude dirigent on olnud aastast 1987, mil juhatas mudilaskoore (ainsana on laulupeodirigendina vahele jäänud 1990. aasta laulupidu).

Lydia Rahula ja tema koorid on pälvinud kõrget tunnustust nii kodu- kui välismaal. Lydia Rahula on pälvinud mitmesuguste aunimetuste ja preemiate seas Valgetähe V klassi ordeni, Tallinna teenemärgi ja Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia, on aasta õpetaja 1984 ja 2014, Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane, on pälvinud mitmeid dirigendipreemiaid Soomes, Poolas, Venemaal ja muidugi Eestis. Lydia on Eesti Muusikaõpetajate Liidu, Eesti Meestelaulu Seltsi ja Eesti Kooriühingu auliige. Tema juhatatavatest kooridest on näiteks Tallinna Poistekoor saavutanud rahvusvahelistel konkurssidel kolm grand prix’d, rääkimata eripreemiatest ja esikohtadest.

Lydia Rahula, teie energiat, nooruslikkust ja sära arvestades kõlab võimatuna, et esimest korda oma kooriga osalesite laulupeol 54 aastat tagasi. Milline on teie esimene mälestus laulu- ja tantsupeolt?

Aastal 1969 käisime Viljandi 3. 8-klassilise kooli lastekooriga laulupeol, õmblesime kleidid ja harjutasime palju. Veelgi eredamalt on meeles laulupeo debüüt dirigendina 1987. aastal, kui juhatasin mudilaskoore. Põlv värises küll, aga sain hakkama! Ma ei mõelnud mitte milleski muust, kui rõõmsatest ja armsatest lastest ning sellest, et tekiks omavaheline sünergia. 

Millist tähendust kannab teie jaoks XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte „Püha on maa“?

Maa, kus olen sündinud ja kasvanud, on vaieldamatult minu jaoks püha. Peaksime hoidma oma maad läbi looduse, inimeste, traditsioonide ja ilu. Ilu on minu jaoks inspiratsiooniallikas. Ilu on justkui pühaduse allikas – mida rohkem ilu hoiame, seda rohkem tekib ka pühadust. Pühadus tähendab rõõmu ja ülevust. Püha on ka laulu- ja tantsupidu. Pühadus peab olema iseenda sees, ei saa oodata seda teistelt, kui see endas puudub. Ka pere on püha, ning armastus on vundament, mis meid ühendab ja hoiab – „Armastus on kõige all“ nagu ütleb Hando Runnel luulereas, mille Pärt Uusberg on kaunilt viisistanud.

Juhatate ühendkoori esitatavat Karl August Hermanni ja Mihkel Veske teost „Ilus oled, Isamaa!“. Mis on selle teose tähendus teile endale?

See laul oli esmakordselt kavas juba III laulupeol. „Ilus oled, isamaa!“ on vaimult ergas ja meeli ülendav laul. Sisult nagu hümn loodusele, imetlus ja kummardus Eestimaale. Looduse osaks on meist igaüks – niisiis on laul meile ja meist. Selle lauluga puhastub hing ja ärkab vaim.

Milline võiks olla teie soov või sõnum sel korral lavale astuvatele noortele lauljatele?

Laulupeo repertuaar on kooridel kenasti selge. Kuid pelgalt päheõpitu laulmisel oled nagu leierkast, seetõttu on lauldes vaja emotsiooni – see toidab meie hinge, annab jõudu ning aitab jagu saada kurjusest. Koorina lauldes peab õnnestumiseks meeles pidama, et tuleb hoolega jälgida dirigenti. See aitab luua emotsiooni ning on hädavajalik püüdlemaks selle poole, et oleksid kogu kooriga üks – nagu üks süda, mille lööke juhib koori ees seisev dirigent. Nii sünnib muusika!

Mõelge tänus ka oma õpetajatele ja juhendajatele, kelle pühendumine on meile andnud võimaluse laulukaare all koos laulda. Avardagu XIII noorte laulupidu teie vaimu ja hinge ning julgen öelda, et kõige ilusamad hetked sünnivadki läbi muusika.

