XIII noorte laulu- ja tantsupeo väljakute kujundaja Kristjan Suits rääkis meile, millest noortepeo väljakute kujundamisel lähtutakse. Lisaks jagas ta seda, kuidas luuakse laulupeoliku atmosfääri keskkonnasõbralike materjalidega.

Palun tutvustage ennast meie lugejatele!

Igapäevaselt töötan teatrikunstnkuna, kus minu töö hõlmab endas teatrilava kujundamist ning erinevate dekoratsioonide loomist. Nii olen seotud ka sellel aastal noortepeoga – olen väljakute kunstnik. Tegelikult on see juba kolmas kord, kui laulu- ja tantsupeo väljakuid kujundan ja dekoratsioone loon. Peaasjalikult tegelen rohmakate konstruktsioonide, näiteks poodiumite ja tellingute varjamisega ning üldise laulupeoliku õhustiku loomisega. 

Millest te noortepeo väljakute kujundamisel lähtute? 

Peamine eesmärk on jälgida, et väljakute kujundus oleks kooskõlas noortepeo tunnusgraafika ja -mustrite ja värvidega. Lisaks on oluline, et nii Kalevi staadion, lauluväljak kui rahvamuusikapeo ala oleksid ühtsed, kuid mitte täiesti ühesugused. Kindlasti mängib väljakute kujundamisel olulist rolli see, et võrreldes üldlaulupeoga, on noortepidu alati värvilisem ja erksam. Dekoratsioonidega üritangi seda noortepeo erilisust välja tuua. Minu jaoks on oluline ka see, et hiljem pilte vaadates, saaks inimene kohe aru, millise laulu- ja tantsupeoga on tegemist. 

Millised on väljakutsed väljakute kujundamisel? 

Suurimaks väljakutseks on ajaraam. Meil on dekoratsioonide tegemiseks ja nende paigaldamiseks ülimalt vähe aega. Teine asi, millele peab palju mõtlema on eelarve – kõik mida teha soovime, peab mahtuma eelarve sisse. Mõneti tekitab väljakutseid ka see, et dekoratsioonid peavad olema universaalsed, et saaksime need ühest peo lokatsioonist teise toimumiskohta viia. Me ehitame näiteks tantsuväljakule ühe seina, kuid kui hakkab laulupidu, peame seina toimetama lauluväljakule. Ehk kõiki elemente peame võimalikult otstarbekalt kasutama. 

Kas väljakute kujunduselementide loomisel on arvesse võimalik võtta ka keskkonnasäästlikkust? 

Tegelikult ei tee me sellel aastal keskkonnahoiu osas revolutsioonilisi muudatusi. Juba viimased kolm pidu oleme olnud rohelise mõtteviisiga. Me kasutame ka seekord materjale, mis on taaskasutatavad ja poleks keskkonnale ohtlikud. Näiteks ei kasuta me plastikmaterjale, vaid puitu, mida saab hiljem kasutada ükskõik milleks. Ehkki vineeri ja puidu töötlemine ning värvimine on oluliselt töömahukam, on lõpptulemus kordades kaunim kui plastikut täis kujundus. Aga sellise mõtteviisiga olen ma kunstnikuna alati olnud, mulle ei meeldi sellised suured plastikust bännerid. 

Mis on teie arvates noorte laulu- ja tantsupeo kujunduse olulisim osa? 

Enamuse kujundusest loovad osalejad, nemad on kujunduse kõige olulisem osa. Tantsupeo põhikujunduse loovad ikkagi tantsijad, kes lavastuse ideed endas kannavad ja vaatajateni toovad. Laulupeol annab kujundust edasi repertuaar ja laulu sõnum. Meie aga loome lihtsalt laulu- ja tantsupeo atmosfääri, mis oleks seotud juhtmõttega.  

Kuidas erineb teatritöö väljakute kujundamisest? 

Ega praktilises mõttes eriti ei erinegi. Põhimõtte poolest on mõlemad tööd samasugused, ainult laulu- ja tantsupeol on kujundatav ala 20 korda suurem. Noortepidu võib mõneti võrrelda ka filmikunstiga, sest näiteks intervjuu nurka kujundame vaid tele jaoks – et televisioonis näeks kõik hea välja. Küll aga kunstniku perspektiivist vaadatuna on töö teatris natuke loomingulisem, laulu- ja tantsupeol aga pigem tehniline.

