XIII noorte laulu- ja tantsupeo alguse puhul toimub 30. juuni kell 7 pidulik liputseremoonia Pika Hermanni tornis. Meie riigilipu heiskamist assisteerivad tänavusel noortepeol esinevad koorilauljad, tantsijad ning rahvapillimuusikud.

Tavapäraselt heiskavad ja langetavad lippu kolm lippurit, kes graafiku alusel tornis käivad. Riigikogu kantselei teatel on aga olulisi päevi ja sündmusi, kus Riigikogu juhatuse heakskiidul assisteerivad lipu heiskamist koolide või isamaaliste organisatsioonide esindajad. Nii näiteks on saanud traditsiooniks, et 23. aprillil, veteranipäeval, assisteerivad lipu heiskamist Pika Hermanni torni kaitseväe esindajad. Eesti lipu päeval, mida tähistatakse 4. juunil, saavad selle au osaliseks 

need koolid-organisatsioonid, kellele Riigikogu ja Eesti Lipu Seltsi kingivad kandelipu. Tänavu olid nendeks Tallinna Inglise Kolledž ja Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Selts. Pidulikest lipuheiskamise tseremooniatest olulisim on 24. veebruar, Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva hommik, kus trikoori kerkimist koguneb igal aastal vaatama tuhandeid  inimesi.

Laulu- ja tantsupeol on Pika Hermanniga läbi ajaloo mitmeid kokkupuutepunkte. Kui 24.veebruaril 1989 kerkis sinimustvalge pea 50 aasta järel taas torni tippu – siis veel rahvuslipuna – oli assisteerijate seas ka neli 13-14 aastast koorilauljat. Suursündmusest said osa Ellerheina koori tüdrukud Sille Priks ja Helen Lepalaan ning RAM-i poistekoori lauljad Rauno Tagel ning Madis Laansalu.

Kindlasti on huvitav ka fakt, et eelmisel laulu- ja tantsupeol 2019. aastal toodi laulu- ja tantsupeo tuli enne peo algust hoiule just Pikka Hermanni.

Selle aasta 30. juuni päikesetõusul aitavad Eesti trikolooril Pika Hermanni tippu jõuda kaks koorilauljat, kaks rahvatantsijat ja kaks rahvapillimuusikut, kes kõik astuvad üles XIII noorte laulu- ja tantsupeol “Püha on maa”. Pidulikku tseremooniat on jälgimas peo üldjuhid Pärt Uusberg, Agne Kurrikoff-Hermann ja Juhan Uppin. Esinevad koorilauljad.

Ühtlasi on suur rõõm, et Riigikogu võttis eelmise aasta lõpus vastu seaduse, millega muutis üldlaulupeo, üldtantsupeo ja noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevad lipupäevadeks. Esimest korda heisatakse uue seaduse alusel lipud 30. juunil 2023, mil algab XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“. Seaduses on küll öeldud, et lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kuid Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus loodab väga, et meie ilus trikoor ehib neil päevadel ka paljusid kodusid üle Eestimaa.

Kristi Kool

Laulu- ja tantsupeo ajal  saabub peopaikadesse ligikaudu 30 000 lauljat ja tantsijat ning veelgi enam on oodata publikut. Liikluskoormuse kasvu tõttu kaasnevad turvalisuse tagamiseks muudatused pealinna liikluskorralduses ja ühistranspordis: ühistransport on suurpeo ajal kõigile tasuta, tihendatud on ühissõidukite graafikuid ja lisatud bussiliine, mitmed peo vahetus läheduses asuvad tänavad aga tavaliiklusele suletud.

Laulu- ja tantsupeo ajal kasvab Tallinna, eriti kesklinna liiklus märkimisväärselt, kui peopaikadesse saabub ligikaudu 30 000 lauljat ja tantsijat ning veelgi enam on oodata pealtvaatajaid. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Margus Toomla ütles, et kui tantsijad saabuvad pealinna 27. juunil, et alustada proovidega harjutusväljakutel, siis 30. juunil jõuavad siia ka lauljad. “Seega on meie linnaruumis nädala vältel liikluses tuhandeid noori ja lapsi, kes liiguvad harjutus- ja ööbimiskohtadesse ning peopaikadesse. Peame arvestama ka sellega, et paljud neist ei ole harjunud suurlinna liiklusega – seega palume kõigil olla sel ajal liikluses äärmiselt tähelepanelikud. Ühtlasi soovitame kõigile linlastele ja kaugemalt saabuvatele peokülalistele varuda aega, kuna liikluskoormus on tavapärasest oluliselt suurem.“

Liikluskoormuse kasvu tõttu kaasnevad mitmed muudatused pealinna liikluskorralduses ja ühistranspordis, need puudutavad eeskätt Kalevi staadioni ja lauluväljaku ümbrust ning laulu- ja tantsupeo rongkäigu marsruuti nii enne kui ka pärast sündmusi. Sõltuvalt päevast ja kellaajast kehtivad eri kohtades ajutised liikluspiirangud.