Hingevalgust ning usku ühistesse pingutustesse! Rõõmsa kohtumiseni laulupeol!

– Karmen Kaukver

Omaloomingu korjetalgud 2020: milline on üks hea laulupeo laul?

2020. aasta alguses, kui teekond XIII noorte laulu- ja tantsupeo poole oli äsja alanud, kutsusid XIII noorte laulu- ja tantsupeo kunstilised toimkonnad ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA kõiki autoreid osalema omaloomingu korjetalgutel. Soovisime üheskoos leida 2022. aastal toimuva XIII noorte laulupeo kavasse uut repertuaari ning otsida muusikalist inspiratsiooni koreograafidele XIII tantsupeo kavasse tantsude loomiseks. Et autoreid inspireerida küsisime erinevatelt inimestelt esmapilgul lihtsa küsimuse: „Milline on üks hea laulupeo laul?“

Ants Üleoja on tunnustatud Eesti muusik, koorijuht ning muusikaõpetaja.

Üleoja on juhatanud mitmeid koorimuusika kollektiive, sealhulgas Eesti Televisiooni ja Raadio Segakoori ja Tallinna Kammerkoori. Lisaks sellele oli ta Eesti Rahvusmeeskoori peadirigent.

Tema juhtimisel on toimunud mitmeid üldlaulupidusid ja koolinoorte laulupidusid ning ta oli üldjuhiks XIX ja XX üldlaulupeol. Lisaks on Üleoja olnud aastaid Gaudeamuse üliõpilaslaulupidudel Eesti kooride üldjuht, tuues esile noorte lauljate talenti ja kaasates neid suurtesse muusikaprojektidesse.

Üleoja on koostanud mitmeid koorilaulu kogumikke, mis on aidanud kaasa Eesti koorimuusika arengule ja levikule. 

Ants Üleoja mõtestas üht head laulupeo laulu selliselt: 

Mina ausalt öeldes ei tea siiamaani, milline see kõige parem laulupeo laul võiks olla. Ma olen laulupeo liikumisega olnud seotud 70ndate keskpaigast alates ja seesama küsimus on kummitanud iga laulupeo eel kõiki üldjuhte, kõiki kooride dirigente ja nii edasi. See on tõesti miljoni dollari küsimus, et milline see laul siis lõppude lõpuks olema peab.

No tõsi, laulupeo olukord on ju selline, et suur kontsert toimub vabas õhus, ruumis, kus ei ole seinu ümber ega ei ole lage peal. See suur koor, olgu ta siis suurem või väiksem, väga sageli sõltub loodusjõududest. Kas tuul puhub otse lauljatele suhu või puhub ta külje pealt, sellel on kahtlemata oma mõju laulu kvaliteedile, sest tuul viib endaga kaasa just neid väikseid detaile, mida võib-olla asjahuvilistel oleks huvitav kuulda ja mida sageli ei kuule. Tänu sellele, et loodus on mänginud niisugust pilti, mis segab kuulamist. Seetõttu vabas õhus sellise suure kontserdi tegemine on kõikidele nendele, kes selle kava eest vastutavad ja sellega tegelevad, üks väga suur lotomäng. 

Selge on see, et ei saa laulupeo kava teha ainult aeglastest ja rahulikest lauludest. Seal peab olema liikumist, seal peab olema palju erinevaid karaktereid, on palju erinevaid kooriüksusi ja õnneks on ka palju dirigente. See kõik aitab seda laulupeo üritust mitmekesistada ja sisustada. 

Nagu ma juba ütlesin, siis ei saa tervet pikka mitmetunnist kava teha ühesuguse tempoga lugudest. Seetõttu peab olema siin väga palju vaheldust ka vanema hea ja selle uuema ning värskema vahel. 

