Reedel tervitavad Eesti Sümfooniaorkestrite Liit ühes laulupeol osalevate sümfooniaorkestrite liigijuhi Jüri-Ruut Kanguriga kahte sõpruskollektiivi – Oulu Madetoja Muusikakeskkooli sümfoniettorkestrit Soomest ja J. Mediņši nimelist Riia 1. Muusikakooli kammerorkestrit Armonico Lätist. Sõprusorkestrite dirigentideks on Jaakko Jauhiainen ning Normunds Dreģis. 

Oulu sümfooniaorkester jõuab Tallinna sadamasse reede hommikul. Vastuvõtule sadamas järgneb tuur vanalinnas, ning lõunaks suundutakse ühiselt lauluväljakule, kuhu saabub lõuna paiku ka Läti orkester. Ühes Tallinna Muusikakooli sümfooniaorkestriga antakse 1. juulil Tallinna Ülikooli aulas kontsert. 

„Külaliskollektiivide kontserte oleme korraldanud ka varem, näiteks siis, kui meile on külla tulnud kollektiivid Austraaliast või Taiwanist. Oleme ikka kõigile andnud võimaluse ka oma kava mängida – vähemalt on see meil tavaks saanud,“ rääkis Jüri-Ruut Kangur. Igal esinejal on 20 minutit oma kava esitamiseks ja kokku mängib kontserdil ligi 90 muusikut. A. Vivaldi, W. A. Mozarti ja teiste klassikute kõrval kõlavad orkestrite ühisesituses ka Harri Otsa „Eesti tants“ ja Rasmus Puuri „Tuuline eleegia“, mis kuuluvad XIII noorte laulupeo sümfooniaorkestrite repertuaari.

Kuigi lätlastel on sarnane laulupidude traditsioon ja oma 150. juubelit tähistav üldlaulupidu algab neil sel nädalavahetusel, siis sümfooniaorkestrid nende üldlaulupidudel ei osale. „Kuna nende laululava on seni olnud katuseta ja et pillidega jäädakse vihma kätte, on see tõenäoliselt lihtsalt liiga riskantne ettevõtmine,“ arvas Kangur. Siiski pannakse ka sealsetel noorte laulupidudel tihtilugu püsti pargikontserdid, kus sümfooniaorkestrid ikkagi mängida saavad. Soomlastel puudub laulupidude traditsioon sootuks. Sellest olenemata on mõlemad külalisorkestrid repertuaari suhtes positiivselt meelestatud ning selle omandanud. „Saatsime neile poolteist aastat tagasi noodid ning nemad saatsid meile ikka aeg-ajalt kontrollimiseks helisalvestusi,“ kirjeldas sümfooniaorkestrite liigijuht väliskollektiivide repertuaari omandamise protsessi. 

XIII noorte laulupeo külalisesinejate kontsert toimub 1. juulil kell 16.00 Tallinna Ülikooli aulas ning on kõigile huvilistele tasuta.

XIII noorte tantsupeo „Sillad“ elava muusika ansambel alustas proove Kalevi staadionil. Sellel tantsupeol saadab Kalevi staadionil tantsijaid Matis Leima ansambel. Lisaks kuuleb laule uues seades nii erinevate solistide kui bändide esituses.

XIII noorte tantsupeo muusikajuhi Matis Leima ütles, et muusikud kogunesid peopaika kolmapäeva õhtul, 28. juunil. „Heliproovi hakkame tegema kell 19.00. See on viimane proov enne tantsijatega koos mängimist,“ ütles ta. Lisaks rääkis Leima, et proov on oluline eelkõige selleks, et kohaneda uue keskkonnaga. 

Muusikajuht rääkis, et suuremad ettevalmistused tantsupeoks on juba tehtud. „Möödunud nädala alguses toimus bändilaager, kus harjutasime terve pundiga lood läbi. Lisaks toimusid siis ka esimesed heliproovid, et peo ajal kõik hästi sujuks,“ ütles ta. Muusikajuht lisas, et bändilaagris saadi esimest korda kokku ka teiste solistide ja bändidega. „Meil tekkis omavahel selline mõnus sünergia ja kambavaim. Bändilaagris proovi tegemine ja koos olemine ning naljade tegemine tekitas juba enne tantsupidu tugeva peomeeleolu,“ rääkis Leima.

Matis Leima rääkis, et tantsupeo muusikaline pool on väga mitmekesine. „Lisaks meie bändi tuumikule esitavad lugusid veel erinevad solistid ja bändid ning korra astub laval üles ka mudilaskoor,“ ütles Leima. Ta lisas, et sellel noortepeol kõlab palju uut muusikat, sest mõned seaded on loodud spetsiaalselt XIII noorte tantsupeoks „Sillad“. „Olen ka ise seadnud kaks lugu, mida kanname ette sellel tantsupeol,“ rääkis Leima. 

