Kui tantsupeo proovid said hoo sisse hetkel, mil tantsijad väljakule astusid, siis lauluväljakul algasid proovid pisut teisiti. Esimesel päeval olid kohal vaid saateorkester, solistid ja dirigendid. Neljapäeva pärastlõunases proovis said solistikonkursi võitjad Pauline Vähi ja Meelis Kesperi esmakordselt laulukaare all häält proovida.

Mõni aeg tagasi, aprillis, toimus solistikonkurss, mille raames valiti välja nais- ja üht meessolist, kes esitavad ühes segakooriga Olav Ehala legendaarset „Kodulaulu“. 8. mail kell 23.59 olid kõik 115 solistikandidaati oma videod esitanud ning veidi aega hiljem hõigati välja konkursi võitjad – Pauline Vähi ja Meelis Kesperi, kaks pikaaegse laulmiskogemusega noort.

Neljapäeval, mõni päev enne laulupidu said nad esimest korda „Kodulaulu“ laulukaare all esitada. Küll mitte segakooridega, vaid kahekesi, dirigentide valvsa pilgu all ja orkestri saatel. Vaikselt viisi ümisedes ootasid kaks linalakka kannatlikult laulukaare all, kuniks dirigendipulti astus Markus Leppoja, ning proov saigi alata.

Mis tunne oli esimest korda laulukaare all „Kodulaulu“ laulda? 

„Viimati sattusin lauluväljakule neli aastat tagasi, ning ainuüksi siiajõudmine tekitas minus sooja ja ootusäreva tunde,“ kirjeldas Pauline äratundmisrõõmu. „Laulukaare all „Kodulaulu“ laulmine tekitab minus nii palju elevust. Lavale astudes kujutad kohe ette, kui palju rahvast siia mahub, aga ega seda täpselt ei hooma ka, et peo ajal on siin tervelt Tartu-suurune publik,“ lisas ta.

Ka Meelise jaoks oli esimene proov laulukaare all elevusttekitav. „Juba praegu sinna üles minnes oli tunne äge. Peo ajal on seal veel koorid ja orkester, publik ja dirigendid. Tahaks juba väga näha, kuidas kõik välja nägema hakkab“.

Olav Ehala loomingul on noorte südames oluline koht

Tartust pärit Pauline on oma sõnul Olav Ehala loomingu andunud fänn, ning just see andis tugeva tõuke solistikonkursil osalemiseks. „Laulupeol on lapsest saati minu südames oluline koht. Juba ainuüksi laulukaare all laulda, ümbritsetuna tuhandetest koorilauljatest, on midagi täiesti kirjeldamatut ja seda peaks iga inimene saama kogeda. Kui nüüd avaneb võimalus laulda suure segakoori saatel üht ilusaimat eestikeelset laulu, siis minu süda ei saaks rohkem õnnelik ja tänulik olla!“

Ka Meelis Kesperi südames on Olav Ehala loomingul oluline koht. „„Kodulaulu“ kuulsin esmakordselt juba lapsena filmis „Nukitsamees“, olen selle lauluga üles kasvanud. Hiljem, kui otsustasin oma elu muusikaga siduda, on Olav Ehala muusika jõudnud korduvalt minu juurde tagasi – „Kodulaulul“ on minu jaoks peale suure emotsionaalse väärtuse ka oluline tähtsus Eesti muusikaajaloos. Lugu on kirjutatud geniaalselt!“

Seda erilisemaks tegi esimese proovi loo autori kohalolu. Kui noored lavalt maha astusid, oli neid rõõmsalt tervitamas Olav Ehala, kes neile kiidu- ja tänusõnu jagas. See läks mõlemale solistile sügavale südamesse. „Olla laulupeol solist ja just Ehala laulu esitada – vat seda ei oleks ma kunagi osanud loota,“ ütles Pauline hiljem, millele Meelis lisas: „Nii, et helilooja veel kuulamas ka on!“

„Kodulaulu“ dirigent Markus Leppoja sõnul on Pauline ja Meelis mõnusalt musikaalsed, ning jätkavad laulu esitamisega sama hästi nagu nad alustasid. „Mina olen igatahes väga rahul ja olen veendunud, et noored solistid leiavad kooriga suurepärase harmoonia“.

XIII noorte laulupidu „Püha on maa“ toimub 2. juulil 2023 Tallinnas. Noorte laulupeo kunstiline juht on sel korral Pärt Uusberg. “Kodulaul” kõlab kontserdi lõpuosas segakooride esituses.