Peopaikade vahetusse lähedusse autoga ei pääse, ka lähi piirkonda ei maksa sõita autoga, selle asemel tuleks kasutada muid liikumisvõimalusi. Et linlaste ning laulu- ja tantsupeoliste elu oleks võimalikult lihtne ja vajadus sõiduautode järgi võimalikult väike, on ühistranspordiga, v.a Elroni rongidega, sõitmine suurpeo ajal (30.06 – 2.07) kõigile, mitte ainult peolistele, tasuta, seejuures on tihendatud ühistranspordi sõidugraafikuid ja lisatud eriliine.

Ka Tallinna abilinnapea Vladimir Svet soovitab külaliste peopaika jõudmiseks ning sealt tagasi liikumiseks kasutada ühistransporti. Abilinnapea sõnul pannakse lisaks paljude bussi-, trolli- ja trammiliinide graafikute tihendamisele käima peopaiga ja Teatri väljaku vahele eriliinidena lisabussiliinid 80 (Teatri väljaku ja lauluväljaku vahel) ja 81 (Kalevi keskstaadioni ja Teatri väljaku vahel), mis väljuvad iga viie minuti tagant.

Kuigi rongkäik ja laulupidu toimuvad pühapäeval, sõidavad paljud liinid esmaspäevase graafiku alusel või veelgi tihedamalt. Bussiliin nr 80, mis on töös 2. juulil, hakkab rongkäigust eraldi kulgema, nii et rongkäiguga seotud liikluspiirangud seda ei mõjuta.

Koostöös mitmete eraparklate omanikega saavad laulupeole tulijad jätta oma sõiduki päevaks tasuta parklasse ja sealt ühistranspordiga peopaika edasi liikuda. „Kuna kutsume inimesi autoga peole mitte tulema, siis oleme sõlminud laulupeo jaoks ka kokkulepped mõnede suurte eraparklate omanikega, kuhu saab oma auto laulupeo päeval jätta täiesti tasuta,“ rääkis Svet. Varasemast erinevalt ei ole tänavu võimalik autosid parkida Smuuli teel ega Pirita teel.

Põhja politseiprefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelvalvetalituse politseimajor Taavi Kirss ütles, et 30. juunil algavad Kalevi staadionil tantsupeo etendused, mille tõttu on 30. juunist 1. juulini liiklus etenduse ajal Juhkentali tänaval suletud. Sama kehtib Staadioni ja Võistluse tänavatel. 2. juulil kell 7–15 on liiklus suletud rongkäigu marsruudil. „Rongkäik toimub tavapärasel marsruudil nagu ka eelnevate pidude aegu,“ rääkis Kirss. „Vabaduse väljakult liigutakse Pärnu maanteed mööda Narva maanteele, sealt Pirita teele ja lõpuks Mere väravast laulupeo paika.“

„Pärast seda, kui laulupidu lõppeb, hakkab meil olema täiesti eraldiseisev liikluskorraldus,“ märkis Tallinna abilinnapea Vladimir Svet. „See tähendab, et lisaks tihendatud ühistranspordi liinidele hakkab kõige mugavam liiklemine kesklinna suunal toimuma mööda trammiteed.“

Nimelt ootab Kadriorus laulupeolt tulevaid inimesi Poska peatuses 50 trammi, mis väljuvad Kesklinna suunas paariminutiliste vahedega. Smuuli teele pannakse Lasnamäe suunal valmis aga ligemale kümme bussi, mis hakkavad dubleerima busside nr 30, 35 ja 60 trajektoore. Lisaks hakkavad viis bussi teenindama neid, kes liiguvad Pirita ja Viimsi suunal.

Üks häid võimalusi peopaika saabumiseks on jalgratas, aga tasub tähele panna, et päris peo alale ei saa jalgratast võtta, see tuleb jätta lukustatuna lähedal asuvasse valveta jalgrattaparklasse. Ka renditõukerattad tuleb parkida eemale ning jälgida, et need ei tõkestaks teed teistele liiklejatele.

Ratastooli või muud liikumisabivahendit kasutav inimene, kellel on liikumispuuet tõendav tunnistus ja kes on soetanud pileti tantsupeo ratastooli alale või lauluväljaku A7-sektorisse, saab oma tellimuse alusel hiljemalt jaanipäevaks lähema info, millist parkimisvõimalust on talle võimalik pakkuda. Kontaktid edastab inimene piletiostu sooritades ja Piletilevi suhtleb iga inimesega eraldi.