Tantsupeol saadab tantsijaid ka indie trad bänd Duo Ruut. Bändi üks solist Katariina Kivi ütles, et XIII noorte tantsupidu on oodatud väga kaua. „Meil on äärmiselt hea meel saada osa nii suurest ja südamelähedasest sündmusest ning seda täiesti uues rollis. Oleme väiksest peale laulnud laulupidudel, kuid seekord saame esmakordselt olla seotud ka tantsupeoga, kus me küll siiski taas laulame.“ rääkis Kivi. 

Bändi teine solist Ann-Lisett Rebane rääkis, et tantsupeo ettevalmistused algasid juba mitu aastat tagasi. Ta lisas, et kõige tähtsamad proovid leiavad aset käesoleval nädalal, kui mängitakse esimest korda noorte tantsijate saateks. „Seekordsel tantsupeol mängime oma lugu „Kost laaluq saaduq“, kuid lisaks meile kuuleb tantsude saateks veel hulgaliselt lahedat eesti muusikat,“ ütles Rebane.

Lisaks Matis Leima ansambli ja Duo Ruudule mängivad tantsijatele saateks elavat muusikat bändid Supernova ja RÜÜT ning solistid Mari Kalkun, Anu Taul ja Mari Jürjens.

Tänavune laulu- ja tantsupidu tuleb jätkusuutlikum kui kunagi varem. Taaskasutatavate nõude kasutamisele lisaks pääsevad peolised esmakordselt kõikidele laulu- ja tantsupeo materjalidele ligi ka digitaalselt. Digiformaadis info leiab laulu- ja tantsupeo Teatajast, mis on üleval Elisa Raamatu äpis.  

Laulu- ja tantsupeo kava, laulusõnad, tantsumustrid ja palju muud olulist on külastajatele kättesaadavad mugavamal ja keskkonnasõbralikumal viisil kui kunagi varem. „Meil on hea meel teha koostööd Elisaga, et tuua laulupeo programm inimesteni jätkusuutlikumalt. Laulupeo digiversioon on tark täiendus paberkavale, mida saab osta peoplatsidelt,“ sõnab laulu- ja tantsupeo Teataja eest vastutav Janari Lage.  

„Uudsel digitaalsel viisil info toomine peolisteni on keskkonnasõbralikum ning seeläbi aitame edendada jätkusuutlikkust,“ ütleb Elisa erakliendiüksuse juht Mailiis Ploomann. „Elisa suunaks on edendada ja hoida Eesti kultuuri ning teeme seda pakkudes klientidele eestikeelseid sarju ja kirjandust ning seetõttu mõistame ka kultuuripärandi säilitamise tähtsust. Laulupeol on meie kultuuris oluline koht ja on tähtis, et ka läbi selle armastatud sündmuse astume sammu edasi jätkusuutlikumasse tulevikku.“  

Noorte laulu- ja tantsupidu tutvustavas trükises on ametlik laulu- ja tantsupeo üksikasjalik kava koos peol esitatavate populaarsemate laulude sõnade, tantsude mustrite ning osalejate nimekirjadega. Trükise peamine sihtrühm on pealtvaatajad-külalised, kes leiavad sellest eelkõige infot peo ajakava kohta. Lisaks pealtvaatajatele pakub laulu- ja tantsupeo Teataja palju lugemist ka peolistele. Selles on toredad artiklid peo tegijate kohta, samuti lõbusaid lugusid lauljatest-tantsijatest endast. 

Digitaalne formaat Teatajast on saadaval Elisa Raamatu äpis, mida saab nii Apple App Store’ist kui ka Google Playst tasuta alla laadida. Laulupeo külastajad pääsevad digitaalse Teataja juurde, külastades äppi ja otsides laulu- ja tantsupeo kava. Täpsemat infot festivali ja digiprogrammi kohta leiab festivali kodulehelt.

Tallinna Loomaaed on Põhjamaade põnevaima kollektsiooniga loomaaed – siin elavad hiiglaslikud elevandid ja ninasarvikud, ohtlikud kiskjad, ahvid, jääkarud, laiskloomad ning paljud teised eksootilised liigid.

Uus põnev Kagu-Aasia vihmametsamaja pakub aga unikaalset kogemust liigirohkustest ja vihmametsa loodusest, kus ronivate, rippuvate ja kõrguvate džunglitaimede vahel on kodu leidnud paljud sealset soojust armastavad loomad. Basseinidest võib tabada veemõnusid nautivaid kalakasse või sõrmiksaarmate pere ning puuladvas toimetavaid lendkoeri. Avastamisrõõmu jagub kõigile!

