XIII noorte laulu- ja tantsupeo “Püha on maa” maakondlikele eelproovidele annavad sel ja järgmisel nädalvahetusel tavapärasest varasema stardi noorte sümfooniaorkestrid. Eelproovides harjutavad osalejad XIII noorte laulupeo dirigentide juhatusel laulupeo kavas olevat repertuaari. Tavapäraselt algavad nii sümfooniaorkestrite kui ka teiste kollektiivide laulu- ja tantsupidude eelproovid jaanuaris.

Igas proovis osaleb 100-200 mängijat ning eelproovid leiavad kahel järgneval nädalavahetusel aset neljas linnas: Rakveres, Tartus, Tallinnas ja Pärnus.

“Noorte laulu- ja tantsupidu toimub koroona tõttu aasta võrra hiljem ning kuna noodid olid valmis, avas see võimaluse tuua eelproovid erandkorras mitu kuud varasemaks ja alustada juba nüüd – novembris. Harjutamise perioodi pikendamine on vajalik, sest orkestritel võtab lugude läbitöötamine ja õppimine palju energiat ja aega,” põhjendas XIII noorte laulupeo sümfooniaorkestrite liigijuht Jüri-Ruut Kangur orkestriproovidega varem alustamist. “Novembrikuistes regioonide eelproovides saavad ligikaudu tuhat noort instrumentalisti suure orkestri kogemuse ning kuulda ja tunnetada ühiskõla. See on eriti oluline orkestrite puhul, kus muidu on esindatud vaid mõned pillirühmad.”

Järgmised orkestriproovid toimuvad aprillis. “Pärast aprillikuud kohtuvad üleriigiliselt proovis veel löökpillimängijad ning järgmine koosmängimine on vahetult enne laulupidu, siis juba Tallinna lauluväljakul enam kui 1000-liikmelise ühendorkestrina,” ütles Kangur.

Kõik teised laulu- ja tantsupeol osalevad kollektiivid alustavad maakondlike eelproovidega jaanuaris, nagu on laulu- ja tantsupeo ettevalmistusprotsessis tavapärane. Kokku toimub XIII noorte laulu- ja tantsupeo eel 485 maakondlikku eelproovi.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu “Püha on maa” toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas.  XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ kunstiline toimkond kutsub kõiki Eestimaa lapsi ja noori vanuses 7 kuni 27 eluaastat osalema kõnevõistlusel. Kaunis emakeeles kirja pandud kõned tuleks toimetada Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusse hiljemalt 31. oktoobriks.

Võistluse korraldajate sõnul kuuluvad kõned laulu- ja tantsupeo traditsiooni juurde esimesest laulupeost alates. Kõnedes on väljendatud isamaalisi tundeid, väärtusi ning mõtestanud ajahetkes toimuvat.

Kaasajast on ilmselt kuulsaim laulupeol esitatud kõne pärit aastast 1999, mil president Lennart Meri lausus meeldejäävad sõnad: „Nüüd on moes rääkida, et laulupeod ei ole enam moes. Aitäh teile kõigile, et te oma siinolekuga selle lolli jutu olete juba ümber lükanud! Tuhat korda südamest aitäh! Laulupidu ei ole kunagi moes olnud, sest laulupidu ei ole moeasi. Laulupidu on südameasi. Nagu eesti keel ja meel, nagu armastus. Moed tulevad ja lähevad, aga rahvas jääb ja riik jääb. Laulud on olnud meie relvad, laulupeod meie võidud.“

Noorte kõnekirjutamise võistluse idee sündis peo korraldustoimkonna soovist  teada saada, kuidas väljendaksid oma mõtteid, tundeid ja vaateid peo tähtsaimad osalised – lapsed ja noored. Mida tähendab neile Hando Runneli sõnastatud,  XIII noorte laulu- ja tantsupeo väärtussõnumit kandev juhtmõte „Püha on maa“ ning millise kõne peaksid nemad, seistes terve Eestimaa ees? 

Emakeeleõpetajatest ja teistest asjatundjatest koosnev žürii hindab kõnesid neljas vanuseastmes: 1.-4. klass, 5.-9. klass, 10.-12. klass ning noored vanuses 20-27.

