Vabatahtlikuks saab registreerida kuni 9. juunini. Vabatahtlike koordinaator Sirli Spelman rääkis meile, millised on täpsemalt vabatahtlike ülesanded, kuidas toimub väljaõpe ja millised väljakutsed ootavad ees.

Mis ajani saab vabatahtlikuks registreerida?

Vabatahtlikuks saab registreerida kuni 9. juunini. Seejärel jaotatakse kõik vabatahtlikud toimkondadesse. Kindlasti tuleb meil ka kõikidele vabatahtlikele mõeldud Facebooki grupp, kus saame jagada jooksvat infot, aga ka toredaid kogemusi-elamusi peonädala jooksul.

Millised on vabatahtlike ülesanded toimkondades?

Kõik toimkonnad on erinevad ja kindlasti saab panustada väga erinevatel töölõikudel. Näiteks väljakutoitlustuse toimkondades toimetavad vabatahtlikud lauljate-tantsijate nõudega ehk hoiavad silma peal, et korduskasutavad nõud saaksid õigetesse kastidesse ja keegi ei viskaks nõusid ekslikult ära. Ühekordsete nõude mitte kasutamine on uudne lähenemine, mis võib alguses veidi segadust tekitada. Aga selleks ongi abis meie ägedad vabatahtlikud, kes suunavad sööjaid.

Lisaks on meil ligipääsetavuse toimkond, mis vastutab selle eest, et kõik osalejad saaksid mõnusalt pidu nautida – vabatahtlikud aitavad hoida erivajadustega inimestele mõeldud kohad vabana. Rivistusmeeskonnal on vaja abi pillide transportimisega lauluväljakule ja tagasi. Rongkäigu korralduse juures on abikäsi vaja aga inimeste juhendamisel ja näiteks lippude jagamisel.

Kuidas vabatahtlike koolitamine välja näeb?

Igas toimkonnas on väljaõpe erinev, aga kindlasti toimuvad vajalikud kokkusaamised ja juhendamine näost näkku või videosilla vahendusel. Osades toimkondades kasutatakse ka videoõpet – salvestatakse ette õppevideod, mida vabatahtlikud saavad vajadusel üle vaadata, kui miski peaks meelest minema. Kindlasti ei pea kartma, et keegi jääb teadmatusse või ei oska oma rollis mõnda tegevust teha.

Millised on suurimad väljakutsed seoses vabatahtlikega ja korraldusliku poolega?

Väljakutsed selguvad ilmselt töö käigus. Võib juhtuda, et mõni vabatahtlik ei saa täpselt sinna toimkonda appi minna, kuhu lootis. Kindlasti võib see pahameelt tekitada, aga loodame siiski vabatahtlike mõistvusele, et iga töö on laulu- ja tantsupeo õnnestumise seisukohast oluline ning iga ülesanne peab saama tehtud. Usun, et saame toimkonnad ilusti komplekteeritud ning teeme üheskoos ühe ägeda peo!

– Lisl Harriet Mikko

“Näib, et pidu tuleb suur ja vägev! Oleme eeskujuks kogu maailmale tõestades, et suurüritust saab läbi viia keskkonnasõbralikult,” ütles rohesaadikute koordinaator Krista  Kupits, kes vastas rohesaadikute mõndadele levinumatele küsimustele. Lisaks uurisime Kupitsalt, kuidas rohesaadikute koolitamine välja näeb ja millised väljakutsed ees ootavad.

Koordinaatori vastused rohesaadikute küsimustele:

1. Kas rohesaadik peab terve päev üritusel kohal olema?

Ei pea. Rohesaadikute koordinaator jagab aegsasti välja graafikud, et kõik saaksid oma aega planeerida.

2. Kas saan sõbraga koos peol olla?

Jah, registreerudes saad oma sõbra nime kirja panna ja rohesaadikute juht paneb teid omavahel lähestikku samal ajal tööle.