• Peonädalal, 27.06–02.07 on grupikülastustel sissepääs lastele poole hinnaga ja grupi saatjatele tasuta.
•  Peojärgsel nädalal, 03.07–09.07 on kõikidele tantsu- ja laulupeolistele sissepääs käepaelaga poole hinnaga.

Loomaaeda sissepääsuks tuleb kassas näidata peolise käepaela!

Loomaaed on avatud iga päev kell 9.00–20.00. Kassad on sissepääsuks avatud kell 9.00–18.00.
NB! Vihmametsa külastamiseks tuleb jälgida ekspositsiooni lahtiolekuaegu!

* Vihmamets on avatud teisipäevast pühapäevani kell 10.00–19.00. Sissepääs on avatud kuni kell 18.30.

* Kuumade ja päikeseliste ilmadega on ekspositsioon avatud kell 10.00–13.00 ja kell 17.00–19.00.Rohkem infot vaata: www.tallinnzoo.ee.

Täna hommikul jõudsid noortepeo tantsijad üle Eesti lõpuks Tallinnasse, et üheskoos valmistuda XIII noorte tantsupeo „Sillad“ etenduseks. Ühes saatjatega on tantsijad majutatud 19 kooli üle Tallinna. Kokku majutatakse XIII noorte laulu- ja tantsupeo raames rohkem kui 20 000 lauljat ja tantsijat 47 koolis. Tantsijate seas on ka kaks väliskollektiivi: 3.–4. klasside segarühm Riia Eesti koolist ning pererühm Euroviisud Belgiast. 

Peo ettevalmistamises toob iga päev enesega uued tuuled. Kui eile märgistati alles agaralt tantsuväljakuid, siis täna on platsil juba tantsijad. Esimesena jõudsid Kalevi staadionile 1.–2. klasside tublide tantsijad ja pererühmad, kes liigijuhtide Liina Eero ja Mall Pauluse valvsa pilgu all juba alates kella 10-st tantsuproove teevad. Proovide tarvis on tantsijate valduses kokku 7 harjutusväljakut. Harjutusväljakutel käib töö igapäevaselt, kuniks kõik neljapäeval Kalevi staadionile koonduvad.

Nagu ikka on laulu- ja tantsupeo nädal täidetud mitmete proovide, jäätise ja legendaarse laulupeosupiga. Kui toitlustus on noortele organiseeritud – nii väljakutel kui majutuspaikades –  panevad korraldajad lastele aga südamele, et treeningutesse võetaks kaasa oma joogipudel, mida siis päeva jooksul väljakutel joogiveega täita saab. 

Kuna harjutusväljakud ja majutuspaigad on mööda Tallinnat laiali, on peolistele käepaela alusel tagatud ka tasuta ühistranspordi kasutamine. Niisamuti on osalejatel Tallinna siseselt võimalik tasuta Elroni ronge kasutada. 

Laulupeo liikluskorralduse juht Janno Pilt paneb kõigile peolistele südamele, et kuna liiklus on Tallinnas palju intensiivsem ja kiirem, kohati ka ümberkorralduste tõttu häiritud, on lastel tarvis olla ettevaatlik. Bussi- ja autojuhtidel soovitab Pilt end liikluskorraldusega kursis hoida. Kõige operatiivsemalt saab infot liikluse ümberkorralduste kohta hankida Tallinna linna kodulehelt aadressiga: https://www.tallinn.ee/et/laulupidu

Parkimise ja peoaegsete ümberkorralduste kohta saab infot ka Ühisteenuste lehelt aadressiga https://www.parkimine.ee/laulu-ja-tantsupidu/

Laulu- ja tantsupeo korraldusliku info leiab kodulehelt https://2023.laulupidu.ee.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu toimub 30. juunist 2. juulini Tallinnas. Tantsupeo etendus „Sillad“ 30. juunil ja 1. juulil, rahvamuusikapidu „Päriselt“ 1. juulil. Rongkäik ja laulupidu „Püha on maa“ toimub 2. juulil. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg ning XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

Hommikul vara alustasid pea 8500 tantsijat tantsupeo „Sillad“ proovidega. Nii Kalevi staadionil kui ka harjutusväljakutel on töö täies hoos, ning noored lausa pakatavad tuleva peo eel entusiasmist. 