Solarise Rävala-poolsel terrassil on näha lillekastides tärganud sinist lillemerd, kust iga peoline võib endale pärja punumiseks lilli noppida.

Kaks kuud tagasi kutsusime kõiki üles XIII noorte laulu- ja tantsupeo elurikkuse hoidmise programmi „Iga ruutmeeter loeb“ raames meisterdama lillekaste ning külvama neisse seemneid. Projekt sai alguse 15. aprillil Solarise keskuse terrassil toimunud kogupereüritusel, kus meisterdasime koos kõigi huvilistega viis lillekasti, millesse kõigi huvilistega külvasime rukkililleseemneid.

Solarise keskuse turundusjuht Kristin Lepikson: „Noorte meisterdatud lillekastid on inimestes palju huvi ja elevust tekitanud ning kõik on olnud rõõmsalt üllatunud nähes, et meie rahvuslilled on keset linnaruumi. Kõik suured ja väikesed noortepeolised on oodatud oma pärgadesse neid rukkililli lisama.“

Elurikkuse koguperepäeval aitasid lillekaste meisterdada Tallinna Poistekoori poisid ning Tallinna Huvikeskus Kullo rahvatantsuansambel Sõlekese tantsijad. Kastide tegemist juhendasid tehnoloogiaõpetajad.

„Iga ruutmeeter loeb“ projekti raames meisterdasid ka 22 Tallinna kooli õpilased tehnoloogiatundides 76 lillekasti, mida saab näha Linnahalli juures.

Tänavusel noorte laulupeol „Püha on maa“ kõlab neidudekooride esituses näitleja ja muusiku Maili Metssalu lugu „Mina ja meri“. Laul kuulub ansambli RÜÜT repertuaari, mille liige on ka laulu autor ise. Seejuures ansambel RÜÜT osaleb laulu saatmisel orkestris ja on ka üks tantsupeo saateansambleid. Teos, millest on varemgi kooriseadeid tehtud, sai sõprade õhutusel esitatud laulupeo omaloomingu korjetalgutele. Laul pälvis žürii heakskiidu ja valiti laulupeo repertuaari. Intervjuus räägib Maili, milline on selle laulu lugu ning võrdleb oma esimest ja tänast laulupeo kogemust.

Palju õnne, Maili, tänavusel laulupeol kõlab ka Sinu lugu nimega „Mina ja meri“, mille esitasid repertuaari omaloomingu korjetalgutele. Millised tunded valdavad Sind nüüd, kus just hetk tagasi kuulsid ka laulukaare all oma teose esitust saateorkestriga?

Ma arvan, et see on Eesti kontekstis laulu kirjutajale tohutult suur au, et Su laul kõlab laulukaare all. Kui sain uudise, et mu lugu välja valiti, võttis see põlvist nõrgaks. Mida lähemale laulupeole, seda enam tuleb sisse ka elevus ja ärevus. Olen väga oodanud seda pidu. Juba esimest korda, kui kuulsin eelproovis oma lugu Tõnis Kõrvitsa seades neidudekoori Leelo ja hiljem orkestri esituses, juba siis oli tunne nii võimas. Mõtlesin, et mis siis veel saama hakkab, kui see kaare all kõlab. Arvan, et see emotsioon saab olema sõnulkirjeldamatu.

Ma olen tohutult tänulik dirigent Külli Kiivetile, et ta juhatab seda lugu nii tundliku käega. Ta armastab seda laulu sama palju kui mina. Ta on selle lauljatele edasi andnud õrnuse ja soojusega. Mul on olnud väga suur õnn olla just tema kätes, ta on mind kui autorit väga hoidnud ja kaasanud.

Ka ansambel RÜÜT, kellele ma laulu kirjutasin, on tervikuna väga uhke selle võimaluse üle.

Koorijuhtidelt olen saanud tagasisidet, et ka lauljatele see laul väga meeldib, nad on õnnelikud seda lauldes, mitte ei laula kohustusest. Mulle tundub see hästi ilus ja see läheb mulle väga hinge.

Kuidas erineb omaloomingu korjetalgutele esitatud „Mina ja meri“ Tõnis Kõrvitsa kooriseadest? 

Kooriseade on aeglasema sõnalise tunnetusega, selgemalt välja hääldatum ja justkui ümaram kui algne folgilik versioon. Aga samas nii Tõnis kui ka Külli on Rüüdi esitust hästi arvesse võtnud. Meeldiv on, et meie ansambli liikmed saavad ka koori saata orkestri koosseisus. 