Ma võin tuua ühe niisuguse näite. Ma olen juhatanud kümnel laulupeol „Tuljakut” ja iga kord on ta praktiliselt kusagilt natukene rebenenud. Mõnikord hakkab tempo loksuma, mõnikord jookseb mõni häälerühm eest ära. Ma olen palju selle peale mõelnud, et mida siis dirigent seal teha saab, et seda kõike koos hoida, seda tuhandetest koosnevat pere. Viimasel juubelilaulupeol tegin ma endale selgeks, et ma võtan lihtsalt natukene rahulikuma tempo ja püüan seda säilitada algusest lõpuni ning mul see õnnestus. Ma arvan, et minu kümme korda juhatatud „Tuljak” oli viimane kord kõige parem, olgugi, et ta ei olnud ideaalne, aga kõikidest eelnevatest tunduvalt parem. Seal päästis õige tempo valik selle meie jaoks väga olulise muusikapala ettekande.

Kõikidele heliloojatele, kes hakkavad laulupeole nüüd laule kirjutama, on ainus palve see, ja ma arvan, et seda toetavad kõik need, kes laulupeo dirigendipulti lähevad, et noored heliloojad ei hakkaks laulupeo lauludega väga eksperimenteerima. Et nad ei kasutaks kõiki võimalikke nippe, mida nad oskavad ühe laulu sisse kirjutada ja siis tulemus on see, et partituur muutub nii läbipaistmatuks ja nii kirevaks, et suurt edu niisugustele lauludele laulupeo kavas ei julge ennustada. Selle kohta on ka päris mitmeid näiteid olemas ja mitte väga kaugest minevikust. Laulupeo laulu kirjutamine ei ole eksperimenteerimine mingisuguste nippidega. 

Olen tähele pannud viimastel laulupidudel, et meie heliloojad on suutnud kasutada väga palju toredaid tekste, mis on neid inspireerinud kirjutama head muusikat laulupeo jaoks. See suund on ilmselt alati niisugune olnud, et laulu tekst on see, mis paneb helilooja siiski kirjutama. Sageli on see väga õnnestunud. 

Ma tahaksin siin tuua ühe toreda näite ja neid on tegelikult väga palju, aga ma räägin siiski ühest laulust ja ühest mehest. See on Rasmus Puur, tema eelmisele noorte laulupeole kirjutatud laul „Meie” Anna Haava tekstile ja tema enda dirigeerimisel. See ei olnud väga lihtne lugu, seal oli palju päris keerulisi üleminekuid, aga see muusika oli täis nii meeletult energiat. Kõik koorid olid suutnud selle väga korralikult ära õppida ja see, kuidas Rasmus Puur seda juhatas. See oli väga vaimustav! 

Ma arvan, et selle lauluga juhatas Rasmus Puur ennast väga pikkadeks aegadeks laulupeo üldjuhi pulti. Suur tänu Rasmusele, suur tänu kõikidele nendele noortele, kes noorte laulupeol nii-öelda katsejänestena olid ning väga paljud elasid selle jänese elu väga hästi üle.

Ma loodan, et meie järgnev noorte laulupidu toob veel sinna dirigendipulti mõne uue inimese, keda me siiamaani näinud ei ole ja sellest on ainult kasu meie tulevastele laulupidudele. Mina tänan veelkord kõiki neid, kellega olen koos töötanud ja arvan, et toredad laulud kestavad veel aastaid ja aastaid edasi. 

Susanna Saluste on laulja ETV tütarlastekoorist.

Küsisime, millised on XIII noortepeoks valmistuvate noorte ootused ühele laulupeo laulule ja millist nõu nad autoritele annavad. 

