Homme, 2. juulil algusega kell 14.00 toimub Tallinna Lauluväljakul XIII noorte laulupeo kontsert „Püha on maa“. Kaare all astub üles 778 kollektiivi ja 23 139 koorilauljat ning orkestranti. Koore ja orkestreid juhendas teekonnal laulupeole 657 dirigenti. Avaühendkooris laulavad koos 362 koori ning 11 900 lauljat ning lõpuühendkooris 326 koori ja 10 700 lauljat.

XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg. Peo juhtmõte on „Püha on maa“ ning Uusberg lähtus juhtmõtte ideekavandi loomisel Hando Runneli luuletusest „Valgust!“.

Uusberg ise on juhtmõtet kirjeldanud järgmiselt: „Arvan, et noori on võimalik näha mitut moodi; mina tahaksin neid näha – vähemasti laulupeo kontekstis – kui puhtaid, rikkumata, tundlikke hingi, kes peegeldavad oma hinge kui ka meie maa põhjamaiselt karget ilu läbi muusika. Minu ideekavandi nimeks oli „Püha on maa“ ning see lähtus Hando Runneli luuletusest „Valgust!“, mis minu jaoks võtab kuidagi kõige paremini kokku minu taju ja nägemuse tulevasest noorte laulupeost,“ kirjeldas Uusberg.

Tallinna Lauluväljakul avatakse Oru ja Mäe värav enne kontserdi algust publikule kell 10.30, kui väljakule jõuab rongkäik. Mere väravad avatakse publikule kell 14.00, kui rongkäik on lõppenud.

Lisaks peo kunstilisele juhile Uusbergile kuuluvad XIII noorte laulupeo kunstilisse toimkonda kaheksa liigijuhti:

Mudilaskoorid – liigijuht Maret Poll

Lastekoorid – liigijuht Ave Sopp

Poistekoorid – liigijuht Kuldar Schüts

Neidudekoorid – liigijuht Aarne Saluveer

Noormeestekoorid – liigijuht Kuno Kerge

Segakoorid – liigijuht Valter Soosalu

Puhkpilliorkestrid – liigijuht Riivo Jõgi

Sümfooniaorkestrid – liigijuht Jüri-Ruut Kangur

XIII noorte laulupeo muusikatoimetaja on Kersti Seitam ning lavastaja Uku Uusberg. Laulupeo kontsert lõpeb orienteeruvalt kell 21.00.

Täna toimus Tallinnas Vabaduse väljakul XIII noorte laulu- ja tantsupeo raames rahvamuusikapidu „Päriselt“. Suurkontsert tõi kuulajateni meie rahvamuusika pärandi läbi tänapäeva noorte. Peol sai kuulda kandleid, torupille, viiuleid, lõõtspille, akordioneid ja näppepille ning 330-st mängijast koosnevat koondorkestrit, millest kujunes teadaolevalt aegade suurim rahvapärase koosmängu koosseis Eestis.

„Rahvamuusikapidu on põhimõtteliselt nagu rahvapillimängijate laulupidu,“ sõnas rahvamuusikapeo juht Juhan Uppin. „Rahvamuusikal pole oma hümni välja kujunenud, pigem püütakse igaks kontserdiks leida uusi palasid arhiividest, aga mulle tundub, et varasemalt eri kohtades toimunud pidu on endale väärilise kodu leidnud siinsamas Vabaduse väljakul. Mulle siin väga meeldib.“

Alguses ähvardas ilmaprognoos vihma sadada ja veidi sadaski, kuid peatselt taevas selgines. Uppin jäi peoga väga rahule: „Mida siin öelda, ma olen väga rõõmus,“ ütles ta, heites pilgu selginenud taevale, peoks hästi valmistunud muusikutele laval ja väljakule, mis oli publikut täis.

Rahvamuusikat oli kuulama tulnud ka Eesti Vabariigi president Alar Karis, kes väljendas samuti siirast rõõmu selle üle, et rahvamuusikapidu on kasvamas, toimub laulu- ja tantsupeo osana ning temagi usub, et Vabaduse väljak on oma asukoha ja suuruse poolest õnnestunud valik toimumispaigana.

Peol esinenud muusikud olid samuti rõõmsad. Üle kõige olid nad õnnelikud selle üle, et esitus läks väga hästi. Noor andekas kandlemängija Aia Rikka ütles, et üldjuhul esineb tema ja teised rahvamuusikud üksi või väikese rühmaga, aga seekord said nad mängida orkestris.