3. Kas pean midagi kaasa võtma?

Kindlasti tuleb jälgida ilmateadet ja riietuda vastavalt. Vihmakeep on pidulise hea abiline! Soovitan võtta kaasa ka veepudeli ja miks mitte ka väikese snäki, et oleks mõnusam olla. Kõigile rohesaadikutele pakume ka lõunasööki. 

4. Kuidas ma tean, mis ma tegema pean?

Rohesaadikutele on loodud Facebooki grupp, kus on oleval juhisvideod ja kust leiab oma küsimustele vastuseid.

Maikuu keskpaigaks oli rohasaadikuid kokku umbes 20.  Kas ja kui palju on vahepeal sooviavaldajaid juurde tulnud?

Vabatahtlikuid on kokku üle 100, küll aga rohesaadikuid ei ole kahjuks palju juurde tulnud. Vajame neid väga, iga abiline on kulla hinnaga! Seega, tule rohesaadikuks ja täida sooviavaldusankeet lehel https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfxZhMEVRKyZhkwiSD9Mf7zHPBqMG-EpLA1tFP_NU5vlR_RNA/viewform.
Kuidas rohesaadikute koolitamine välja näeb?

Koolitamine on väga lihtne! Rohesaadik saab endale sobival ajal Facebooki kinnisest grupist vaadata juhistega videoid ning lugeda juhisfaili. Enne pidu saavad kõik vabatahtlikud kui ka teised vabatahtlikud Tallinnas kokku, et üksteisega tuttavaks saada ja viimased detailid selgeks rääkida. Peo ajal on muidugi abiks teised saadikud ja rohesaadikute juht, kes käib peo ajal kõikide saadikute juurest aeg ajalt läbi ning aitab vajadusel. Lisaks saame ühises grupivestluses lahendada tekkivaid probleeme.

Millised on suurimad eesootavad väljakutsed?

Oluline on olla õigel ajal oma kohas, et ei tekiks mehitamata jäätmepunkte. Kuna tahame, et kõik saadikud saaksid osa ka peost ja melust, siis on kõige keerulisem tehniliselt välja mõelda see, kus kohas ja mis ajal milline saadik on.

– Lisl Harriet Mikko

Noored lauljad üle Eesti on täis ootusärevust ning elevust läheneva laulupeo eel. Arvamused laulupeo repertuaari kohta on mitmekülgsed, kuid ühiseks jooneks on selle ilu ja terviklikkus. 

Hugo Treffneri Gümnaasiumi segakoori Anima lauljate sõnul erineb repertuaar veidi varasemate laulupidude omast. Nad tõstavad esile selle rahulikkuse ja tehnilise keerukuse, mis pakub koorile toredat väljakutset. Laulud on nende hinnangul väga ilusad, lüürilised ja sügavamõttelised. Teisest küljest toodi välja, et võiks olla veidi rohkem hoogsaid ja rõõmsaid rahvalaule. 

Tartu Ülikooli kammerkoori liikmed arvavad, et repertuaar on õiges keerukusastmes – mitte liiga lihtne ega liiga raske. See võimaldab neil pidu rohkem nautida, sest nad ei pea ülemäära muretsema vigade pärast. „Repertuaar meeldib kõigile ning see on mitmekülgne, mis on väga positiivne,” räägib Tartu ülikooli kammerkoori koorivanem Kätlin Kits.

Tartu Noortekoori lauljate arvates moodustab repertuaar ilusa terviku ja kannab olulist sõnumit. Nad tõid välja, et alguses tundus repertuaar lihtsam, kuid täieliku mõistmise jaoks on vaja tähelepanelikkust ning mõned olulised ja keerulised kohad saavad esile tulla alles koos lauldes. Samuti mainitakse, et repertuaar saab täieliku tähenduse alles kaare all proove tehes.

Laulupeoni on täpselt 30 päeva

Laulupeo lähenemine tekitab noorte seas ainult positiivseid tundeid ning nad ootavad pidu juba väga. Ainsad hirmud on seotud ilma, rongkäigu ning kohapealse korraldusega, näiteks loodetakse, et ilm on ilus ning soovitakse saada hea koht kaare all.

