Eesti Loodusmuuseum kutsub laulu- ja tantsupeolisi tasuta külla

27. juunist 2. juulini ootab Eesti Loodusmuuseum tasuta külla kõiki XIII noorte laulu- ja tantsupeo osalejaid. Tasuta sissepääsu tagab laulu- ja tantsupeo osaleja käepael.

„XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ üks põhiväärtusi on austus emakeele, isamaa ja meid ümbritseva looduse vastu. Soovime tänada laulu- ja tantsupeo korraldajaid ja osalejaid rohelise mõtteviisi edendamise eest ning tänutäheks kutsume kõiki lauljaid ja tantsijaid Eesti Loodusmuuseumisse, Eesti loodust täis majja Tallinna vanalinnas,“ ütles Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks.

„Laulu- ja tantsupeole on tulemas tuhandeid osalejaid erinevatest Eesti paikadest. Pakume head võimalust proovide vahel meie muuseumis inspiratsiooni koguda ning nautida ilusat ilma muuseumi kaunis hoovis, kus saab soovi korral ka laulu üles võtta,“ ütles Jõks ja lisas, et ka Loodusmuuseumi kollektiivist on pühapäeval laulukaare all esinemas lausa kolm lauljat.

Lisaks püsiekspositsioonidele on muuseumis hetkel üleval Peeter Lauritsa näitus „Miski on kõigiga seotud“, väliseestlasest lendoravate uurijale pühendatud näitus „Illar Muul – mees puu otsast“ ja animeeritud elamusnäitus Läänemerest „Tuur Maria unenägu“.Eesti Loodusmuuseum (Tallinn, Lai 29a) on suvel avatud iga päev kell 10–18. Muuseum asub 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel Raekoja platsilt. Lähimad ühistranspordipeatused on Balti jaam ja Linnahall. Lisainfo: loodusmuuseum.ee

Täna algas XIII noorte laulu- ja tantsupeo nädal

Alanud nädalal toimub Tallinnas XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“. Kuigi tantsupeo etendused ning laulupeo ja rahvamuusikapeo kontserdid toimuvad nädala lõpus, kogunevad esinejad proovideks pealinna juba homsest. Rahvamasse koondava peo sujuvaks ja turvaliseks kulgemiseks tuleb kõigil liikluses olla äärmiselt tähelepanelik. Jälgida tasub korraldajate juhiseid ja soovitusi. Näiteks võtta kaasa joogiveepudelid ja peakatted.

Kuigi etendused ja kontserdid toimuvad reedest pühapäevani, saabuvad esimesed peolised tänavapilti oluliselt varem. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Margus Toomla sõnul alustavad tantsijad proovidega harjutusväljakutel homme. Reedel jõuavad siia ka lauljad ja pillimängijad. „Seega on meie linnaruumis nädala vältel liikluses tuhandeid noori ja lapsi, kes liiguvad harjutus- ja ööbimiskohtadesse ning peopaikadesse. Peame arvestama ka sellega, et paljud neist ei ole harjunud suurlinna liiklusega – seega palume kõigil olla sel ajal liikluses äärmiselt tähelepanelikud ja varuda aega,“ sõnas ta.

Laulu- ja tantsupeo meditsiiniteenistuse juht Erik Velleramm soovitab tarbida rohkelt vedelikku, eelistatult vett. „Võtke kodust kaasa oma veepudel ja kandke seda alati kaasas. Pudelit saab puhta veega täita nii Kalevi staadionil kui ka lauluväljakul asuvatest veekraanidest ja -tsisternidest,“ ütles Velleramm. Samuti on oluline süüa, pesta käsi ja leida aega puhkamiseks. „Palume jälgida ilmaprognoosi, võtta kodust kaasa erineva ilmastiku jaoks sobivad riided, ka vahetusriided, ja mugavad jalanõud. Päikeselise ilma korral kandke peakatet ja hoiduge otsese päikesepaiste eest, vajadusel kasutage päikesekaitsekreemi. Võtke kaasa hügieenitarbed, vajadusel ka ravimid, mille kasutamist jätkake ka peonädalal raviskeemi järgi,“ juhendas Velleramm. Teadaoleva allergia korral tuleb hoida allergiavastane ravim alati enda lähedal. Halva enesetunde korral paluda kohe abi.

Peonädal toob pealinna liiklusesse ümberkorraldused, mis sõltuvad kohast, päevast ja kellaajast. Muudatused puudutavad eeskätt Kalevi staadioni ja lauluväljaku ümbrust ning rongkäigu marsruuti. Osa tänavaid suletakse, alandatakse piirkiirust ja esineb liiklusseisakuid. Soovitatav on kasutada ühistransporti, mis on peo ajal, reedest pühapäevani kõigile tasuta, tihendatakse ühissõidukite graafikuid ja käigus on eribussiliinid.