Peol astus üles 830 pillimängijat ja 83 kollektiivi üle Eesti. Mängijad jagunesid seitsmesse pilliliiki: kandled, torupillid, viiulid, lõõtspillid, akordionid, näppepillid ja eelnevate „piirangute“ vaba koondorkester. Kui enamjaolt oli liikide koosseisus 20–150 pillimängijat, siis kontserdi lõpus astus lavale unikaalne, umbes 330-st rahvamuusikust koosnev segaansamblite koondorkester. „See on Eesti kontekstis ebatavaline, selliseid masse rahvamuusikuid koos mängimas mujal Eestis ei näe,“ ütles Uppin ja selgitas, et eesti rahvamuusikas on keskne koht olnud üksikul muusikul, hilisemal ajal ka ansamblil.

Rahvamuusikapeol kõlas kokku 35 just selleks peoks seatud või loodud pala, mis andis hea ülevaate eesti rahvamuusikast.

Lisaks üldjuhile Uppinile aitasid rahvamuusikapeo toimumisele kaasa rahvamuusikapeo korraldaja Martin Medar ja liigijuhid.

Täna toimus Tallinna Ülikooli aulas XIII noorte laulupeo välisorkestrite kontsert. Kontserdil esinesid Soome sümfoniettorkester ja Läti kammerorkester, lisaks mängisid kontserdil eesti muusikat Tallinna Muusikakooli sümfooniaorkester.

Külaliskontserdil esinesid Oulu Madetoja Muusikakeskkooli sümfoniettorkester (Soome) ja Läti J. Mediņši nimeline Riia 1. Muusikakooli kammerorkester Armonico (Läti). Soome sümfoniettorkestrit dirigeeris Jaakko Jauhiainen ja Läti kammerorkestrit juhatas Normunds Dreģis.

Noorte laulupeo sümfooniaorkestrite liigijuht Jüri-Ruut Kangur ütles, et kontserdi eesmärk oli tutvustada välismaa muusikat. „Eesti inimesed ei ole eriti kursis meie naabrite muusikaga – kontserdil ongi väga hea võimalus nende muusikaga tutvuda,“ rääkis ta.

Jüri-Ruut Kanguri sõnul oli repertuaar mitmekesine, orkestrid esitasid peamiselt igaüks enda maa muusikat. „Kavas on nii Läti kui Soome heliloojate looming, kuid kuuleb ka klassikalisi maailmakuulsaid lugusid,“ ütles ta. Kontserdi kavas olid Vivaldi, Mozarti, Fauré’i, Griegi, Mascagni, Monti, Sibeliuse, Järnefelti, Tikanmäki, Balodise ja Mediņši teosed.
Sümfooniaorkestrite liigijuhi sõnul oli nii Soome sümfooniaorkestris kui Läti kammerorkestris üle 20 mängija. Lisaks olid laval nii viiuli- kui klaverisolistid. Kontserdi finaalis esitas 90-liikmeline ühendorkester ka kahte teost laulupeo sümfooniaorkestrite kavast. Kontserdil mängis ühendorkester Harri Otsa „Eesti tants“, mida dirigeeris Ingrid Roose ning Rasmus Puuri „Tuuline Eleegia“, mida juhatas Imre Rohuväli.

„See on väga tore, et saame nii paljude lastega laulda ilusaid laule,“ ütles mudilaskoori laulja Ellen. Rääkisime mudilastega sellest, millised on nende muljed peale esimest proovi ja mis neile laulupeol enim meeldib. Lisaks meenutasime veel mudilaskooride liigijuhi Maret Polliga laste emotsioone kevadistes proovides.

Täna alustasid lauluväljakul proove ka väikesed mudilased, kellest suur osa laulsid täiesti esimest korda laulukaare all. Mudilaskooride liigijuhi Maret Polli sõnul on lapsed väga pikalt laulupidu oodanud. „Lapsed rääkisid juba kevade alguses toimunud proovides, et nad ootavad põnevusega koos teistega suure kaare all laulmist,“ ütles ta. 

Teistel kooridel toimusid proovid juba eile, kuid mudilased pidid veel enda esinemiskorda ootama. Maret Poll rääkis, et mudilastel olid proovid täna seetõttu, et nad ei peaks päev varem lauluväljakule kohale tulema – et nad saaksid teha proovi samal päeval, mil toimub laulupeo läbimäng. „Nad on pisikesed ja on oluline, et graafik oleks nende jaoks võimalikult mugav,“ rääkis mudilaskooride liigijuht.