Proovid algasid täna kell 10.00, kui 1.–2. klasside segarühmade tantsijad ja pererühmad alustasid oma repertuaari harjutamisega. 1.–2. klasside liigijuht Liina Eero sõnul läksid proovid täpselt nii hästi, nagu minema pidid – kuidas muud moodi nad saanukski minna. „Kõik, mis teha plaanisime, saime tehtud ja väga hästi! Niisamuti saime mõtteainet ka homseks. Nüüd lõpetasime proovid, lähme koju puhkama ja homme alustame uue hooga!“

Tantsuväljakute juhi Theo Kehlmanni sõnul kulges tantsuväljakutele sisseelamine väga hästi. „Hästi suur rõõm on rõõmsaid inimesi näha, ennekõike kõige pisemaid, kellega päev algas. Nemad tantsivad südamest ja see teeb ka vaatajate südame soojaks,“ sõnas ta. Ka harjutusväljakutel läks tantsuväljakute korraldusjuhi sõnul kõik muretult. „Kuigi kõik on täna muretult läinud, tahaksin ikkagi kõiki kannatlikkuse eest tänada – vahepeal tuleb ikka ootamist ette, aga tantsijate tuju on seejuures hea ja meeleolu veel parem.“

Meeleolu staadionil oli tõepoolest rõõmus ja täis pealehakkamist – noored olid elevil. Kuigi mõned kurtsid palava ilma üle, oli kõigil kaasas oma veepudel, mida kraanide juures täitmas käidi. Kõhud söödi täis seljankat, magustoiduks haarati kaasa kohuke ja nagu kord ja kohus soetati head ja paremat ka müügilettidest. Pandipakendi süsteem noortes tülpimust ei tekitanud, niisamuti olid naiskodukaitsjad, kes suppi jagasid, positiivselt meelestatud. „Kuniks nõusid jätkub, ei ole meie jaoks mitte midagi muutunud,“ sõnasid nad.

XIII noorte tantsupeol „Sillad“ tantsib ligi 560 kollektiivi, kuhu kuulub kokku 8391 tantsijat ja võimlejat, kes kõik kohtuvad väljakul ka finaaltantsu ajal. Tantsijate seas on ka kaks väliskollektiivi: 3.–4. klasside segarühm Riia Eesti koolist ning pererühm Euroviisud Belgiast.

Huvitavaid fakte tantsupeo kohta: 

• Tantsupeo noorim osaleja: 5-aastane Liisi
• Tantsupeo vanim osaleja: 68-aastane Aire

• Tantsupeo keskmine osaleja vanus: 13
• Tantsupeol kõige levinum poisi nimi: Rasmus
• Tantsupeol kõige levinum tüdruku nimi: Laura

• Tantsupeo väikseim kollektiiv: 4 liiget (Viimsi Kool 1. klasside rühm)
• Tantsupeo suurim kollektiiv: 32 liiget (Eesti Tantsuagentuuri tantsuansambli LEE lasterühm)

Tantsupeol on 2 väliskollektiivi: Euroviisud ja Riia Eesti kool

Koos täna alustanud tantsupeo proovidega alustas Kalevi staadioni juures tööd väliköök koos välisööklaga. Lisaks peaväljaku tantsijate toitlustamisele valmistavad väliköögis toimetavad naiskodukaitse vabatahtlikud lõunasööki ka harjutusväljakutel proovi tegevate tantsijatele.

Noorte laulu- ja tantsupeo väliköögi toimkonna liige, naiskodukaitse esinaine Airi Tooming kinnitas, et kõige keerulisem on toitlustajatele kõige esimene tööpäev. „Täna tuleb supp välja vedada kuuele harjutusväljakule ning kuna seal on pausid väga lühikesed, siis peame hakkama saama näiteks ka sellises olukorras, kus 1300 inimest peab oma söögi kätte saama 10–30 minuti jooksul. See tähendab põhjalikku planeerimist, toidujagamisliinide optimaalset paigutust, kohapeal oskuslikku protsessijuhtimist ning loomulikult eriti kiireid jagamisliigutusi,” ütles Tooming.

Kõigi tantsupeoliste supp keedetakse Kalevi spordihoone juures, sealse välisöökla lähedal. „Nädala teises pooles, kui algavad laulupeo proovid, avame teise väliköögi Pirita näituste hallis laulukaare lähedal. Lauluväljaku toitlustusega alustame 30. juunil,” lisas Tooming.

Tavakohaselt söövad noortepeol osalejad soojaks söögiks suppi. Toomingu sõnul keedetakse supp Orkla supipõhjadest ning menüüs on seljanka, borš kanaga, frikadellisupp ning ka lihata borš ja nuudli-köögiviljasupp. „Igal toidukorral on valikus üks lihaga ja üks lihata supp,” täpsustas ta. Suppides kasutatud köögivili on suures osas ehk ligi 70% ulatuses pärit Eestist ja sisaldavad kümnendiku võrra vähem soola kui viimasel noorte laulu- ja tantsupeol pakutud supid.