Suurüritustele omaselt on sel nädalal Tallinna linnapildis tavapärasest enam politseinikke, et koostöös korraldajate ja turvaettevõtetega tagada peoliste turvalisus. Politsei tuletab meelde, et lastel ja noortel tuleb püsida oma rühmaga koos ja kui midagi juhtub, siis julgelt abi küsida. „Nii Kalevi staadionil kui ka lauluväljakul on avatud politseipunktid, kust saab igaüks abi ja nõu küsida. Näiteks, kui noor on eksinud või kui ta on mõne oma väärtusliku eseme, näiteks mobiiltelefoni, ära kaotanud. Politsei teeb leitud väärtuslikest esemetest ka fotod ning postitab Politsei- ja piirivalveameti Facebooki lehele. Leiud ootavad politseipunktides omanikke Kalevi staadionil laupäeva õhtuni ja lauluväljakul pühapäeva õhtuni. Peale seda viiakse need politseijaoskondadesse,“ kirjeldas Ida-Harju politseijaoskonna juht Roger Kumm.

Korraldusmeeskond tuletab meelde, et noortel tasub üles märkida enda grupijuhi telefoninumber, võtta peole kaasa mobiiltelefon ja selle laadija ning piisaval hulgal raha. Need, kes ööbivad kodust eemal, peavad alati kaasas kandma oma majutuskaarti, kus on kirjas ööbimiskoha aadress. Lahkudes harjutusväljakult või majutuskohast tuleb sellest teavitada grupijuhti.

Viited laulu- ja tantsupeo korralduslikule infole on leitavad kodulehel https://2023.laulupidu.ee.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu toimub 30. juunist 2. juulini Tallinnas. Tantsupeo etendus „Sillad“ 30. juunil ja 1. juulil, rahvamuusikapidu „Päriselt“ 1. juulil. Rongkäik ja laulupidu „Püha on maa“ toimub 2. juulil. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg ning XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

Noorte laulu- ja tantsupeo nädal sai hoo sisse allee avamisega

XIII noorte laulu- ja tantsupidu algab juba reedel, 30. juunil. Peonädalale lisas omalt poolt pidulikkust Tallinna Lauluväljak, kus avati „Laulupidude allee”. Mäe värava vahetus läheduses paiknev allee jätkab 1994. aastal pooleli jäänud laulupeomüüri traditsiooni.

„Lauluväljak on laulupeoliste kodu, kus saavad kokku meie rahva püha traditsiooni minevik, olevik ja tulevik,“ ütles Laulu- ja Tantsupeo SA juht Margus Toomla, „see traditsioon ei kandu edasi aga iseenesest, vaid peame selle tugevuse nimel tööd tegema, igaüks ise ning üheskoos. Eks tänased noored lauljad on need, kes ka üldlaulupeol laulukaare alla kokku tulevad. Nii on kõik osapooled teinud tööd selle nimel, et peatselt saabuv pidu suurepäraselt sujuks ja pakuks suuri emotsioone.“

„Mul on väga hea meel, et just XIII noorte laulu- ja tantsupeo eel saame täita laulurahva ees ammuse lubaduse ning jätkata traditsiooniga, mille kohaselt saab kõigi üldlaulupidude kollektiivide ning lauljate arv kivisse raiutud. Loodetavasti lisab see omajagu pidulikkust noorte peonädalale,“ ütles Tallinna Lauluväljaku juht Urmo Saareoja, „ootame juba saabuval nädalavahetusel kõiki noorte laulupidu nautima ning ka vastvalminud alleed uudistama.“

Allee paikneb Mäe värava vahetus läheduses ning viib jalutaja 1969. aastal rajatud laulupeomüürini, millega tähistati 100 aasta möödumist I üldlaulupeost. Müüri kividesse on raiutud laulupidudel kollektiivide ning lauljate arv. 1994. aastal traditsioon katkes ning selle väärikaks jätkamiseks ääristavad alleed mälestuskivid, millele on kantud pärast 1994. aastat toimunud laulupidude info. Samuti on allee ääres istepingid pühendatud Eesti koorimuusika suurkujudele. Allee rajamine on järjekordne etapp Lauluväljaku Mäe ala uuendamisest, varem on valminud kohvik-paviljon Aste ning installatsioon „Ilmaratas”.

NB! Lisatud fotod allee avamisest: https://bit.ly/allee_avamine. Piltide kasutamisel palume viidata: Aron Urb/Tallinna Lauluväljak

Lisainfo:

Urmo Saareoja

SA Tallinna Lauluväljak, juhataja

Tel: +372 5016620

Fotode autor: Rene Mitt

Kalevi keskstaadionile ja harjutusväljakutele märgistati tantsupeo kava joonised

Täna hommikul alustati tantsuväljakul märgistustöödega. Tantsijatele vajalikud joonised kanti nii Kalevi keskstaadionile, kus toimuvad tantsupeo I ja II etendus, aga ka harjutusväljakutele, kus juba homme alustavad tuhanded noored esimesi proove.

