Vabatahtlike koordinaator: “Ilma särasilmsete vabatahtlike ja rohesaadikuteta me pidu edukalt ära ei tee!”

Esimest korda on noorte laulu- ja tantsupeo meeskonna ridades lisaks teistele vabatahtlikele ka rohesaadikud. Seekordsel noortepeol “Püha on maa” oleme eesmärgiks võtnud korralda võimalikult keskkonnahoidlik pidu. Kogume peoaladel tekkivaid jäätmeid liigiti ja vähendame pudelijookide tarbimist pakkudes inimestele kraanivett ning toitu pakume ainult korduskasutatavatelt nõudelt.

Vabatahtlike koordinaator Sirli Spelman ja rohesaadikute koordinaator Krista Kupits selgitasid meile, mida vabatahtlike töö endast kujutab ja kuidas on rohesaadikud kui ka teised vabatahtlikud niivõrd olulised peo sujuvaks toimumiseks. Lisaks rääkisid nad, milline näeb välja koordinaatori töö.

Rohesaadikud aitavad kaasa rohelisema noortepeo toimumisele
Rohesaadikute ülesanne on peol külalistele abiks olla, kui külastaja ei tea täpselt, millisesse konteinerisse prügi paigutada. “Nad juhendavad inimesi, kuidas jäätmeid õigesti sortida ja annavad infot, kus on lähim pandinõu tagastuspunkt, et külastaja saaks oma pandiraha tagasi,” selgitas rohesaadikute koordinaator Krista Kupits.

Teiste vabatahtlike ülesanded on nii peoaladel kui ka rongkäigu korraldamisel väga mitmekülgsed. “Lisaks rohesaadikutele vajame vabatahtlikke appi ka näiteks välisrühmade suunamisel, toitlustustelkidesse, rahvamuusikapeole ja ka mitmesse muusse toimkonda. Usun, et igaüks leiab endale huvitava tegevuse!” rääkis vabatahtlike koordinaator Sirli Spelman.

Särasilmsed vabatahtlikud on eduka peo võti

“Ilma särasilmsete vabatahtlike ja rohesaadikuteta me sellel korral hakkama ei saa, see on kindel!” ütles Spelman. Tema sõnul saavad tänu vabatahtlikele tehtud nii mitmed peo õnnestumise seisukohast olulised töölõigud. Lisaks toovad vabatahtlikud endaga pea alati kaasa uue energia ja ägedad mõtted, mis kindlasti inspireerivad ka kõiki teisi.

Kui vähendame peol tekkivaid jäätmeid kasutades korduskasutusnõusid ja kogume jäätmeid liigiti, oleme loodusele heaks kaaslaseks. Kupitsa sõnul on rohesaadik selle olulise sõnumi edasiviija ning saab külastajatele suureks abiks olla.

Abikäed – andke endast märku!
Hetkel on vabatahtlikke kokku umbes sada. “Kindlasti vajame veel abikäsi, ainuüksi rohesaadikute tiim saab olema umbes 100 vabatahtlikku,” ütles Spelman. Vabatahtlike ja rohesaadikute koordinaatorid kutsuvad üles kõiki huvilisi endast märku andma läbi kodulehe https://2023.laulupidu.ee/otsime-vabatahtlikke/.

Milline peaks vabatahtlik olema?
Kupitsa sõnul peaks rohesaadik olema julge ja sõbralik ning soovima keskkonnateemasid külastajatele selgitada. “Eelteadmisi vaja ei ole, sest koolitame kõik rohesaadikud enne pidu välja.” Kindlasti peaksid vabatahtlikud olema valmis ka kohanema erinevates olukordades. “Ennekõike ootame aga, et vabatahtlikel oleks soov panustada noorte laulu- ja tantsupeo õnnestumisse,” ütles Spelman.

Võimalus areneda ja anda panus peo õnnestumisse

Spelmani sõnul on vabatahtlikuks olemine hea võimalus olla osa toetavast ja rõõmsameelsest tiimist, kus saab arendada oma oskusi ja omandada väärtuslikku kogemust, hoida au sees eestlastele südamelähedast laulu- ja tantsupeo traditsiooni ning anda oma panus noortepeo õnnestumisse. Lisaboonusena saavad vabatahtlikud ka muidugi osa kogu peo melust ja võimaluse nautida etendusi. “Tõestame koos nii Eestile kui ka kogu maailmale, et suurüritust saab korraldada keskkonnasõbralikult,” ütles Kupits. 

Koordinaatorid on toeks nõu ja jõuga
Enne pidu tegelevad koordinaatorid vabatahtlike leidmisega ja viivad vahetult enne pidu läbi koolitusi. Läbi koordinaatori käib ka suhtlus teiste vabatahtlikega, et peo ajal saaksid tekkivad probleemid kiiresti lahendatud. Peo ajal on koordinaatorid vabatahtlikele toeks nii nõu kui jõuga.

Lisaks on koordinaatoritel ka teisi ülesandeid. Näiteks koostab rohesaadikute koordinaator Kupits rohesaadikutele õppe- ja näidisvideod, paneb paika ajakavad ning korraldab veebiteel kohtumisi, et kõik oleksid ühises infovoos. Vabatahtlike koordinaator Spelman juhib peo ajal üht vabatahtlikest koosnevat nii öelda “kiirreageerimisrühma”, mille liikmed lähevad appi olukorras, kus mõnel toimkonnal on vabatahtlikke puudu või tekib mõni ootamatu ülesanne, millega korraldajatel abi on vaja.

-Lisl Harriet Mikko