Supi keetmiseks kasutavad naiskodukaitsjad nn Hollandi katlaid, mis töötavad vedelkütusel ning võimaldavad kiiresti suurel hulgal suppi valmis keeta. „Kasutusel on kokku kuus katelt, igas katlas paikneb kolm potti mahutavusega 150 liitrit. Seega on võimalik ühes katlas keeta korraga 450 liitrit suppi, millest saab söönuks umbes 1300 pidulist. Samas korraga tööle panna neli-viis katelt.”

Airi Toomingu kinnitusel valmib kahes väliköögis terve peonädala vältel kokku ligi 150 000 portsjonit suppi. Magustoiduks pakub XIII noorte laulu- ja tantsupeo suurtoetaja AS Balbiino spetsiaalselt valmistatud Laulu- ja tantsujäätist, mis on valmistatud Eesti koorest ja maitse aitasid välja valida lauljad ja tantsijad ise. 

Nädala jooksul panustab väliköögimeeskonnas ligi 160 naiskodukaitsjat ja kaitseliitlast. „Täies mahus meie vastutada on laulu- ja tantsupidude toitlustus kolmandat korda, ent ka varasematel aastatel käisid paljud naiskodukaitsjad toitlustuse juures abiks.”

Sel aastal söövad kõik peol esinevad lapsed ja noored ning nende juhendajad väljakutel lõunasööki Eesti Pandipakendi korduskasutatavatest nõudest. „Pärast iga toitlustuskorda saadame sööginõud ja söögiriistad Eesti Pandipakendi territooriumil asuvasse spetsiaalsesse tunnelpesumasinasse. Peol esinejate jaoks ei muutu suures osas midagi, ikka saadakse enda supp ja leib, seekord lihtsalt nende nõud ei rända pärast supisöömist prügikasti, vaid laseme need ära pesta, et siis neid uuesti kasutada,” ütles omalt poolt tantsupeo esinejate nõude koordinaator Carolyn Mets. „Esimesel treeningpäeval on kasutuses üle 10 000 korduskasutatava supikausi ja 12 000 lusika.“

Lisaks väljakul pakutavale lõunale pakutakse peol esinejatele sööki ka koolimajades, kus noored ööbivad. Harjutusväljakutel ja välisööklates pakutavate lõunasöökide toitlustusinfo leiab XIII noorte laulu- ja tantsupeo kodulehelt “Osaleja” vaatest. Ööbimiskohtades annab vastava teabe antud kooli toitlustaja.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ korraldajad kutsusid maikuus koostöös Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu ning Käsitööõpetajate Seltsi AITAga üles kõiki taaskasutatavatest materjalidest paelu punuma, et ehtendega noortepeo ajaks Tallinnas rongkäigu teele jäävad puud. Nüüd oli aeg puudele pidurüüd selga panna. 

Koos Käsitöö Liidu liikmete ja Kadrioru Pargi tiimiga ehiti täna 13 puud, mis jäävad Kaarli puiesteelt kuni Mere väravateni. Värvikirevate puudega pöörame tähelepanu loodusele ja elurikkusele, mis meid ümbritseb.

Käsitöö Liidu juhatuse esinaine Liina Veskimägi-Iliste: „Paeltega pärjatud puude projekt on olnud edukas. Paelu sai punuda kodus, kokkusaamistel ja koolis käsitöötundides. Paljud koolid üle Eesti on osalenud ja saatnud suure koguse paelasid. Kokku on punutud umbes 3000 paela.” 

Eesti Laulu ja Tantsupeo SA teabejuht Sten Weidebaum: „Paelte punumise töötoa idee sai alguse soovist pakkuda kaasalöömisrõõmu ka neile lastele-noortele, kes laulmise ning tantsimisega ei tegele. See on tegelikult juba päris pikk traditsioon, et noorte laulu- ja tantsupidude toimumisaastatel käsitöö- ja kunstihuvilised noored peo ettevalmistustes kaasa löövad. Lisaks paelte punumisele oleme sel korral koostöös Euroopa rohelise pealinnaga kutsunud õpilasi ehitama lillekaste ja koostöös talgupäevaga „Teeme ära!” rajama oma kooli ümbrusse elurikkuse kaitseks niitusid, kust edaspidi võrsuvad laulupeopärgade lilled,” tõi Weidebaum näiteid.