Pane tähele!

Tantsupeoga seonduvad liikluskorralduse muudatused Kalevi staadioni lähistel 

Liikluskorralduse muudatused 26. juunist kuni 2. juulini puudutavad peamiselt Kalevi staadioni lähistel asuvat Püssirohu, Herne, Staadioni, Toonela, Võistluse ja Juhkentali tänavat ning parkimistingimusi. Samuti kehtestatakse sõidukiirus 30 km/h Juhkentali, Staadioni, Herne, Võistluse ja Püssirohu tänaval. Seoses tantsupeo etenduse publiku liikumisega suletakse Juhkentali tänav ajutiselt 30. juunil kell 14.00–22.30 ja 1. juulil kell 13.00–22.30. 

Vaata lähemalt: https://2023.laulupidu.ee/liiklus-ja-parkimine/muudatused-kalevi-staadioni-piirkonnas/ 

Laulupeoga seonduvad liikluskorralduse muudatused Tallinna lauluväljaku lähistel 

Liikluskorralduse muudatused 26. juunist kuni 2. juulini puudutavad peamiselt Joa, Pirita, Vana-Pirita, Kuristiku ja Oru tänavat, Reidi teed ja Narva maanteed ning parkimistingimusi. Samuti kehtestatakse selleks perioodiks osadel teedel sõidukiiruseks 30 km/h. 

Vaata lähemalt: https://2023.laulupidu.ee/liiklus-ja-parkimine/muudatused-lauluvaljaku-piirkonnas/ 

Rongkäiguga seotud liikluskorralduse muudatused  

Seoses 2. juulil toimuva rongkäigu ja selle ettevalmistustega muudetakse liikluskorraldust ja sõidukite parkimise korda juba alates 1. juuli õhtust kuni 2. juuli õhtuni rongkäigu rivistumise aladel Tõnismäel Hariduse, Wismari, Toompea ja Roosikrantsi tänaval, Toompuiesteel ning Pärnu maanteel. Rongkäigu läbiviimiseks muutub liikluskorraldus ka tänavatel, mis jäävad Kassisaba asumi Koidu, Luise ja Endla tänavast linna poole, läbi Kaarli puiestee, Vabaduse väljaku ja Narva maantee kuni lauluväljaku Mere väravani. 

Vaata lähemalt: https://2023.laulupidu.ee/liiklus-ja-parkimine/muudatused-rongkaigu-piirkonnas/ 

Laulu- ja tantsupeo aegse liiklusinfo leiab Tallinna veebilehelt: tallinn.ee/laulu-tantsupeo-liikluskorraldus

Infot ühistranspordi sõiduplaanide ja marsruutide kohta saab kodulehelt transport.tallinn.ee

Parkimisinfo: https://www.parkimine.ee/laulu-ja-tantsupidu/

Karmen Kaukver

Noor rahvatantsija või rahvatantsujuht, koorilaulja või koorijuht! Palun saada Maalehele oma noortepeo rühma või koori laulu ja tantsupeosärgi kõrgekvaliteediline foto, et saaksime need lisada suure peosärginäituse galeriisse.

Laulu- ja tantsupeoproovid pole ammu enam üksnes sammude ja jooniste ja nootide seadmine, vaid ka piduliste trennisärkide mitteametlik meistrivõistlus. Tallinnasse kogunevad peolised teavad ju, milline T-särgimoodide pillerkaar lahvatab esimestes proovides kümnetel staadionidel. Ja ega ka kooride ühendproovid kehvemad ole!

Kindel, et tänavu noortepeole pääsenud kollektiivid uhkeldavad sadade vahvate trennisärkidega, millest saab meie pidude värvikas ajalugu.

Maaleht soovib kokku koguda võimalikult paljude eriliste T-särkide fotod ja need tegijate kiituseks meie koduleheküljele vaatamiseks välja panna.

Et näitus võimalikult kirev ja särav oleks palume nüüd peolistel oma ilus T-särk selga panna, foto teha ja see kiirelt aadressile [email protected] saata. Nii on näitusele pääsemine kindel. Peonädalal avame veebis ka suure näituse.Eelmist näitust aastast 2019 saab vaadata siit: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/86694401/fotod-vaata-milliste-eriliste-sarkidega-tantsupeolised-proovides-osalevad

Koos Lasteekraaniga kutsusime maikuus kõiki lapsi ja noori osalema joonistusvõistlusel „Minu laulu- ja tantsupeopere”. Juba traditsiooniks saanud võistlusel palusime noortel joonistada pilt oma laulupeoperest või -sõpradest ning see siis Lasteekraanile saata. 

