Eesti Filharmoonia Kammerkoor abiga on e-valmistumine XIII noorte laulupeoks puhas digirõõm

Eesti Filharmoonia Kammerkoori, XIII noorte laulupeo kunstilise toimkonna ning mitmete lastekollektiivide ja solistide erakordses koostöös valmisid XIII noorte laulupeo kavas olevate teoste häälepartiidest helisalvestised. Nüüd on enam kui 300 puhtakõlalist häälepartiid Eestis loodud uudse digilahenduse abil kõigile laulupeoks valmistuvatele koorilauljatele harjutamiseks valmis ja need leiab veebilehelt aadressiga laulupidu.ee. 

XIII noorte laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergi sõnul on vastvalminud digilahenduse või „heebeldamise“ abil, nagu seda projekti omakeskis nimetatakse, nüüd võimalik kuulata mis tahes laulust mis tahes partiid nii eraldi kui ka vaikselt taustal  kõlava kogu tervikuga. Ühtlasi on võimalik sättida nivoosid oma parema tahtmise järgi ja teha kodus iseendale vägagi mitmekülgne “kooriproov,” harjutades kord oma partiid näiteks koos sopranitega, siis altidega, siis altide ja sopranitega, või mis iganes kombinatsioonides. Kõikide häälte nivoosid saab igaüks seadistada täpselt nii, nagu soovi on. Uusbergi selgitusel tuli selle idee algimpulss Eesti Filharmoonia Kammerkoorilt, kellel jäid pandeemia ajal ära  mitmed välisreisid ja ootamatult tekkis töögraafikusse vaba aega ning neil tekkis mõte panustada see haridusse. „Meil, noorte laulupeo korraldajatel, jäi üle vaid rõõmsalt nõustuda,“ nendib peadirigent ja lisab: „Eks kogu see ettevõtmine ole ka natuke ses osas pandeemia ja piirangutega seotud ning kui nüüd peaks koroonapiirangud mingil kujul veel jätkuma, siis võib taoline rakendus osutuda ülimalt vajalikuks kooride ettevalmistumisel laulupeoks. Siiski ma ise loodan, et see rakendus on lihtsalt üks abistav lisavõimalus ja ei hakka asendama kooriproove. Kooris laulmise mõte on ikkagi alati ka teineteisega kohtumise rõõm ja üheskoos kokkukõla otsimine. Mitte ükski digilahendus ei ole (õnneks!) võimeline seda asendama,“ rõhutab Uusberg.

SA Eesti Filharmoonia Kammerkoori juhatuse liikme Esper Linnamägi sõnul on selline koostöö olnud koorile suurepärane võimalus panustada muusikaharidusse ja koorilaulukultuuri edendamisse. „See on oluline osa meie missioonist ja me väga loodame, et need koori poolt sisse lauldud partiid  aitavad noori laulude õppimisel ja XIII noorte laulupeoks valmistumisel,“ ütleb Linnamägi.

„Mul on väga hea meel selle koostöö üle. Minu meelest on  koostöö väärtussõnum ennekõike see, et meil on nüüd võimalik noortega jagada sellist unikaalset kõla ja vokaalset kultuuri, mida saab pakkuda ainult Eesti Filharmoonia Kammerkoor,“ rõõmustab XIII noorte laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg.

XIII noorte laulupeo repertuaari salvestasid helirežissöör Siim Mäesalu abiga Eesti Filharmoonia Kammerkoor, ETV Mudilaskoor, Rahvusooper Estonia poistekoor Juhanid, üle-eestiline lastekoor ILMALILLED, Kooristuudio So-La-Re lastekoor, Tartu Karlova Kooli lastekoor, Tallinna Muusikakeskkooli poistekoor, Rahvusooper Estonia Poistekoor ning solistid Jaanika Kuusik ja Kuldar Schüts. Koore juhatasid XIII noorte laulupeo dirigendid. Digitaalse e-õppelahenduse „Heebeldamine“ tegi valmis Mart Leib. Salvestamise ja digilahenduse loomist korraldas ja rahastas Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Kõik häälepartiid leiab veebilehelt aadressiga https://2023.laulupidu.ee/xiii-noorte-laulupidu/repertuaar/