Millest see laul on sündinud? 

„Mina ja meri“ on sündinud siinsamas Tallinna lahe ääres mitu aastat tagasi, kui oli Läänemere teema-aasta. Osalesin selle avasündmusel ja sain tohutu inspiratsioonilaine osaliseks. See oli südatalvel. Jalutasin pärast Lennusadamast kesklinna poole ja siis hakkas see laul minusse voolama.  

Laulus on palju kihte. Ühe nurga alt on see jah naise igatsusest kaugel oleva kaasa suunas, aga teisalt on just sügav hoolimine sellesse laulu oma pesa pununud. Hoolimine loodusest ja üksteisest. See laul on ka kodutunde igatsusest. Pärandist ja tuleviku hoidmisest. Viimases salmis on väga konkreetselt suund loodusele: mere silmad on selged kui maailma peegel. See, mida meie inimestena teeme, see peegeldub üks-ühele meie keskkonnas.

Kas laulus peitub ka laiemalt ühiskondlikku tähendust? 

Laulus kordub motiiv „mina ja meri, sina ja taevas ja maa“. See on suures tervikus üksolemine. Arvan, et kui me kõik suudaks ennast üksteisele rohkem avada, sõnastada, märgata ja hoolida, olla rohkem isegi haavatav ja aus, siis selle kaudu me suudaksime muuta väga paljut ja kindlasti toetada sügavamalt ka kedagi teist.

Milline on Sinu esimene laulupeomälestus? 

Meie pere on osalenud vist igal laulupeol. Olin vast 4–5-aastane, mu õde laulis kooris, mindi laulupeole ja mind võeti rongkäiku kaasa. Mul oli kaisukaru, kes pidi minuga igal pool kaasas olema. Mul oli rahvariideseelik seljas ja ema oli ka mõmmile pannud ümber rahvariidevöö, et saaksin karu kaelas kanda. Kõndisin koos selle mõmmikuga siis rongkäigus ja mul oli nii tohutult võimas tunne, et mu suur õde võttis mind kaasa, oli suur sündmus ja meie mõmmikuga olime ka osa sellest.

Kui võrdleksid toonast ja tänast laulupeotunnet, mida esile tooksid? 

Tooksin esile kuuluvustunde. Ma arvan, et meil kõigil on janu kuhugi kuuluda, olla osa millestki ja kellestki. See on nii ilus, et on olemas suur Eesti rahva pere ja kuidas laulupeo hetkel kõik armastavad üksteist nii, et kõik muu kaob. Aarne Saluveer just pärast minu loo proovi tõi välja nii ilusa väljendi „laulupeorahu“. Ma arvan, et see laulupeorahu ja ühtekuuluvustunne ongi olnud läbi aegade kõigi ühine soov ja selleks ühesolemiseks me kokku tulemegi.

Kõiki täna varavalges Toompea lossi juurde noorte laulu- ja tantsupeo pidulikule lipuheiskamistseremooniale saabunuid tervitas kaunis kandlemuusika. Noor neiu, kes Kuberneri aias külakannel süles mahedaid viise kuuldavale tõi, on Aia Rikka. Andekas kandlemuusik astub üles ka 1. juulil Tallinnas Vabaduse väljakul toimuval rahvamuusikapeo kontserdil “Päriselt”. 

Aia enda sõnul on kogu tema pere musikaalne, üks vanaemadest mänginud ka kannelt, ehkki mälestusi tütarlapsel sellest pole. “Minu ema tegeles nooruspõlves palju laulmisega ja mu õde on laulmise lausa elukutseks valinud – ta lõpetas laulu eriala Heino Elleri Muusikakkoolis. Aga ka minu isa ja vend pole sugugi muusikakauged inimesed,” rääkis Aia.

Ta ise valis kümneaastaselt kandle ja on oma pillile truuks jäänud, kuigi väikekandlest sai hiljem rahvakannel ja praegu mängib Aia külakannelt – pilli tegi talle kandlemeister Alar Vuks. Kui nüüdseks on kandlest saanud Aia igapäevane sõber, siis on olnud ka perioode, mil harjutamine nii suurt rõõmu ei pakkunud. “Mul on olnud  aga väga hea kandleõpetaja Kadri Lepasson. Ta oskas mind raskematel hetkedel toetada ja ma olen selle eest äärmiselt tänulik.”