Märgistused on tantsijatele vajalikud tantsudes mustrite loomiseks. Tantsupeo märgistamise juht Mart Saar ütles, et Kalevi keskstaadionile ja harjutusväljakutele paigaldati märgistusi erinevalt.

„Peaväljakul on märgistused erinevas suuruses plastmassist knopkad, mis lükati muru sisse,“ kirjeldas Saar, „harjutusväljakutel on punktid märgistatud värvidega ja sisehallis kleepsudega.“

Saar ütles, et töödega alustati juba hommikul vara ja õhtuks said jooniste märgised väljakutele kantud.

„Väljakud on valmis ja juba homme ootavad esimesi tantsijaid proovidesse!“ lisas Saar lõpetuseks.

Noorte laulu- ja tantsupidu toob linnaliikluses muudatusi

Juba homsest, 27. juunist algavad Kalevi keskstaadionil ja harjutusväljakul tantsupeo proovid. Peonädala esimestel päevadel lisandub tänavapilti juba 8300 noort tantsijat ja võimlejat. Õige pea saabuvad ka rahvamuusikud ja lauljad ning seetõttu hakkavad Tallinna kesklinnas ja lauluväljaku piirkonnas kehtima ajutised liikluskorralduse muudatused.

„Peopaikadesse, Kalevi keskstaadionile ja Tallinna Lauluväljakule on sel nädalal saabumas enam kui 30 000 lauljat ja tantsijat ning nädalavahetusel kümneid tuhandeid pealtvaatajat,” sõnas laulu- ja tantsupeo liikluskorralduse juht Janno Pilt, „seetõttu piiratakse nii kesklinnas kui lauluväljaku ja Kalevi staadioni ümbruses ajutiselt peonädalal liiklust.”

Kalevi keskstaadioni lähedale jäävatel tänavatel on liiklus ajutiselt piiratud juba alates tänasest, 26. juunist. Piirangud hõlmavad Võistluse, Staadioni, Püssirohu, Herne tänavaid ja Toonela teed. Läbipääs on tagatud vaid suletud tänavalõikude elanikele ja korraldajate erilubadega sõidukitele.

„Palume kõikidel liiklejatel kogu Tallinnas üles näidata äärmist tähelepanu, kuivõrd tantsupeo harjutusväljakud asuvad üle Tallinna, samuti ööbivad peolapsed paljudes Tallinna koolides, mis tähendab, et kogu linnas on palju lapsi, kes ei ole harjunud nii intensiivse liiklusega,” lisas Pilt.

Ka peopäevadel, reedest kuni pühapäevani on liiklus piiratud, et peole kogunevad osalejad ja pealtvaatajad saaks turvaliselt ja ohutult liigelda.

„Kutsume pealtvaatajaid üles nii laulu- kui ka tantsupeole saabuma ühistranspordi, jalgrattaga või jalgsi. Laulu- ja tantsupeo nädalavahetusel on ühistransport kõigile tasuta ning peopaikade läheduses leidub mitmeid jalgrattaparklaid,” selgitas Pilt.

Renditõukerataste parkimisvõimalused lauluväljakul ja selle läheduses on piiratud, lähimad parkimisalad on Russalka läheduses ja Orlovi lossi parkla kõrval.

Ühistranspordivõimaluste ja muu liiklusinformatsiooni kohta saab lugeda Tallinna kodulehelt https://www.tallinn.ee/et/laulu-tantsupidu-liiklus.

Liiklusmuudatuste ja parkimisvõimaluste kohta saab täpsemalt lugeda Ühisteenuste veebilehelt https://www.parkimine.ee/laulu-ja-tantsupidu/.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo meditsiiniteenuste juhi Erik Vellerammi meelespea tantsu- ja laulupeolistele

Laulu- ja tantsupidu on kohe-kohe siin, mis tähendab, et järgnevate päevade jooksul sõidavad tuhanded noored üle Eesti Tallinnasse laulu- ja tantsupeo proovidesse. Selle jaoks, et proovide ja peo aeg kulgeks valutult ja turvaliselt, on oluline, et kõik jälgiksid oma enesetunnet ning hoiaksid meeles turvalisuse kuldreegleid. Mida kindlasti meeles pidama peaks, räägib Erik Velleramm, XIII noorte laulu- ja tantsupeo meditsiiniteenuste juht. 