Lisaks „heebeldamisele“ on XIII noorte laulu- ja tantsupeoks valmistuvatel kooridel ja orkestritel nüüd võimalik kasutada ka digitaalseid noote ja partiisid. Ettevõtte Scoremusic asutaja ja juht Kristjan Nõlvak tõstab esile, et paljud ajamahukad protsessid, nagu näiteks nootide haldamine, dirigendi märkmete jagamine koori- või pillirühmaga või mitmete erinevate märkmekihtide lisamine samale noodile on tänu digitehnoloogiale nüüd palju lihtsamad ja vähem ajamahukad. „Meie loodud digiplatvormi eesmärk on olla ühenduslüli kirjastaja ja muusiku vahel ning võimalus olla kaasatud Eesti suurima muusikasündmuse ettevalmistustesse on Scoremusicule olnud suurepärane võimalus uute kogemuste omandamiseks ja valdkonna arendamiseks,“ ütleb Kristjan Nõlvak.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

VAATA HÄÄLEPARTIIDE KASUTAMISE JUHENDIT SIIT!

Omaloomingu korjetalgute pärlid jõudsid ühte kogumikku

Ilmus koorimuusika kogumik „Mind peatada miski ei saa“. Kogumikust leiab 16 laulu 14 autorilt, kes osalesid laulu- ja tantsupeo esimestel omaloomingu korjetalgutel. Kogumikku valitud teosed laulupeo kavasse valituks ei osutunud, kuid paelusid talgutele laekunud 541 töö hulgast talgute korraldajate tähelepanu ning pälvisid üksmeelse tunnustuse. E-noodi kogumik „Mind peatada miski ei saa“ on saadaval e-noodipoes noodiriiul.ee.

Kogumiku väljaandja, Siim Selise sõnul teeb antud kogumiku eriliseks see, et mitte kunagi varem ei ole laulu- ja tantsupidude tarbeks repertuaari kogutud sellisel moel. „Kui XIII noorte laulu- ja tantsupeo kunstiline toimkond need ühistalgud välja kuulutas, ei osanud keegi arvata, kuivõrd tugevat resonantsi need tekitavad ja kuivõrd selle algatusega kaasa tullakse. Talgute korraldajatele oli rõõmsaks üllatuseks laekunud kaastööde suur hulk,“ räägib Selis ja lisab „Kui laulu- ja tantsupeo kunstilised toimkonnad otsisid teoseid, mis ennekõike sobituksid kava karakterist lähtuvalt kunstilisse tervikusse, siis materjali läbi vaadates kogunes lauale ka suur hulk sellist materjali, mida XIII noortepeo kavas paraku kasutada ei saa, kuid mis muusikaliselt kohe kõiki võlusid ja silma jäid. Ja siis sündiski mõte, et võiks sellest materjalist eraldi kogumiku välja anda.“

Selise sõnul on kogumikku valitud paladest osad on sellised, mis vabalt võivad tulevikus laulupidude kavades veel kõlada ning osad on sellised, mis ilmtingimata laululavale ei peagi pürgima, kuna kõlavad väiksema koosseisu esituses palju paremini. 

E-noodikogumikku „Mind peatada miski ei saa“ valitud palasid saab tellida nii ühekaupa kui kogumikuna. Tellimiseks tuleb veebis siseneda e-noodipoodi aadressiga noodiriiul.ee ning sealt on võimalik siis oma valik teha. Eraldi saab tellida nii täispartituuri kui ka ainult kooripartii. 
Kuna Noodiriiul on loodud selleks, et vääriline tasu jõuaks teoste loojateni, paluvad koostajad arvestada autoriõigustega ja tellida noote vastavalt lauljate arvule.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo omaloomingu korjetalgud toimusid aprillis-mais 2020. Talgutele saadetud teoste hulgast tegid valikuid XIII noorte laulu- ja tantsupeo kunstilised toimkonnad koos heliloojate Tauno Aintsi, Tõnu Kõrvitsa ja luuletaja Doris Karevaga. XIII noorte laulu- ja tantsupeo kavasse jõudsid kokku 8 teost – laulupeole neli ja tantsupeole samuti neli pala. Koorimuusika kogumiku „Mind peatada miski ei saa“ on välja andnud veebipõhine noodipood Noodiriiul. Kogumiku koostajateks on Siim Selis ja Peeter Perens.