– Maria-Johanna Vompa

Sel aastal on noorte laulu- ja tantsupidu juba mitmeid kordi Solaris keskusesse jõudnud, ning keskuse uksed jäävad lauljatele, tantsijatele ja pillimängijatele mitmete ürituste ja eripakkumiste näol lahkelt avatuks kogu peoperioodi vältel. Nii saavad käepaela omanikud, kui ka peonautijad restoranides keha kosutada, vahvatel üritustel osaleda või toredaid rahvuslikke meeneid soetada. Mida huvitavat juba toimunud on, ning millised on plaanid tulevikuks? 

Kuu aega tagasi toimus Solarise väliterrassil Elurikkuse päev, kus üheskoos sai meisterdada lillekaste, millesse hiljem sai külvatud rukkililli, et mesilinde, kui ka laulu- ja tantsulinde rõõmustada. Perepäeval lõid kaasa Lydia Rahula juhatusel Tallinna Poistekoor, Tallinna Huvikeskus Kullo tantsuansambli „Sõleke” tantsijad, loodusfotograaf Sven Zacek ja Inger. Tublidele asjatajatele pakkus laulu- ja tantsupeo suurtoetaja AS Balbiino ka laulu- ja tantsupeo jäätist, ning lillekastid kaunistavad Solarise terrassi suveni. 

Niisamuti vallutasid laulupeo viisid Solaris keskuse ka välkmassi näol, mille raames võtsid Tallinna XXI kooli noored Vocal Spiriti lauljad Lydia Rahula juhtimisel Mari Kalkuni „Sata-Sata” viisi üles. Solaris täitus taaskord laulupeo vaimuga, ning ostlejad olid nii mõnekski hetkeks viisist haaratud. 

6.aprillist oli keskuses üleval ka noorte laulupidusid kajastav fotonäitus „Laulupeotänav”, milles elustusid mälestused laulupidude ülevatest hetkedest aastatel 1962-2017. Iga stend kajastas üht toimunud pidu, ning pildi- ja tekstimaterjali oli päris esimesest noortepeost alates. Lisaks oli igal stendil QR-kood, mis võimaldas kuulata või vaadata ka heli- ja filmiklippe sellelt noortepeolt.

Solarise turundusjuhi Kristin Lepiksoni sõnul jätkub koostöö laulu- ja tantsupeoga kogu peoperioodi vältel. ‘’Jätkame jooksvalt veel koostöödega, näiteks 26. – 30. juuni on meie juures ERMi pop-up pood, lisaks oleme kokku kogunud maja pealt poodide pakkumisi laulu-ja tantsupeol osalejatele. Need on valdavalt soodustused erinevatele tootegruppidele, näiteks rahvusliku mustriga asjadele või eripakkumised meie restoranides käepaela omanikele,’’ sõnas ta, ning lisas, et varsti ehitakse Solarise uksed XIII noorte laulu- ja tantsupeo mustritega. 

Keskus ulatas oma abikäe ka parema ja rohelisema laulupeo toimimise tarvis. Järgmise nädala jooksul avatakse Solarise juures kraanid, millest on võimalik võtta puhast joogivett. Oma joogipudelit kasutades vähendame oluliselt ühekordsete pudelite kasutamise arvu. Kui iga laulu- ja tantsupeoline oma pudelit kasutab, astume ühiselt suure sammu rohelisema homse suunas.

– Annabel Parts

Laulu- ja tantsupidu on vaieldamatult erakordne sündmus ja traditsioon, mis on alati justkui seesama, kuid ometi arenev ja iga kord omanäoline. Näiteks nüüdsest on tantsupeol ka oma tuletorn ja Kalevi staadionile asetatakse suur ekraan, mis aitab veelgi paremini osa saada võluvatest tantsumustritest ja üllatustest. Ühtlasi tasub meeles pidada, et piletite soodusmüük kestab vaid maikuu lõpuni. Piletiostuga tuleks kiirustada eriti just tantsupeo puhul, sest sinna on kohti palju vähem kui laulupeole.