Esimese asjana paneb XIII noorte laulu- ja tantsupeo meditsiiniteenustje juht Erik Velleramm noortele südamele vedeliku tarbimise olulisuse. „Kõige olulisem on tarbida piisavalt vedelikku, eelistatult vett. Kaasaskantavaid joogipudeleid on võimalik nii Kalevi staadionil kui lauluväljakul puhta veega täita,’’ sõnas ta. 

Veel on oluline ilmale vastav riietus, piisavalt süüa, pesta käsi ja leida aega puhkamiseks. „Palume jälgida ilmaprognoosi ja võtta kodust kaasa erineva ilmastiku jaoks sobivad riided, st vahetusriided. Lisaks ka mugavad jalanõud. Päikeselise ilma korral kandke peakatet ja hoiduge otsese päikesepaiste eest, vajadusel kasutage päikesekaitsekreemi,’’ juhendas Velleramm peolisi. Tulevatel päevadel lubab nii päikest kui äikesevihma, seega on oluline kaasa võtta nii vahetusriided kui ka päikesekaitsevahendid. 

„Veel on tarvis kaasa võtta hügieenitarbed ja vajadusel ravimid, mille kasutamist jätkake ka peonädalal raviskeemi järgi. Teadaoleva allergia korral tuleb hoida allergiavastane ravim alati enda lähedal ja halva enesetunde korral paluda kohe abi,’’ lisas Velleramm.

Nii peo kui ka proovide ajaks pannakse lauluväljakule ja Kalevi staadionile püsti välihaiglad, kus saab esmaabi anda ja pidulisi turgutada. Esmaabi on tagatud ka rongkäigu ajal ning esmaabi pakkujad tunneb ära kollase vesti järgi, millel on kirjas „esmaabi’’. 

Kui kellegi enesetunne halveneb laulukaare all, kus ollakse tihedalt õlg-õla kõrval, on tarvis endast või abivajajast teada anda, lehvitades koos lähimate kaaslastega lauliku spetsiaalset erksavärvilist lehte. Kindlasti on tarvis lastele südamele panna, et ilma põhjuseta, naljatamise eesmärgiga ei tohiks lehte lehvitada. 

Kui mõni kaugemalt tulnud esineja jääb haigeks või tunneb end halvasti, saab abi palumiseks pöörduda oma maakonnast kaasa tulnud meediku poole – vastuvõtuajad ja kontaktid on üleval ööbimiskohtades. Meditsiinilise nõuande saamiseks võib helistada ka perearsti nõuandetelefonil 1220. Erakorralise, kiire abi vajadusel helista 112, kust saad kutsuda kiirabi.

Meditsiiniteenuse juhi meelespea laulu- ja tantsupeolistele: 

  • Joo piisavalt vett! Saad pudelit täita nii lauluväljakul kui Kalevi staadionil. Lauluväljakul on joogipunktid leitavad esimese ja teise Kaare värava juurest, Lasnamäe värava juurest, Oru värava juurest ja söögi-joogi alalt. Kalevi staadioni joogipunkt asub Lääne värava juures. 
  • Söö piisavalt! Toitlustusega tegelev tiim on andnud endast parima, et toidukordade vahel ei oleks liiga pikad pausid, ning ka taimetoitlastele on väljakul mõeldud. Teadaoleva allergia korral tuleks allergiavastased ravimid lähedal hoida, täpsustavate küsimuste puhul saab pöörduda toitlustajate poole. 
  • Pese käsi! Kätepesuvõimalused on väljakutel olemas. Niisamuti võid kaasa võtta ka erinevaid kätepuhastusvahendeid. 
  • Puhka! Pikad päevad võivad olla kurnavad, mistõttu on oluline korralikult puhata. Kui tunned nõrkust, võta keegi endaga kaasa, mine varjulisse kohta, istu, joo vett ja kutsu vajadusel abi.
  • Võta kaasa ilmale vastav riietus! Päikeselistel päevadel on oluline kanda peakatet, silmi päikeseprillidega kaitsta ning kasutada päikesekreemi. Jaheda ja vihmase ilma korral võta kaasa vahetusriided ja vihmakeep.

Päästeameti soovitused ja nõuanded peolistele

Päästeamet aitab tagada noorte laulu- ja tantsupeoliste peopaikade, majutuskohtade ja rongkäigu ohutuse. 