Lisainfo:

Siim Selis
Kogumiku „Mind peatada miski ei saa“ koostaja
Tel: 501 7730
e-post: siimselis@gmail.com

Teate edastas:

Sten Weidebaum
sten@laulupidu.ee
tel: (+372) 5 236 239

XIII noorte laulupeo „Püha on maa“ ettevalmistustega on liitunud ka Eesti Filharmoonia Kammerkoor

Sel nädalal salvestab Eesti Filharmoonia Kammerkoor XIII noorte laulupeo dirigentide juhatusel noortepeo repertuaari. Salvestistest saab oluline õppematerjal laulupeoks valmistuvatele kooridele. Samuti on igal koorilauljal võimalus salvestiste abil õppida ja harjutada kavas olevaid laule ka iseseisvalt. Kauaoodatud koostööprojekt Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse vahel saab sel aastal teoks esmakordselt.

Selleks, et vähendada pandeemia võimalikku mõju XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ ettevalmistusprotsessile ning muuta laulupeol kavas olevate lugude õppimisprotsess nii kooridele kui ka igale koorilauljale senisest oluliselt lihtsamaks ja turvalisemaks, jäädvustab Eesti Filharmoonia Kammerkoor laulupeol kõlavad lood eraldi häälepartiide kaupa helifailidena.

Kolmapäevast reedeni toimuvatel salvestustel astuvad kammerkoori ette XIII laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg ning laulupeo dirigendid Maarja Soone, Heli Jürgenson, Triin Koch, Lydia Rahula, Taavi Esko ja Hirvo Surva. Reedel salvestab laulupeo hümniks kujunenud Gustav Ernesaksa teose „Mu isamaa on minu arm“ kooriga dirigent Tõnu Kaljuste, kes seda teost ka 2. juuli õhtul 2023. aastal lauluväljakul ühendkoori ees juhatab.

Pärt Uusberg usub, et see on protsess, millest võidavad kõik. Tema sõnul on laulupeo dirigentidel suur rõõm ja privileeg ning põnev võimalus teha koostööd Eesti Filharmoonia Kammerkooriga, mis on Eesti koorimuusika üks olulisemaid lipulaevu. Samas on kooril jällegi võimalus kohtuda lühikese aja jooksul paljude erinevate dirigentidega. „Peamine, see kõik toimub üllal eesmärgil anda oma panus XIII noorte laulupeo õppeprotsessi,“ ütleb Uusberg ja selgitab: „Tänu salvestatud häälepartiidele on noortel võimalik nii individuaalselt harjutada oma partiisid kui ka harida end vokaalselt, võttes eeskuju kutseliste lauljate poolt seatud standardist.“

Eesti Filharmoonia Kammerkoori juhatuse liige Esper Linnamägi peab noorte laulupeo ettevalmistusele kaasa aitamist väga oluliseks, et toetada Eesti koorikultuuri arengut ja head käekäiku. „Salvestatud materjal muudab lugude õppimise lihtsamaks ja mugavamaks tuhandetele koolinoortele ja koorijuhtidele,“ lisab Linnamägi.

Salvestatud kvaliteetsed helinäidised on järgmise aasta algusest laulupeo kodulehel kättesaadavad kooridele kõikjal Eestis. Need aitavad lauljatel kujundada selget kõlapilti nii korrektselt esitatud muusikast kui ka laulupeol juhatava koorijuhi nägemusest. Praegustes pandeemia tingimustes ei ole ka väheoluline, et see materjal lihtsustab vajadusel ka virtuaalsete kooriproovide läbiviimist.

Salvestamisel osaleb koostööpartnerina veel Eesti idufirma Scoremusic, kes pakkus välja innovaatilise tehnoloogia ja digitaalsed tööriistad. Pabernootide asemel laulavad Eesti Filharmoonia Kammerkoori lauljad laulupeo repertuaari Scoremusic’u arendatud digitaalsest noodimaterjalist, mis on salvestatud koori kasutusse antud iPadidele. See teeb tööprotsessi kasutajasõbralikuks, mobiilseks ja keskkonnasäästlikuks ning aitab Eesti kui e-riigi arengule kaasa kultuuri- ja haridusvaldkonnas.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin. XIII noorte laulu- ja tantsupeo visuaalse identiteedi autor on Mart Anderson.

