Näppepillide liigijuhi Tanel Sakritsaga rääkisime näppepillide repertaarist ja sellest, kuidas repertuaar rahvamuusikapeo üldmõttega suhestub. Muuhulgas jutustab Sakrits põneva loo sellest, kuidas ta mandoliinini jõudis.

LIIGI KUNSTILINE TOIMKOND:

• Tanel Sakrits (liigijuht)

KAVA:

• Hakkame mehed minema, (tekst pärimuslik / muusika autor Lauri Õunapuu / seadnud Kristjan Kuusmik, Tanel Sakrits, Peeter Priks)
• Viimane vihm, (autor Kristjan Kuusmik / seadnud Joosep Sang)
• Kirumani polka, (pärimuslik, mänginud August Ehasalu lõõtsal, Ambla khk / seadnud Martin Müller)
• Rumalad isandad, (pärimuslik, mänginud Villem Ilumäe parmupillil, Lääne-Nigula khk, Jüri Tiits viiulil, Vigala khk / seadnud Tanel Sakrits)
• Kristjani reinlender, (autor Kristjan Priks / seadnud Villu Talsi)

Jutustage palun, kuidas olete jõudnud rahvamuusikani ning mis teid täna teie töös inspireerib?

Mulle meeldib öelda, et minu teekond rahvamuusikani jaguneb mitmeks peatükiks. Esimene kokkupuude rahvamuusikaga oli mul väga noorelt. Minu vanaisa oli hobi akordionist ja mäletan väga eredalt, kuidas ta ühel jaanipäeval seda omaette natuke eemal mängis. Minus tekitas väga tugevat emotsiooni see, kui nägin teda, akordion käes, üle heinamaa jalutamas, samal ajal viisijuppi mängides. Vanaisa inspireeris mind akordionit mängima ja esimesed seitse aastat ma seda õppisingi. Muusikakoolis sain innustust juurde ja tänu minu akordioniõpetajale Eha Niglasele on mul endiselt see suur rahvamuusikapisik sees. 

Näppepillini, täpsemalt mandoliinini, jõudsin ma aga väga pika ringiga. Kui ma esimest korda seda pilli nägin, siis tekkis suur huvi. Soovisin ka endale saada päris oma mandoliini, kuid seda oli võrdlemisi keeruline leida.  Lõpuks leidsin pilli koos Eha Niglasega südaöösel Jõgeva muusikakooli mahakantud pillide ruumist. Selliste keerdkäikudega minu elus ongi armastus rahvamuusika vastu järk-järgult kasvanud ning minu õpetajad ja erinevad üritused on hoogu järjest juurde andnud. 

Tänases töös inspireerivad mind aga enim noored rahvamuusikud, keda õpetan. Kui nende silmad säravad, siis säravad ka minu omad. See on tõeliselt südantsoojendav tunne!

Millise mälestuse või kogemuse varasematest pidudest võtate näppepillide liigijuhina kaasa XIII noorte laulu- ja tantsupeo rahvamuusikapeole „Päriselt”?

XIII noorte laulu- ja tantsupeo rahvamuusikapeo liigijuhi roll on minu jaoks täiesti uus ja põnev – olen selles positsioonis esimest korda. Küll aga olen olnud kollektiivide juht ja juhendanud ka mitmeid etnolaagreid. Kogemus, mille sealt olen saanud on väga positiivne ja õpetav. Olen juhendamiste käigus õppinud mitmeid trikke ja nippe ning usun, et see toetab tugevalt minu tegevust liigijuhina. Minu jaoks on oluline ühtekuuluvustunne ja proovin ka sellel aastal liigijuhina seda mängijates tekitada. 

Kuidas suhtestub rahvamuusikapeo näppepillide repertuaar peo üldise juhtmõttega „Päriselt”?

Minu arvates on pealkiri „Päriselt” ülimalt vahva. Mina mõtestan selle enda jaoks lahti nii, et näppepillide liiki iseloomustab vanade ja uute näppe- ja sõpruspillide, ühisorkestri ja solistide traditsioonilisuse ja modernsuse põimumine.  Repertuaar ühendab pärimusmuusika pühalikkuse ja pidulikkuse päriselt üheks ilusaks ja vahvaks hetkeks. Pidu on püha! „Päriselt” suhestubki sellega, et kui oled juba laval, siis see olukord toimubki päriselt.  Päris ühtne tervik minu arvates see, kui saame kokku sulatada vanema loomingu kaasaegsega. 

Kuidas repertuaar osalejat arendab ja milliseid väljakutseid see teie hinnangul osalejatele esitab?

Meie näppepillide repertuaar on väga mitmekesine nii pillide osas kui muusikalises mõttes. Meie peamine soov repertuaari kokku pannes oli see, et kõikidel oleks lõbus ja tore erinevaid lugusid mängida.  Valisime palad, mida oleks kõikidel pillidel mugav mängida, sest muster, mis mängides tekib on igal pillil erisugune. Seega see kokkupuute punkti, ühisosa leidmine ongi see, mis osalejat arendab. Mingis mõttes on näiteks ühise tempo leidmine suur väljakutse, kuid olen kindel, et keerulisest olukordadest edukalt välja tulemine annab muusikule tohutult palju oskuseid juurde. Kindlasti arendab mängijat ka see, et mõned lood on kaasaegsemad, mõned vanemad – muusikaline vaheldusrikkus.  

Kuidas kollektiivid teie hinnangul koroonapandeemia siiani üle on elanud? Kas eelmisel aastal 60. juubelit tähistanud noortepeo traditsioon on piisavalt tugev, et 40 aasta pärast oma 100. juubelit tähistada?

Eks pandeemia on ikka oma jälje jätnud. Eriti tugeva löögi sai aga koos mängimine. Just sellest koos kuulamisest,  tunnetamisest ja toimetamisest jäi puudu. Meie repertuaari puhul on need märksõnad aga väga olulise tähtsusega. Samas oleme jõudnud nüüd juba pandeemiast taastuda ja uuesti üheskoos musitseerida. Eelproovid läksid meil tegelikult väga hästi ja on siit saame vaid kindlamalt edasi minna.