Laulu- ja tantsupidu on erakordne juba oma olemuse, mastaabi ja kvaliteedi tõttu. Mis aga tänavusele tantsupeole erakordsust lisab, on ühelt poolt uuendused tantsulaval ehk Kalevi staadionil ning tantsuetenduse tehniline ja loominguline teostus. „Üks suuremaid muudatusi, mis eneselgi südame põksuma paneb, on suur väljakuekraan, mis asetatakse endise nn kellatorni asemele kerkinud tuletorni külge,“ ütles XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. „Eriti annab see efekti neile, kes vaatavad lavastust esimestest ridadest ja külgmistest sektoritest, sest nii näevad nad vahetult kauneid rahvarõivaid ja emotsioone, ekraanilt aga otsekui linnulennult tantsijatest salapärasel viisil moodustuvaid mustreid.“

Teise suurema uuendusena on nüüdsest ka tantsupeol oma tuletorn, nii nagu lauluväljakulgi, kus tuli tantsupidu lõpuni saatma jääb. Uuendused hõlmavad ka tunneleid, mida on nüüd ühe asemel kaks ja erinevalt varasemast ka valgustatud. Muusikute lava, mis varem asus läänetribüünilt vaadatuna paremal, asub nüüd teisel pool, ja on varasemast märksa suurem.

„Etenduse sisus oleme panustanud maailma nägemisele läbi laste ja noorte silmade ning siiratele emotsioonidele, mis varieeruvad rikkalikult sõltuvalt lapse vanusest ja arenguetapist. Peategelaseks seekord ongi iga laps ja noor ise, mitte otsitud peategelane,“ ütles Kurrikoff-Herman. „Pidu on loodud sooviga oma unikaalsuses kandma lapselikku rõõmu ja headust, sest nagunii balansseerime murelikus maailmas.“ Kes aga võtavad tantsumustris mängida lapseliku kartmatuse, rõõmu ja emotsiooniga trips-traps-trulli ning kas selgub ka võitja, peab juba ise kohale vaatama tulema.

Laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg ütles laulupeost rääkides, et talle meenub Lennart Meri öeldu: laulupidu ei ole moeasi, vaid on südameasi. „Kellel laulupidu on südames, ei kõhkle, et tulla ja osa saada taaskordsest Eesti rahva kogunemisest laulukaare hõlma all. Laulupidu ei ole üks festival paljude teiste seas. Laulupidu kuulub olemuslikult kokku eestlaseks olemisega.“

XIII noorte laulu- ja tantsupeo piletimüük on edenenud kiiremini kui eelmise peo eel. Piletimüüja kinnitab, et aegsasti piletit ostes on hea vaatega kohtade valik suurem ja võimaldab vältida peopäeval pikas kassajärjekorras seismist. Igale tantsupeo etendusele on jäänud natuke alla 1000 pileti ja laulupeole on istekohtadega sektoritesse pileteid pakkuda veel ligikaudu 1500. Laulupeo üldalale on pileteid veel saadaval piisavalt.

Piletimüüja selgitab, et e-piletit ostes saab kaasa wallet-formaadis pileti, mille saab telefoni vastavasse rakendusse salvestada (Wallet või Pass2u). Pilet tuleks alla laadida ja välja otsida enne sündmusele saabumist, sest inimesed on end varustanud lisaks telefoniga ka muude nutiseadmetega, mis tähendab, et internetivõrk on hõivatud ning pileti alla laadimiseks ei pruugi tõesti võimalust olla. Pileti kaotamist ei pea kartma, kõik e-pileti ostjad saavad kaks päeva enne sündmuse algust meeldetuletuskirja, kus on kaasas ka pileti uuesti alla laadimise võimalus juhuks, kui pilet on kadunud.

Selle suve suursündmuse, XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ piletid on saadaval nii laulu- ja tantsupeo kodulehel aadressiga laulupidu.ee kui ka kõikides Piletilevi müügikanalites üle Eesti. Samuti on kõik oodatud rahvamuusikapeole, mis toimub laupäeval, 1. juulil Vabaduse väljakul – sinna on sissepääs kõigile prii.Vaata sündmuste kava Laulu- ja tantsupeo kodulehel.

– Karmen Kaukver

Juunikuu lõpp toob laulukaare alla kokku taas eesti rahva – toimub XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa”. Lauljad ja tantsijad on koori- või tantsuproovis usinalt repertuaari lihvimas ning vaikselt hakkab peoärevus hinge pugema.

Suviseks peoks valmistub ka meenepood. E-poodi on jõudnud värvikirevad peosümboolikaga külmkapimagnetid, kleebised ja võtmehoidjad. Valikus on palju pidulistele vajalikku alates rinnamärkidest kuni piknikutekkideni. Roosades ja sinistes toonides sokkidega või kirjude põlvikutega tulevad kõik tantsud ju nagu naksti välja! Kooriproovi minekul on hea visata selga pehme pusa, seljakotti laulik ja kokkuvolditav veepudel. Emad, isad, onud ja tädid ja kogu see osa rahvast, kes lavale ei mahu – peomustriga T-särki või peosümboolikaga nokkmütsi sobib kanda uhkelt ka siis, kui sa ise noorte lauljate või tantsijate hulka ei kuulu. On ju laulu- ja tantsupidu meie kõigi ühine pidu!