Tore oli näha, et südame ja suure pühendumusega tehtud töid laekus lausa 82! Saatjate seas oli ka lasteaiarühmasid ja kooliklasse. Nagu ikka, üllatasid lapsed taas oma piiritu loovusega ja saime palju erinevaid ning erilisi joonistusi.

Juuni lõpus algaval noorte laulu- ja tantsupeol „Püha on maa” serveeritakse kõikidele osalejatele ja peokülastajatele toitu ja jooki korduskasutatavatest nõudest. Eesti Pandipakend tutvustas täna oma ruumides peoalal kasutatavat pandinõude süsteemi ja näitas pesukeskust, kus saavad lausa kliiniliselt puhtaks nõud, mis peoplatsidelt Panditopsi pesukeskusesse liiguvad ja sealt puhtana jälle tagasi peole jõuavad. 

Infolõunal käigus olnud nõud on samad, mis jõuavad noorte laulu- ja tantsupeole. Kui esinejate toitlustuses uut tüüpi nõud sööjatele mingeid lisaülesandeid ei too, siis peoalal kauplejatelt ostes rakendub korduskasutatavatele nõudele 2 euro suurune pant, mis tagastatakse samas summas kohe sealsamas laulu- ja tantsuväljakul asuvates pandinõude tagastustelkides. Söögiriistadele panti ei lisandu, kuid need tuleb samuti tagastada Panditopsi telki.

Pärast laulu- ja tantsupeo ametliku supi söömist ja nõude pesu testiti luminomeetri abil korduvkasutavate nõude puhtust ja tulemusi võrreldi isiklike mobiiltelefonide ekraanide ja teiste pindadega.

Eesti Pandipakendi juht Kaupo Karba näitas peol kasutatavaid nõusid ja tutvustas noortepeo peoalade plaane koos sinna märgitud Panditopsi tagastustelkide kohtadega – kokku on tagastustelke Kalevi Keskstaadionil 2 ja Lauluväljakul 11. Karba viitas varasemalt väljaöeldule, et Panditopsil on valmidus tagastustelke peoalale vastavalt vajadusel juurde lisada, et tagada võimalikult sujuv pandinõude tagastamine.

„Ainult loetud päevade pärast toimub Eestis esmakordselt sellise mahuga pandinõude kasutamine nii suurel ja väärikal üritusel nagu XIII noorte laulu- ja tantsupidu. Oleme mitu kuud koos laulu-ja tantsupeo meeskonnaga analüüsinud võimalikult täpselt klienditeekonda ja teinud ettevalmistusi, et see oleks peo ajal sujuv. Kindlasti tuleb ette üllatusi, millele reageerime operatiivselt,” jagas Karba ettevõtte ettevalmistusi. Ta kinnitas, et peoalal soovitakse tagada võimalikult kiire ja külastajale mugav klienditeekond ja selles osas allahindlusi ei tehta.

„Loodame kõikidelt osapooltelt mõistvat suhtumist, sest eesmärk on meil kõigil ühine – vähendada prügistamist ja harjuda uue normaalsusega nii hästi kui see meile ette antud ajaaknas võimalik on.”

„Korduskasutatavate nõude taas kasutuselevõtt on olnud XIII noortepeo korraldajatele suureks väljakutseks, kuid eelkõige ka südameasjaks,“ ütles Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum. „Laulu- ja tantsupidu, mille juhtmõte on „Püha on maa” ja mis toimub Euroopa rohelises pealinnas, ei saa kuidagi jätta kasutamata võimalust teha üheskoos midagi ära selleks, et loodust ka päriselt hoida. Korduskasutatavate nõude kasutamine laulu- ja tantsupeol on tegelikult seda protsessi lähedalt vaadates üsna lihtne ja loomulik ning kõigile jõukohane. Ainus lisaliigutus, mida teha tuleb, on oma toidunõud pärast einestamist viia prügikasti asemel selgelt äratuntava sümboliga tagastustelki, kus iga topsi ja taldriku eest saadakse kohe tagasi oma pandiraha,” selgitas Weidebaum süsteemi ja lisas, et pandinõudele üleminek püsib kahel kindlal sambal, milleks on igaühe tahe ja valmisolek midagi looduse heaks teha ning Eesti Pandipakendi panus ja valmisolek see üleminek teoks teha. „Olulisim on meie kõigi valmisolek astuda see väike samm, et XIII noorte laulu- ja tantsupeost jääks maha teadmine, et 500 000 ühikut mõttetut ühekordset plasti jäi kasutamata.”