Kui mõelda sellele, kas noortepidu ka 100. juubelit tähistab, siis olen täiesti veendunud, et kindlasti. 40 aastat on küll päris pikk aeg ja nii mõndagi võib selle aja jooksul muutuda. Samas tean, kui tublid on noored pillimängijad ja muusikud ning kui tugev on Eesti rahvuskultuur. Ehkki võib-olla on 100. juubelit tähistav noortepidu täiesti uue kuues, tuleb see omamoodi vahva. Eks me siis 40 aasta pärast näeme. 

– Maria-Johanna Vompa

„Ainult oska abi küsida, küll lahendused leitakse,” kirjeldab esmakordselt kuraatori ametis tegutsev Kai Kannistu kuraatorite võrgustikku. Loe lähemalt, kuidas ettevalmistused suviseks noortepeoks Viljandimaal on kulgenud, kuidas Kannistu jõudis kuraatori ametini ning miks on tema meelest oluline, et lapsed saaksid pealinnas peetavat laulu- ja tantsupidu kogeda.

Palun tutvustage ennast meie lugejatele – milline on teie igapäevatöö Viljandi maakonnas?

Olen töötanud kultuurivaldkonnas juba kolmkümmend aastat, viimased kolm Viljandimaa Omavalitsuste Liidus kultuurinõunikuna. Minu töö peamiseks eesmärgiks on Viljandi maakonnas kultuurikoostöö elluviimine ning Viljandimaa kultuuriloolise eripära ja identiteedi säilitamise tagamine ning arendamine.

Kuidas sai teist laulu- ja tantsupeo kuraator?

Laulu- ja tantsupeo kuraatori roll usaldati mulle, sest laulu- ja tantsupeo SA lepingupartner Viljandimaa Omavalitsuste Liit on minu tööandja. Kuna täidan igapäevaselt oma tööülesanded, mis hõlmavad maakonnaülest tegevust, siis võtsin tegevjuhi ettepaneku kuraatori ülesandeid täita suure aukartusega, aga samas ka rõõmuga vastu.

Mida laulu- ja tantsupeo kuraatori roll teie jaoks tähendab?

Antud rollis olen vahelüliks peokorraldajate ja osalejate vahel. Olen administreerimas laulu- ja tantsupeo SA registris, broneerin ruume, korraldan ettelaulmisi ning -tantsimisi, suunan kollektiive eelproovidele, täidan protokolle jne. Eelkõige jälgin, et usalduslik kommunikatsioon ehk infovahetus toimuks igal tasandil. Maakonnatasandil on mul palju abilisi ning nii mõnigi „vana tegija“ annab mulle asendamatut sisendit, kuidas kuraatori rolli paremini täita. 

Minu jaoks on kuraatori roll väga suur vastutus ning vastutus just laulu- ja tantsupeo püsimajäämise eest. Olen küll väike mutrike suures protsessis, aga pean väga oluliseks, et kõik, kes maakonnast peole pääsevad tunneksid ennast seal turvaliselt ja hästi. Eelkõige, et nad ikka sooviks ka järgmine kord peole kandideerida ning laulda, tantsida ja mängida pilli enda ning teiste rõõmuks. Olen valmis igati aitama ja peole pääsenuid toetama ning neid, kes konkurentsi pärast jäävad publiku poolele, julgustama ning motiveerima ikkagi jätkama.

Kui kaua olete kuraatoritööd teinud?

Olen laulu- ja tantsupeo kuraator esimest korda. Kahel eelneval peol on mind kaasatud koolimajadesse administraatoriks. Mõlemad korrad on olnud äärmiselt meeldivad kogemused ja ka selle peo eel olen põnevil. Uus ja huvitav periood on ees. Õnneks tunnen tänu pikaaegsele töökogemusele oma maakonna inimesi. Tean juhendajaid, õpetajaid ning eeldused usalduslikeks kontaktideks on sellega kaasnevalt olemas. Oleme kohtunud maakonna pidudel ja žanripäevadel, oleme olnud koos rõõmudes ja muredes ning orienteeritud rahvakultuuri arendamisele.

Kuidas ettevalmistused XIII noorte laulu- ja tantsupeoks Viljandimaal on kulgenud?

Tänan küsimast, hästi! Tantsijad ja võimlejad on eelproovidega lõpetanud. Eile [intervjuu toimus 05.04 – autori märkus] saime teada, et 35 st peole pürginud tantsu- ja võimlemisrühmast pääsesid suurele peole 33. Suurepärane tulemus, vaid 2 võimlemisrühma saavad tulla peole publikuks. Kõikidel lauljatel ja pillimängijatel on teine ettelaulmine ja -mängimine veel ees. Hoian neile pöialt ja soovin siiralt, et kõik lubatakse laulukaare alla!

Korraldusliku poole pealt on süda rahul. Meeskond on moodustatud ning Tartu Ülikooli Kultuuriakadeemia noored butafooria tudengid valmistavad rongkäiguks silte ja dekoratsioone.

Millised on suurimad väljakutsed järgmise aasta noortepeoks valmistumisel?

Suurimad väljakutsed on vist juba seljatatud – registris toimetamised, eelproovideks ruumide ja klaverisaatjate leidmised, meeskonna komplekteerimine ja rahastuste otsimised. Tänaseks tunnen ennast juba üsna turvaliselt ja õnneks on teiste maakondade kuraatorite näol tegemist väga hästi toimiva võrgustikuga. Ainult oska abi küsida, küll lahendused leitakse. 

Kui palju kollektiive Viljandimaal XIII noorte laulu- ja tantsupeo poole teel on?

Hetke seisuga on peole teel 67. Loodan väga, et see number jääb püsima. On väga oluline, et lapsed ja noored saavad kogeda pealinnas peetavat laulu- ja tantsupidu. Siis on lootust, et nad ka tulevikus soovivad suurele peole pääsemiseks pingutada ning oma lapsi rahvakultuuri väärtustavatena kasvatada.