Susanna Saluste vastas küsimustele nii:

Mina ootan laulupeo laulust seda, et see ühendaks inimesi. Et laulukaare all ei oleks lihtsalt palju inimesi, vaid üks suur ühine koor. Et inimesed, kes on tulnud kuulama ja need, kes laulma, tunneksid, et nad pole üksi. Et nad saavad isegi kõige raskematest ja keerulisematest aegadest üheskoos üle. Ma usun, et laulupeo laul ei peaks olema väga keeruline, aga samas ka mitte kõige lihtsam. Seda peaks olema huvitav laulda ja kuulata. Ma usun, et suur osa laulupeo laulust on ka selle tekst. Eesti keel on väga ilus ja meil on väga palju ilusaid luuletusi, tsitaate ja tekste mida kasutada. Loodan, et järgmine laulupidu tuleb sama erakordne kui eelmised. Et kõik lauljad, kuulajad, need, kes teleka taga vaatavad saavad võtta sellest kaasa ühe tükikese, mida tulevikus meenutada ja teistega jagada.

Mõlemad intervjuud on salvestatud 2020. aasta kevadel. Intervjuusid on võimalik järele kuulata siit: https://www.youtube.com/watch?v=uOwgm_sbM7o ja https://www.youtube.com/watch?v=bW4Q4xLazFQ

– Liisa Kaseorg

XIII noorte tantsupeo võimlemisrühmade liigijuht Kadri Jukk

Sel noortepeol võimlemisrühmade juures liigijuhidebüüdi tegev Kadri Jukk soovib ennekõike olla toetav ja lugupidav juht, kes annab edasi tunnet, et teab, mida see pidu tähendab nii osaleja kui ka juhendaja jaoks. 

Kadri Jukk, olete tänavusel tantsupeol võimlemisrühmade liigijuht. Rääkige palun, kuidas olete jõudnud võimlemiseni ning mis teid täna teie töös inspireerib?

Ma olen pärit väga sportlikust perekonnast, mu vanemad tegelesid kergejõustikuga. Minu võimlemismaastikule sattumine oli kõigile mõnevõrra ootamatu, aga kuidagi nii see läks, et kui mind esimest korda võimlemistrenni viidi, siis põhimõtteliselt sinna ma jäin kogu eluks. Midagi selles võlus mind ära. Võistlesin ise, sealt edasi tuli vaikselt treeneritöö lastega, siis omakorda klubi juures organisatoorne pool, võimlemise ja võistlustega seotud.

Arvan, et algselt mõjus mulle võimlemise mitmekesisus. See on tüdrukutele nii põnev ala – näha enda ees suuremaid tüdrukuid, kes kõik ilusate sätendavate trikoodega võimlevad, kasutavad erinevaid vahendeid. Siis tekibki tunne, et ma tahan ka seda vahendit proovida, ma tahan seda trikood selga. Ja selle sisse jõudes avastad, et võimlemises on lõputu variatiivsus ja vaheldus – kunagi ei hakka igav. See arendab nii mitmekülgselt ja annab motivatsiooni edasi püüelda. Isegi, kui tüdined ühest suunast ära, on kohe võimalus midagi uut proovida. 

Millise mälestuse või kogemuse varasematest laulu- ja tantsupidudest võtate liigijuhina kaasa XIII noorte laulu- ja tantsupeole „Püha on maa”?

Mul ei ole tegelikult tantsupidudega väga pikaaegset kogemust. Mäletan, kuidas kogesin esimest korda saatjana ühe rühma juures olles seda tugevat emotsiooni ja püha tunnet. See oli 2011. aasta pidu, mis toimus lauluväljakul. Rühm oli platsil ja tegi proovi, mina istusin kuskil kõrgemal, vaatasin ja nautisin. Ma avastasin end mõttelt, kuidas sa vaatad selles protsessis iga inimest erinevas rollis ja adud, mida see kõik kokku tähendab. Millist pühendumist see nõuab. Kuidas nad teevad seda meeletu kirega, olgu tegu korraldaja või ühe väikese peol osaleva lapsega. 

Praegu, liigijuhina, meenutan ma sedasama emotsiooni ja teadmist. Ma tahaksin olla hästi toetav ja lugupidav juht – juhtida nii hästi kui ma vähegi oskan ja tundega, et ma tean, mida see protsess tähendab osaleja ja juhendaja jaoks. 