Majutuskohtades tuleks peolistel endal jälgida: 

  • Pääsud kuni välisukseni tuleb hoida vabad. Mööbel peab jääma klassiruumidesse ning seda ei tohi ladustada üldkasutuses olevates koridorides ega ka trepikodades.
  • Toolid ja lauad paigutada nii, et need kergelt ümber ei kukuks ega kellelegi viga ei teeks.
  • Elektriseadmeid laadida siis, kui olete ise juures, aga kindlasti mitte magamise ajal.
  • Mitte jätta elektriseadmeid laadides riiete või madratsite alla ja ka seinakontakte mitte – need kipuvad õhuvaheta üle kuumenema.
  • Riiete kuivatamisel hoida riided kütteseadmetest ohutus kauguses.
  • Riiete triikimise järgselt jälgida, et triikraud oleks vooluvõrgust eemaldatud.
  • Harupistikusse panna ainult üks või kaks elektriseadet korraga, mitte rohkem.
  • Ei suitsetataks ja ei kasutataks lahtist tuld.

Palava ilmaga tuleb pidulistel ja pealtvaatajatel meeles pidada ohutust. 

  • Selleks, et kuumus liiga ei teeks, tasub kanda heledaid riideid ja peakatet. 
  • Keskpäeval, mil ilm on kõige kuumem, tasub võimalusel otsida varju. 
  • Palavaga tasub juua rohkelt vett, sest keha vedelikukadu on suurem kui tavaliselt. Hoida täidetud veepudel endaga kaasas.

Jätkuvalt on Eestis tuleohtlik aeg ning ulatuslike tulekahjude vältimiseks on metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega aladel keelatud lõkke tegemine, grillimine ja suitsetamine, ka Tallinnas ja selle ümbruses avalikes kohtades, sh RMK puhkealadel.

Ohutust tuleb meeles pidada ka suviseid veemõnusid nautides. 

  • Suplemaminek toimugu kooris või tantsurühmas kokkulepitud reeglite kohaselt.
  • Suplema tasub minna avalikesse supluskohtadesse ja veekogudesse. 
  • Kindlasti tasub ujuma minna koos sõbra või lähedasega, et vajadusel oleks abi lähedal. 
  • Kõige kindlam on ujuda kalda lähedal nii, et jalad põhja ulatuksid. 
  • Iseäranis tähelepanelikult tuleb rannas jälgida lapsi, sest nende ohutunnetus on sageli nõrgem kui täiskasvanutel. Seetõttu tuleb lastele juba aegsasti selgitada ka veega kaasnevaid ohte. 
  • Unustada ei tohi tõsiasja, et alkohol ja vesi ei käi kokku – suplejale võib saatuslikuks saada isegi väike kogus lahjat alkoholi.

Päästeamet soovib kõigile ohutut pidu!

Üle-eestiline neidudekoor Leelo ja ansambel Rüüt andsid laulupeo ootuses välja muusikavideo loole „Mina ja meri“

Tänavusel noorte laulupeol kõlab neidudekooride esituses Maili Metssalu lugu „Mina ja meri“. Koos ansambliga Rüüt ja üle-eestilise neidudekooriga Leelo, kelle lugu dirigent Külli Kiivet laulupeol ka juhatab, salvestati selleks tähtpäevaks loost uusversioon koos kauni looduskeskse muusikavideoga.

„Mina ja meri” on laulja ja viiuldaja Maili Metssalu viisi ja sõnadega laul, mis on eht-rüüdilikult lõõtsatämbriga vürtsitatud. „See on laul armastuse väest, mis avab meie tiivad ja tõstab meid lendu,“ iseloomustas lugu autor Maili Metssalu ise, „laulule lisas inspiratsiooni ja paralleele ka loodus ise – kuidas meri võib olla talvel nii jäine ja karm ning kuidas suvi sulatab ka kõige kargema külma.“

Külli Kiivet, üle-eestilise neidudekoor Leelo peadirigent ja noorte laulupeol neidudekooride liigidirigent, sõnas: „Originaalis on „Mina ja meri“ ansambli Rüüt laul, mis sai selleks laulupeoks endale kauni neidudekoori seade Tõnis Kõrvitsa käe läbi. Sellel laulul on kaunis korduv motiiv, mis kõrvu kumisema jääb ning ikka ja jälle meelde tuletab, et „mina“ on osa „meiest“, osa loodusest, osa maailmast.“

Sarnaselt tänavuse noorte laulupeoga, on ka selle loo keskmes mõte meid ümbritsevast loodusest ja selle hoidmisest. „Viimasesse salmi on pikitud isiklik südamevalu mere ja looduse seisukorra pärast – kuidas meri on inimese tegude peegel,“ selgitas Metssalu. Kiivet lisas: „Me kõik oleme oluline osake millestki suurest ja pühast: „mina ja meri, taevas ja maa“.“

Uus muusikavideo on tänasest üleval YouTube’is: youtu.be/NBphiuYgeWo 

Muusika ja sõnad Maili Metssalu, seade koorile Tõnis Kõrvits – „Mina ja meri“

Heli Siim Mäesalu, video Nojah Film. Video väljaandmist toetas Eesti Autorite Ühing.