Maakond näitab end terviklikus ilus laulu- ja tantsupeo rongkäigus – millega Viljandimaal meid sel korral rongkäigus üllatab?

Protsess on töös. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid Lysette Tint ja Birgit Potter mõtlesid välja kaunid ja noortepärased kavandid, kus on kasutusel erksad toonid ja peo teemale „Püha on maa“ sobilikud sümbolid.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte on „Püha on maa“ . Mis on need kõige erilisemad paigad või lood või väärtused, mida Viljandimaal lapsed võiksid oma kodust pühana oma ellu kaasa võtta?

Viljandimaal on erilisi paiku ning lugusid küllaga, ava vaid silmad ning süda ja sa näed ning mõistad. Mõnel läheb mõistmiseks vähem, mõnel rohkem aega. On nendeks kohtadeks koos omade lugudega sood ja rabad või jõed ja järved, metsad ja põllud või hoopiski linnad ja külad. Lisaks lugudele saab kuulata laule ja pillilugusid, mis loodud paikadele omases võtmes ja murdes. Viljandimaal elavad ju mulgid, kelle kultuuripärand on täna aina aktiivsemalt kasutuses. See saab juhtuda vaid siis, kui väärtustatakse esiemade ja -isade poolt tehtut ning öeldut. Vaid nii saavad jätkuda traditsioonid, mis põlvest põlve edasi antakse. Tarkus, teadmised, uskumused, oskused – igal on oma tõde, mida uskuda, aga ühiseid väärtusi kandes ja pärimus- ning rahvakultuuri viljeledes toetame Eesti riigi püsimist.

– Liisa Kaseorg

1997. aastast Harjumaa laulu- ja tantsupeo kuraator olnud Ruh Jürisalu räägib, et on ise õppinud ja kasvanud selleks rolliks ning tunneb rõõmu selle üle, et võrreldes eelmise laulu- ja tantsupeoga on Harjumaa osaliste arv pea 1000 inimese võrra suurenenud. 

Palun tutvustage ennast meie lugejatele – milline on teie igapäevatöö Harjumaal ja kuidas teist laulu- ja tantsupeo kuraator sai? Kui kaua olete kuraatoritööd teinud?

1997 läksin ma tööle Harju maavalitsuse kultuuriosakonda ja sellest ajast olen ma olnud seotud laulu- ja tantsupeo korraldusega. Olen kogu selle aja töötanud maavalitsuses, hiljem Harjumaa Omavalitsuste Liidus. Eks see igapäevatöö on kultuuri ja spordi tasakaalustatud areng maakonnas. Maakonna ühistegevused, noortele ja täiskasvanutele väljundite pakkumine, maakonna tasandil ürituste korraldamine. 

Mul on kuraatorina ka assistent Merike Hallik. Ta on Eesti Rahvakultuuri Keskuse töötaja, nagu paljud maakonna kuraatorid. Kuna me töötame füüsiliselt ühes majas ja ühes kohas, siis on meil väga hea koostöö. Ta ongi koostöö – meil ei ole nii, et üks teeb ühe liigutuse ja teine teise. Kõik kulgeb sujuvalt, kellel parajasti millekski aega on. Eelproovides oleme me kahekesi kohal – Harjumaal on ka palju suuri ja pikki eelproove, mitmete saalidega. Nüüd, kui proovid saavad tehtud ja arvutitöö läheb edasi, siis võib-olla hakkame jagama üksikasjalikumalt, kes tegeleb näiteks majutuse või rongkäiguga, kes erineva informatsiooni kogumisega. 

Mida laulu- ja tantsupeo kuraatori roll teie jaoks tähendab?

Ma olen ise õppinud ja kasvanud selleks rolliks. Olen õppinud laulmist ja dirigeerimist. Küllap on minu elus antud rohkem korralduslikku oskust ja olen jäänud praeguse töö peale, aga mitmed dirigendid on minu kooli- ja grupikaaslased. Nendega on alati tore kokku saada ja neid selles protsessis aidata.

Kuidas ettevalmistused XIII noorte laulu- ja tantsupeoks Harjumaal on kulgenud? Millised on suurimad väljakutsed järgmise aasta noortepeoks valmistumisel?

Sujuvalt ja hästi. Tänaseks on tantsupeo eelproovid juba läbi, laulupeo eelproovid ja orkestrite proovid veel toimuvad. 

Ju ma olen selle aja jooksul näinud kõike, nii et miski mind väga ei üllata. Ma vaatasin ka võrdlusena eelmisel laulu- ja tantsupeol osalenute arvu ja sel aastal on meie poolt see arv ilmselt üle 1000 inimese võrra suurem. Muidugi oli neid, kes poolel teel, protsessi käigus, maha jäid, aga üldiselt ma arvan, et meie kollektiivid on päris hästi taastunud.

Kui palju kollektiive Harjumaalt XIII noorte laulu- ja tantsupeo poole teel on?

Meil on Harjumaalt peole pürgimas umbes 220 kollektiivi. 

Maakond näitab end terviklikus ilus laulu- ja tantsupeo rongkäigus – millega Harjumaa meid sel korral rongkäigus üllatab?

Meil on 15 omavalitsust ja neil on juba välja töötatud teatud ühtse kujundusega elemendid, mida on varem kasutatud ja mida kasutatakse ka nüüd. Harjumaa omavalitsused on suured, näiteks Viimsist on üle 800 osaleja, Rae vallast üle 700 osaleja. Nad on teiste mõttes juba nagu omaette maakonnad. Selles suhtes ei tee me jõuliselt ühtset kujunduse elementi, vaid omavalitsused tulevad välja oma sümboolikaga, mida nad tahavad näidata. 

XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte on „Püha on maa“ . Mis on need kõige erilisemad paigad või lood või väärtused, mida Harjumaa lapsed võiksid oma kodust pühana oma ellu kaasa võtta?