Kuidas teie meelest suhestub XIII noorte tantsupeo võimlemisrühmade repertuaar peo üldise juhtmõttega „Sillad”?

Väike võimleja on side juurtega ja juurte tähtsuse esiplaanile seadja. Nende vahendiks on kaltsuvaip, mis on mõtteliselt võib-olla kootud oma vanaema kangastelgedel ning tähistab kodu ja juuri. Selle vaiba abil tekib platsile tunne, kuidas kanname oma esivanemate pärandit edasi, lauludes, mängudes, tantsudes ja alati on midagi, mis hoiab meie sidet juurtega. 

Suur võimleja on selle tantsupeo kontekstis lüli, kes näitab hetke inimese elus, kus teatavad sillad ilma mõtlemata põletatakse. Sellel hetkel tundub see kõik nii õige – mina olen maailma valitseja ja tean täpselt ja ümbritsevatest paremini seda, kuidas asjad käivad. Nii toimubki mässumeelne, vihane sildade põletamine. 

Võimlejatel on ka koondkava nimega „Sildumine”. See ongi kokku saamise koht. Arusaamise koht, millise sisemiste sildade vikerkaare olen loonud. Milline kannab mind edasi ja millised hoiavad alati minus turvatunnet ja kindlust. Midagi on põletatud, midagi on võib-olla ka hapraks muutunud, kuid kõige tähtsamad sillad on püsivad ja jäävad.

Kuidas repertuaar osalejat arendab ja millised väljakutsed see teie hinnangul osalejate esitab?

Ma olen päris kindel, et võimleja jaoks on repertuaar mõnusalt arendav ja mitmekülgne. Juba vahendid on kindlasti midagi seesugust, millega võimleja igapäevaselt ei toimeta. Seekord siis kaltsuvaip, poi (nii nimetame me suure võimleja vahendit) ja pikad kangad koondkavas. 

Suure võimleja jaoks on väljakutse oma kehaliste võimete näitamises ja arendamises – kehakool peab olema väga hea. Ühtepidi on vaja oskuslikku sirutust, lõdvestust, hooliigutusi ja lainetusi, mis on võimleja baaselemendid. Teiselt poolt peab ta panema selle vahelduma vaba, mõnusa, lõdvaks laskva, emotsioonist pakatava kehatööga, et näidata oma agressiivsust ja mässumeelsus. Keha peab kõiki neid erinevaid tundeid väljendama. 

Mõlemas kavas, nii „Kaltsuvaibast loon ma silla” kui „Sillad põlevad” on palju akrobaatilisi elemente. Väike võimleja peab harjutama tireleid, turiseisu, samas on väga oluline koostöö paarilisega, et vaip ilusti toimetaks. Suurtel võimlejatel on element, mida pole varem väga kasutatud – tõste. „Sildumises” on huvitav koostöö tantsijate vahel ühe suure kangaga toimetamisel. Kokkuvõttes hästi mitmekülgselt arendav repertuaar. 

Kuidas on kollektiivid tänaseks teie hinnangul koroonapandeemia ühe elanud?

Tantsupeoprotsessi algus oli keeruline, täis emotsioone ja muret, et mis päriselt saab. Juhendajad kartsid registreerimist ja vastutust, kas see rühm on ka päriselt olemas. Fakt on see, et vahetusi ongi olnud, nii rühmade kui liikmete osas. Aga tegelikult näitab aeg seda, et tullakse tagasi. On hästi tore näha, et on toimunud küll väikesed vahetused, aga võimlemine elab ja ma usun, elab väga rõõmsalt ja toimekalt. See on hea tunne. 

Kas sel aastal 61. aastapäeva tähistav noortepeo traditsioon on piisavalt tugev, et ligi 40 aasta pärast oma 100. juubelit tähistada?