Enamus noori on juba peoks valmis ja laulud on peas. Paljud tõid välja, et neile kuluvad laulud, kas ise harjutades pähe või nad soovivad laulud pähe õppida, et olla enesekindlamad.

„Mulle meeldib minna laulupeole kindla tundega, et ma ei lähe sinna nooti lugema, vaid et saaksin nautida meeleolu, vaadata dirigenti ja saada kooris tavapärasest erinevat kogemust,” selgitas üks Hugo Treffneri Gümnaasiumi segakoori Anima laulja.

Samuti oodatakse juba pikisilmi proove lauluväljakul, et harjutada koos teiste kooridega.

Ootusärevuse kasvades loodavad noored, et kõik sujub hästi ja laulupeolt saab unustamatu kogemuse.

– Liisa Kaseorg

Mis on SOVA? SOVA chat on noortele mõeldud vestlusplatvorm, kus 6-17-aastased lapsed saavad turvaliselt, anonüümselt ja konfidentsiaalselt arutada raskete teemade ja küsimuste üle. Vahel piisab ainult ühest arutelust, et leida olukorrale lahendus. Hädaolukorras aitame lapsi koos hädaabiteenistuse või politseiga. Chatis vastavad laste küsimustele vabatahtlikud ja professionaalsed nõustajad üle Eesti.

Kuna SOS Lasteküla keskendub oma tegevuses lastele, on noorte laulu- ja tantsupidu ideaalne koht tutvustamaks noortele alles 2022. aastal avatud SOVA chatti, kus nad saavad tasuta abi. SOVA chat on avatud igapäevaselt kell 14.00–22.00.

Kahjuks on Eesti lastel enesetappude edetabelis kõrge positsioon. See oli ühiskonnas toimuv, mis ajendas SOS Lasteküla kiirelt tegutsema. Nägime, et on vajadus avada chat kõigile Eestimaa lastele, et ükski laps ei peaks oma murega üksi jääma. Iga laps kuulub perekonda ja meie eesmärk on, et laps saaks kasvada armastuse, austuse ja turvatunde keskkonnas.

Esimese aastaga jõudis chatt 1933 lapse ja nooreni. Pöördujaid on erinevas vanuses, kuid kõige enam on neid vahemikus 13–15 aastat. Oleme sügavalt mures meie laste ja noorte pärast, kes praegusel raskel ajal on jõudnud olukorda, kus nad ei tea, kuidas edasi minna. Iga päevaga tundub olevat üha rohkem neid, kes tunnevad end lootusetus olukorras. Meie kohus on teha kõik selleks, et ükski laps ei tunneks end täna ega homme üksi.

Rohkem infot leiab www.sova.ee.

Heategevusfond Minu Unistuste Päev ning Laulu- ja Tantsupeo sihtasutus korraldavad 1. juunil ehk Lastekaitsepäeval Tallinna Lauluväljakul Downi sündroomiga lastele päris oma peo, kus saab laulda ja tantsida, dirigeerimisoskust proovile panna ja koos lõbusasti aega veeta.

“Oleme väga tänulikud, et Noorte Laulu- ja Tantsupeo valguses saame rääkida unistamisest ning unistuste täitumisest. Paljud lapsed üle Eesti on unistanud sellest hetkest, et laulda suure laulukaare all või näidata oma tantsuoskusi. Erivajadustega laste ja noorte jaoks, selliseid võimalusi napib, kuid nad soovivad olla rohkem kaasatud, olla integreeritud ühiskonda. Meil on hea meel, et koostöös Noorte Tantsu- ja Laulupeo korraldajatega on meil võimalus pakkuda ehedat elamust ka fondi sihtrühma lastele,” ütleb Minu Unistuste Päeva tegevjuht Kristiina Gabor-Mägi.

Minu Unistuste Päev korraldab  aastas mitmeid suuri perepäevi, kus sarnase kogemusega lapsed ja nende vanemad saavad toetavas keskkonnas üheskoos lustida. “Perepäevad on suurepärane võimalus pakkuda erilisi hetki ja elamusi võimalikult paljudele fondi sihtrühma lastele. Need on sündmused, mida lapsed ja nende vanemad alati väga ootavad.