Ma kardan, et ma ei ole see inimene, kes julgeks midagi üheselt välja öelda, mis võiksid olla kõigi nende osalejate mõtted. Aga ma usun, et juhendajad ja lapsed on selle ettevalmistuse käigus nii repertuaari kui peo ideed läbi mõtestanud ja kõik enda jaoks oma püha leidnud, mis see siis kellegi jaoks parajasti on. See on rohkem iseendast otsimine. 

Aga kuraatorina, mõeldes sellele, mis on minu jaoks me tänases elus, poliitikas ja maailmavaates püha – see, et me üldse saame tulla vabas Eestis endiselt kokku laulu- ja tantsupeole, UNESCO kultuuripärandit tähistama. Tänases maailmapildis tooksin ma selle välja. 

– Triinu Sikk

Andi Einaste on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse “hunt Kriimsilm”, kes usinalt Sihtasutuses toimetab, ning kelle valvsa pilgu all saavad sisendi peo toimumiseks vajalikud hanked. 

Palun tutvustage end kõigepealt veidi meie lugejatele! Mida teie töö Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuses endast üldse kujutab?

Olen sihtasutuses toimetaja, ning minu ülesanneteks on suuresti igapäevaste tehniliste küsimuste lahendamine – alustades busside tellimisest kuni kõikvõimalike ööbimispaikade organiseerimise ja sealt edasi hangete jaoks sisendi andmiseni. Hangete tegemise juures on alati oluline mitu käiku ette mõelda, sest lõpuks taandub kõik kõige pisemate detailideni. Võiks ju arvata, et aastate möödudes kui protsess on juba tuttav, läheb korraldamine kergemaks, aga tõsiasi on see, et kogu tervik läheb nüansirohkuses vaid keerulisemaks. Valdkondi, mille pärast muretseda tuleb aina juurde – sel aastal on üks uus valdkond näiteks korduvkasutatavad nõud.

Milline on teie seos tantsu- ja rahvamuusikapeoga? 

Mina ütleks enda kohta praktik rahvatantsija ning seepärast tunnen suuremat seost tantsupeoga, sest olen ise ka aastakümneid tantsinud ja juhendanud – 1986 aastal olime abikaasaga ka ‘’Tuljaku’’ võistutantsimise (soolopaaridele) esikoha omanikud. Kuigi ma ei ole tantsu kui sellist õppinud, olen aastate jooksul saanud hea kooli Enn Tiiveli, Helju Mikkeli ja teiste käe all. Laulu- ja tantsupeo korraldamist ei saagi kuskilt raamatust õppida, ning see on protsess mille saad selgeks vaid selles viibides.

Kuidas laulu- ja tantsupeo korraldusprotsess teie eelnevatest tegemistest erineb? 

Ütleme nii, et kui ma 2014. aastal esimest korda tantsupeo korradlusjuhi ülesandeid täitsin, siis tegelikult olin ma vaid jäämäe tipuga tuttav, ega olnud teadlik enamikust kaadritagustest tegemistest. Tegelikkus on, et kõik koosneb peenetest detailidest. Võiks isegi öelda, et tantsupidu koosneb leivaviiludest – lausa sellistesse peensustesse peab laskuma. Eks ma alguses, toimetajana tööle asudes olin ikka veidike kartlik, aga nagu öeldud, laulu- ja tantsupidu kasvatab ise oma korraldajad.

Laulu- ja tantsupeod tulevad fookusesse peoaastatel, aga sihtasutuses toimub ju töö igapäevaselt – milline on teie töönädal siis, kui parajasti pidu ei korraldata?

Laias laastus koosneb peo ettevalmistamine kolmest tsüklist – loomeetapp, õppeprotsess ja peo väljakule asetamise protsess. Sisuliselt olemegi juba 2025. aasta peo loomeprotsessiga alustanud. Selle aasta kevadel toimus konkurss 2025. aasta peo laulupeo kunstilisele juhi ja tantsupeo pealavastaja kohale. Võiks öelda, et üks ratas lõpetab pöörlemise, aga samal ajal juba teine ratas pea aasta aega keerelnud, mida siis paralleelselt käimas peab hoidma. Sellist aega, et pidu pole ette valmistada lihtsalt ei ole ja vahepeal teedki kahte pidu korraga.

Peonädal hakkab aina kiiremini paistma, mida see teie jaoks tähendab?

Minu jaoks on pidu juba viimased poolteist aastat justkui homme toimumas. Aga kõik läheb vaid detailsemaks. Tantsupeo jaoks on näiteks Kalevi staadionil maha võtta maratonivärava statsionaarne aed, kuna seal on tantsijate kogunemisala. Kogu muu toimuva keskel tean täpselt, mitu moodulit aeda maha on tarvis võtta ja mitu asemele panna. Nii peensustesse need asjad lähevadki. 

Mida seekordne pea juhtmõte  „Püha on maa’’ teie jaoks tähendab?

Mulle väga meeldis, kuidas Pärt rääkis Terepäevadel laulupeo nimetuse tekkest, selle arengust ja kuidas ta seal Ööbikuorus jalutades jõudis Hando Runneli luuletuseni. Ma ei olegi tema mõttekäiku enda jaoks edasi arendanud, sest mulle meeldis tema idee tervikuna, ning ma väga austan Pärdi ja Agne lähenemist XIII noortepeole. 

Kas teil on ideid või ootusi ka tulevaste pidude osas? Kuhu sihtasutus sihib? 

Mulle meeldib Margus Toomla põhimõte, et igal toimkonnajuhil on assistent kõrval, sest nii ei kaoks korraldusprotsessist järjepidevus – see teadmiste kadu on tohutult protsessi pärssiv. Mina  hindan protsessis omandatud kogemusi ja võimalust nende rakendamiseks järgmiste pidude ettevalmistamisel. 

– Annabel Parts

Eesootava noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte on „Püha on maa”. Seekordne noortepidu on teistsugune, sest ühekordsete nõude asemel on tänavusel peol kasutuses korduskasutusnõud. Soovime oma tegevustega näidata, et meie jaoks on Eesti ja meie loodus püha.