– Sokisahtel

Noorte rõõmuks jagatakse peolistele energia taastamiseks proovide ja kontsertide ajal 160 000 portsu jäätist. Laulu- ja tantsujäätis on valmistatud Eesti koorest ja maitse aitasid välja valida lauljad ja tantsijad ise. Jäätis on hästi vastu võetud, nii suuremad kui väiksemad jaeketid on toote oma sortimentidesse lisanud ning  jäätis on üle Eesti kauplustes saadaval.

Neljapäeval, 27. aprillil avas Balbiino suvehooaja ja esitlesime uusi hõrke koorejäätiseid. Viimsi Artiumis toimunud peol tervitasid külalisi noored laulu- ja tantsupeolised.

Laulu- ja tantsupeo ettevalmistuseks oleme loonud projektimeeskonna, et kõik kenasti sujuks nii peoliste, kui pealtvaatajate jaoks.

Peo jaoks loodud jäätise pakend on toodetud 50% ulatuses ümbertöödeldud materjalist, sellega hoiame ja säästame Eestimaa loodust. Jäätis ise valmib Eesti koorest ja vahetult ennem pidu, et tooted oleksid võimalikult värsked ja väikese jalajäljega.

– Balbiino

Seoses Euroopa rohelise pealinna aastaga pöörab Tallinna linn eriliselt tähelepanu loodusele ja eriti just linnakontekstis. See haakub hästi ka XIII noorte laulu- ja tantsupeo teemaga „Püha on maa“, mille sügavam mõte on tõsta taas au sisse meie ammu unustatud kultuuripärand ning ühendada see tänasega. 

Kunagi ammu said suvised kooslaulmised ja -tantsimised alguse just pärandmaastikelt, mida täna on linnapildis kahjuks vähe säilinud. Võibolla suudame selle kunagi ajastule vastavas vormis taastada. Alustuseks on Tallinna linn otsustanud laulu- ja tantsupeo ning ka Euroopa rohelise pealinna aasta tähistamiseks istutada linnaruumi 150 uut puud, kokku 22 erinevasse kohta üle linna. Peo teemast lähtuvalt valiti laulupeopuudeks liigid, mida on Eestis läbi aegade pühaks või muud moodi oluliseks peetud: lepp, pärn, mänd, pihlakas, tamm, kuusk ja paju. 

Kohtadeks on valitud just laste ja noortega seotud paigad – mängu- ja spordiväljakud, kodu- ja koolihoovid, pargid, noortekeskused, kooliteed ääristav haljak jne. Puude istutamisest võtavad osa ka mitmed Tallinna laulu- ja tantsupeo kollektiivid, kes saavad puude juurde ka omanimelise sildi, mis jääb aastakümneteks rohelise pealinna ja laulupeo aastat meenutama.

Esimesed 73 puud istutati oma tulevasele kasvukohale 9. mail Euroopa Päeva raames ning ülejäänud puud jõuavad mulda 19. mail. 

Lisaks algatas Tallinn Euroopa rohelise pealinna raames koostöös Eesti Tööõpetajate Seltsi, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu ning XIII noorte laulu- ja tantsupeo korraldusmeeskonnaga aasta alguses ettevõtmise „Iga ruutmeeter loeb“, millega seoses kutsuti kõiki lapsi ja noori kaasa lööma lillekastide valmistamises ja lillede ette kasvatamises, et suurendada elurikkust kooliõuel ja linnaruumis, sest suured muutused saavad alati alguse esimestest väikestest sammudest. 

Sellega seoses valmistavad 22 Tallinna üldhariduskooli koos õpetajate ja lastega laulu- ja tantsupeo ettevalmistusena kokku 70 lillekasti, milles kasvatavad üles ka kaunid lilled. Lillekastid viiakse juuni keskpaigas Kultuurikilomeetrile, et kõigil linlastel oleks võimalik laste valmistatud ja kasvatatud õitsvatest lillekastidest rõõmu tunda.

Esimest korda on noorte laulu- ja tantsupeo meeskonna ridades lisaks teistele vabatahtlikele ka rohesaadikud. Seekordsel noortepeol “Püha on maa” oleme eesmärgiks võtnud korralda võimalikult keskkonnahoidlik pidu. Kogume peoaladel tekkivaid jäätmeid liigiti ja vähendame pudelijookide tarbimist pakkudes inimestele kraanivett ning toitu pakume ainult korduskasutatavatelt nõudelt.