Noortepeo ajaks meisterdatud paelad kinnitati puudele spetsiaalse konstruktsiooni abiga, mis ei kahjusta puid ning mida on lihtne kinnitada ja hiljem eemaldada. Paelad võetakse puudelt maha kohe peale pidu 4. juulil. Paelasid on võimalik näha Eesti käsitöö suurpeol Mardilaadal, kus nendest samadest paeltest on tehtud mitmeid installatsioone.

Tänavuse noorte laulu- ja tantsupeo raames kerkib Harju tänava haljasalale UNESCO muusikalinna noortelava, kus esinevad nii armastatud Eesti artistid, uued tõusvad tähed kui ka laulu- ja tantsupeo rühmad.

Tallinna abilinnapea Kaarel Oja sõnul on Harjumäele loodava muusikalinna noortelava eesmärk pakkuda laulu- ja tantsupeol osalejatele mõnusat kokkusaamise paika, kus peomeeleolu kestaks ka proovide ja etenduste vahelisel ajal. „Tallinn võõrustab peonädalal enam kui 30 000 esinejat ning meie soov on, et lisaks tantsupeo etendustele ja laulupeo kontserdile oleks terve nädal osalejatele igati meeldejääv. Laulu- ja tantsupeod toovad endaga alati kaasa toredaid isetekkelisi kontserte ja ülesastumisi ning sel korral otsustasime luua Tallinna kesklinnas paiga, mis seda kõike veel rohkem tagant tõukaks. Loomulikult on kõigest sellest osa saama oodatud ka need, kes peonädalal külastajatena osalevad,“ lisas Oja.

29. juunist kuni 1. juulini toimuva noortelava programmis astuvad lisaks armastatud Eesti artistidele üles ka erinevad laulu- ja tantsurühmad, noortebändid ja DJ-d. Esimesel õhtul esineb teiste seas laulu- ja tantsupeost inspireeritud etendusega mustkunstnik Meelis Kubo, muusikalisi elamusi pakuvad auhinnatud kandleduo Paulina & Miia, Kuuba ja Eesti muusikutest koosnev La Luna ning teised.

Reedel, 30. juuni õhtul võtab laulu üles regilaulja Meelika Hainsoo ja akustilise kontserdi annab INGER. Laupäeval, 1. juulil alustab muusikaprogrammiga ligi 50-liikmeline TÜ Akadeemiline Puhkpilliorkester Popsid ning lõpetab ansambel Antsud. Lisaks on laupäeva fookus tantsudel, kus kogu auditooriumit haarava rahvatantsuõpetuse koos ühistantsimisega viib läbi Tallinna Tantsuakadeemia looja ning juht Märt Agu. Kogu kava saab vaadata SIIT.

2022. aastast kannab Tallinn UNESCO muusikalinna tiitlit, mis avas juurdepääsu rahvusvahelisele kultuurialasele koostöövõrgustikule. See aitab luua uusi võimalusi, kultuurisidemeid ja rahastusvõimalusi nii loojate, esitajate kui korraldajate jaoks. See loob võimalusi nii olemasolevate Tallinna muusikaelu suursündmuste kasvuks ja programmi arendamiseks kui uute korraldajate ning sündmuste lisandumiseks muusikaskeenele.

30. juunist 2. juulini toimuva XIII noorte laulu- ja tantsupeo ajal liiguvad Tallinna kesklinnast väljuvad eribussid, ühtlasi tihendatakse paljude ühistranspordiliinide sõidugraafikuid. Tallinna ühistransport on suurpeo ajal ehk 30. juunist kuni 2. juulini kõigile sõitjatele tasuta.

Abilinnapea Vladimir Svet kutsus kõiki liiklejaid olema laulu- ja tantsupeo ajal veelgi tähelepanelikumad, varuda aega linnas liikumiseks ning võimalusel kasutada tasuta ühistransporti. „Soovitan kõigil liiklejatel kasutada ühistransporti ja varuda linnas liikumiseks rohkem aega. Mitmel pool kesklinnas kehtib ajutine liikluskorraldus, kuid anname endast parima, et laulu- ja tantsupeo osalised ja külastajad jõuaksid peole ning sealt tagasi. Mitmed ühistranspordiliinid sõidavad peo ajal tihendatud graafikuga, lisame ka ajutised bussiliinid 80 ja 81, mis viivad Teatri väljakult nii Kalevi staadionile kui ka lauluväljakule,“ rääkis Svet.

Tantsupeolistele avatakse reedel, 30. juunil kella 8.00-st kuni 23.00-ni ja laupäeval, 1. juulil kella 12.00-st kuni 23.00-ni ajutine bussiliin nr 81 Estonia – Tantsupidu.