Keskkonnahoiu ja energiasäästliku tegutsemise ümber ringleb palju müüte. Keskkonnapsühholoog Grete Arro sõnul on üheks enim vaidlusi põhjustavaks küsimuseks ühekordsete plasttoodete tootmiseks ja korduskasutusnõude puhastamiseks kuluva energia võrdlus. Siinkohal tulevad appi erinevad uuringud, mis näitavad, et kuigi mõlemal protsessil on keskkonnamõju, on see korduskasutusnõul oluliselt väiksem. „Müütide tekkepõhjus on sageli see, et kipume üle hindama protsesside neid osi, mida suudame näha või vähemalt ette kujutada – nagu pesemist ja transporti – aga toorme kaevandamisest, tootmisprotsessist ja jäätmekäitlusest on meil ähmasem ettekujutus,” ütles Arro ja lisas: “erinevalt ühekordsetest nõudest saab korduskasutatavaid kasutada ca 100 korda. Iga korra kohta, kui peame korduskasutatavad nõud pessu transportima ja pesema, tuleks ühekordse nõu tegemiseks vajalik tooraine kaevandada või kasvatada, vastavaks materjaliks töödelda, nõuks töödelda ja pakendada. Sinna vahele käib veel tihti kontinentidevaheline transport ja lõpuks peab ühekordse nõu segaolmejäätmena ka käitlema. See on keskkonnale kulukam ja kui selleaastasel noorte laulu- ja tantsupeol jääb kasutamata ca 500 000 ühekordset nõud, siis on see oluline materjali ja energia kokkuhoid.”

Jätkame noorte laulu- ja tantsupeo heade koostööpartnerite tutvustamist, kes tänavusi pidulisi enda juurde külla ootavad ja osaleja käepaela alusel häid soodustusi pakuvad.

Apollo

Apollo Kino väärtustab kultuuri ja laulu- ja tantsupeo traditsiooni! Kõik XIII noorte laulu- ja tantsupeo osalised saavad käepaela alusel Apollo Kinos nautida soodsamalt filmielamusi. Laulu- ja tantsupeo kampaania  periood üle Eesti Apollo kinodes kestab 27. juunist – 09. juulini. Sel perioodil pileti hind 4 eurot/ klubitooli kinopilet. 

Piletit saab soetada vaid kinos kohapeal, kino info- või iseteeninduskassast. Eritoolidele (staari-, paaristoolid ja paarisdiivanid) kehtib juurdehindlus vastavalt hinnakirjale.

Selle suve filmisoovitused:

• Indiana Jones ja saatuse seier
• Ämblikmees: üle kogu multiversumi
• Animatsioon Elementaarne
• Asteroid City
• Transformerid: Elukate tõus
• Välk

Tallinna Teletorn

XIII noorte laulu- ja tantsupeo osalised on oodatud Tallinna Teletorni külastama. 

Ajavahemikul 26. juuni – 5. juuli kehtib osalise käepaela alusel tänupilet, mille hind on 5 eurot (tavahind 17 eurot). Tänupileti lunastamiseks tuleb Teletorni kassas näidata laulu-ja tantsupe osaleja käepaela. 

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum kutsub laulu- ja tantsupeo noori ja kahtlemata ka kõiki teisi peoga seotud inimesi helilooja Helena Tulve kureeritud uuele näitusele ”varjupaik – varju paik”. Näitusel saab kogeda kultuurielamust kunsti- ja helivaldkondade kokkupuutrepunktis väga omanäolisel moel. Tulve soovib, et näitus „varjupaik – varju paik“ pakuks rahulikku ent inspireerivat kogemuslikku varjupaika külastajatele, jõudmaks tajupõhiselt uutele arusaamadele inimese koosolemisest looduskeskkonna ja iseendaga.

EKKM pakub ka suvel noorte gruppidele haridusprogramme. Haridustund võtab aega 1,5-2 tundi (olenevalt grupi soovist) ja selle jooksul:

• tutvutakse muuseumi ja selle aiaga,
• arutatakse kaasaegse kunsti võtmeküsimuste üle,
• külastatakse EKKMi suvenäitust “varjupaik / varju paik”,
• vaadeldakse erinevaid võimalusi ja võtteid kaasaegse kunsti näituse vaatamiseks ja kogemiseks
• lahendatakse ka praktilisi loovülesandeid.

Kõik EKKMi näitused ja haridusprogrammid on külastajatele tasuta ja kolmekeelsed. Olemas avar väliterrass, kunstikohvik ja skulptuuriaed, kus ilusa ilmaga end hästi tunda. Tere tulemast!