Vabatahtlike koordinaator Sirli Spelman ja rohesaadikute koordinaator Krista Kupits selgitasid meile, mida vabatahtlike töö endast kujutab ja kuidas on rohesaadikud kui ka teised vabatahtlikud niivõrd olulised peo sujuvaks toimumiseks. Lisaks rääkisid nad, milline näeb välja koordinaatori töö.

Rohesaadikud aitavad kaasa rohelisema noortepeo toimumisele
Rohesaadikute ülesanne on peol külalistele abiks olla, kui külastaja ei tea täpselt, millisesse konteinerisse prügi paigutada. “Nad juhendavad inimesi, kuidas jäätmeid õigesti sortida ja annavad infot, kus on lähim pandinõu tagastuspunkt, et külastaja saaks oma pandiraha tagasi,” selgitas rohesaadikute koordinaator Krista Kupits.

Teiste vabatahtlike ülesanded on nii peoaladel kui ka rongkäigu korraldamisel väga mitmekülgsed. “Lisaks rohesaadikutele vajame vabatahtlikke appi ka näiteks välisrühmade suunamisel, toitlustustelkidesse, rahvamuusikapeole ja ka mitmesse muusse toimkonda. Usun, et igaüks leiab endale huvitava tegevuse!” rääkis vabatahtlike koordinaator Sirli Spelman.

Särasilmsed vabatahtlikud on eduka peo võti

“Ilma särasilmsete vabatahtlike ja rohesaadikuteta me sellel korral hakkama ei saa, see on kindel!” ütles Spelman. Tema sõnul saavad tänu vabatahtlikele tehtud nii mitmed peo õnnestumise seisukohast olulised töölõigud. Lisaks toovad vabatahtlikud endaga pea alati kaasa uue energia ja ägedad mõtted, mis kindlasti inspireerivad ka kõiki teisi.

Kui vähendame peol tekkivaid jäätmeid kasutades korduskasutusnõusid ja kogume jäätmeid liigiti, oleme loodusele heaks kaaslaseks. Kupitsa sõnul on rohesaadik selle olulise sõnumi edasiviija ning saab külastajatele suureks abiks olla.

Abikäed – andke endast märku!
Hetkel on vabatahtlikke kokku umbes sada. “Kindlasti vajame veel abikäsi, ainuüksi rohesaadikute tiim saab olema umbes 100 vabatahtlikku,” ütles Spelman. Vabatahtlike ja rohesaadikute koordinaatorid kutsuvad üles kõiki huvilisi endast märku andma läbi kodulehe https://2023.laulupidu.ee/otsime-vabatahtlikke/.

Milline peaks vabatahtlik olema?
Kupitsa sõnul peaks rohesaadik olema julge ja sõbralik ning soovima keskkonnateemasid külastajatele selgitada. “Eelteadmisi vaja ei ole, sest koolitame kõik rohesaadikud enne pidu välja.” Kindlasti peaksid vabatahtlikud olema valmis ka kohanema erinevates olukordades. “Ennekõike ootame aga, et vabatahtlikel oleks soov panustada noorte laulu- ja tantsupeo õnnestumisse,” ütles Spelman.

Võimalus areneda ja anda panus peo õnnestumisse

Spelmani sõnul on vabatahtlikuks olemine hea võimalus olla osa toetavast ja rõõmsameelsest tiimist, kus saab arendada oma oskusi ja omandada väärtuslikku kogemust, hoida au sees eestlastele südamelähedast laulu- ja tantsupeo traditsiooni ning anda oma panus noortepeo õnnestumisse. Lisaboonusena saavad vabatahtlikud ka muidugi osa kogu peo melust ja võimaluse nautida etendusi. “Tõestame koos nii Eestile kui ka kogu maailmale, et suurüritust saab korraldada keskkonnasõbralikult,” ütles Kupits. 

Koordinaatorid on toeks nõu ja jõuga
Enne pidu tegelevad koordinaatorid vabatahtlike leidmisega ja viivad vahetult enne pidu läbi koolitusi. Läbi koordinaatori käib ka suhtlus teiste vabatahtlikega, et peo ajal saaksid tekkivad probleemid kiiresti lahendatud. Peo ajal on koordinaatorid vabatahtlikele toeks nii nõu kui jõuga.