Ullo Toomi nimelise stipendiumi pälvib tänavu tantsuõpetaja Rita Mändla

Täna antakse Tallinna raekojas üle Ullo Toomi nimeline rahvatantsustipendium – rahvatantsijate kõrgeim tunnustus. Traditsiooniliselt Ullo Toomi sünniaastapäeval välja antava kõrge preemia pälvib tänavu Pärnu tantsuõpetaja Rita Mändla.

Ullo Toomi Fondi haldusnõukogu esinaise Ilma Adamsoni sõnul on Rita Mändla teinud meie  tantsumaastikul märkimisväärset tööd. Pärnus tegutseva rahvatantsuansambli „Kajakas” juhina on ta juba aastaid andnud lastele ja noortele edasi armastust rahvatantsu vastu.  

Rahvatantsuansambel „Kajakas“ tähistas sellel hooajal oma 70 juubelit ning Rita Mändla on olnud sellest 44 aastat ansambli kunstiline juht. Tantsija ja õpetajana on tänavune laureaat olnud rahvatantsuansambliga seotud 51 aastat.

„On märkimisväärne, et just tänu Rita Mändla oskuslikule juhtimisele on „Kajakas“ säilitanud oma ansambli staatuse. Rita pühendunud töö nendel aastatel on toonud rahvatantsu juurde mitu põlvkondi pärnakaid,“ rõhutab Ilma Adamson.

Ullo Toomi stipendiumit antakse sel aastal välja 34. korda. Ullo Toomi Fond asutati 1987. aastal, et jäädvustada mälestust Ullo Toomist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi halduskogu tegutseb Eesti Rahvuskultuuri Fondi kinnitatud põhikirja alusel. Ullo Toomi stipendium on rahvatantsuliikumise kõrgeim tunnustus.

Stipendiumi varasemate laureaatide seas on näiteks legendaarsed tantsujuhid Maie Orav, Mait Agu, Ilma Adamson, Helju Mikkel, Ülo Luht jt.

Stipendiumi annavad välja Eesti Rahvuskultuurifond ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo ettevalmistusperiood pikeneb

XIII noorte laulu- ja tantsupeo õppeprotsess pikeneb aasta võrra, et üheskoos paremini valmistuda turvaliseks laulu- ja tantsupeoks. Lisa-aasta vähendab võimalikest piirangutest tingitud tõrgete mõju laulu- ja tantsupeo ettevalmistustele ning loob osalejatele paremad tingimused repertuaari omandamiseks. Registreerimine 2023. aasta noortepeole algab septembris.

Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnul on viimased poolteist hooaega olnud tervele kultuurivaldkonnale ning ka laulu- ja tantsupeo liikumisele väga keerulised, kuna ära on jäänud nii proovid kui ka kontserdid ja etendused.

„Laulu- ja tantsupeoks valmistumine eeldab üldjuhul kõike seda, mis viimasel aastal suuresti võimatuks on osutunud – kooride, orkestrite ja tantsurühmade koosharjutamist, suurtes maakondlikes eelproovides osalemist ning tihedat tööd peonädalal,“ ütles Toomla ja selgitas: “Pikem ettevalmistusperiood leevendab oluliselt erinevate võimalike piirangute mõju laulu- ja tantsupeoks valmistuvate kollektiividele, sest aega repertuaari omandamiseks on rohkem.“

Margus Toomla sõnul on järgneva aasta põhiliseks eesmärgiks ühiselt laulu- ja tantsupeo liikumine pandeemia tardumusest välja tuua. „Kollektiividel seisab ees suur töö kõigiks siiani ära jäänud kontsertideks, etendusteks ja maakondlikeks laulupidudeks valmistumisega ning oma kunstilise taseme taastamisega, mis tähendab et tulemas on väga tihe ja töökas hooaeg.“