Oleme ka varasemalt korraldanud tantsu- ja lauluteemalisi üritusi, kuid see, et saame seda koos Noorte Tantsu- ja Laulupeo meeskonnaga teha, on ainulaadne,” ütleb fondi tegevjuht Kristiina Gabor-Mägi.

Laulu- ja Tantsupeo sihtasutus on Downi sündroomiga lastele 1. juuniks kokku pannud erakordse kava. Väiksele ekskursioonile külastuskeskuses ja laulukaare all järgneb ETV Mudilaskoori kontsert, Niina Esko tutvustab lastele dirigeerimise kunsti, rahvamuusikud Lilian Kapp ja Marika Moksi oma meeskonnaga mängivad rahvamuusikat, vaadatakse pille ning proovitakse ka rütmipillidega mängimist. Rahvuslikke tantse õpetavad Kristiina Siigi juhendamisel tantsuansambli Leesikad tantsijad.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu “Püha on maa” toimub 30. juunist 2. juulini Tallinnas. Laulupeol teeb teavitustööd ka Minu Unistuste Päeva meeskond.

Järgmisel reedel, 2. juunil kella 19-st südaööni toimub Eesti Loodusmuuseumis ainulaadne „Linnulaulupidu“. Üritusel saab tantsida silent disco’l ehk kõrvaklappidega vaiksel diskol ja tutvuda Peeter Lauritsa autorinäitusega „Miski on kõigega seotud“ autori enda juhitud ekskursioonidel.

„Loodus on maailma parim kunstnik,“ räägib silent disco’l muusikat valiv Eesti Loodumuseumi zooloog Joosep Sarapuu ehk Zarka. „„Linnulaulupidu“ on lõbus ja eksperimentaalne kooslus troopilistest rütmidest ja ägedatest loodushelidest. Teeme vägeva tantsupeo vanalinnas, meie rohelust täis muuseumihoovis.“

„Linnulaulupeo“ muusikamiksides kasutab Zarka bioloog Veljo Runneli salvestatud linnuhääli. „Ehkki olen hariduselt entomoloog, hakkasin huvi tundma ka lindude vastu ja praeguseks olen linnuhääli salvestanud juba 25 aastat,“ räägib Runnel. Salvestatud helidest toob välja esile roolindude hääli: „Roolindude laulud on väga mitmekesised, eriti põnev on aedroolinnu hääl.“

Runneli salvestatud loodushelisid on kasutatud ka Peeter Lauritsa näituse „Miski on kõige seotud“ helikujunduses. Näituse autor teeb 2. juunil „Linnulaulupeo“ osalejatele õhtu jooksul kaks ekskursiooni mööda enda näitust. Tuurid algavad kell 21 ja kell 21.

Üritusel agatakse osalejatele juhtmeta kõrvaklappe, kõrvaklappide broneerimiseks tuleb eelnevalt soetada Fientast pilet. „Linnulaulupidu“ toimub Eesti Loodusmuuseumi hoovis aadressil Tallinn, Lai 29a.

– Eesti Loodusmuuseum

Alates 2014. aastast on laulu- ja tantsupeole hoogu andnud Abc Motors, kes lahkelt laulupeo ratastele paneb – Renault’ esindusena hoolitsevad nad selle eest, et laulu- ja tantsupeo korraldajad muretult Eesti ühest otsast teise jõuaks. 

Abc Motors on tegutsenud üle 21 aasta, kuuludes ABC Gruppi koos Abestocki, ABC Rendi ja mitme teise ettevõttega. Laulu- ja tantsupidusid on nad toetanud pea kümme aastat. ‘’Meie jaoks alati olnud loomulik panustada võimaluste piires eesti kultuuri, spordi ja hariduse arengusse. Täna oleme lisaks laulu- ja tantsupeole ka näiteks Eesti Jalgpalli Liidu, Tallinna Linnateatri ja Noored Kooli autopartner,’’ sõnas ettevõtte turundusjuht Indrek Luberg. 