Eesti Panga muuseum tähistab noorte laulu- ja tantsupidu kollektsionäär Aleks Kivinuki märkide näitusega 

Eesti XIII noorte laulu- ja tantsupeo tähistamiseks valmival näitusel saab uudistada märke, millega seda sündmust on läbi ajaloo markeeritud. 

Eksponaadid pärinevad kollektsionääride Aleks Kivinuki ja Mart Puusti kogust. Näha saab nii tegelaste (laulja või tantsija) märke, liigijuhtide märke ja medaleid, aga ka suveniirmärke.

Aleks Kivinuki kollektsioonis on mitmeid liigijuhtide rosettidega märke, aga ka näiteks osaleja aukiri 1962. aastast.

Mart Puusti kogu on eksponeeritud tema enda kujundatud tahvlikestel. Väljapaneku tähelepanuväärsemad ja unikaalsemad eksponaadid on 2007. aasta tantsupeo kunstilise juhi Maido Saare ja 2011. aasta laulupeo programmijuhi Raul Talmari rosetid, aga ka vanad Virumaa noorte laulupidude ja Tallinna koolide laulupeomärgid.

Näituse kujundaja: Krista Lepland, disainibüroo Laika, Belka ja Strelka
Keeletoimetaja: Kadri Põdra
Tõlge: Robin Hazlehurst

Näitus on avatud Eesti Panga muuseumis (Estonia pst 11, Tallinn)
27. juunist 16. detsembrini.

Muuseum on avatud T–R kell 12–17, L kell 11–16. Tasuta sissepääs.

Olete oodatud!

Elron paneb laulu- ja tantsupeoliste kojusõidutamiseks käiku erirongid

Elron paneb 2. juulil käiku täiendavad hilisõhtused rongid, mis viivad noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ külastajad pärast peo lõppu Tallinnast Tartusse, Viljandisse, Paldiskisse ja Narva. 

„Ühine sõit rongiga laulupeole ja tagasi on olnud peo osa juba ligi 90 aastat,“ ütles Elroni müügijuht Ronnie Kongo, „kui 1930. aastatel pandi laulupeole ja tagasisõitvad erirongid sageli kokku kaubavagunitest ning sõit võttis rohkelt aega, siis nüüd jõuab rongiga Eesti suurimale peole kiiresti ja mugavalt.“ 

Noorte laulu- ja tantsupidu puudutab inimesi üle Eesti ning paljud on valinud peole tulekuks just rongisõidu. „Meile on oluline, et ka kaugemalt tulijad saaksid pidu lõpuni nautida,“ ütles Kongo, „seepärast lisasime hilisemad väljumised pea kõikidele suundadele.“ 

Erirongid väljuvad 2. juulil järgmiselt:  

  • Narva väljub rong Tallinna Balti jaamast kell 21.45. Rakvereni sõidab tavapäraste peatustega, edasi peatub kõigis peatustes; 
  • Tartusse väljub rong Tallinna Balti jaamast kell 22.15. Peatused Kitseküla, Ülemiste, Tapa. Alates Tapa peatusest peatub kõigis peatustes;
  • Paldiskisse väljub rong Tallinna Balti jaamast kell 22.17. Rong peatub kõigis peatustes, v.a Padula;
  • Viljandisse väljub rong Tallinna Balti jaamast kell 22.26. Rong peatub kõigis peatustes. 

Seoses laulupeo erirongidega lisanduvad sõiduplaani ühekordselt Tallinna suunal väljumised Viljandist ja Narvast: 

  • 02.07 Viljandi-Tallinn väljumisega kell 20.29. Peatused Viljandi, Võhma, Türi, edasi kõik peatused.
  • 03.07 Narva-Tallinn väljumisega kell 04.58. Peatused Narva, Jõhvi, Kiviõli, Rakvere. Edasi tavapärased Rakvere-Tallinna rongipeatused.

Rongipiletid soovitame osta ette veebilehelt www.elron.ee.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini Tallinnas. Kokku osaleb peol üle 30 000 koorilaulja, tantsija, orkestrandi ja võimleja. 

Elron (AS Eesti Liinirongid) on riigile kuuluv operaatorfirma, mis korraldab Eesti Raudtee AS ja Edelaraudtee AS-ile kuuluval raudteel reisirongiliiklust. 2022. aastal tehti Elroni rongidega 7,1 miljonit reisi. 

Vaata ka:

Lauluväljak on laulupeoks valmis

Tallinna lauluväljakul on tehtud pingutusi, et kõik piduliste saabumiseks korras oleks ning päris uue objektina avatakse peonädalal pidulikult Laulupidude allee.