Käesoleva aasta alguses kollektiivijuhtide seas läbi viidud küsitlus näitas Toomla sõnul, et kollektiivijuhid on optimistlikud ning ootavad sügishooaega, et oma kollektiividega taas tööle asuda. „Uuringust selgus, et proovide tegemise on viimasel hooajal ära jätnud vähesed kollektiivid. Iga viies kollektiiv on teinud proove ka veebi teel, mis on aidanud hoida kollektiivi ühtsustunnet,” tõi Toomla esile.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo repertuaar jõuab osalejateni juba järgmisel sügis-talvel ning kunstilistel toimkondadel on kavas lisada õppeprotsessi täiendusi, kergendamaks kollektiivide ja nende juhtide tööd repertuaariga.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu toimub 30. juunist 2. juulini 2023 Tallinna Lauluväljakul ja Kalevi Keskstaadionil. Registreerimine noortepeole algab septembris 2021. Laulupeo kunstiline juht on dirigent Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

Vaata järgmiste hooaegade KULTUURIKALENDRIT SIIT! Kui soovid kalendrisse lisada sündmust, saada meile info aadressile laulupidu@laulupidu.ee!

Anna Raudkatsi fondi stipendiumi laureaat on Kalev Järvela

Anna Raudkatsi Fondi halduskogu otsusega pälvib 2021. aasta Anna Raudkatsi nimelise stipendiumi tantsupedagoog ja -looja, tantsupidude üldjuht ja rahvatantsuliikumise edendaja Kalev Järvela. Otsus tehti teatavaks täna, 23. veebruaril, mil möödub 135 aastat Anna Raudkatsi sünnist.

Anna Raudkatsi Fondi halduskogu leidis, et Kalev Järvela on teinud hindamatut pedagoogilist ja loomingulist tööd rahvatantsu hoidmisel, tantsupidude eestvedamisel ning valdkonna edendamisel. Järvela on edasi viinud Anna Raudkatsi kõige olulisemaid algatusi, mis hõlmavad nii rahvatantsude kogumist ja oskuslikku õpetamist kui ka eesti rahvatantsust lähtuvat originaalloomingut. Seetõttu otsustas halduskogu, et Kalev Järvela kauaaegne tulemuslik tegevus Eesti rahvatantsuelus väärib Anna Raudkatsi 135. sünniaastapäeval igati tunnustamist fondi 2021. aasta stipendiumiga.

Halduskogu liikme, Sille Kapperi sõnul on Kalev Järvela on oma elu jäägitult rahvatantsule pühendanud. „Ta on 40 aastat tantsuõpetajana tegutsenud ning lisaks mitmete tantsukollektiivide edukale juhendamisele on ta õpetanud ja inspireerinud ka mitme järgmise põlvkonna nooremaid koreograafe ning tantsupedagooge,“ tõi Kapper esile.

Kalev Järvela (s 1960) oli aastatel 1985-2014 rahvakunstiansambli Leigarid kunstiline juht ja on praegu Leigarite rahvakunstiseltsi auliige. 2009. aastast alates on Järvela ka rahvatantsurühma Koidupuna kunstiline juht ning samuti juhendab ta Brüsselis töötavate eestlaste rühma Euroviisud. XVII üldtantsupeol “Las jääda ükski mets” (2004) oli Kalev Järvela idee autor ja pealavastaja, Alates 1987. aastast on ta osalenud noorte- ja üldtantsupidude lavastusgrupis kokku seitsmel korral. Tema loodud tants oli viimati kavas 2019. aasta tantsupeol. Kokku on tema tantse esitatud kuuel tantsupeol. Alates 2002. aastast on Kalev Järvela Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse esimees.

Anna Raudkatsi stipendium on aastast 1994 välja antav preemia silmapaistva rahvatantsualase tegevuse eest. Auhinda annab välja Eesti Rahvuskultuurifondi Anna Raudkatsi Fond tantsulooja 5- või 0-ga lõppeval sünniaastapäeva aastal (Anna Raudkats sündis 23. veebruaril 1886) ja samuti igal üldtantsupeol. Varasemad stipendiaadid: Alfred Raadik (1994), 1996 Linda Raus (1996), Heino Aassalu (1999), Helju Müürsepp (2001), Ilma Adamson (2004), Eike Rõõmus (2006), Lille-Astra Arraste ja Henn Tiivel (2009), Helju Mikkel (2011), Ülo Luht (2014), Maie Orav (2016), Ene Jakobson (2019).