‘’Oleme siin, et laulu- ja tantsupidude korraldajad ei peaks pead transpordiküsimustega vaevama, ning nende transpordivajadused saaks muretult lahendatud. Olgu siis tarvis sõiduautot, väikebussi või kaubikut – need kõik on meie mudelivalikus olemas.’’

Pidulistele soovib Abc Motors kõlavat häält ja kerget jalga, publikule võimsaid elamusi ja meile kõigile peo ajaks ilusat ilma! Aitäh, et laulupeo ratastele panete! 

– Annabel Parts

Teie kirjutate meile oma soove ja meie muudkui teeme! Nüüd on olemas metsarohelised pusad kõigis suurustes nii väikestele lauljatele- tantsijatele kui ka suurtele kuni 3xl suuruses.

Pusa on selline rõivaese, mis meie kliimas sobib kandmiseks igal aastaajal. Ja laulu- ja tantsupeo õhtud võivad pikaks ja jahedaks minna, seega tasub mõnus pusa enda lähedal hoida.

Kui nüüd metsaroheline ei ole päris sinu värv, siis võta teine lemmiktoon – purpurpunane. See värvitoon sobib samuti universaalselt nii meestele kui naistele ja nii soliidsemate pükste/seelikuga kui suvise riietusega.

Pusa mõõdud leiad kodulehelt: https://2023laulupidu.100kingitust.ee/laulu-ja-tantsupeo-roheline-pusa/ ja pusaga on nii, et see võib alati natukene suurem olla, ongi kandes mõnusam tunne.

Aga mis siis saab kui vihma sajab? Ei ole hullu – ka selle peale oleme mõelnud ja läbipaistvad vihmakeebid valikusse võtnud. Vihmakeebil on reguleeritavad varrukad, nokaga kapuuts ja taskud mobiiltelefoni ja muu tarviliku jaoks. Lisaks on keep vastupidav – sellega käid mitmed peod läbi. Läbipaistev materjal on selle jaoks hea, et saad ka rahvariiete peal kanda kui sadu õige hulluks läheb. Vihmakeepe on kolmes suuruses: lastele, tavasuurus ja pluss-suuruses. Siin sama – kui kahtled, võta suurem suurus, sest rahvariided on üsna mahulised. Vihmakeebid leiad siit: https://2023laulupidu.100kingitust.ee/korduvkasutatav-vihmakeep/

Peol näeme ja laulame-tantsime!

– Sokisahtel

Eesti rahvas on alati olnud looduse usku. Läbi ajaloo on siinsele maarahvale tuge pakkunud just looduses asuvad pühapaigad. Ka tänapäeval, kui üha enam inimesi elab linnas, maaelust kaugemal, on loodus sellegipoolest südamelähedane. Kes meist poleks käinud vaikusesse mattunud rabas, et omakeskis mõtteid koondada. Või rohelises metsasalus, et kuulda lindude ja rohutirtsude koorilaulu, mis justkui hetkega linnakärast eemale viib. 

Käesoleval suvel toimuv XIII noorte laulu- ja tantsupidu kannab juhtmõtet „Püha on maa“. Meile on püha siinse maa loodus, mida kõigest hingest hoidma peame. Oleme noortepeo eel pühendanud loodusele palju tähelepanu ning püüame teha XIII noortepeo taaskord mitu sammu rohelisemaks kui varem.

Näiteks toimus aprilli keskel Solarises elurikkuse päev, kus kõik laulu- ja tantsupeo sõbrad said juba natukeses peomeeleolus üheskoos meisterdada linnaruumi lillekaste. Kastidesse külvati rukkililled, mille üle rõõmustavad nii tolmeldajad kui ka teised putukad. Lisaks saavad kastides õitsevatest õitest kasu ka lauljad-tantsijad – just neid rukkililli saavad soovijad sisse põimida oma peopäevade lillepärgadesse.