Jah, kindlasti. See hulk inimesi, kes tahavad peole tulla ja on valmis selles protsessis osalema, on suur. Ja kui meie tuleme suure õhinaga ja tahame seda teha, siis tulevad ka juhendajad ja osalised kaasa. Mina usun küll, et see kestab ja me näeme pidusid veel väga-väga palju ja aina uhkemaid. 

– Triinu Sikk

Martin Medar – mees, kelle pidu toimub Vabaduse väljakul

Laulu- ja tantsupeo lahutamatuks osasks on saanud rahvamuusikapidu. Rääkisime rahvamuusikapeo korraldaja Martin Medariga peo ettevalmistustest, ootustest ja meeldejäävamatest hetkedest. Kuna Medar on lisaks rahvamuusikapeo korraldamisele ka rongkäigu korraldusjuht, siis tuleb juttu ka sellest, kuidas korraldatakse suurimat lauljate ja tantsijate ühisrännakut Vabaduse väljakult lauluväljakuni.

Julgen väita, et kõik eestlased on tuttavad, milline näeb välja laulu- või tantsupidu. Kirjeldage pisut, mida ilmestab rahvamuusikapidu?

Minu mõistes ongi kogu suvine suursündmus seismas kolmel sambal – laulul, tantsul ja rahvamuusikal. Viimastel pidudel on rahvamuusika osatähtsus oluliselt suurenenud ning nüüd saab juba julgelt öelda, et tegemist on traditsiooniga, mis väärib suuremat tähelepanu. Juba teist pidu järjest saavad rahvamuusikud esineda omaette kontserdiga Vabaduse väljakul. Sel aastal osaleb rahvamuusikapeol kokku 83 kollektiivi 834 mängijaga, kes jagunevad seitsmeks pilliliigiks – on nii kandleid, torupille, viiuleid, lõõtspille, akordioneid, näppepille, aga esineb ka koondorkester.

Mida koondorkester endast kujutab?

Rahvamuusikapeo 330-liikmelise koondorkestri raames tulevad lavale kokku nii üksikpillimehed kui ka rahvamuusika ansamblid. Koosmängimisele tuleb viis eriilmelist pärimusmuusika pala, mis on päritud meie esivanematelt või on samas vaimus praegusajal loodud. 

Kus pidu toimub ja kuidas sellest osa võtta saab?

Rahvamuusikapidu toimub Vabaduse väljakul laupäeval, 1. juulil 2023 kell 12. Ja see on kõigile pealtvaatajatele tasuta. Tegemist on tõeliselt põneva kolmetunnise kontsertprogrammiga, mida juhivad tunnustatud rahvamuusika juhid, eesotsas üldjuhi Juhan Uppiniga. Kontserdi päevajuhiks on Karl Robert Saaremäe. 

Oskate juba prognoosida ka, kui palju inimesi rahvamuusikapidu nautima on oodata?

Usun, et vabaduse väljakule mahub inimesi palju. Tähtis on, et osatakse lugu pidada rahvamuusikast ning nautida andekate noorte pillimängu. Loomulikult võivad inimesed lustida, tantsu lüüa ja ennast hästi tunda. Kunstiline toimkond on andnud salamisi teada, et mõnes kontserdi osas saavad pealtvaatajadki kaasa lüüa. 

Missugused on seni olnud ettevalmistused rahvamuusikapeoks? On tulnud ette mõningaid üllatusi või meeldejäävamaid hetki?

Minul on tegemist juba neljanda peoga, kus olen rahvamuusikapeo korraldusjuhiks. Nende aastatega on välja kujunenud suurepärane meeskond, keda saab alati usaldada ja kellelt olen palju õppinud. Meeskonnal on kogemused nii rahvusvaheliste kui ka üle-Eestiliste ürituste korraldamisel ja nad annavad alati oma parima. Isegi, kui meil tekib ootamatusi, siis suudame tekkinud küsimused kiiresti lahendada. 