Lisaks on koordinaatoritel ka teisi ülesandeid. Näiteks koostab rohesaadikute koordinaator Kupits rohesaadikutele õppe- ja näidisvideod, paneb paika ajakavad ning korraldab veebiteel kohtumisi, et kõik oleksid ühises infovoos. Vabatahtlike koordinaator Spelman juhib peo ajal üht vabatahtlikest koosnevat nii öelda “kiirreageerimisrühma”, mille liikmed lähevad appi olukorras, kus mõnel toimkonnal on vabatahtlikke puudu või tekib mõni ootamatu ülesanne, millega korraldajatel abi on vaja.

-Lisl Harriet Mikko

Head laulupeo hooaja algust soovivad kunstiline juht Pärt Uusberg ja muusikatoimetaja Kersti Seitam.

Loodan, et kõik on saanud soojast suvest kosutust ja saame kõik üheskoos teele asuda meie “kaua tehtud kaunikene” noorte laulupeo suunas. Kui ehk mingil hetkel pisut muretsesin, kuidas võib mõjuda peo aasta numbri vahetumine psühholoogiliselt nii mulle endale, mu meeskonnale kui ka kogu noortepeol osalejatele üle terve Eestimaa, siis vähemasti enda puhul tunnen, et üha kallimaks on see protsess mulle saamas tänu sellele panustatud ajale ja ise olen rõõmsalt ootusärev algavate proovide osas nii oma kooridega kui ka üle Eesti toimuvate eelproovide mõttes.

Loodan, et sarnane elevus on hinges ka kõigil teistel, kes on oma hooaega kooridega alustamas. Ühtlasi loodan, et laulupeo laulikutes olev repertuaar annab võimaluse dirigentidele kasutada neid laule ka oma kontsertidel, tähistamaks kas siis hingede- või jõuluaega, iseseisvus- või emakeelepäeva, kujundamaks muusikaliselt kooli aktuseid. Vähemasti ise Rapla Riinimanda Noortekoori dirigendina on mul hea meel, et saan laulikus olevaid laule kenasti kasutada kontserttegevuses eelpool mainitud kontekstides. Niiviisi ei ole ehk ka laulupeo ettelaulmised teab-mis kaelamurdvad, vaid neid annab kujundada loominguliselt kogu hooaja osaks.

Veel ootan huviga, kuidas resoneeruvad noored üle Eesti vastselt väljakuulutatud kõnekonkursiga. Olen nende kahe ja poole aasta jooksul ise palju mõtisklenud selle üle, mida tähendab mulle see Runneli luuletusest pärinev fraas “Püha on maa”, millest on saanud kogu meie peo juhtmõte, väärtussõnum. Nüüd oleks huvitav lugeda, mida see tähendab erivanuses noorte endi jaoks ja lootus on ka nendest mõtetest parimat osa jagada kogu Eestimaaga 2. juulil, 2023. aastal, mil toimub kaua oodatud noorte laulupeo kontsert. Siinkohal ongi rõõm meenutada, et laulupidu loome me kõik koos: igaühe panus on oluline, et sünniks üks kokkukõlav tervik. Selles peitubki minu jaoks laulupeo ime ka veel 21. sajandil, et see on endiselt harukordne kogu Eestimaad kaasav – heal juhul ka ühendav ning ülendav – ühislooming. Panustagem siis kõik meie ühisele teekonnale, mille vilju saaksime pühitseda üheskoos kaare all juba tuleva aasta suvel!

Pärt Uusberg
XIII noorte laulupeo kunstiline juht

XIII noorte laulupeo toimetaja Kersti Seitam tuletab meelde, et uus hooaeg toob lõpuks muusika laulikutest ja partituuridest välja, algamas on tihedamad harjutamised prooviruumides ning seejärel juba suuremad eelproovid suurmates linna- ja kultuurikeskustes ning kaugel see pidugi enam on.

Andmete korrigeerimine, tähtaeg 15. oktoober 2022

Sügise alguses, kui kooride ja orkestrite koosseisud mõneti muutuvad, ootame, et kollektiivi kontaktisik koostöös dirigendiga teeks Eesti laulu- ja tantsupeo registris (ELT SA registris) korda kollektiivi andmed – vahetada välja kollektiivist lahkunud kollektiivi liikmed uute vastu, lisada iga orkestrandi juurde vastav pill, mida ta mängib. Vajadusel muuta kontaktisiku või dirigendi kontaktaadressi, kui see peaks olema muutunud. Koori dirigent peaks uue hooaja koosseisu üle vaatama selle pilguga, kas registreerimisel valitud laulude koormuse valik on jõukohane või siis vähene. Näiteks kui mudilaskoori või 2-häälsete poistekooride dirigent registreerimisel otsustas mitte kaasa teha avaühendkoori, aga nüüd näeb, et koor on tugevnenud ja tuleks toime ka avaühendkoori laulmisega, siis tuleks kindlasti see valik registris ära teha. Vastupidisel juhul tuleb avaühendkooris laulmine maha võtta.