Praegu 19-aastane Aia enam kandletunde ei võta ja harjutab igapäevaselt ise. Ja käib soovijatele esinemas.  “Ma mängin ka pärimuslikke kandlelugusid, mida eelistavad rohkem vanemad inimesed. Aga mulle meeldib väga katsetada teisi žanre, kaasa arvatud popmuusikat. Lisaks loon päris palju ise, omaenda palades proovingi kombineerida erinevaid muusikastiile.” Ka 30. juuni hommikul Pika Hermanni pidulikul liputseremoonial mängis Aia Rikka kuulajatele omaenese muusikat. 

Praegu on noore kandlemängija elus põnev aeg: kohe peaks ilmuma tema esimene album “Ups”. Oma tegemistega on ta äratanud juba huvi ka laiemas avalikkuses ning mis eriti rõõmustav – noorte seas. “Ma usun, et just see piiride nihutamine ja millegi teistsuguse loomine on see, mis inimestes huvi äratab,” arvab muusik, kes külakandlel isegi üht Metallica lugu mänginud.

Rahvamuusikapeol kõlavaid kandleliigi palasid Aia kiidab. “Väga hea repertuaar on valitud, seda on tore mängida. Ja muidugi pole just tihti võimalust mängida üheskoos nii suure kandleorkestriga. Ma ootan väga homset pidu ja kutsun vaatama-kuulama!” 

Huvi XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ piletite vastu on Piletilevi andmetel kõrgem kui varasematel aastatel. Publikukohad III tantsupeo etendusele on läbi müüdud, kuid tänaõhtusele avaetendusele ning homsele teisele etendusele on veel viimased kohad saadaval.

Piletilevi andmetel on tantsupeo täna õhtul toimuvale esimesele ja homme kell 15 etenduvale teisele etendusele jäänud veel sadakond piletit. Jätkuvalt on väga suur huvi ka laulupeo piletite vastu, mis tähendab seda, et peole tulijatel tasuks kindluse mõttes pilet juba täna ära varuda. On võimalus, et piletid laulupeole võivad pühapäevaks otsa lõppeda. Laulupeo nummerdatud istekohtadega pingisektorisse ongi juba piletid otsas, kuid üldalale on hetkel veel saadaval ligikaudu 10 000 piletit, mida laulupeo mõistes on vähe.

Rahvamuusikapidu Vabaduse väljakul on tasuta ja eraldi pääset selleks hankida ei ole vaja.

Suve suursündmuse, XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ piletid on eelmüügis saadaval kõikidest Piletilevi müügipunktidest üle Eesti.

Laulu- ja tantsupeo nädala sündmuste ajakava:

30.06 kell 19.00–21.00

Tantsupeo esimene etendus „Sillad“ Kalevi Keskstaadionil

01.07 kell 12.00–15.00

Rahvamuusikapeo kontsert Tallinna Vabaduse väljakul (tasuta)

01.07 kell 15.00–17.00

Tantsupeo teine etendus „Sillad“ Kalevi Keskstaadionil

01.07 kell 19.00–21.00

Tantsupeo kolmas etendus „Sillad“ Kalevi Keskstaadionil

02.07 kell 9.30–14.00

Kõigi osalejate pidulik rongkäik Tallinna kesklinnast lauluväljakule

02.07 kell 14.00–21.00

Laulupidu Tallinna lauluväljakul

XIII noorte laulu- ja tantsupidu toimub 30. juunist 2. juulini Tallinnas. Tantsupeo etendus „Sillad“ 30. juunil ja 1. juulil, rahvamuusikapidu „Päriselt“ 1. juulil. Rongkäik ja laulupidu „Püha on maa“ toimub 2. juulil. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg ning XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

Laulupeo esimene proovipäev on juba seljataga ning tantsupeo esimene etendus toimub loetud minutite pärast. Et meie lugejate peomeeleolu veelgi suurem oleks, jagame Sinuga põnevaid fakte XIII noorte laulu- ja tantsupeo ning rahvamuusika kohta.

Kas teadsid, et:

Laulupeo noorim osaleja on 5-aastane Mette Mairin ning vanim on 84-aastane Rein. Laulupeo keskmine osaleja vanus on aga 14 aastat. 

Laulupeo kõige levinum poisi nimi on Rasmus ja levinuim tüdruku nimi on Laura. Seega võid laulupeol kohata mitmeid Laurasid ning Rasmuseid.

Laulupeo väikseim koor on Vändra gümnaasiumi poistekoor, kus laulavad kaheksa tublit poissi. Suurim koor on aga 118 lauljaga Rahvusooper Estonia poistekoor. 