Luule- ja muusikaõhtu “Mu rõõm on lõputu”

Laulu- ja tantsupidulised on kutsutud luule- ja muusikaõhtule “Mu rõõm on lõputu” Silver Sepa kodutallu Lepaõuele Pärnumaal Treimanis.

Taluõue suure tamme all läheme edasi sealt, kus noorte laulupidu Silveri lauluga “Mu rõõm on lõputu” just lõppes. Sellest saab üksi ja üheskoos tee otsimise kontsert, kus kutsume läbi laulude, lugude ja luuletuste vaatama oma südame sügavasse kaevu.

Plaanis on ka ühislaulmise osa, kus lisaks ühilaulule “Mu rõõm on lõputu” laulame oma õue väikesel laulupeol kõigi oskajatega ka “Ta lendab mesipuu poole” ja Ly Seppel-Ehini sõnadele tehtud värsket koorilaulu “Elu on voolamine”. Kristiina ema Ly Seppel-Ehin, kes tähistas äsja oma 80-ndat juubelit, on kontserdi külalisesineja. Tema sulest ilmus hiljuti noortele mõeldud psühhoteraapilise alatooniga kogupereraamat “Ma kuulan sind”. Selles on tõsielulood tänapäeva eesti laste muredest ja rõõmudest. Selles on ka võti, kuidas kuulata teist inimest ära nii, et rääkija selg läheks sirgemaks ja sihid selgiksid. 

Kuna kontsert ka salvestatakse ja Lepaõue laululava vajab koorilauljate lisajõudu, on laulupeo esineja käepaela ettenäitamisel koorilauljatele pilet poole soodsam. Ole hea ja võta pilet eelmüügist Fienta kaudu: https://fienta.com/et/kontsert-mu-r66m-on-l6putu

Pilet noorte laulupeo esineja käepaelaga 7 eurot.

Rõõmsa kohtumiseni meremühases Treimanis!

FC Levadia x FC Flora mäng

Eesti suurim jalgpallimäng kutsub laulu- ja tantsupeol osalejaid osa saama. Mäng toimub 28. juunil kell 19. Festivaliala avatakse juba 17:30 ning festivalialal jagub mänge nii suurematele kui ka väiksematele – ehk lõbusat koostegemist/mängulist tegevust kõigile.

Toimumiskoht: A.Le Coq Arena (Jalgpalli 21) 

Aeg: 28.06 (kolmapäev) kell 19:00

Laulu- ja tantsupeo osalejad/pealtvaatajad saavad kohtumisele TASUTA. Osalejad saavad laulu- ja tantsupeo käepaela alusel väravate 1,2 ja 3 ees turvameeskonnalt  käepaela ettenäitamisel priipääsme. Kõik laulu- ja tantsupeole pileti soetajad saavad samuti pileti ettenäitamisel turvameeskonnalt priipääsme!

Toetame koos! 

XIII noorte laulu- ja tantsupeo toetajana pakub Olerex võimalust suurematest teenindusjaamadest üle Eesti soetada veel viimaseid päevi, kuni 25. juunini, laulu- ja tantsupeo imeilusaid rinnamärke, mida sobib kanda igas olukorras. Märgid on kuldset ja roosat värvi.  Samuti saab soetada väikeseid kleebised, mida on vahva kleepida näiteks joogipudelile või sülearvutile. Ostes nimetatud meeneid, annad Sinagi oma panuse noortepeo toimumisse! Vaata lisainfot https://olerex.ee/laulu-tantsupidu

Igal laulu- ja tantsupeoaastal, mil suvi oma täies hiilguses kätte on jõudnud, leiab aset laulu- ja tantsupeo tule süütamine. See on eriline hetk, mil ühinetakse muusika, kultuuri ja ühtsuse tähistamiseks. Nagu ka eelnevatel kordadel, süüdati ka kolmapäeva varahommikul Võrumaa metsade vahel, Viitina järvesaarel laulu- ja tantsupeo tuli. Sealsamas, kus kord hakkas kasvama seekordse laulupeo juhtmõte „Püha on maa,’’ said kokku eelmise laulu- ja tantsupeo igipõlev leek, ning tänavusuvise laulu- ja tantsupeo kunstilise toimkonna eredalt põlev austus meie maa ja traditsioonide vastu. 