Kuna noored lauljad ajastavad oma hääle tippvormi just peopäevaks, siis teisiti ei saa käituda ka lauluväljakul, kus oleme remondi- ja hooldustööd ajastanud valmima just peo eel. Ehk suurima visuaalse muutuse pakub pidulistele Mere allee ning laulukaare hoone ümbruses uuendatud asfaltkate. Senine kõvakate oli aastate jooksul miljoneid jalapaare tublisti teeninud ning juba üsna kulunud ilme ja olemusega. Need põhjalikud uuendustööd õnnestus ajastada täpselt nii, et noorte laulupeo rongkäigu kulminatsioon ehk lauluväljakule saabumine võib kulgeda kui siledal siidlindil.

Värskenduskuuri on läbinud ka sissepääsu väravad, hoonete fassaadid ja laulukaare lüüsid, samuti raadiotorn ning majasisesed ruumid, kus laulupeolised liiguvad. Mõistagi uuendati ka tualettruume ning muud tehnilist taristut. 2023. aasta suurima investeeringuna toimub tuletorni korrastamine, mille töödesse tehakse laulupeo perioodiks paus.

Viimastel aastatel on Tallinna Lauluväljak palju panustanud sellesse, et Mäe ala muutuks esinduslikumaks ning ka hubasemaks. Valmis kohvik-paviljon, rajati uusi istepinke, eri installatsioone ning uuendati haljastust. Nüüd – XIII noorte laulu- ja tantsupeoks – on valminud laulupidude allee, mis viib jalutaja laulupeomüürini, kus on jäädvustatud kuni 1994. aastani toimunud laulupidudel osalenud kollektiivide ja lauljate arv. Äsja valminud allee ongi mõtteliseks jätkuks toona pooleli jäänud aumüürile, sest seda ääristavad kividele on kantud viimaste laulupidude numbrid.  26. juunil kell 11.00 pidulikult avatavast alleest kujuneb üks külastajate meelispaik, sest puud pakuvad mõnusat varju ning muusikaelu suurkujudele pühendatud pinkidele istudes saab nautida absoluutselt parimat vaadet Tallinna linnale ning lahele. Lauluväljak on laulupeoks valmis!
Urmo Saareoja

Lauluväljaku juhataja

Noorte laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg: „Laulupeo päevad on heal juhul mõneti nagu võimalus elada maapealses paradiisis”

XIII noorte laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg jagab mõtteid, mis valdasid enne peo teekonnale asumist, teekonnal olles ja hetkel kui pidu on jõudnud käeulatusse.

Mõtle palun veelkord tagasi sellesse hetke, kui saatsid ära kandideerimistaotluse kunstilise juhi konkursile. Kindlasti mõtlesid eelolevale teekonnale. Kas suudaksid reflekteerida neid mõtteid tänases hetkes, mil oleme jõudmas finišisse?

Peab tõdema, et ma tegelikult ju üleliia palju ei teadnudki, mis ametikohale ma täpsemalt kandideerin. Olen tänulik usalduse eest juhtida seda pidu. Ise olen sammhaaval liikunud koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega, kel on väga palju hindamatut kogemust laulupidude korraldamisel. Minu nii-öelda paremaks käeks sel teekonnal on olnud sihtasutuse muusikatoimetaja Kersti Seitam. Paljuski tema kogemusele toetudes oleme seda atra koos seadnud. Tõsi, kunstiline visioon on tulnud siiski minult ja ses osas on olnud hästi huvitav näha, kuidas tõepoolest ühest küllaltki kompaktsest luuletusest võib sirguda ja kasvada suur laulupidu ise. Hando Runneli „Valgust!“ on olnud selle peo nii-öelda vaimne seeme, millest kõik idanema hakkas. Seda kasvamise protsessi on olnud põnev kogeda. 

Mul olid ka mõned mõtted enne teekonda, mis olin endale kirjutanud. Sealhulgas oli näiteks soov, et juhendajad ja lapsed ning noored oleksid siiralt inspireeritud, sest protsessist ja kogeksid kirkaid muljeid. Loomulikult ei ole see tegelikult nii-öelda minu kontrolli all, mida keegi tunneb, aga ma siiski väga loodan, et see teekond on pakkunud lisaks raskustele ka rõõmu ja et suurim rõõm on alles veel ees, ehk siis peopäevad ise! Ühtlasi oli mul soov võimendada enda koolinoorena kogetud ilu. Mulle oli väga hingelähedane laulda oma ema poolt loodud Rapla Riinimanda kooris, samuti meeldisid mulle väga Saaremaa miniteatrite päevad kui ka Jõgeval toimunud Betti Alveri luulepäevad ning Alo Mattiiseni muusikapäevad. Mõtlesin enne teekonna algust, et kui midagigi taolisest väikelinnade vaimsusest selle peo läbi võimenduks, oleksin rahul. 