Selleks, et hoida looduskeskkonda ja vähendada noortepeo ajal tekkivaid jäätmeid, on meile appi tulnud kestlikke sündmusi korraldav ettevõte Acento. Rääkisime Acento partneri ja kaasasutaja Raimo Matverega sellest, kuidas Acento laulu- ja tantsupeo tiimi täpselt aitab ning miks on üldse oluline jäätmete hulka vähendada.

Millega Acento tegeleb?

Acento tegeleb ürituste keskkonnasõbralikumateks muutmisega. „Ilmselt oleme hetkel Eestis ainus omasugune,” räägib Acento konsultant Matvere. Oma kliente aitavad Acento liikmed pakkudes tuge ja teadmisi. Näiteks teevad nad koolitusi, planeerivad keskkonna-alast kommunikatsiooni ning seda, kuidas vähendada jäätmeteket ja rakendada ringmajanduse põhimõtteid.

Millist rolli mängib Acento noorte laulu- ja tantsupeol?

Laulu- ja tantsupeo tiimile on Acento paljuski abiks ettevalmistavas faasis. Matvere räägib, et koostöö noortepeoga sai alguse umbes aasta tagasi, kui neil oli ELT SA’ga ajurünnaku päev, kus kaardistati ootusi, prioriteete, eesmärke ja mõtteid. „Oleme toeks kogu jäätmetekke vältimise ning jäätmekorralduse läbimõtlemisel – mõtleme, kuidas võiks olla korraldatud esinejatele ja külastajatele mõeldud korduskasutusnõude ringlus ja kasutamine peol ning aitame sõnumeid seada,” räägib Matvere, kes oli 2019. aastal XXVII laulu- ja XX tantsupeo jäätmevaldkonna koordinaator. Mõned Acento liikmed on noortepeo ajal ka kohapeal erinevates rollides. Näiteks esinejate toitlustusalade nõuderingluse koordinaatoritena, laulu- ja tantsupeo kauplejate toetajate ja järelvaatajatena jäätmetekke vähendamise valdkonnas.

Miks on jäätmete kogumise teema oluline?

Väljakul saavad külastajad kasutada pandinõude süsteemi ning esinejate toitlustuse puhul kasutatakse samuti korduskasutusnõusid – peo jäätmekogused vähenevad sel teel märkimisväärselt võrreldes eelmiste pidudega. 

See, et toidunõu ei läheks prügikasti, vaid saaks uue elu, on Matvere sõnul väga oluline. Ühekordset nõud kasutatakse, nagu ka nimi ütleb, ainult üks kord ja selle eluiga on väga lühike. „Ühekordse kohvitopsi kestus võib olla ainult 10-15 minutit, kuid selle topsi tootmiseks kasutatakse loodusresursse liiga palju ja liiga ebaefektiivselt, ka inimeste tööaega ja energiat kulub liigselt,” selgitab Matvere Acentost. 

Mõned korduskasutusnõud elavad üle sada või rohkem kasutuskorda. Isegi, kui korduskasutusnõusid tuleb viia ühest punktist teise, et neid näiteks pesta, on nende kasutusse võtmine Matvere sõnul siiski palju mõistlikum, kui kasutada ühekordseid. 

„Laulu- ja tantsupeol koguneme kokku Eesti auks. Ka just kõike nõudega seonduvat teeme Eesti ja meie looduse nimel – et saaksime ka aastakümneid hiljem nautida seda, mida maa meile pakub,” räägib Matvere ja loodab, et laulu- ja tantsupidu kui kohalik  suurim sündmus, on teenäitajaks ja eeskujuks ka teistele üritustele.

Juba järgmistes uudiskirjades kirjutame sellest, kuidas pandinõude süsteem töötab, kuidas jäätmetekke vähendamisesse ise panustada ning milliseid jätkusuutlikke samme saab ise veel laulu- ja tantsupeol osaledes astuda.

– Lisl Harriet Mikko

Seekordne emakeelepäeva e-etteütlus oli pühendatud laulu- ja tantsupeole ning sel puhul vestlesime õnnestumistest ja üllatustest etteütluse eestvedaja Laura Raudnageliga. Raudnagel sõnas, et näiteks laulu- ja tantsupeoliste hulgas leidus vähem kirjutajaid, kes eksisid kirjaniku Friedrich Kuhlbarsi ja helilooja Mihkel Lüdigi nimede õigekirjaga.

Kuidas teie hinnangul selleaastane emakeelepäeva e-etteütlus õnnestus?

Tänavu saatis Vikerraadiole oma e-etteütluse 10 890 inimest, mis on uus võimas rekord. Meil on alati ääretult hea meel, kui osalejaid juurde tuleb! Tegelik osalejate ja e-etteütluse huviliste arv on aga alati kordades suurem – seda on näha e-etteütluse kodulehe külastatavusest. Paljud inimesed teevad e-etteütlust oma lõbuks ega saada ära, et võistlusel osaleda. See on muidugi ikkagi rõõmustav, kuigi osalejate statistikasse arvesse ei lähe.

Lisaks suurepärasele osalejate rekordile õnnestus ka muu e-etteütlusega seonduv. Saime palju tagasisidet ja kajastust ning tehniliselt töötas kõik kenasti. Ja üks rekord sündis tänavu veel – meieni jõudis läbi aja kõige enam 100% korrektseid töid, neid oli 432. Ja pea tuhat osalejat tegi vaid üks-kaks viga. 

E-etteütlus oli inspireeritud laulu- ja tantsupeost ja osalejatel oli võimalus märkida end e-etteütlust kirjutades laulu- või tantsupeolisena. Kui palju pidulisi e-etteütlusest osa võttis? Kas see number üllatas teid kuidagi?

Laulu- ja tantsupeolisena märkis end 478 osalejat, mis on kindlasti rõõmustav arv. Kuna meil oli taoline aktsioon esmakordselt, siis ausalt öeldes me isegi ei mõelnud enne e-etteütlust, kui suur see tulla võiks. 

Kui hästi laulu- ja tantsupeolised e-etteütlust kirjutasid?