Žürii poolt välja valitud kõned leiavad kas osaliselt või tervikuna kasutust XIII noorte laulu- või tantsupeo lavastustes  ning avaldatakse  laulu- ja tantsupeo „Teatajas“. Kõigile  ära märgitud tööde autoritele on auhinnad.

Võistluse korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Võistluse täpsemad tingimused leiate SIIT. Samas saab igaüks oma võistlustöö üles laadida. Konkurss lõpeb 31. oktoobril. 

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023.

Täna möödub 120 aastat tantsutaat Ullo Toomi sünnist. Sel puhul antakse Tallinna raekojas pidulikult üle rahvatantsijate kõrgeim tunnustus – Ullo Toomi nimeline rahvatantsustipendium, mille tänavu pälvib koreograaf-lavastaja, filosoofiadoktor, tantsuanalüütik ja -uurija Sille Kapper-Tiisler. 

Ullo Toomi stipendiumi halduskogu omistas kõrge tunnustuse Sille Kapper-Tiislerile erakordse ja silmapaistva tegevuse eest eesti rahvatantsu ja pärimustantsu väärtustamisel tantsupedagoogi, koolitaja, lavastaja, uurija ning publikatsioonide avaldajana.

Halduskogu liikme ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi direktori, Karel Johannes Vähi sõnul on tänavune laureaat Sille Kapper-Tiisler teinud Eesti tantsumaastikul märkimisväärset tööd. Tunnustatud tantsupedagoogina on ta alates 1997. aastast osalenud tantsupidude lavastusmeeskondades, olnud üks populaarsemaid Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi rahvatantsumentoreid ning koolitanud paljusid praegusi ja tulevasi tantsuõpetajaid Eesti Rahvakultuuri Keskuse, Folkloorinõukogu Koolituskeskuse, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia korraldatud kursustel. Sille toimetuste ja tegude nimekiri rahvatantsuvaldkonnas on viimastel aastatel olnud märkimisväärne – ei ole vist ühtegi töörühma ega komisjoni, mida Sille ei juhiks või kus ta lihtliikmena ei osaleks. Lisaks on ta abiks koolituste sisu mõtestamisel ja koostamisel nii Rahvakultuuri Keskuse kui ka ERRS koolituste kavandamisel.

Sille Kapper- Tiisler on erialalt koreograaf- lavastaja, filosoofiadoktor, tantsuanalüütik ja -uurija, avaldanud pärimus-ja rahvatantsuteemalisi teaduskirjutusi Eestis ja välismaal. Ta töötab Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis teadurina. Alates 1990. aastast on ta olnud Rahvakunstiseltsi Leigarid kunstilise juhi assistent ja 2014. aastast kunstiline juht.

Sille Kapper-Tiisler oli tantsupidude pealavastaja assistent 2017. aastal XII noorte tantsupeol „Mina jään“ja 2000. aastal Soome-Eesti tantsupeol, liigijuht 2004. aasta tantsupeol  ja liigijuhi assistent 1997., 2002., 2014. ja 2019. aasta tantsupidudel.

Ullo Toomi stipendium on rahvatantsijate seas suurim tunnustus, mida traditsiooniliselt antakse välja igal aastal 14. septembril, Ullo Toomi sünniaastapäeval. Sellel aastal möödub Ullo Toomi sünnist 120 aastat ning auhinnatseremooniaga algab Ullo Toomi aasta, mille jooksul toimub üle Eesti mitmeid erinevaid tantsutaadile pühendatud sündmusi. Aasta avamise puhul koguneb kolmapäeval kell 19.00 Tallinna Vabaduse väljakule sadu rahvatantsijaid, et tantsida ühiselt Toomi kogutud tantse. Tantse õpetab koos rahvatantsuansambli Leigarid muusikute ja tantsijatega Ullo Toomi preemia laureaat Sille Kapper-Tiisler. 