Aga mis on kokkuvõttes hästi põnev, on see, et ega ma seda teekonda kuidagiviisi üleliia ette ei näinud ja vahel on olnud ilus tunne, kuidas see pidu justkui loob ennast ise. On olnud hetki, kus mõned pusletükid on paika loksunud justkui iseenesest.

Millised on eredamad hetked, mis sulle meenuvad sellelt teekonnalt aastast 2020 aastasse 2023?

Oi, neid hetki on olnud palju. Meenub näiteks kohe Tõnu Kõrvitsa telefonikõne, kes pea ilma sissejuhatuseta hakkas mulle laulma Peeter Konovalovi laulu „Legendaarne“. Või Ly Seppel-Ehini kõne, kes sarnaselt kirgastunult jagas oma luuletust „Elu on voolamine“. Tahaksin kohe kindlasti ära märkida väga meeldivat koostööd Eesti Filharmoonia Kammerkooriga, kellega salvestasime laulupeo tarvis häälepartiisid. Oli au ja rõõm maailmatasemel kooriga kokku puutuda. Samuti loen igati õnnestunuks meie kõnekonkurssi, kus väga paljude laste ja noorte kõned panid mind sügavalt kaasamõtlema. Ilus päev oli kõnekonkursi gala MUBAs, kus noored ise lugesid oma kõnesid ja muusikaliste vahepaladega esinesid MUBA õpilased. Sel päeval tundsin õhus olevat seda vaimset ruumi, mille eest olen üritanud seda pidu juhtides seista. Ehk siis olen algusest peale uskunud laste ja noorte vaimsusesse! Väga hea mälestus on mul ka möödunud aastal toimunud pidulikust kontsert-seminarist Estonia kontserdisaalis, kus lauldi ette kogu laulupeo kava ning autorid said sõna avamaks teoste tagamaid. Nägime selle päeva nimel väga palju vaeva ja mulle tundub, et see tasus end ära. Ja viimaks, meil on olnud laulupeo meeskonna siseselt ilusaid hetki sel teekonnal. Meenub üks väga sügavale läinud mõtlik metsaretk, kus iga dirigent sai korraks ruumi avada oma hinge. Mõeldes sellele meenub mulle eelmine sihtasutuse juhataja Aet Maatee, kes taolised „mängud“ laulupeo meeskonna sidusamaks muutmiseks on toonud. Aeti algatusel kasvasime me läbi küllaltki lihtsa ent mõjuva psühholoogilise harjutuse kiiresti kokku ka liigijuhtide meeskonnaga. Ühtlasi jõudis läbi tema meieni Hando Runneli luuletus „Kõige all“, mille leidsime ühe Kaljo Põllu graafilise lehe tagant. Selle peo teekonna sisse jääb ka Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhi sujuv vahetus. Mulle tundub, et ELT SA on heades kätes, juhitud südamega inimese, Margus Toomla, poolt.

Pühendunud koorilauljana, kes on laulupidudel üles kasvanud – on sul äkki häid soovitusi jagada noortele kolleegidele, kes võib-olla esimest või teist korda laulukaare alla tulevad? Mida tähele panna? Või hoopis, millest hoiduda?

Ega mul palju öelda ei ole, kui et nautige neid päevi täiel rinnal. Laulupeo päevad on heal juhul mõneti nagu võimalus elada maapealses paradiisis. Argipäevad nii kirkad ja helged ei pruugi alati olla, aga laulupeo päevadel on tõesti võimalik tunda siirast rõõmu üksteisest ja muusikast. Olgem tänulikud, et meil see võimalus kokku tulla üldsegi on!

Ütlesid teekonna alguses, et tunned endas missiooni astuda välja koorinohikute kaitseks (või kuidagi nii oli see sõnastatud toona). Kas sul on kunstilise juhina mingi sõnum või soov, mille tahaksid kõigile koorinohikutele soovida, kes oma teekonda Tallinnasse alustavad? 

Tõsi, pool naljaga sai seda öeldud, olles ka ise aus koorinohik. Ega ei oskagi öelda muud, kui et kallid koorinohikud, olen üritanud teie eest seista, teie eest kosta, loodan, et see pidu läheb teile sügavalt korda. Aga ühtlasi ma kokkuvõttes ei eristaks inimesi omavahel. Loodan, et meil kõigil on rõõm omavahel kohtuda ja üheskoos vägevalt laulda. Oma koorile ütlen tavaliselt enne kontserti, et nüüd on töö tehtud ja aeg on nautida tehtud töö vilju. Ütleksin sama kõikidele kallitele lauljatele, pillimängijatele. Olete teinud aasta aega tublit tööd harjutamisega, nüüd on aeg nautida üheskoos tehtud töö vilju! Kohtumiseni juba peagi!