Mudilaskooride liigijuhi Maret Polli sõnul on mudilased oma laulupeoks valmis. „Laulud on neil kenasti selgeks õpitud, kõik sõnad on peas – mudilased ei tule noodiga laulukaare alla,“ ütles Poll. Ta lisas, et suur osa ei ole nii suure kooriga kunagi koos laulnud, rääkimata tohutult suure publiku ees laulmisest. „Esialgu võib see nende jaoks tunduda harjumatu, kuid siiski äärmiselt põnev,“ rääkis Poll.

Väikesed mudilased ütlesid kui ühest suust, et nad ootavad väga homset, et saaks esimest korda nii suure publiku ees laulda. 10-aastane Saara ütles, et koos teistega kaare all laulmine on väga eriline tunne. „Meie esimene proov läks väga hästi ja ma ootan väga homset pidu,“ rääkis Saara.

9-aastane Ellen rääkis, et talle meeldib noorte laulupeo juures kõige rohkem see, et peaaegu kõik mudilaskoorid üle Eesti on kokku tulnud. „See on väga tore, et saame nii paljude lastega laulda ilusaid laule,“ ütles ta. Ellen ütles, et kõige südamelähedasem laul tema jaoks on „Rõõm on täitnud maa”. „Sellel laulul on väga ilusad sõnad ja kaunis meloodia,“ lisas Ellen.

8-aastane Jessica Tartumaalt rääkis, et temale meeldib laulupeo juures kõige rohkem tuletorn. „Siis kui homme tuli tuuakse, on seda nii lahe vaadata,“ ütles ta. Jessica sõnul on tema lemmiklaul „Sokk ja kummik“. „Mulle väga meeldib aeglane koht selles laulus, sest siis me laulame vaikselt ja see tekitab sooja tunde,“ rääkis Jessica. 

Laste sõnul meeldib neile proovide vahel minna jäätist ostma ning uudistada, mida kõike lauluväljakul müüakse. „Siin telkides müüakse nii toredaid ja põnevaid asju. Tahaksin kõike endale osta,“ rääkis 9-aastane Lisandra.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ rongkäigus osaleb pühapäeval 33 450 laulu- ja tantsupeolist. Rongkäik saab alguse kell 9.30 ning liikumisteekonna pikkus on umbes viis kilomeetrit. Kõnnitakse marsruudil Vabaduse väljak – Pärnu maantee – Narva maantee – Pirita tee – Tallinna Lauluväljak.

Rongkäigus kõnnib esimesena rongkäigu pea koos väliskollektiividega. Rongkäigu peale järgnevad maakonnad ning viimasena saabub rongkäiguga lauluväljakule Tallinna linn.

Seekordse rongkäigu korraldusjuhi Ivar Kaldami sõnul ollakse rongkäiguks valmis. „Täna pärastlõunasel koosolekul saavad veel viimased detailid paika,“ lisas Kaldam.

Seoses homse rongkäigu ja selle ettevalmistustega muudetakse liikluskorraldust ja sõidukite parkimise korda juba alates tänasest, 1. juuli õhtust kuni 2. juuli õhtuni rongkäigu rivistumise aladel Tõnismäel, Hariduse, Wismari, Toompea, Roosikrantsi tänavatel, Toompuiesteel ning Pärnu maanteel.

Rongkäigu läbiviimiseks muutub liikluskorraldus ka tänavatel, mis jäävad Kassisaba asumi Koidu, Luise ja Endla tänavatest linna poole, läbi Kaarli puiestee, Vabaduse väljaku ja Narva maantee kuni lauluväljaku Mere väravani. Rohkem infot liikluskorralduse muutuste kohta on võimalik leida Tallinna linna kodulehelt aadressil https://www.tallinn.ee/et/laulu-tantsupidu-transport#piirkonnad.

Rongkäigu vaatajatel palume hoida liikumistee vaba ning autojuhtidel muutustega arvestada – ainuüksi üks viivitus teekonnal mõjutab kogu rongkäigu saba. Mida ühtlasemalt pealtvaatajad paiknevad, seda parem on rongkäiku jälgida ja turvalisem ka liikuda.

Näib, et seekordse laulupeo kavas on kaks prohvetlikku pala: „Sata-sata“ ja „Sokk ja kummik“. Homne ilmaprognoos lubab tõepoolest vihma, mistõttu on palve, et kõik peole tulijad paneksid esimesest vihmapiisast alates selga vihmakeebi ning tuleksid peole soojade sokkide ja kummikutega.