Tantsupeo noorim tantsija on 5-aastane Liisi ning vanim tantsija on 68-aastane Aire. Tantsijate keskmine vanus on aga 13 aastat.

Nii nagu laulupeolgi, on ka tantsupeo levinumad nimed Rasmus ja Laura. 

Tantsupeo väikseimas kollektiivis, Viimsi kooli 1. klasside rühmas, tantsib neli väikest last. Suurimas kollektiivis, Eesti Tantsuagentuuri tantsuansambli Lee lasterühmas, tantsib 32 liiget. Lisaks on tantsupeol ka kaks väliskollektiivi – Euroviisud ja Riia Eesti kool. 

Rahvamuusikapeo noorim pillimängija on 7-aastane Herman ning vanim mängija on 60-aastane Signe. Keskmine vanus rahvamuusikapeol on 15 aastat.

Vabaduse väljakul võid kohata mitut Markust ja Liisit, sest need on levinumad nimed rahvamuusikapeol.

Rahvamuusikapeo väikseimas kollektiivis on kaks tublit pillimängijat Nõmme huvikoolist, kes mängivad koondorkestris plokkflööti. Lisaks kollektiividele on koondorkestris ka üksikmängijad. Suurimas rahvamuusikapeo kollektiivis on 29 viiulimängijat ansamblist Tuuleviiul. 

Rahvamuusikapeo väikseim liik on aga torupillid, kus mängivad 20 mängijat. Suurimas liigis ehk koondorkestris mängivad 330 mängijat.

Tantsupeo esimene etendus „Sillad“ toimub homme kell 19.00–21.00. Esimesel tantsupeo etendusel süüdatakse Kalevi staadionil noortepeo tuli, mis süüdati 21. juuni päikesetõusul Võrumaal, Viitina järvesaarel.

Samuti antakse esimesel etendusel üle ka Niina ja Alfred Raadiku Fondi stipendium, mis on loodud kooli rahvatantsuõpetajatele, et tunnustada nende tegevust ning tänada neid eesti tantsu populariseerimise, õpetamise ja väärtustamise eest koolis.

Hetkel on mul selline korralik ärevus, heas mõttes ootusärevus. Kõige olulisem on see, et kõik kõnnivad ringi, suunurgad ülespoole, nagu polekski eestlased. Selline õnnelik olemine on praegu küll. Aga sellegipoolest veel töö käib ja ma arvan, et oleme ettevalmistustega õigel maal.

„Hetkel on mul selline korralik ärevus, heas mõttes ootusärevus. Kõige olulisem on, et täna kõik tantsijad ja juhendajad kõnnivad ringi, suunurgad ülespoole, nagu polekski eestlased. Selline õnnelik olemine on praegu küll. Aga sellegipoolest veel töö käib ja ma arvan, et oleme ettevalmistustega õigel maal,“ kirjeldas peole eelnenud päeval emotsioone XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman.

Vahetult enne esietendust toimub reedel kell 15.00–17.00 veel ka peaproov-etendus, kuhu on on hetkel veel pileteid saadaval. Tantsupeo peaproov-etendusel on vaegnägijate jaoks korraldatud kohapealne kirjeldustõlge. Selleks on meile appi tulnud Kirjeldustõlgid OÜ. Lisaks on soovijatele saadaval taktiilsed tantsupeo joonised ja kava.

Tantsupeo teine etendus toimub laupäeval kell 15.00–17.00 ja kolmas etendus laupäeval kell 19.00–21.00.

Peonädal jätkub laupäeval kell 12.00–15.00 rahvamuusikapeo kontserdiga „Päriselt“ Tallinna Vabaduse väljakul. Pühapäeval kell 9.30 algab osalejate pidulik rongkäik Tallinna kesklinnast lauluväljakule, mis kulmineerub noorte laulupeoga „Püha on maa“ kell 14.00–21.00.

Pääsu noortepeole tagab teile akrediteering. Intervjuude soovi korral palume kontakteeruda pressiteenistusega telefonil 5355 2519 või e-posti aadressil [email protected].

Homme kogunevad pealinna XIII noorte laulu- ja tantsupeole kümned tuhanded lauljad ja muusikud. Kuna tegu on noortepeoga, paluvad korraldajad kaaslinlastel viia end kurssi liikluskorralduse muudatusega ning olla kaasliiklejate suhtes tähelepanelik, kannatlik ja heasoovlik.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toob liikluskorraldusse muudatusi, eriti Tallinna kesklinnas, kus liiklus on ilma suurpeotagi sel suvel laialdaste teetööde tõttu häiritud. Homme kogunevad pealinna kümned tuhanded lauljad ja muusikud, et harjutada laupäevaseks rahvamuusikapeoks „Päriselt“ ja pühapäeval toimuvaks laulupeoks „Püha on maa“. Tantsijad saabusid Tallinnasse ühisteks proovideks juba teisipäeval.