Buss nr 81 sõidab marsruudil: Teatri väljak, Lembitu tänav, Juhkentali tänav, Liivalaia tänav, A. Lauteri tänav ja Teatri väljak.

Peatused: Estonia (algpeatus Teatri väljakul, Solarise kõrval), Püssirohu, Bussijaam, Püssirohu, Estonia (lõpp-peatus Teatri väljakul, Teaduste Akadeemia pool).

Bussid väljuvad ca iga 5 minuti järel.

Laulupeolistele on avatud pühapäeval, 2. juulil täiendavalt bussiliinid nr 80 ja nr 82.

Bussiliin nr 80 sõidab pühapäeval, 2. juulil kell 12.00–23.00 marsruudil Estoniast laulupeole.

Peatused: Estonia, Bussijaam, Kivimurru, Laulupidu, Pae, Bussijaam, Estonia. 

Bussid väljuvad ca iga 5 minuti järel.

Bussiliin nr 82 sõidab pühapäeval, 2. juulil kell 12.00–23.00 marsruudil Laulupidu – Taevakivi.

Peatused: Laulupidu, Taevakivi, Taevakivi, Sabatähe, Laulupidu.

Bussid väljuvad ca iga 10 minuti järel.

Laulupeo päeval, 2. juulil saavad peole tulijad jätta tasuta oma auto Lasnamäel Tondiraba jäähalli, Bauhausi, Lasnamäe Prisma, Lasnamäe Centrumi, Ülemiste keskuse väliparklatesse ja T1 parkimismajja, Haaberstis saab auto jätta Rocca al Mare kaubanduskeskuse parklasse. Parklate ja lauluväljaku vahel on tagatud ühistranspordiühendus (info liinide ja marsruudiga lisatud ka manuses).

Trammiliinid nr 1, 3 ja 6 ei sõida rongkäigu tõttu 2. juulil kella 7.00-st kuni 14.00-ni. Alates kella 14.00-st kuni päeva lõpuni sõidavad trammiliinid nr 1, 3 ja 6 tihendatud sõiduplaaniga. Päeva algusest kuni päeva lõpuni sõidavad bussiliinid nr 1, 18, 18A, 40, 42, 60 ning trolliliinid nr 1 ja 3 tihendatud sõiduplaaniga.

Pühapäeval, 2. juuli algusest kuni päeva lõpuni muutub liikumistee bussiliinidel nr 1, 8, 34 ja 38. Kella 7.00-st kuni 13.30-ni muutub liikumistee bussiliinidel nr 2, 3, 16, 17, 17A, 18, 18A, 20, 20A, 21, 21B, 23, 24, 36, 40, 41, 41B, 42 ja 73 ning trolliliinidel nr 1 ja 3.

Kella 7.00-st kuni 14.00-ni ja 19.30-st kuni päeva lõpuni muutub liikumistee bussiliinidel nr 29, 35, 44, 51, 52, 60 ja 63. Pühapäeva hommikust kella 7.00-st kuni päeva lõpuni muutub liikumistee bussiliinidel nr 5 ja 66.

Ühtlasi on pühapäeval kella 7.00-st kuni laulupeo rongkäigu lõpuni suletud Viru bussiterminal.

Ümbersõidul peatutakse kõikides liini liikumisteele jäävates peatustes (kui ei ole märgitud teisiti), sh ajutistes peatustes.

Ajutised peatused paiknevad järgmistes asukohtades:

•  kesklinna suunal Suur-Ameerika tänaval hoone nr 37 ees (bussiliinid nr 2, 3, 16, 17, 17A, 23, 24, 40, 42);
•  kesklinnast väljuval suunal Pärnu maanteel, Suur-Ameerika ja Väike-Ameerika tänavate vahel (bussiliinid nr 5, 18, 18A, 20, 20A, 36);
•  J. Smuuli teel ajutised peatused Laulupidu (bussiliinid nr 5, 29, 44, 51, 60, 63, 80, 82).

Ümbersõidul olevatel bussiliinidel võib esineda sõiduplaanist kõrvalekaldeid ning pikeneda võib jalgsikäigumaa pikkus peatustesse.

Seoses oluliste liiklusmuudatustega ning ühistranspordi ümbersuunamisega kesklinna piirkonnas tuleb varuda sihtkohta jõudmiseks rohkem ajavaru!

Täpsem info ümbersõidul olevate liinide liikumisteede kohta on leitav transport.tallinn.ee.

Rohkem infot XIII noorte laulu- ja tantsupeo aegsest liikluskorraldusest leiab Tallinna veebilehelt tallinn.ee/laulupidu.