Päikesetõusul kogunes XIII laulu- ja tantsupeo kunstiline toimkond, eesotsas üldjuhtide Pärt Uusbergi, Agne Kurrikoff- Hermani ja Juhan Uppiniga Viitina järvesaarel, kus tuletseremoonia aset leidis. Kõlas maagiline muusika ning linnulaul, taevast kaunistas peagi tõusva päikese kuldroosa kuma. Varahommikust järve kattis veel õrn udu, läbi mille tulid paadiga vaikselt üle vee eelmise juubelilaulu ja -tantsupeo üldjuhid Vaike Rajaste ja Peeter Perens, kaasas eelmise peo sümboolset leeki kandev latern. Laternas põlenud leegi ja pirru abil süütas Margus Toomla kohaliku kogukonna poolt laotud lõkke, millesse olid asetatud ka kunstilise toimkonna soovidega kaunistatud puulaastud –  selleaastane tuli koosnebki eelmise aasta tulest ja soovilasaastude lõkkest, mis pandi kokku ühiseks laulu- ja tantsupeo tuleks.

Käte hoides kõlas Pärt Uusbergi ja Hando Runneli ühendkooriteos „Valgust!”, mida koos Võru Noortekoori ja Rõuge Põhikooli lastekooriga esitati. Sellele järgnes rahvatantsuansambel Tantsutaldade esituses Alfred ja Niina Raadiku „Soovide valss”. Ühiselt liiguti mäenõlvale, kuhu üldjuhid istutasid pärimust kandva pärnapuu. Järvesaarel toimunud tuletseremoonia lõpetuseks lauldi ühes Võrumaa juurtega pärimusmuusiku Mari Kalkuniga tema laulu- ja tantsupeol kõlavat võrukeelset lugu „Sata-Sata’’.

Läbi tuletseremoonia kandus edasi sümbol minevikust, andes elu uuele algusele. Tõrvikus põlev tuli on rohkemat kui lihtsalt valgus – see on ühtsuse, armastuse ja ühise eesmärgi sümbol, mida rahvas vaatab südamest uhkuse ja rõõmuga, teades, et see ühendab neid minevikuga ning kannab tulevikuski endas laulupeo traditsioone ja väärtusi ühes kunstilise toimkonna heade soovidega. 

Tuletseremooniale järgnes retk Ööbikuorgu, selleaastase laulupeo inspiratsiooni hälli, kus ühel suvisel hilisõhtul, kell 22.30, tekkis tänavuse laulupeo kunstilisel juhil Pärt Uusbergil tunne, et maa, millel kõnnib, ei ole vaid ilus, vaid on ka püha. Linnulaul ja veevulin tuletasid Pärdile oma vanatädi Koidu Võrus asuvas korteris luulekogust välja kirjutatud luuleridasid Hando Runneli luuletusest „Valgust!’,’ mis selles hetkes tänavusuvise peo juhtmõtteks kasvamist alustasid.  Võrumaa oli sümboolne nii mõneski mõttes, mistap leidis tule süütamine sel aastal aset just seal, laulupeo „Püha on maa’’ sünnipaigas, ‘’seitsme järve maal’’ Rõuges, kust peotuli pühadust kandes pealinna toodi, ning Tallinna Tehnikaülikooli meeskoori kätte valvata jäi.

Annabel Parts

„Laulupidu on erakordne sündmus. See on justkui eestluse kunstiline väljendus, mis meid ühendab. Et seda kõike tunda, vajame me teineteist – ja me laulame. Ja see rõõm on lõputu…,“ sõnab Aarne Saluveer tema dirigeeritava teose „Mu rõõm on lõputu“ tähendusest. Intervjuus uurisime muuhulgas, millised on Saluveeri mälestused esimesest noortepeost ja milline on koorijuhi soov sel peol laval astuvatele noortele lauljatele.

MU RÕÕM ON LÕPUTU

Muusika ja tekst: Silver Sepp (1982)
Orkestriseade: Pärt Uusberg (1986)
Solist: Silver Sepp
Dirigent: Aarne Saluveer (1959)
Seade on kirjutatud 2023. aasta noorte laulupeole

Aarne Saluveer

1993, 1997, 1999 ja 2002 mudilaskooride üldjuht ja dirigent

2004 XXIV üldlaulupeo „Alati teel“ lastekooride üldjuht

2007 X noorte laulupeo „Ilmapuu“ kunstiline juht ja dirigent

2009 XXV üldlaulupeo „ÜhesHingamine“ lastekooride liigijuht ja dirigent

2011 XI noorte laulupeo „Maa ja ilm“ mudilaskooride liigijuht ja dirigent

2014 XXVI üldlaulupeo „Aja puudutus. Puudutuse aeg“ mudilaskooride liigijuht ja dirigent

2017 XII noorte laulupeo „Mina jään“ dirigent

2019 XXVII üldlaulupeo „Minu arm“ dirigent

Aarne Saluveeri juured on pärit nii Võrumaalt kui Harjumaalt, kuid üles kasvas ta Viljandis. Muusikaõpinguid alustas Saluveer Viljandi muusikakoolis, hiljem jätkas haridusteed toona Tallinna Riikliku Konservatooriumi nime kandvas Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise ja muusikapedagoogika erialal ja lõpetas õpingud 1982. aastal professor Ants Söödi juhendamisel. 