Liikluses on kümneid tuhandeid noori ja lapsi, kes liiguvad ööbimiskohtade ja peopaiga vahel, keskkond on enamikele võõras. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Margus Toomla ütles, et noored on peole saamiseks tohutult harjutanud ja selleks, et peotuju hoida, tuleb üksteise suhtes olla väga mõistev ja kannatlik. „Peame arvestama sellega, et paljud peolised ei ole harjunud suurlinna liiklusega, suur osa neist viibib kodust mitu päeva eemal, mistõttu soovitame näidata üksteise suhtes üles tähelepanelikkust, kannatlikkust ja heasoovlikkust,“ ütles Toomla.

Laulu- ja tantsupeo liikluskorralduse juht Janno Pilt soovitab nii kohalikel kui ka külalistel oma teekond aegsasti läbi mõelda ja varuda kohalejõudmiseks tavapärasest märksa rohkem aega. Tasub end kurssi viia teekonnale jäävate liikluskorralduste muudatustega ning panna tähele liiklusmärke ja viitasid. „Liikluskorraldus muutub sõltuvalt päevast ja kellaajast, aga üldistatult haarab pidu piirkonna alates Kassisaba asumist kuni Maarjamäe memoriaalini ja Lasnamäel Vana-Kuuli tänavani, mistõttu tuleks varuda seal liiklemiseks lisaaega vähemalt pool kuni kolmveerand tundi,“ soovitas Pilt.

Soovitatav on kasutada ühistransporti, mis on peo ajal, reedest pühapäevani kõigile tasuta, tihendatakse ühissõidukite graafikuid ja käigus on eriliinid. Elroni rongides on Tallinna piires peo lõpuni sõit tasuta laulu- ja tantsupeo käepaela ettenäitamisel.

Kõige operatiivsemalt saab infot liikluse ümberkorralduste kohta hankida Tallinna linna kodulehelt https://www.tallinn.ee/et/laulupidu.

Parkimise ja peoaegsete ümberkorralduste kohta saab infot ka Ühisteenuste lehelt https://www.parkimine.ee/laulu-ja-tantsupidu/.

Laulu- ja tantsupeo korraldusliku info leiab kodulehelt https://2023.laulupidu.ee.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu toimub 30. juunist 2. juulini Tallinnas. Tantsupeo etendus „Sillad“ 30. juunil ja 1. juulil, rahvamuusikapidu „Päriselt“ 1. juulil. Rongkäik ja laulupidu „Püha on maa“ toimub 2. juulil. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg ning XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo auks lehvivad muutunud lipuseaduse alusel esimest korda lipud üle terve Eesti. Riigikogu otsusega on alates 2023. aastast lipupäevade loetelus kõik üldlaulu- ja -tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevad. Tänavuse peo esimesel hommikul assisteerivad Pika Hermanni tornis lipuheiskamist noortepeol osalevad lauljad, tantsijad ning rahvamuusikud. Lipud tähistavad XIII noortepeo toimumist 30. juunist 2. juulini.

Homme algava noorte laulu- ja tantsupeo puhul heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus kutsub aga kõiki üles ehtima neil päevadel sinimustvalgega ka oma kodusid. „Olgu see austusavaldus kõigile neile, kes on pidude traditsiooni rohkem kui 150 aastat elus hoidnud, ning tunnustus nendele 31 415 noorele artistile ja nende juhendajatele, kes traditsiooni sel nädalavahetusel toimuval noortepeol edasi kannavad,“ sõnas laulu- ja tantsupeo juhataja Margus Toomla.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ algust märgib 30. juuni hommikul kell 7.00 pidulik liputseremoonia Pika Hermanni tornis. Riigilipu heiskamist assisteerivad kaks koorilauljat, kaks rahvatantsijat ja kaks rahvapillimuusikut, kes kõik astuvad üles ka tänavusel noortepeol.