Midagi spetsiifilist välja tuua ei saa võrreldes kõikide kirjutajatega, samamoodi tehti enam vigu sõna „Võrtsjärve-äärne“ kirjutamisel. Üks väike nüanss on küll, nimelt leidus laulu- ja tantsupeoliste seas vähem neid, kes eksisid nimede Friedrich Kuhlbars ja Mihkel Lüdig kirjutamisel. 

Kes oli laulu- ja tantsupeolistest kõige tublim emakeeles kirjutaja?

Kõige kiiremini ja korrektsemalt kirjutas laulu- ja tantsupeolistest Kertu Süld, järgnesid Kristi Aule ja Inger Pürjema.

Kuidas nüüd pärast esimest laulu- ja tantsupeo temaatilist e-etteütlust tundub, kas tulevikus võiks ka sarnast laulu- ja tantsupeo teemat e-etteütlusel kasutada?

Tegelikult on laulu- ja tantsupidu e-etteütluse inspiratsiooniks olnud varemgi. 2017. aasta tekst ei olnud küll sündmusele otseselt pühendatud, kuid ühes lauses see kajastus. See kõlas järgmiselt: Piki tänavaid kooli poole rulluisutava Liisa, 8.b klassi parima kikkpoksija kuularites tümpsub „Mets neidude vahel“ – laul, mida ta esitab lastekooriga juulikuus noorte laulu- ja tantsupeol „Mina jään“. Esmakordselt oli täistekst laulu- ja tantsupeole pühendatud 2019. aastal. Aga jah, e-etteütluse sisuautorid püüavad tekstides alati esile tõsta mõnd konkreetse aasta märgilist kultuurisündmust või -tegelast. Seega kindlasti ei ole välistatud, et laulu- ja tantsupidu meile edaspidigi inspiratsiooni annab.

– Karmen Kikas

Ajakirjaniku ja saatejuhi Margus Saare sõnul on laulu- ja tantsupidu üritus, mis puudutab lähedalt pea kõiki eestlasi, isegi siis, kui inimene ise päriselt peol ei osalegi. Rääkisime Saare kui laulu- ja tantsupeo ERR-i vastutava toimetajaga lähemalt, kuidas pidu teleekraanidel kajastatakse ning kust tuli idee luua reedeõhtusesse eetrisse laulu- ja tantsupeo teemaline viktoriinisaade „Laulu- ja tantsumängud“. 

Ühes selle aasta märtsikuus eetris olnud Klassikaraadio saates mainisite, et laulu- ja tantsupeo liikumine on teie jaoks oluline. Alustame siis algusest – mis teid laulu- ja tantsupeoga seob?

Mind seob ikkagi eelkõige see, et mulle väga meeldib laulu- ja tantsupidu. Ma sattusin kunagi nooremana noorte laulupidu kommenteerima, hiljem olin rongkäigu saatejuht ja sealt kasvaski edasi nõnda, et pea iga laulu- või tantsupeoga veerandsaja aasta jooksul olen ma kuidagimoodi seotud olnud – nüüd siis rahvusringhäälingu produtsendi ja vastutava toimetaja rollis. 

Minu jaoks on laulu- ja tantsupidu kogu tervikuna tore protsess. Suur tantsija ma ei ole ja lauluhääl mul samuti puudub, aga sellegipoolest naudin seda suvist sündmust. Eelkõige sellepärast, et kõik eestlased tulevad kokku, on rõõmsad, õnnelikud, tõstetud ja kes siis ei tahaks sellest osa olla.

Eelnevalt olete laulu- ja tantsupeoga seoses olnud erinevates rollides, nii kommentaator kui nüüd siis ka vastutav toimetaja. Sel aastal lisandus aga nagu üks amet juurdegi – olete ETV-s reedeti saate “Laulu- ja tantsumängud” saatejuht. Kust tuli idee luua reedeõhtuse televiisorivaataja seltsi koori- ja tantsuteemaline mängusaade?

Idee tuli tegelikult ikka sellest, et varasemalt on meil eetris olnud nüüdseks juba kaks hooaega sarnane saade pealkirjaga „Orkestri mängud“. Kuivõrd „Orkestri mängudes“ oli keskmes klassikaline muusika ja klassikalised heliloojad, siis tekkis mõte, et miks mitte teha sarnane saade, mille keskmes on hoopiski laulu- ja tantsupeo laulud-tantsud. 

Saate eesmärk on püüda vaatajale meelde tuletada seiku laulu- ja tantsupeo ajaloost, näiteks millal või mis asjaoludel mingi kindel traditsiooniline laulupeo laul sündis, sest ka noorem vaataja peaks peo tausta ning ajalugu teadma. Samuti tahame saatega taaselustada mälestusi. Mälestusi, mis on osalejatel pidude käigus tekkinud. 

Saade on mõnes mõttes justkui ka suvel saabuva peo soojendus. Ma arvan, et laulu- ja tantsupidu puudutab lähedalt ikkagi pea kõiki eestlasi. Isegi kui sa ise laulja või tantsija ei ole, siis su laps, õde, vend või sõber ikka on. 

Mille järgi saates võistlevatesse võistkondadesse osalejaid valite? 

Esiteks oleme püüdnud valida inimesi, kes on laulu- ja tantsupeo nii-öelda fännid. Ja teiseks neid, kes on päriselt saabuva XIII noorte laulu- ja tantsupeoga seotud ning keda peaks peo saabudes esile tõstma. Kooride ja tantsurühmade puhul oli meie eesmärk siiski näidata kõigest natuke kõike ehk kui üks saade esineb lastekoor, siis teises saates astub üles meeskoor.

Saatejuhina küsite võistkondadelt erinevaid küsimusi. Kui palju on teile endale olnud küsimused nii-öelda “ahhaa” momendid, et vot seda ma laulu- ja tantsupeo kohta ei teadnudki?  