Saluveer on töötanud muusikaõpetajana nii Viimsi keskkoolis kui Rocca al Mare koolis,  olnud Lasteekraani Muusikastuudio muusikajuht ja peadirigent. Aastatel 1990 kuni 2004 arenes Saluveeri muusikalisel juhtimisel ETV juures tegutsenud laste laulustuudiost välja välja kolm laulukoori: lastekoor, mudilaskoor ja ETV tütarlastekoor. Viimase dirigent on Saluveer tänaseni. 

Laulupeoga on Saluveer olnud seotud alates 1993. aastast – just siis juhatas ta esimest korda mudilaskoore.

Saluveer on pälvinud mitmeid preemiaid. Ta on pärjatud Kultuurkapitali aastapreemiatega 1999., 2006. ja 2007. aastal, UNICEF-i Eesti Rahvusliku Komitee aastapreemiaga 2002. ja 2007. aastal, Heino Kaljuste Fondi stipendiumiga 2007. ja Valgetähe ordeniga 2004. aastal. Eesti Rahvusringhääling valis ta 2007. aastal Aasta muusikuks ning Eesti Kooriühing Aasta dirigendiks samuti 2007. aastal.

Milline on teie esimene mälestus noorte laulu- ja tantsupeolt?

Küllap meeldejäävaim on 1993. aastast, kui esimese taasiseseisvunud Eesti noorte laulupeo kunstiline juht René Eespere kutsus mind mudilaskooride üldjuhiks ja valinud kavasse ühe minu Kalju Kanguri lustlikule tekstile loodud laulu „Lähme, lapsed!“. Esimene kogemus teha üle kogu Eesti eelproove koos Ilme Indase ja Tiina Ergmaga ning siis see vägi laulukaare all rõkkamas….

Millist tähendust kannab teie jaoks XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte „Püha on maa“?

Inimene peaks jõudma oma maailmatunnetuses arusaamisele ülimatest väärtustest, mis on pühad. Ja vaadates maailmas toimuvat tabame end üsna tihti küsimas – kas enam pole miski püha? Muutuvates aegades tulevad esile erisused meie vanavanemate, isade-emade ja põlvkonna arusaamades, mis ilmnevad üha teravamalt väljajoonistuvates vastandumistes, mis omakorda meid lõhestavad ja nõrgestavad. Meie suurim senine tarkus on olnud ületada vastuolud ja luua omakeelne riik maal, kus meie eellased on tuhandeid aastaid elanud. 

„Püha on maa“ väljendab meie usku ja lootust, et laval olevad noored mõistavad ja kannavad oma sügavaimas hingesopis seda nii nagu need eestlased, kes okupatsiooniaastate jooksul ei leppinud toimunuga. Eestlased, kes hoiavad ja ühendavad Eestit.

Te juhatate laulupeol Silver Sepa laulu „Mu rõõm on lõputu“ (orkestriseade autor Pärt Uusberg). Mis on selle teose tähendus teile endale?

Laulupidu on erakordne sündmus. See on justkui eestluse kunstiline väljendus, mis meid ühendab. See on pikal ajaloolisel kogemusel põhinev intellektuaalne protsess, tänu millele saame elada ühes maailma ainulaadseimas rahvusriigis. See on rituaal, milles osalejate meeleseisund väljendab kõike seda head, mille tähendus meile on Eesti. Meie maa ja inimesed – eelkõige kõik, tänu kellele laulupidu teoks sai – lauljatest-dirigentidest-heliloojatest kuulajate ja heade abilisteni.

Et seda kõike eelmainitut tunda, vajame me teineteist – ja me laulame. Ja see rõõm on lõputu…

Kuidas asetub “Mu rõõm on lõputu” XIII noortepeo tervikkavasse?

Mu vastus on lühike – on erilised ajad ja ka see pidu on mitmeti eriline. Ja kui see kõik on kui üks suur palve, siis „mu rõõm on justkui lõputu“.

Milline on teie soov või sõnum sel korral lavale astuvatele noortele muusikutele?

Olla valmis ühendama hääled ja meeled ning lennelda muusikasse. Avada oma süda ja jagada kõike seda erakordset tulevastele põlvedele, et traditsioonid kestaks.

– Karmen Kikas