Laulu- ja tantsupeoliikumise palgatoetus jõuab kollektiivide juhendajateni

Edastame Kultuuriministeeriumi ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse pressiteate 

Kultuuriminister Tõnis Lukas allkirjastas määruse, mille alusel tagatakse alanud aastast laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajatele vääriline sissetulek. Toetusmeede aitab hoida traditsiooni elujõulisena ning motiveerib noori juhendajaid osalema pidude liikumises. Palgatoetuse meetmega hakkab tegelema Eesti Rahvakultuuri Keskus. 

„Laulu- ja tantsupeo traditsioon on meie rahvusliku identiteedi hääl, pilt ja kaja, tuues meid rahvana kokku ja iseloomustades meie kultuurilembust ka kogu maailma silmis. Selle püsimiseks on vaja, et meie kollektiivide juhendajad saaksid oma suure töö ja vaeva eest ka väärilist palka ja kindluse sotsiaalsete garantiide osas.  Siiani on olnud see justkui iseenesest mõistetav, et juhendajad valmistavad rahvatantsijaid, koore ja orkestreid ette tihti oma põhitöö kõrvalt, sümboolse tasu eest, hobi korras ja missioonitundest. Loodan, et see võimalus, mis nüüd tekib, motiveerib nii praeguseid kui ka edaspidi nooremaid juhendajaid ning nii jätkub ka traditsioon oma tuntud headuses,“ ütles kultuuriministerTõnis Lukas.

„Laulu- ja tantsupeole ei tule mõelda ainult siis kui pidu juba käes, tegemist on ikkagi järjepideva tööga aastast aastasse,“ ütles Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktorKalle Vister. „Teame ju kõik, et laulu- ja tantsupidude alustalaks on elujõuline kollektiiv, motiveeritud ja haritud ning vääriliselt tasustatud juhendaja. Palgatoetuse meede, mida Eesti Rahvakultuuri Keskus nüüd vahendama asub, on esimene oluline samm kollektiivijuhi elukutse populaarsemaks muutmisel ja seda eriti noorte hulgas. Samas rõhutan, et meede saab toimida ainult juhul, kui kohalikud omavalitsused ja kollektiivid sellega aktiivselt kaasa tulevad,“ märkis Vister.

Toetusmeetme suurus selleks aastaks on 2,7 miljonit eurot. Taotlusvoorudega hakkab tegelema Eesti Rahvakultuuri Keskus ja esimesi taotlusi saavad kollektiivide juhendajate tööandjad keskusele esitama hakata 1. märtsist. Lisaks on erandkorras 2021. aastal plaanis ka teine taotlusvoor, kuhu algab taotluste vastuvõtt1. augustist. Juhendaja palgatoetuse maksmisel arvestatakse koori, rahvatantsurühma, rahvamuusikakollektiivi, puhkpilli-, sümfoonia -, sümfoniett- või keelpilliorkestri osalemist taotlemisele eelnenud noorte- või üldlaulu- ja -tantsupeol. Arvesse lähevad ka osalemised pidude ettevalmistustel, kaasalöömine maakonna laulu- ja tantsupeol või valdkondlikul liigipeol. Juhendajal peab toetuse saamiseks olema kehtiv erialane kutsetunnistus.

Toetusmeetme teemal toimub taotlejatele ka neli infopäeva eelregistreerimisega ja zoomikoosoleku vormis – esimene neist on 26. jaanuaril algusega kell 13.00, järgmised toimuvad samal kellaajal vastavalt 10. ja 25. veebruaril ning 2. märtsil 2021. Täpsema info taotlusvoorude ja nende infopäevade kohta (eelregistreerimisega) leiab Eesti Rahvakultuuri Keskuse kodulehelt.

Kultuuriministeerium tellis 2019. aastal Mõttekojalt Praxisuuringu, millest selgus, et noori laulu-ja tantsupidude juhendamise kutse ei motiveeri kuna see pole tasustatud töö ja ei paku piisavat töötus- ja ravikindlustuse kaitset. Samuti tuli analüüsist välja, et üle poole praegustest juhendajatest jäävad peatselt pensionile ning kollektiivid ei ole seetõttu jätkusuutlikud.