Ullo Toomi stipendiumit antakse välja alates 1987. aastast, et jäädvustada mälestust Ullo Toomist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi halduskogu tegutseb Eesti Rahvuskultuuri Fondi kinnitatud põhikirja alusel. Ullo Toomi stipendium on rahvatantsuliikumise kõrgeim tunnustus, mille laureaat pälvib Eesti rahvatantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest.

Stipendiumi varasemate laureaatide seas on näiteks legendaarsed tantsumaailma suurkujud Maie Orav, Mait Agu, Ilma Adamson, Helju Mikkel, Ülo Luht ja teised tuntud rahvatantsujuhid.

Stipendiumi annavad välja Eesti Rahvuskultuurifond ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga. Tänavu antakse Ullo Toomi stipendium välja 35. korda.

Foto: Riina Varol

Septembris on laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatel kollektiividel võimalik taotleda tegevustoetust riiklikust toetusprogrammist. Kollektiividel, kes taotlesid toetust möödunud hooajal (2021/22), tuleb septembri lõpuks esitada eelmise hooaja toetuse kasutamise aruanne.

Toetuse andmise eesmärk on tagada laulu- ja tantsupidude traditsiooni kestmine ning arendada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide tegevust kvalifitseeritud juhendaja ja püsiva organisatsiooni toetamise kaudu.

Uute taotluste vastuvõtt hooajaks 2022/23 toimub ajavahemikul 1.-30. september 2022. 

Nii taotluste esitamine kui ka aruandlus toimub Toetuste Menetlemise Infosüsteemis: https://toetused.kul.ee/et/login

Palume taotluste ja aruannete esitamist mitte jätta viimasele minutile, et vältida paljude päringute kuhjumisest tekkivat asjatut stressi võimalike tõrgete lahendamisel. 

Toetusprogrammi kohta saate lugeda lisaks siit: https://sa.laulupidu.ee/toetusprogramm/

Samast leiate vastused ka korduma kippuvatele küsimustele.

Abi ning täiendavat informatsiooni on võimalik küsida e-postiga: [email protected] ning tööpäevadel ka telefonil 627 3120.

Esmaspäeval, 15. augustil kogunevad XIII noorte tantsupeoks valmistuvad tantsu- ja võimlemisõpetajad Viimsi kooli kolmepäevasele suveseminarile. Eesmärk on üheskoos selgeks õppida tantsupeo kavas olevad tantsud ning samuti vahetada kogemusi „Õpetajalt õpetajale“ koolitustel.

Seminar toimub esmaspäevast kuni kolmapäevani ning kokku osaleb sellel enam kui 250 tantsuõpetajat.

XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Hermani sõnul toimub tantsupeo seminar sellise mitmepäevase laagrina esmakordselt. Ta loodab, et lisaks tantsude ja võimlemiskavade õppimisele annavad toimuvad kohtumised ja koolitused tantsuõpetajatele uusi mõtteid ja inspiratsiooni, millega tantsupeo tihedale hooajale vastu minna. 

Agne Kurrikoff-Herman selgitab, et kui veebruaris toimunud XIII noorte tantsupeo esimesel seminaril õpetati tantsujuhtidele selgeks iga liigi esimene tants, siis sel korral lisandub sellele iga liigi teine tants, lisaks ka peo finaali liikumised ning noorte tantsupidude traditsiooniline lõputants „Oige ja vasemba“.  „Eriliseks muudab selle kokkusaamise Viimsis ühine suur laagri vorm ning 10 hoogsat ja sisukat töötuba „Õpetajalt õpetajale“, mille on kokku pannud XIII noortepeo kunstiline toimkond, liigijuhid ja nende assistendid. Töötubades jagatakse kogemusi ja nippe ning näpunäiteid, kuidas läheneda tantsule tantsijat igakülgselt arendades,“ räägib pealavastaja. 

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas.  XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin. 

XIII noorte tantsupeo ajakava leiate siit: https://2023.laulupidu.ee/tp-ii-seminar-viimsi-koolis_ajakava_15-17-08-22/

Täna 60 aastat tagasi algas Tallinnas esimene koolinoorte laulu- ja tantsupidu. Sellega seoses ootab Eesti Rahva Muuseum koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega kirjalikke meenutusi ning fotosid noorte laulu- ja tantsupidudel osalenutelt. 