Ilmateenistus annab teada, et homme päeval (kell 9–17) on Tallinnas pilves ilm. Hooti sajab vihma, pärastlõunal suureneb äikeseoht. Sajuhood võivad olla tugevad. Puhub lõunatuul 5–9, puhanguti 13 m/s, äikese ajal võimalikud tugevamad puhangud. Õhutemperatuur on 17..19 °C. Õhtul (kell 17–21) on pilves ilm. Hooti sajab vihma, võimalik äike. Sajuhood võivad olla tugevad. Puhub lõuna- ja edelatuul 5–9, puhanguti 13 m/s, äikese ajal võimalikud tugevamad puhangud. Õhutemperatuur on 15..17 °C.

Laulu- ja tantsupeo meditsiiniteenistuse juhi sõnul on ülioluline, et niiskus ei tungiks riietesse, sest lähtuvalt ilmaprognoosist ei ole erilist võimalust, et riided kuidagi peo ajal ära jõuaksid kuivada. „Lapsevanematel ja kollektiivide saatjatel palume hea seista selle eest, et lastel jalad, käed ja pea oleksid hoitud soojas ja kuivas, sest sealtkaudu pääseb külm kõige kergemini ligi. Hoolitsege palun nii iseenda kui väikeste peoliste eest – varuge neile läbipaistvaid kilekeepe ja võimalusel kummikud. Kel võimalik, soovitame väiksemad peolised, kel on esinemine lõppenud, väljakult kohe ära viia, et külm neile liiga ei jõuaks teha,“ rõhutab meditsiiniteenistuse juht Erik Velleramm.

Samuti toob Velleramm esile, et ka täis kõht on väga oluline – kindlasti tuleb rongkäiku tulles kodus või koolis kõht täis süüa! Näljasena on külma raskem taluda ja võib tekkida kurnatus. Osalejatele on välisööklas sooja suppi piisavalt, samuti tasub igaühel varuda kaasa midagi energiarikast ja meelepärast, mida nälja korral oleks kiiresti võimalik võtta ja suhu pista.

Korraldajad on valmistanud ette spetsiaalse telgi osalejate alale, kuhu saab vihma korral varju minna ning samuti on võimalik vihma eest varju saada Eesti Näituste messikeskuse D hallis. Ka kaubandusaladele väljakul on paigaldatud telgid, kuhu on võimalik vihma eest varjuda. Meditsiiniteenistus on samuti valmistunud abi andma neile, kellele külm kõige rohkem liiga teeb.

Samas on selge see, et kõigist telkidest siiski kõigile väljakul viibijatele ei jätku ning kontsert toimub lageda taeva all. Seega on väga oluline igaühe isiklik valmisolek vihmaks.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo rongkäik algab homme kell 9.30. XIII noorte laulupidu algab kell 14.00 ja kontserdi orienteeruv lõpp on 21.00. Kontserdi järel on Tallinn organiseerinud mitmeid võimalusi ühistranspordiga liikumiseks erinevates suundades. Ühistransport on kõigile tasuta. Vaadake palun lisa www.tallinn.ee/et/laulupidu.

XIII noorte laulupeole jalgrattaga saabujaid ootab lauluväljaku vahetus läheduses kolm jalgrattaparklat: Mere väravate juures, Oru tänava ja Narva maantee ristumisel ning Mäe bussipeatuse juures. Lisaks on Tallinna linn muutnud Russalka parkla jalgrattaparklaks. Renditõukeratastega tuleb liikuda väravatest eemale ning sõidu saab lõpetada selleks spetsiaalselt loodud piirkondades.

„Noortepeol pöörame rohkelt tähelepanu loodushoiule. Suure teene teeme nii loodusele kui ka iseendale, kui tuleme peole kergliiklusvahenditega,“ ütles laulu- ja tantsupeo teabejuht Sten Weidebaum. „Kui on soov tulla rendikergliikuritega, mida pakuvad näiteks Bolt ja Tuul, siis nende puhul peole saabudes sõidu lõpetada  hoiupaikades Narva maantee ja Smuuli tee ristumiskoha haljasalal,  Russalka monumendi merepoolsele küljele jääval alal ning ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi ees asuvas parklas.“Noortepeo liikluskorralduse juht Janno Pilt: „Lauluväljaku läheduses piiratakse kergliikuri sõidukiirust 10km/h peale. Peole renditõukerattaga tulles paneme südamele, et vähendaksite inimeste läheduses kiirust. Oleme ettevaatlikud ja arvestavad! Kuna ilmaprognoos lubab homseks ka vihma, tuleb arvestada ka sellega, et märjad teed võivad muutuvad libedaks, seega tuleb olla eriti ettevaatlik,” paneb Pilt kõigile südamele.