Enam-vähem olen ma siiski kõigega tuttav. Saate põhiküsimused koostas Tiit Naarits, aga  samas tahtsime ise ka midagi juurde mõelda. Tihti mõtlesime küsimusi selle põhjal, kes saatekülalised on. Püüdsime ühendada küsimusi saatekülaliste taustaga, näiteks kui võistlejatiimides oli Mait Agu (koreograaf ja mitmete tantsupidude legendaarne üldjuht – toim.) kunagisi tantsuõpilasi, siis püüdsime küsimused ikka koostada nii, et võistlejad saaks vahetuid kogemusi vastustes esile tuua või juurde rääkida. Küsimuste eesmärk on siiski mitte kontrollida ainult faktiteadmisi, aga ka taaselustada inimeste mälestusi seoses laulu- ja tantsupeoga. 

Kas saabuva noorte laulu- ja tantsupeo raames on Eesti Rahvusringhäälingul veel midagi plaanis? 

Ikka püüame nüüd hoida seda laulu- ja tantsupeo nooti üleval. Vikerraadios on meil pühapäeva hommikuti saade „Laulupeo nähtamatud lood“ ja oleme püüdnud rohkem ka uudiste ja igapäevateemade sisse pikkida just laulu- ja tantsupidu. Mida rohkem suve poole, seda rohkem hakkavad ka meie raadioprogrammid või näiteks „Ringvaade“ või „Terevisioon“ peo tulekut kajastama. Seega jah, ERR-i eesmärk on siiski peo saabudes laulu- ja tantsupeo teemasid võimalikult palju pilti tuua.

– Karmen Kikas

XIII noorte laulu- ja tantsupeo “Püha on maa” repertuaari on kollektiivid õppinud juba pikalt, et juba mõne kuu pärast laulu- ja tantsupeol neid ühiselt laulukaare all ja Kalevi staadionil esitada. Laulupeo tiim uuris, millised repertuaaris olevaid tantse ja laule oma kodukandi inimestele esitatud on ning kuidas on kollektiividel repertuaari õppimine sujub.  

Laulu- ja tantsupeo SA viis läbi küsitluse, et välja selgitada, millist rolli mängib XIII laulu- ja tantsupeo repertuaar kogukondade sündmustel, milliseid teoseid on kollektiivid kasutanud oma kontsertide kavades ning millised plaanivad kasutada kevadistel esinemistel. Tulemustest selgus, et esitatakse nii uudisloomet kui tuntumaid teoseid ning pea kõik kollektiivid plaanivad kevadhooajal toimuvatel esinemistel XIII noorte laulu- ja tantsupeo “Püha on maa” repertuaari esitada. 

„Laulupeo laulud kõlavad üle terve Eesti. See teeb uudisteosed juba enne suurt pidu tuttavamaks ning annab lauljatele indu jõuda ikka suure laulukaare alla,“ nentis Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Margus Toomla. 

Üheks enim esitatavaks palaks võib uuringu esmaste tulemuste põhjal pidada Peeter Konovalovi poolt Heiti Talviku sõnadele kirjutatud laulu „Legendaarne“, millele on seade teinud Tõnu Kõrvits. 

Liikide repertuaarist tõusis mudilaskooride seast esile enim esitatud palana “Rõõm on täitnud maa”, mille autoriteks on Martin J. Sildos ja Hanna Grete Rebane. Samuti plaanitakse enne suvist laulupidu esitada “Kodulaulu”, mis on loodud Ülo Vinteri poolt. Lastekooride repertuaarist on enim esitatud Olav Ehala ja Juhan Viidingu “Tõeline jõud” ning Karin Kuulpaki ja Ernst Enno “Kodu”. 

Poistekooride lugudest kõlavad enim “Las jääda ükski mets” ja “Loome elu ilusa”, millest esimese autorid on Andres Valkonen ja Leelo tungal, seadnud Tõnis Kõrvits ja teise autorid Rasmus Puur ja Veiko Tubin. Segakooride repertuaarist on esitatud Olav Ehala ja Juhan Viidingu “Kodulaulu” ning ühendkooride valikust “Elu on voolamine”, mille autoriteks on Mariliis Valkonen ja Ly Seppel-Ehin. Puhkpilliorkestri repertuaarist esitatakse enim kõigile tuttavat viisi “Majakene mere ääres”, mille autoriks on Ülo Vinter ja seadnud Martin Pajumaa. 

Laulupeo nimel ollakse nõus pingutama

„Kui õpitav laul meeldib, siis muusikalised raskused ei loe,“ nentis koorijuht Tiiu Schüts. Tema hinnangul on kava õppimine kulgenud mõõdukalt raskelt ja aja nappuses, sest tänapäeva koolielu viib õpilasi sageli koolimajast välja. „Kooriproovist on tihti ka puudujaid – kes õppekäigul, kes spordivõistlustel, kellel koolikohustused ja kes haiged. Abiks on olnud mõned lisaproovid häälerühmades nii argipäevadel kui nädalavahetustel ning pitsa söömine kooriharjutuste vaheajal motiveerib noori,“ lausus Schüts.  Ta rõõmustas, et laulupidu motiveerib noori palju ja selle nimel ollakse nõus pingutama.

Tantsud, mida tantsupeo repertuaarist enim esitatud on “Mängumops” ja “Põrand Põrub”, mis kuuluvad 2.-3. klasside repertuaari. Samuti plaanitakse esinemistel tantsida “Pulgatantsu”, mida esitavad nii 3.-4. kui 7.-9. klasside segarühmad. Noorte segarühmade seas koorus tulemustest, et ülekaalukalt esitatakse “Elotähti” ning populaarne on neiduderühmade esituses olev “Kaokene”. Loomulikult on rohkesti tantsitud ka alati tantsupidude repertuaari kuuluvat “Oige ja vasembat”. 