Oleme lisanud registrisse võimaluse, kus tuleb nimeliselt ära märkida need lauljad koorist, kes osalevad teises liigis, näiteks poistesegakooride noormehed noormeestekooride liigis.

Korrigeeritud kollektiivide andmed annavad meile võimaluse paremini andmeid kasutada eelproovide ja peo planeerimisel. Andmete korrigeerimise tähtaeg on 15. oktoober 2022.

Seminarid dirigentidele

Kolmel nädalavahetusel, septembris ja oktoobris, viime läbi dirigentidele õppeseminarid laste-, poiste, sega- ja noormeestekooride liigile Tallinnas ja Tartus. Samuti toimub oktoobris I Eesti noortekooride festival „Neidudekooride teekond laulupeole“, kus harjutatakse süvitsi neidudekooride laule. Mudilaskooride dirigentidele on seminar-eelproov toimumas jaanuaris 2023. Nendel seminaridel tuleb kindlasti osaleda dirigentidel, kes kooridega peole on registreerunud.

Peagi anname teada ka suurte linnade ja maakondlike eelproovide ajakavad ning samuti laulud ja teosed, mida tuleb eelprooviks ette valmistada. Novembris on algamas juba sümfooniaorkestrite esimesed eelproovid üle Eesti.

Materjalid kodulehel

Kodulehele oleme teile loonud hulga abimaterjale igapäevase töö hõlbustamiseks. Praegu on õige hetk lauljatele tutvustada ja kasutama õpetada ka kodulehel leitavaid häälepartiisid, mille laulsid sisse mitmed Eesti koorid, eesotsas Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Kodulehel on üleval esitluskontserdi videod, liikumiskirjeldused, töölehed, videotöölehed jne. Kasutage kindlasti neid materjale oma töö hõlbustamiseks.

Visa harjutamislusti!

Kersti Seitam
XIII noorte laulupeo muusikatoimetaja

Head tantsupeo hooaja algust soovivad pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman ja tantsutoimetaja Vaike Rajaste.

XIII noorte tantsupeo „Sillad” teekond on jõudnud peoeelsesse sügisesse ja toob endaga kaasa magusalt äreva hooaja alguse.

Pisut teistmoodi minemine on andnud meile võimaluse kohtuda seekord teie kõigiga vahetult enne seda, kui töö tantsusaalides käima on läinud. Tantsupeo teine seminar, mis toimus suvises Viimsis, õpetas peo repertuaari ning andis lisaks ka teadmisi ja kogemusi, et taas pärast suvepuhkust alustada.

Usun, et enda täiendamine ning teiste tantsujuhtidega kogemuste ja rõõmude-murede jagamine andsid jõudu hoida vaimu, et saalis tantsijate ette astuda, neid innustada ja tantsu juurde tuua. Saime sealt tugeva ühise minemise tunde ja energia, et peo poole liikuda.

Peoeelne aasta toob endaga kaasa palju suuri ja väikeseid väljakutseid, mille krooniks saab pidu ise.

Loodan, et rühmad on usinasti täitumas ja tantsud pakuvad rõõmu nende õppimisel. Usun, et mentorseminarid, millest üks on sel korral ootamas meid pisut teises vormis, saavad olema toeks tantsude omandamisel ja annavad kindlustunnet eelproovides kohtumisteks.

Tantsupeole eelnev hooaeg on alati täis teistsugust tunnet ning särinat. Nõnda on see ka sellel korral, kui valmistume looma sillakaari meie tantsumurule. Soovin väga, et see särin tantsuõpetajate endi sees ei kaoks, sest sellest ammutavad jõudu, inspiratsiooni ja tahet meie tantsijad.

Sündigu sildade peo kõige suurem sillakaar tantsusaalides, kus ta ulatub meist, õpetajatest, läbi eesti tantsu laste ja noorteni.

Soovin südamest, et päralejõudmise ootuses ei unustaks me nautida teekonda, mille jälg on sama suur kui pidu ise.