Kui te küsite minult, kas on olnud üllatusi, siis mõni küll meenub siinkohal just varasemast aastast.  Näiteks juhtus 2019. aastal päris põnev olukord, kui vahetult enne kontserdi algust helistas mulle RGB (ürituste tehnikat korraldav ettevõte – toim.) vastutav isik ja teatas, et on tekkinud lühis ja kogu lava on elektrita. Siis oli küll vägagi õõnes tunne. Selgus, et üks tuubamängija oli seisnud just juhtmete ühenduskohas ning tuubast oli tilkunud niiskust juhtmete liitekohale, mis tekitas lühise. Õnneks saime ilusasti jaole ning kontsert õnnestus suurepäraselt.

Lisaks rahvamuusikapeo korraldajana olete ka rongkäigu korraldusjuhi rollis. Avage pisut, milline on üldse rongkäigu juhi töö? Mis on teie ülesanded ja mille eest vastutama peate?

Rongkäigu meeskond on suur. Alates peakorraldusest maakondadeni välja. Mina vastutan rongkäigu pea eest ehk tagan selle, et kogu rongkäigu algus kuni maakondadeni oleks ilusti rivis, kõik osapooled teaksid oma ülesandeid ning planeerin rongkäigu pea paiknemise detailid tõrvikutest väliskollektiivideni välja.

Ka siin on juhtunud põnevaid lugusid. Nimelt helistas üks ERR-i ajakirjanik ja küsis, kus täpselt asub rongkäigus intervjuule tahetud Lydia Rahula – kas oma poistekoori läheduses Tallinna kolonnis või rongkäigu pea juures. Kui hiljem tagasi helistasin, et asukoht öelda, siis ütlesin, et Lydia Koidula asub rongkäigu pea juures ning temaga saaks intervjuu teha see kell ja selles kohas. Ajakirjanik oli väga õnnelik, öeldes, et kui Koidulaga intervjuu saab, võib ta kasvõi kohe tulla.

Kuidas üldse toimub Eesti suurima ja traditsioonilisema ürituse rongkäigu korraldus? Kui suur on teid abistav meeskond, kes rongkäiku korraldada aitab?

Nagu ma juba ütlesin, on meeskond väga suur ja igaühel on oma tähtis roll alates turvalisuse tagamisest kuni meditsiinilise teenindamiseni välja. See on suur ja erinevate toimkondade lõimitud tegevus. Korraldajaid on kokku paarisaja inimese ringis.

Ja viimaks, nagu enne mainisin, siis peonädala laupäeval korraldate rahvamuusikapidu, aga pühapäeval olete juba rongkäigu juhi rollis. Milline väljakutse selline ametivahetus on?

Põhitööna töötan ma Kose Gümnaasiumis koolijuhina. Kuna sellel aastal on rongkäigus maakondadest esimene Harjumaa, siis kõige suurem väljakutse on jõuda õigel ajal ka enda kooli juurde, et läbida see imeline teekond koos oma kooli kollektiiviga lauluväljakule.

Ootan ise pidu väga ja panustan rõõmuga selle õnnestumisse. Soovin kõigile toredat peo ootust ja osalejatele rohket rõõmu oma imeliste oskuste jagamiseks!

– Karmen Kikas

Pärnumaa kuraator Kristel Ernits: „Mul on olnud võimalus kuraatoriks vaikselt kasvada”

Pärnumaa kuraator Kristel Ernits jagas meile, kuidas sai temast kuraator, kuidas on ettevalmistused peoks läinud ning millega üllatab Pärnumaa meid rongkäigus.

Milline on teie igapäevatöö Pärnumaal?

Igapäevaselt töötan Pärnumaa Omavalitsuste Liidus, mis juhib ja korraldab maakondlikku koostööd. Osalen erinevate maakondlike toetusprogrammide läbiviimisel ja maakonna arengustrateegia elluviimisel ning koordineerin koostööd omavalitsustega. Tegelen väga mitmete teemadega, mis puudutavad näiteks haridust ja kultuuri Pärnumaal ning maakondlikku siseturvalisust ja rahvatervist. Samuti korraldan erinevate maakondlike valdkondade tunnustussündmusi.