Covid-19 viirus on jätnud repertuaari õppimisse oma jälje

Tantsujuhi Kaja Oja sõnul on repertuaari õppimine läinud üle kivide ja kändude, sest haigused panevad lapsi puuduma. “Kõige suuremateks takistusteks repertuaari õppimiseks on puudumised – koroona pole kusagile kadunud, lisaks luuravad igasugused muud tõved lapsi. Need, kes on tugevad ja terved, on omandanud repertuaari väga hästi ja just nendele saan mina õpetajana toetuda ka puudujate kiiremaks järele aitamiseks. Kergesti ei tule küll midagi, ikka väga suure ja järjekindla tööga on kõik saavutatud,” nentis tantsujuht kuid avaldas, et lapsed ja noored pakuvad oma energiaga väga suurt rõõmu. “Nende pärast ma seda ju teengi!” sõnas Oja. 

Ta selgitas, et ka Covid-19 periood jättis tantsurühmadele oma jälje. “Pererühma moodustasin just seetõttu, et eelmised kaks aastat sai nii vähe proove teha. Õnneks eelmisel kevadel oli meil kohalik tantsupidu, mis siiski andis noortele võimaluse esineda ja ka aru saada, et tulemuse nimel peab tööd tegema,” lausus tantsujuht. 

Laulu- ja tantsupeo peale mõeldes näeme silme ees rahvariideseelikute värvikirevat merd ja kaasaegne pidu on naise nägu. See pole algusest peale sugugi nii olnud ja laulupeolgi on oma klaaslaed, mille läbistamiseks on läinud ligi poolteist sajandit.

Tänavuse laulu- ja tantsupeo numbreid vaadates ei tuleks selle pealegi, et esimesed peod toimusid üldse ilma naisteta. 2023. aasta noortepeole registreerunud kollektiivide juhendajaid on ligi 1300, nende hulgas naisi üle 1150. Kooride dirigentidest 90% on naised, orkestrite puhul on aga meeste kahe kolmandiku suurune ülekaal. Lauljate ja tantsijate seaski on naisi ja tüdrukuid oluliselt rohkem kui mehi ja poisse. 

Laulupidude mehine algus

Helilooja Alo Põldmäe kirjutas 2018. aastal Postimehes: „Tänini pole ühest vastust, miks esimesel üldlaulupeol (1869) osalesid ainult meeskoorid, sest kuni selle ajani oli meie maal valdav ülekaal segakooridel.“ See võis olla seotud Johann Voldemar Jannseni baltisaksa eeskujuga, sest nende laulupidudel osalesid ainult meeskoorid, kuigi meeskooride eelistamine oli Põldmäe sõnul vastuolus selle aja kooriliikumise loomuliku arenguga. Jannsen olla arvanud, et naiste osalemine laulupeol kujutab endast suurt ohtu moraalile ja jäi põikpäiseks hoolimata peokomitee presidendiks valitud pastor Adalbert Hugo Willigerode vastulausest, et „Mitte mehed üksi, vaid ka naised on priiuse omandanud ja on õigustatud meestega üheväärselt peol esinema.“ Igatahes pääsesid naised laulupeole esimest korda laulma alles 1891. aastal, 4. üldlaulupeol. Selle ajani, kui esimene naine laulupeo dirigendipulti astus, kulus aga veel aastakümneid. 

Dirigendipuldi klaaslagi

Esimene naine laulupeo dirigendipuldis oli Miina Härma aastal 1928, mil ta kutsuti juhatama oma loo kordust. Sel ajal ilmunud ajaleht Päevaleht kirjutas: “M. Hermanni “Tuljak” haarab. Kiiduavaldused ei waibu enne, kui hõbejuukseline autor ise juhataja kohale asub. Elaguhüüetega terwitawad teda lauljad. Taktikepp vibutub osawas käes ning wägevalt kõlab teiskordselt pulmalaul laululawalt“. Tol päeval on tehtud ka üks kuulsaimaid pilte Miina Härmast (Hermannist). 

Järgmine kord juhtus see aastal 1969. aasta juubelilaulupeol, kui Alfred Karindi ootamatu surma tõttu anti tema loo juhatamine viimasel hetkel helilooja tütre Laine Karindi kätesse. Ametlikult sai laulupeo dirigendiks esimese naisena Vaike Uibopuu aastal 1985 – tervelt 116 aastat peale esimest üldlaulupidu. 

Kulus veel 26 aastat, enne kui esimene naine sai laulupeo kunstiliseks juhiks. Oma ideekavandiga „Maa ja Ilm“ võitis 2011. aasta noorte laulupeo ideekonkursi Veronika Portsmuth. 

Portsmuth mäletab, et kuigi just noortepidu on ikka olnud võimalus katsetusteks, tekitas tema isik peo kunstilise juhi rollis muusikaringkondades siiski teatud rahulolematust – „kuidas üldse naine ja veel nii noor … ja teeb pidu?“. Tõsiseltvõetavus ja usutavus oma otsuste kaitsmisel oli suurim väljakutse, aga tegelikult suuri muresid ei tekkinudki. Täna tagasi vaadates tundub talle, et tegi 2011 koos tantsupeo juhi Märt Aguga tookord üldse tuleviku pidu, mis oli oma ajast ees. Portsmuthi arvates on dirigenditöö võrreldav tippspetsialisti tööga, mis on väga kõrgetasemeline ning palju nõudev, kuid seda on ka kirurgi, tippsportlase, baleriini töö. Ta meenutab, et erialaõpetaja Kuno Areng oli alati väga naisi toetav ja ei teinud samas mingeid hinnaalandusi. Portsmuth mõtleb uhkusega viimase peo valiknaiskooridele: „Nende dirigeerimine oli äärmiselt sümpaatne elamus, tase oli niivõrd hea, nii kõrge, et see oli tõeline nauding. See oli nagu kammerkontsert, mitte laulupidu.“ 

Ka järgmise noorte laulupeo „Mina jään“ (2017) peadirigent oli naissoost koorijuht Heli Jürgenson. Eeloleval peol on dirigendipuldis 20 meest ja 18 naist. 

Heli Jürgenson on ajaloos esimese naisena ka järgmise – 2025. aasta üldlaulupeo kunstiline juht. Naiste roll laulu- ja tantsupeol peegeldab paljuski kogu ühiskonna muutuvaid hoiakuid.

– Maris Hellrand