Määruse leiate siit:https://www.riigiteataja.ee/akt/115012021011

Gustav Ernesaksa Fond tunnustas Aet Maatee tööd

Koorimuusika kõrgeima tunnustuse, Gustav Ernesaksa Fondi peastipendiumi pälvis laulu- ja tantsupidude pikaaegne korraldaja Aet Maatee, koorimuusika edendamise stipendiumi kooriühingu tegevjuht Kaie Tanner ning õppestipendiumi noor dirigent Ode Pürg.

Täna, Gustav Ernesaksa 112. sünniaastapäeval, tegi maestro mälestuse jäädvustamiseks moodustatud fondi nõukogu teatavaks, et käesoleval aastal otsustati Kooriühingu muusikanõukogu ettepanekul määrata peastipendium Aet Maateele tema suure panuse eest laulupeoliikumise arendamisel.

Kooriühingu muusikanõukogu esimees, Heli Jürgenson ütles, et Aet Maatee südamega tehtud töö Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhina on toonud laulupidudele täiesti uue kvaliteedi. ”Ta on 17 aasta jooksul olnud tõeline Ernesaksa pärandi edasikandja – oli ju ka Ernesaks lisaks üldjuhitööle tihedalt laulupidude korraldusega seotud,” rõhutas Jürgenson.

Aet Maatee on kultuurikorraldajana töötanud juba 1984. aastast, algul Pärnu Maavalitsuses ja Linnavalitsuses ning seejärel Kultuuriministeeriumi kunstide osakonnas. Ta on aastaid osalenud Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukojas, Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri seaduse ettevalmistamise töögrupis ning olnud aastaid ka Eesti Kooriühingu juhatuse liige. 

Gustav Ernesaksa Fondi koorimuusika arendamise stipendiumi saab Kooriühing muusikanõukogu ettepanekul ühingutegevjuht Kaie Tanner  pikaaegse töö eest kooridega ja panuse eest Eesti koorimuusika arendusse.

Gustav Ernesaksa Fondi õppestipendiumi pälvib noor dirigent Ode Pürg, kes õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias professor Toomas Kapteni kooridirigeerimise klassis bakalaureuse 3. õpiaastal.

Kolmandat korda korda antakse Eesti Meestelaulu Seltsi algatusel peapreemiaga kaasa ka Ekke Väli loodud skulptuur „Gustav“, mis on jäljend Tallinna lauluväljakul olevast Gustav Ernesaksa kujust.

Gustav Ernesaksa Fond on 1993. aastal Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühingu, Eesti Meestelaulu Seltsi, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Muusikaakadeemia poolt asutatud fond, mille eesmärk on väärtustada koorimuusika-alast tegevust. Fond annab igal aastal välja Gustav Ernesaksa nimelise koorimuusika peapreemia, koorimuusika arendamise stipendiumi ning õppestipendiumi. Stipendiumite välja andmist rahastavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ja Eesti Rahvuskultuuri Fond.

Ilmus esimese laulupeo lauliku uusväljaanne

Eesti esimese üldlaulupeo repertuaar on kõigi laulupeo-, ajaloo- ja kultuurihuviliste suureks rõõmuks taas kõigile kättesaadavaks muutunud. Valminud on teos nimega „Eesti rahva 50-aastase juubelipeo laulud. Kommenteeritud ja täiendatud uusväljaanne“ koos heliplaadiga, millel kõlavad kõik 27 laulupeo kavas olnud teost Eesti Rahvusmeeskoori esituses.