Pidulikul tseremoonial Kuberneri aias osalevad peo kunstilised juhid Pärt Uusberg, Agne Kurrikoff-Herman ja Juhan Uppin. Noortepeolisi tervitavad Riigikogu esimees Lauri Hussar ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Margus Toomla. Kaunist muusikat pakuvad tütarlastekoor Ellerhein ja noor andekas kandlemängija Aia Rikka.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu toimub 30. juunist 2. juulini Tallinnas. Tantsupeo etendus „Sillad“ 30. juunil ja 1. juulil, rahvamuusikapidu „Päriselt“ 1. juulil. Rongkäik ja laulupidu „Püha on maa“ toimub 2. juulil. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg ning XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

NB! Hea meediaväljaande esindaja, oled oodatud liputseremooniat vaatama ja kajastama 30. juunil kell 6.45 Riigikogu kõrval Kuberneri aias.

Pärast tseremooniat on võimalus intervjuudeks. Palume tulekust teada anda e-posti aadressil [email protected] või telefonil 5355 2519.

Ilmaprognoos saabuvaks peonädalavahetuseks on heitlik – oodata on nii palavat päikest kui karastavat äikest. XIII noorte laulu- ja tantsupeo korraldustoimkond paneb kõigile peole saabujatele südamele, et peole tulles oleks iga väike ja suur peoline valmis mõlemaks. Kõigile lauljate-tantsijate-pillimeeste seljakotis peaksid sel nädalavahetusel kindlalt alati kaasas olema vihmakeep, joogipudel, peakate ning vihma puhuks ka soojemad riided. Sama soovitus on kõigile külalistele – pidu toimub lahtise taeva all, mistõttu võtke kindlasti kaasa nii vihmakeep kui joogipudel ja samuti peakate. Vihmavarjudega väljakule ei pääse.

Keskkonnaagentuuri ilmaprognooside osakonna juhataja Jüri Joonase sõnul on reedene päev enamasti päikeseline ja kuiv ning südasuviselt palav – õhutemperatuur tõuseb 25..27 °C-ni. Pisut jahutust toob mõõdukas läänekaare tuul.

Öö vastu laupäeva (01.07) on sajuta ja mõõduka edelatuulega. Hommikul jõuab sajuvöönd, mis liigub üle orienteeruvalt ajavahemikul kell 9.00–13.00. Sadu ajuti mõõdukas, ajuti nõrgem, on ka äikesevõimalus ja sel juhul on sajuhoog tugevam. Pärastlõuna ja õhtu on enamasti sajuta. Üksik vihmahoog siiski välistatud pole, aga siis on see lühiajaline ega ole tugev. Õhutemperatuur on ennelõunal 17..19 °C, pärastlõunal 21..22 °C ja õhtul 17..19 °C.

Öö vastu pühapäeva (02.07) ja hommik on sajuta ning võrdlemisi tugeva edelatuulega. Ennelõunal on üksikute vihmahoogude võimalus. Alates pärastlõunast tuleb aga sajuks valmis olla – tänastel andmetel alates kella 14.00-st on saju võimalus kuni 75%, võimalik on äike. Õhutemperatuur on ennelõunal 18..21 °C, pärastlõunal sajuhoogudes 16..17 °C.

Jüri Joonas: „Kokkuvõtvalt on vaja laupäeval ja pühapäeval lisaks päikesekreemile ja mütsile vaja vihmaks valmis olla sobiva varustusega. Vihma ajal on temperatuur selgelt jahedam, kuid siiski suhteliselt soe. Täpsemad andmed veebilehel ilmateenistus.ee. Soovitame jälgida asukohapõhist ja mudelprognoosi, need uuenevad igapäevaselt.“

XIII noorte laulu- ja tantsupidu toimub 30. juunist 2. juulini Tallinnas. Tantsupeo etendus „Sillad“ 30. juunil ja 1. juulil, rahvamuusikapidu „Päriselt“ 1. juulil. Rongkäik ja laulupidu „Püha on maa“ toimub 2. juulil. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg ning XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

Juba homme saab alguse XIII noorte laulu- ja tantsupidu. Kuna nii tantsupeo etendustele, aga ka pühapäeval toimuvale laulupeo etendustele on oodata palju pealtvaatajaid, siis palume kõigil saabuda peopaika ajalise varuga.

Juba homme saab alguse XIII noorte laulu- ja tantsupidu, kui kell 15.00 algab noorte tantsupeo „Sillad“ peaproov-etendus Kalevi keskstaadionil ning õhtul kell 19.00 noorte tantsupeo „Sillad“ esimene etendus. Kalevi keskstaadionil avatakse publikule väravad üks tund enne etenduse algust. Kuna suurte rahvamasside tõttu võivad tekkida ummikud ja liiklusseisakud, palume pealtvaatajatel peopaika saabuda ajavaruga.