Ka saabuva laulu- ja tantsupeo toimumise päevadel peame meeles, et keskkond meie ümber oleks puhas ja hoitud. Näiteks hoolitseme selle eest, et meist kõigist jääks maha võimalikult vähe prügi ja jäätmed oleksid võimalikult hästi sorteeritud. Jäätmete vähendamiseks on seekord ka toit väljakutel serveeritud ainult korduskasutatavatelt nõudelt. Ühekordsete pudelite asemele innustame kõiki peole kaasa võtma oma korduskasutatavat veepudelit, kuhu Tallinna Vesi on lubanud pakkuda puhast ja loodussõbralikku kraanivett. 

Olgugi, et iga üksik samm võib tunduda eraldi võttes väike, on see ometi osa suurest tervikust, mis kannab meid puhtama keskkonna ja elurikkama looduse poole. Just nüüd oleme asunud otsima meeskonda olulist täiendust rohesaadikute ja vabatahtlike näol, kes aitaksid meil ühiseid suuri eesmärke ellu viia. Abi on vaja nii kollektiivide juhendamisel kui jäätmete sorteerimisel ja korduskasutatavate nõude tagastamise juures abistamisel. Seega, kui tunned, et tahad meiega koos liikuda puhtama tuleviku poole, siis võta meiega ühendust ja tule meeskonda! Infot leiad meie kodulehelt: https://2023.laulupidu.ee/otsime-vabatahtlikke/.

– Karmen Kikas

Mis hetkest algab meie teekond laulu- ja tantsupeole? Kas nädal enne pidu, mil ühiselt Tallinnasse sõidetakse, või hetkel, mil esimesed viisid ja sammud repertuaarist on selged? Ehk  hoopis peale ülevaatuseid? Ei. See teekond algas juba ammu enne meie sündi. See algas siis, kui meie vanemate suilt kõlasid esimesed lauluviisid ja ajalukku tantsiti ühiselt esimesed tantsud, mis hiljem kandusid edasi igas mälestuses, teos ja jutus. 

Laulupidu oli meis hetkest, mil ema näitas naerusuiselt oma esimest sõlge, mille sai päranduseks oma emalt, ning hetkest, mil tantsutirts kogemata avastas kapist ilusa triibulise seeliku ja veel kaunima rahvariidevöö. Võibolla sai see hoopis alguse fotodest ja lugudest, mida emalt kuulsime, või lauluviisidest, mis enne olid kõlanud laulupeol, kuid mis sama võimsalt ka koduseinte vahel kõlasid. 

Hiljem kandus see edasi hetkedes, mil ema aitas Tallinnasse sõiduks kotti pakkida, ning veendus, et rahvariided oleks triigitud, nõelutud ja ühegi plekita. Kaasa andis ta alati sooja kallistuse, ehk isegi kerge manitsuse, ning saatiski su oma mälestuste saatel laulu- ja tantsupeole, et hiljem sind tantsusammude kaudu sadade tantsijate seast ära tunda või laulukaare all sinu häält kuulda – nii nagu temagi ema seda kord tegi. 

Laulukaare all enesesse lauldud mälestused ja traditsioonid kanduvad edasi läbi vanemate juttude ja mälestuste, ning tantsurõõm pärandub põlvest-põlve ja ajast-aega. Nii need sillad tekivadki, need mälestustesillad, mis ühendavad põlvkondi mälestuste ja traditsioonide kaudu, mida ühiselt edasi kantakse. Lisaks lauludele, tantsudele ja viisidele, on meil kõigil ühiselt kaasas meie vanemate hool ja julgustus, mis meid igal sammul saadab. 

Nii seal lauldakse, sama laulukaare all, mil kord laulsid meie vanaemad-vanaisadki, hoides südames mälestusi, ning kandes traditsioone, mida ühel ilusal päeval kannavad edasi juba meie lapsed. Aitäh teile, armsad emad, et meid naerusuiselt oma mälestusi looma saadate, ja meid ikka ja alati armastavalt koduväravas ootate.

– Annabel Parts