Esimene koolinoorte laulu- ja tantsupidu, mis oli toona paraku pühendatud pioneeriorganisatsiooni ümmargusele tähtpäevale, algas 30. juuni õhtul kell 19.00 Kalevi staadionil lõkkeõhtu-tantsupeoga ning jätkus 1. juulil laulupeoga. 

Idee korraldada üldpidude kõrval noorte laulu- ja tantsupidu tekkis Ellerheina tütarlastekoori dirigendil ja muusikapedagoogil Heino Kaljustel ning rahvatantsujuhil ja tantsupedagoogil Alfred Raadikul. Üheks põhjuseks oli kindlasti koolinoorte kooride ja tantsurühmade rohkus üldpidudel. Noortepidu andis võimaluse peost osa saada ka mudilaskooridel, kes üldlaulupeole pääsesid esimest korda alles 1994. aastal.

Esimesest noorte laulupeost võttis osa 11 000 noort, tantsupeost 4000 tantsijat.

Järgmisel suvel toimuva XIII noorte laulupeo „Püha on maa“ kunstiline juht Pärt Uusberg ütleb, et ta on oma nahal kogenud, kuivõrd sügavalt võib üks laste- ja noortekoor mõjutada noore inimese tulevast elu, kasvatades järk-järgult hinge armastust (koori)muusika ning elu ja inimeste vastu. Seetõttu on tal hea meel, et ta on just noorte laulupidu vedamas. „Kui mõtlen end tagasi koolinooreks, on mul väga hea meel, et laulupeod toimusid iga 2–3 aasta tagant. Eks ju noortepeo mõte olegi juurutada lastes ja noortes armastust laulupeo kui fenomeni vastu ja ses mõttes tundub taoline tihedus põhjendatud olevat. Tajub ju ühtlasi laps aega teistmoodi kui täiskasvanu – lapse jaoks võib kaks aastat olla tunnetuslikult sama pikk intervall kui täiskasvanule viis,“ tõdeb Uusberg.

XIII noorte tantsupeo etenduse „Sillad“ pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman leiab, et noorte laulu- ja tantsupeod on aja jooksul leidnud oma kindla koha laulu- ja tantsupidude järjepidevuse hoidjatena, kõnetades noori ja kutsudes neid Eesti rahvatantsu ning oluliste väärtuste juurde. 
„Ei ole saladus, et peale kaht keerukat pandeemia-aastat on suured lootused pandud taas laulu- ja tantsupeole, et see innustaks taas rahvatantsu ja koorilauluga tegelema. See emotsioon, mille saab sel hetkel, kui sammud saavad suurde mustrisse tantsitud, täidab meeli ning kannab edasi,“ ütleb pealavastaja.

Rahvamuusikapeo üldjuht Juhan Uppin usub, et on noortepidudel on laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkumise seisukohalt keskne roll just uute põlvkondade kaasamisel. „Nooremate põlvkondade mänguoskus ja huvi, samuti rahvamuusikaõpetajate pühendunud töö väärib ainult kiitust,“ rõhutab Uppin.

Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus on algatanud noorte laulu- ja tantsupidude juubeli puhul meenutuste ja piltide kogumise kampaania, kuhu on oodatud kõik lood, mis inimestele on noortepidudest või nendeks valmistumisest mällu sööbinud. Huvi pakuvad erinevatest aegadest pärit lood olmest – näiteks ööbimiskohtadest, toitlustusest – aga samuti rongkäigust, peomeeleolust, esinemisriietest, ilmaoludest jne. Saata võib nii meenutusi, fotosid kui ka videoid. 

Lugusid noorte laulu- ja tantsupidudelt saab kirja panna siin: https://rahvalood.ee/lood/noorte-laulu-ja-tantsupidu-60/

Mälestusi oodatakse kuni 27. novembrini 2022 ning kogunenud materjalist annavad Eesti Rahva Muuseum ja Eesti laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2023. aasta XIII noortepeo ajaks välja kogumiku „Noorte laulu- ja tantsupidu 60 – MINU LUGU“.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.