Täna toimus Vabaduse väljakul rahvamuusikapidu. Rahvamuusikapeol mängisid koos 330-pealise koondorkestriga ka kaks Nõmme huvikooli plokkflöödimängijat, kes moodustasid rahvamuusikapeo väikseima kollektiivi. Kaks tublit plokkflöödimängijat kandsid oma viis lugu ette läbi aegade kõige suuremas koondorkestri koosseisus.

Nõmme huvikooli pilliõpetaja Kadri Mägi õpetab noortele muusikahuvilistele plokkflööti ja väikekannelt. Ta rääkis, et Nõmme huvikoolis õpivad hetkel plokkflööti kümmekond õpilast. „Kindlasti võiks plokkflöödiõpilasi rohkem olla, siis saaks järgmisele rahvamuusikapeole minna suurema grupiga,“ ütles Mägi.

Kadri Mägi rääkis, et noortega algasid proovid rahvamuusikapeoks juba eelmise aasta septembris. „Lugusid hakkasime esialgu õppima kuulmise järgi,“ lisas ta. Mägi rääkis, et palade harjutamine oli väga mugavaks tehtud. „Koondorkestrite liigijuht Krista Sildoja salvestas oma Mooste Rahvamuusikakooli õpilastega kogu repertuaari. Saime jooksvalt kogu aeg harjutada n-ö täisorkestriga, mis sest, et orkestrit tegelikult füüsiliselt kohal ei olnudki,“ rääkis Mägi. 

Nõmme huvikooli plokkflöödimängijad rääkisid, et nad on ainukesed, kes huvikoolist rahvamuusikapeol on. „Me esindame enda huvikooli. See on uhke tunne,“ rääkis Mia Marie. „Tegelikult on üldse siin rahvamuusikapeol väga vähe plokkflöödimängijaid, kokku kuus,“ lisas Nomi Elisabet. 

Noor plokkföödimängija, 14-aastane Nomi Elisabet ütles, et temale meeldib plokkflöödi mängimise juures teistega koos musitseerimine ja lõbutsemine. „Mulle meeldib just plokkflöödil rahvamuusikat mängida. Rahvamuusika sobib minu arvates sellele pillile väga hästi,“ lisas ta. 13-aastane Mia Marie nõustus Nomi Elisabetiga ning lisas, et temale meeldib plokkflöödi kõla. „Sellised vanad pillid on väga lahedad,“ rääkis ta.

Noortele neidudele on südamelähedane ka eesti rahvamuusika. „See energia, mis rahvamuusikat mängides tekib, teeb südame soojaks,“ ütles Nomi Elisabet. Temaga nõustus ka Mia Marie, kes ütles, et koos mängimine on palju ägedam kui väiksemas pundis. „Vähema arvu inimestega on ka tore, aga suure orkestriga koos mängimine on teistmoodi tunne,“ lisas ta.
Mõlemad tüdrukud mängivad küll plokkflööti esmakordselt nii suure publiku ees, kuid suur kuulajate hulk ei ole võõras. „Laulnud oleme suurema publiku ees küll. Peale rahvamuusikapidu jooksemegi uuesti lauluväljkaule, sest laulame mõlemad lastekooris,“ rääkis Mia Marie.

Viimsi gümnaasiumi rahvatantsugrupp Leeke rühmasaatjate Hille Eegi ja Ingrid Rõigase sõnul on tublidus ja vastupidavus põhilised märksõnad, mis kirjeldavad noori tantsupeo nädalal. Noored tantsijad rääkisid, kuidas on läinud tantsupeo nädal Kalevi keskstaadionil. 

„Noored on väga tublid ja iga päevaga tahe tantsida aina kasvas,“ räägib Rõigas ning lisab, et peonädal on läinud lennates. Tantsijate sõnul oleks võinud proove isegi rohkem, kuna soov koos tantsida on kõigil väga suur.