Üle sillakaarte teieni kõigini

pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman ja XIII noorte tantsupeo „Sillad” kunstiline toimkond

Tantsupeo toimetaja Vaike Rajaste on pannud kokku olulised infokillud, mida algaval hooajal meeles pidada ja silme ees hoida:

• Septembris saavad peole registreerida Tallinna ja Harjumaa 1.–2. klassi rühmad;
• 4. detsembril toimub igale rühmaliigile mentorseminar Zoomis;
• Tantsupeo I eelproovid tantsurühmadele on jaanuaris–veebruaris 2023. Täpne eelproovide ajagraafik saab paika pärast 15. oktoobrit ja infot eelproovide kellaaegade kohta jagame maakondade kuraatorite kaudu;
• Mentorseminar kõikidele õpetajatele on pärast I tantsurühmade eelproovi 11.–12. veebruaril 2023 Tallinnas ja Tartus;
• Tantsurühmade II ja võimlejate eelproov toimuvad märtsis 2023;
• Kui kollektiivil on vaja vahetada rühma liiki, siis palun andke sellest teada meiliaadressile [email protected];
• Kui tantsu- ja võimlemisõpetajatel on veel soovi tellida õppematerjale, siis seda saab teha ELT SA elektroonilises registris.

Jõudu kõikidele õpetajatele ja rühmadele!

Tantsutoimetaja Vaike Rajaste

Head rahvamuusika hooaja algust soovivad üldjuht Juhan Uppin ja rahvamuusikapeo toimetaja Andi Einaste.

Rahvamuusikapeo hooaeg on viimaks alanud. Eesolevad üheksa kuud peoni saavad olema kindlasti põnevad ja parasjagu pingsad. Soovides kõigile head kooliaasta algust, loodan, et ka rahvamuusikapeo repertuaar on pillitundides juba laual, sest käes on üks peo olulisimaid hetki – mängijad õpivad lugusid, mille taustaks sai teile ettevalmistatud suurepärane lugemik “Rahvamuusikapeo lood”. Samuti loodan, et iga mängija saab midagi uut oma püsirepertuaari tänu uutele seadetele või originaallugudele.

Sel poolaastal langeb õpetajatele eriliselt suur koorem ja vastutus. Mentorkoolitusena soovitame kõigile ansambli juhendamise kursust Viljandis 24.–28. oktoobril, kust saab igapäevatöös kasulikke nippe ka rahvamuusikapeoks ettevalmistumiseks.

Kõigi mängijatega kohtume juba esimeses eelproovis jaanuari lõpus ning aprilli alguses mängime õpitu üksteisele ka ette. Nagu kevadisel repertuaariseminaril rääkisime, siis on lõpuks kõige olulisem see, et iga mängija oskaks lugu päriselt mängida, küll siis meie liigijuhid nendega edasi toimetavad. 

Töökat sügishooaega soovides
Juhan Uppin

Rahvamuusika toimkond eesotsas üldjuht Juhan Uppiniga alustas hooaega koosolekuga, kus lepiti kokku, et rahvamuusika eelproovid toimuvad kahes voorus. I eelproov toimub 2023. aasta jaanuari lõpus ja II eelproov aprilli alguses nädalavahetustel. Kuupäevad täpsustuvad ja jõuavad teieni peagi.

Eelproovid toimuvad kahes piirkonnas – põhja- ja lõunaregioonis, eeldatavalt Tallinnas ja Tartus või nende lähiümbruses. Oluline teadaanne on ka see, et keeruka logistika tõttu peab tantsiv rahvamuusik tegema peo nädalaks valiku, kummal peol ta osaleb. Ettevalmistusprotsessis on võimalik osaleda aga kõikjal.
Iga hooaja algus toob kaasa muutusi kollektiivi liikmete hulgas. Peo parimaks planeerimiseks oleks hiljemalt 15. oktoobriks 2022 vajalik üle vaadata ja korrastada noortepeo pere nimekirjad. Rahvamuusikapeo toimetaja Andi Einaste palub laulu- ja tantsupeo elektroonilises registris üle vaadata:

• Oma kollektiivi nimekiri. Lisada uute liikmete andmed ja eemaldada need, kes enam teie kollektiivis ei mängi;
• Märkida iga mängija juurde instrumendi valik;
• Märkida ära kõik kollektiivi liikmete liikmepõhised valikud. Näiteks kui olete valinud põhiliigiks kandled, aga osad (või kõik) osalevad ka koondorkestris. Iga kollektiiv näeb registris neid valikuid, mida tema liigil on võimalik valida. Liikmepõhised valikud on eriti oluline uuendus just rahvamuusikapeo vaatest.

Head harjutamislusti kõigile!
Rahvamuusikapeo toimetaja Andi Einaste