Mida laulu- ja tantsupeo kuraatori roll teie jaoks tähendab? 

Laulu- ja tantsupeo kuraatori roll on minu jaoks väga suur au ja vastutus. Uhke on olla

meie rahvusliku suursündmuse maakonna eestvedaja. Kuigi samas tähendab kuraatoriks olemine ka palju tööd – väga paljude detailide ja pisiasjadega tegelemist, palju läbirääkimist ja selgitamist ning kõigi jaoks kogu aeg olemas olemist. Kuid see kõik on seda väärt!

Kuidas teist laulu- ja tantsupeo kuraator sai? Kui kaua olete kuraatoritööd teinud?

Mul on olnud võimalus kuraatoriks vaikselt n-ö kasvada. Minu esimene kokkupuude laulu- ja tantsupeoga oli 2007. aastal, mil toimus noortepidu „Ilmapuu lävel“. Nimelt kutsus tollane Pärnumaa kuraator mind appi tantsijate majja staapi ehk meeskonda, mis töötab peo nädalal koolimajas, kus ööbivad maakonna tantsijad (või lauljad). Sellest ajast alates olen kõikidel üld- ja noortepidudel olnud abiks nii palju kui võimalik ning aidanud kuraatorit näiteks maakondliku eelarve koostamise ja rahastuse tagamisega ja peo ettevalmistusprotsessis info vahendamisega. Eelmisel, 2019. aasta üldpeol olin Pärnu maakonna kuraatori assistent. Kuid seekordsel peol olen esimest korda ise kuraator. 

Kuidas ettevalmistused XIII noorte laulu- ja tantsupeoks Pärnumaal on kulgenud? Millised on suurimad väljakutsed järgmise aasta noortepeoks valmistumisel?

Ettevalmistused on läinud väga hästi. Kõik, mis on seni vaja olnud teha, on

kenasti tehtud. Mulle on suureks toeks ja abiks Pärnu linna kuraator Jekaterina, kellega koos arutame kõik teemad läbi.

Kõik protsessis osalejad – kollektiivide juhid, omavalitsuste kontaktisikud ja teised – peaksid lugema neile edastatud infot, kuupäevadest kinni pidama ning nägema n-ö laiemat pilti ehk seda, et noortepidu on suur pidu paljude osalejatega ja tihti enda isiklikeks erisoovideks pole kahjuks palju ruumi. Need on vast suurimad väljakutsed.

Maakond näitab end terviklikus ilus laulu- ja tantsupeo rongkäigus – millega Pärnumaa meid sel korral rongkäigus üllatab?

Sel korral on kogu Pärnumaa rongkäigu kujunduse märksõnadeks maalähedus, loodus, taaskasutus ja meie pühad juured. Lisaks paistab pisut välja ka iga Pärnumaa omavalitsuse eripära.

Kui palju kollektiive Pärnumaalt XIII noorte laulu- ja tantsupeo poole teel on?

Pärnumaalt ehk maapiirkonna kuuest omavalitsusest on peole minemas 36 kollektiivi. Kui lisada siia veel Pärnu linna kollektiivid, on meie maakonnast pealinna minemas umbes 100 kollektiivi.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte on „Püha on maa“. Mis on need kõige erilisemad paigad või lood või väärtused, mida Pärnumaa lapsed võiksid oma kodust pühana oma ellu kaasa võtta?

See, mida keegi oma sisimas pühaks peab, on väga erinev. Meil kõigil on oma hinges ja

südames kohad, inimesed ja elusündmused, mis on meie jaoks erilise tähendusega. On oluline, et meie inimesed väärtustaksid ja hoiaksid oma kultuuri, keelt, inimesi, maad ja riiki ning peaksid seda kõike hinges pühaks. Kui sisimas need väärtuslikud alustalad on paigas, siis see, millega igapäevaselt tegeled või kus paikned, ei omagi alati nii suurt tähtsust.

– Lisl Harriet Mikko