Viimsi gümnaasiumi rahvatantsurühma noorte sõnul on päevad olnud väga väsitavad. Proovid on olnud pikad ja seega vaba aega just liialt käes pole olnud. „Tantsud on rasked ja väljas on väga palav olnud, mistõttu väga palju proovide vahelisel ajal me ei teinud – istusime varjus, mängisime kaarte, magasime jne,“ rääkis tantsurühma liige Joonas proovide vahelisest vabast ajast. Tantsija Oona Linda sõnul oli tüdrukutel veidi rohkem vaba aega, kuna poisid pidid lisaks ka „Pulgatantsu“ proove tegema, kuid ikkagi palju alapeal ringikäimist pole olnud, vaid pigem on noored kõik koos oma asjade juures. „Oleme jälginud ka laulu- ja tantsupeo osalejatele suunatud pakkumisi ja võimalusel käinud pauside ajal väljaspool ala söömas,“ lisas Oona Linda.

Noorte sõnul on senini kõik hästi sujunud. Toitlustuses kasutusel olev uudne pandisüsteem on väga hästi ja ladusalt lahendatud ning söök on maitsev olnud. „Kuna on võimalik suppi juurde küsida ja leiba ning saia kõrvale võtta, siis ka poisid saavad kõhu täis,“ ütles Joonas.

Selle nädala kuumad suveilmad tegid proovid tantsijate jaoks raskeks, kuna oli palju kohapeal ootamist. Samuti võttis jooniste paikapanemine, mida tantsijad polnud varem saanud harjutada, väga palju aega. „Tantsud olid kõigil selged, aga joonised oli vaja proovides paika panna ning see oli algul väga segane ja aeganõudev. Samas kui paar korda sai läbi tehtud, sai enam-vähem joondu ja selgeks, kuhu keegi peab minema,“ rääkis Joonas tantsupeo proovidest. „Kõik grupid peavad koostööd tegema ja üksteise järgi joonduma. Esimestel päevadel Wismari staadionil ja Kalevi harjutusväljakul polnud ekraani ja see oli väga keeruline. Peastaadionile jõudes saime alles aru, mis me päriselt teeme,“ lisas Oona Linda. Reedeseks esimeseks etenduseks olid aga kõik tantsijad valmis ja ootusärevad.

Rühmasaatjad kinnitavad samuti, et päevad on olnud kiired, pause vähe ja graafikud on väga täpselt paika pandud. „Päeva pidi ette planeerima, ei tohtinud kuhugi toppama jääda, aga samas pidi ka puhkama, et jõudu ikka jätkuks,“ rääkis Rõigas.

Peanädala palavus on noori väsitanud, aga õnneks on rühmas kõikide tuju hea ja tervisemuresid ei ole olnud. Rühmasaatjate arvates on juhendajate töö tantsupeo nädalal märgata ja hoida noori – vajadusel täita veepudeleid, pakkuda jääjooke ja pritsida veega, et noori jahutada. „Juhendajal on oluline märgata ja ette reageerida, et noortel oleks kõik hästi ja nad jaksaksid,“ rääkis Eek. „Esimene kontsert reedel oli kuumuse tõttu väga raske, aga tore oli näha tuttavaid publiku seas – see andis väga palju energiat juurde!“ rääkis Oona Linda esimesest kontserdist. Joonase sõnul on tantsud iga korraga ainult paremaks läinud ja esimene etendus oli väga äge. „Eilse peaprooviga polnud ma nii rahul, kuna siis oli väga palav, mis tegi tantsimise palju raskemaks. Õhtusel kontserdil sain juba tantsimist rohkem nautida, kuna päike polnud nii tugev,“ rääkis Joonas eilsest päevast. Ka rühmasaatjad kinnitasid, et kui peaproov oli noortele raske, siis peale õhtust kontserti oli tuju kõigil väga hea. 

Joonase sõnul oli tema jaoks peo üks eredamaid hetki meeste „Pulgatants“, kus noormehed said üheskoos kõik oma emotsioonid välja elada. „Meie jooniseid ei näe ja seega kõige võimsam ongi, kui tantsuplats teeb kõik koos ühtselt häält,“ ütles Joonas. „Kui ma ootan pärast „pulgatantsu“ poiste käest pulkasid ja nad jooksevad uuele pealeminekule, pole nad enam poisid, vaid mehed,“ rääkis rühmasaatja Hille efektsest noormeeste tantsust. Ka Rõigas lisas, et temal tekitab tants ja sealolev meeste jõud kananaha ihule.

Hille Eek rääkis, et tantsupeo nädal on miski, mida igaüks peaks läbi elama, et mõista, mis tööd tantsijad, liigijuhid ja õpetajad teevad selle kahe tunni nimel, mil tantsupidu kestab.
Rahvatantsurühm Leekesed kinnitab, et viimasele kontserdile minnakse julgelt ja enesekindlalt!