Tallinna Vesi pakub laulu- ja tantsupeolistele terve peo vältel laulu- ja tantsuväljaku aladel puhast joogivett. Pidulistel on võimalik enda korduskasutatavaid veepudeleid täita joogipunktides, mida tutvustab lähemalt Tallinna Vee keskkonna ja jätkusuutlikkuse juht Priit Kappak.

Joogiveepaakide esimene eesmärk on peoliste janu kustutada, kuid sellel on ka laiem tagamõte. „Joogivee paakide kasutamine aitab vältida pudelivee soetamist,“ rääkis Kappak. „Veetarbimine on eluks vajalik, kuid kui janu kustutamiseks osta pudelivett, on sellel suur negatiivne mõju keskkonnale.“

Kappak selgitas, et erinevatel andmetel on pudelivee süsiniku jalajälg 300 kuni 1000 korda suurem võrreldes kraaniveega. Pudelite tootmiseks, transpordiks ja ümbertöötlemiseks kulub väga palju ressursse ja energiat ning selle saaks lihtsasti asendada kraaniveega, mille keskkonna jalajälg on oluliselt väiksem. Nielsen IQ andmete müüdi 2021. aasta jooksul Eesti jaekettides 78 miljonit liitrit pudelivett.

Inimene vajab keskmiselt päevas kaks liitrit vett, aktiivsetes tegevustes isegi rohkem. “Pudelivee rohke soetamine ei ole jätkusuutlik, sest võrreldes kraaniveega ja korduvkasutatava pudeli täitmisega on plastikpudeli keskkonnajälg üüratu,” selgitas Kappak. 

„Korduvkasutatava veepudeli kaasaskandmine võiks olla pigem reegel kui erand ja seda mitte ainult laulu- ja tantsupeo kontekstis, vaid ka laiemalt igapäeva elus,“ sõnas Kappak. „Selliselt on alati tagatud, et lonks vett on käeulatuse kaugusel ja mõju keskkonnale minimaalne.“

Kappak kinnitas, et veepuuduse pärast laulu- ja tantsupeol asuvates joogiveepaakides muret tundma ei pea. „Meil on korraldajatega kokku lepitud, et joogiveepaake käiakse regulaarselt kontrollimas ja kui vett paagis on vähe, siis antakse otse Tallinna Vee kontaktisikule teada, kes tagab uue värske vee,“ ütles ta. 

Lähemalt saab joogivee punktide asukohta vaadata laulu- ja tantsuväljaku alade plaanidelt, mis asuvad XIII noorte laulu- ja tantsupeo kodulehel.

Lauluväljaku plaan asub aadressil: https://2023.laulupidu.ee/kulastajale/lauluvaljaku-ala-plaan/

Tantsuväljaku plaan asub aadressil: https://2023.laulupidu.ee/kulastajale/tantsuvaljaku-ala-plaan/

Tallinna Linnamuuseumi filiaalid pakuvad XIII noorte laulu- ja tantsupeolistele osaleja käepaela ettenäitamisel 1-eurost sissepääsu. Külastuspilet kehtib 26. juunist kuni 9. juulini.

Tallinna abilinnapea Kaarel Oja sõnul on laulu- ja tantsupeo nädal Tallinnale suur väljakutse ka võõrustajana. „Kümned tuhanded peolised on selleks nädalavahetuseks pikalt valmistunud ning meie võimuses on muuta peonädal osalejatele pikemaks ajaks meeldejäävaks. Nii oleme loonud Harjumäele noortelava, et peolistel oleks üks meeldiv paik kogunemiseks ning nii avame ka oma muuseumid külalistele,“ sõnas Oja.

Erandiks on pühapäev, 2. juuli, kui toimub taas Tallinna tasuta muuseumipühapäev. Laulu- ja tantsupeo rongkäigu päeval on võimalik Tallinna Linnamuuseumi filiaale – Tallinna linnaelumuuseum, Kiek in de Köki kindlustustemuuseum, Fotomuuseum, Tallinna vene muuseum, Kalamaja muuseum ja Peeter I maja – külastada eelregistreeritud tasuta pääsmega. Lastemuuseum Miiamilla on sel aastal suletud ekspositsiooni uuendusteks.

Tasuta pääsme ehk nullpileti muuseumipühapäeval Tallinna Linnamuuseumi filiaalide külastamiseks saab muuseumi kodulehelt. Kel pole võimalik kodulehelt priipääset soetada, saavad seda teha kuni üks kuu ette Tallinna Linnamuuseumi kõigis filiaalides.Lisainfo muuseumide asukoha ja info näituste kohta leiab aadressil: www.linnamuuseum.ee.