Teose valmimise eestvedajaks oli kultuuriloolane ja muusik Riina Roose. Koostajate sõnul on teose suurim väärtus ajaloo talletamine ja meie põlvkonnale esimese üldlaulupeo lähemale toomine. 
Raamatu toimetaja Ave Soppi sõnul osutus 150-aasta vanuse lauliku tänapäevasel kujul väljaandmine suureks väljakutseks. „Näiteks gooti kirjas tekstide kaasaegsesse kirjaviisi panemine nõudis keeleteadlane Valve-Liivi Kingsepalt suurt hulka sisulisi otsuseid, algse noodimaterjali õigsust kontrollis dirigent ja muusikapedagoog Ants Soots ning noodigraafika uuendamist teostas Andres Lemba,“ tõi Sopp näiteid. Laulikusse on lisatud ka lühiannotatsioonid autoritest muusikateadlane Heidi Heinmaalt, kelle sõnul andis töö laulikuga talle kinnitust selle kohta, kui hästi tundis kontserdikava koostanud muusikakomisjon eesotsas Jannseniga kaasaegset kooriliteratuuri. „Välja valiti tollal populaarsete, enamuses küll saksa heliloojate parimad teosed, millest enamik, eriti vaimulike laulude osas polnud laulmise mõttes sugugi lihtsate killast,“ selgitas Heinmaa. Dirigent Mikk Üleoja, nõustub Heinmaaga ning ütleb, et rahvusmeeskooriga kava salvestamisel tajusid nad selgelt repertuaari tõelist mahtu ja seda muusikalist väljakutset, mida see lauljale ja dirigendile nii 150 aasta eest kui ka tänapäeval esitab.

Koostajate eesmärk on raamat teha kättesaadavaks kõigis muusika ja ajalooga kokkupuudet omavates raamatukogudes.  Teos on saadaval ka Apollo ja Rahvaraamatu kauplustes. Raamatu väljaandja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning tiraaž on 400 eksemplari. Plaadi teostasid Eesti Rahvusringhääling (Klassikaraadio) ja Eesti Rahvusmeeskoor. Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium. 

Oodatakse Anna Raudkatsi nimelise tantsustipendiumi kandidaate

21. detsembriks ootab Anna Raudkatsi Fond ettepanekuid Anna Raudkatsi nimelise rahvatantsustipendiumi määramiseks.

Anna Raudkatsi Fondi on loodud eesmärgiga jäädvustada mälestust Anna Raudkatsist ja väärtustada folkloori- ja rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Anna Raudkatsi nimeline rahvatantsustipendium, mis määratakse kauaaegse tulemusliku tegevuse eest Eesti rahvatantsuelus.
Stipendiumi määramisel võetakse aluseks rahvatantsutegelase pikaajaline panus (nii tantsupedagoogiline, loominguline, organisatsiooniline, propagandistlik kui ka uurimuslik tegevus) ja see antakse vähemalt 60-aastasele isikule vaid üks kord.

Stipendiumi antakse välja Anna Raudkatsi 5 või 0 lõppeva sünniaastapäeva aastal (Anna Raudkats sündis 23. veebruaril 1886.a.) ja igal üldtantsupeol.

Anna Raudkatsi nimelise stipendiumi kandidaate võivad esitada kõik organisatsioonid ja isikud Anna Raudkatsi juubeliaastale eelneva aasta Toomapäevaks (21. detsembriks) aadressil: Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Pärnu mnt 10, 10148 TALLIN; e-post: laulupidu@laulupidu.ee.

Stipendiumi kätteandmist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Seltsiga.

Täienesid koroonaviiruse vastased meetmed, tuleb kanda maske!

Valitsus kehtestas täna, 10. novembril 2020 uued koroonaviiruse vastased meetmed. Olulist infot on muuhulgas kultuuri- ja spordivaldkonnaga seotud korraldajatele ning asutustele.

Alates esmaspäevast, 16. novembrist k.a hakkab kehtima maski kandmise reegel. Maski tuleb kanda või katta nina ja suu konverentsidel, kontsertidel, teatris ja kinos. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel on meditsiiniline põhjendus (näiteks astmaatikud või vaegkuuljad).

Palume kõigil korraldajatel ning asutustel maski olemasolu kontrollida ning luua võimalused selleks, et maskid oleksid sündmuste toimumispaikades kättesaadavad.

Muuseumides, galeriides, raamatukogudes ja spordiklubides täiendavaid piiranguid ei kehtestatud, küll aga kehtib endiselt hajutamise reegel. Samuti kutsume kõiki üles kasutama koroonaviiruse leviku tõkestamist toetavaid infomaterjale, mis asuvad siin.

Hoiame kultuuriasutused avatud!