Pühapäeval toimuval laulupeo kontserdil avatakse Oru ja Mäe värav publikule kell 10.30, kui väljakule jõuab laulu- ja tantsupeo rongkäik. Mere väravad avatakse publikule hiljem, kell 14.00, kui rongkäik on lõppenud. Ka laulupeo kontserdile soovitame publikul saabuda ajavaruga, et enne peo algust jõuaksid kõik vaatamata suurtele inimhulkadele siiski kontserdi alguseks kohale.

Lisaks soovitame pealtvaatajatel tantsu- ja lauluväljakule saabuda ühistranspordiga, rattaga või jalgsi. Kaugemalt tulijatel on võimalik jätta auto selleks loodud parklatesse linna servades ja sealt liigelda peopaika sel nädalavahetusel kõigi jaoks tasuta ühistranspordiga.

Ühistranspordivõimaluste ja parklate asukohti saab lähemalt vaadata Tallinna linna kodulehelt: https://www.tallinn.ee/et/laulu-tantsupidu-transport#autoga.

Juba homme algab XIII noorte laulu- ja tantsupeo esimene sündmus – õhtul kell 19.00 toimub noorte tantsupeo „Sillad“ esimene etendus. Lisaks laulu- ja tantsupeol osalejatele on oodata ka mitukümmend tuhat pealtvaatajat, seega palume varuda aega ja kannatust.

„Peo üks põhiväärtustest on austus kaasinimese vastu – see taju on saatnud selle peo tulemist ning muudab peo meile kõigile nauditavaks, kui see ka laulu- ja tantsuväljakule jõuab,“ sõnas Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA teabejuht Sten Weidebaum.

Homme algavale noorte tantsupeo „Sillad“ esimesele etendusele palume kõigil pealtvaatajatel varuda teekonnaks aega, et vältida suurte rahvamasside tõttu tekkivaid ummikuid ja liiklusseisakuid.

Lastevankrite ja liikumisabivahendiga tantsupeo etendustele saabuvatel pealtvaatajatel on võimalik liikumisvahendid jätta selleks eraldi mõeldud hoiualale, sest neid ei ole ruumipuuduse tõttu võimalik Kalevi keskstaadioni astmestikule ja istmetele kaasa võtta.

Lauluväljakul ei ole eraldi vankri- või muu liikumisvahendi hoiuala, sest tavaalal on piisavalt ruumi nii vankri kui ka muu liikumisvahendiga liikumiseks. Liikumispuudega ja abivahendiga liikuvatele pealtvaatajatele on laulupeo kontserdi kuulamiseks eraldi sektor, kus on abivahendiga liikumiseks piisavalt ruumi.

Peoalale on loomulikult lubatud kaasa võtta enda tarbeks toitu ja jooki, kuid palume jälgida, et kaasavõetud toidu- või joogipakend poleks kergesti purunev, mis võib omakorda olla ohtlik teistele peolistele.

Rulluiskude, rulade, jalgrataste, mopeedide ja muude mootoriga või mootorita liikumisvahenditega peoalale sisse ei pääse. Jalgratastega saabujatele on loodud väljakute lähedusse jalgrattaparklad, kuhu ratas parkida.

Lisaks palume kaasa võtta oma korduskasutatavad veepudelid, sest nii laulu- kui tantsuväljaku aladel on mitmeid puhta joogivee kraane ja tsisterne, kus saab enda pudeleid täita.

Väikeste lastega saabuvatele külastajatele on lauluväljaku merepoolses sektoris koostöös suurtoetaja Balbiinoga väikelaste ala koos telgiga.

Kõikidel pealtvaatajatel palume peopaikadesse saabuda ühistranspordiga, rattaga või jalgsi. Kaugemalt tulijatel on võimalik jätta auto selleks loodud parklatesse linna servades ja sealt liigelda peopaika ühistranspordiga. Ühistranspordivõimaluste ja parklate asukohti saab lähemalt vaadata Tallinna linna kodulehelt: https://www.tallinn.ee/et/laulu-tantsupidu-transport#autoga.

Soovitame tutvuda ka laulu- ja tantsupeol kehtivate sisekorraeeskirjadega veebilehel aadressiga: https://2023.laulupidu.ee/kulastajale/. Samal aadressil saab tutvuda ka laulu- ja tantsuväljaku alade plaanide, ligipääsetavuse ja muu olulisega.