Saame tuttavaks meie tublide töömesilastega! Tule loe, kes kureerib Läänemaa tantsijaid-lauljaid, ning veendub, et sealsed ettevalmistused eelseisvaks peoks ikka sujuks.

Palun tutvustage ennast meie lugejatele – milline on teie igapäevatöö Läänemaal ja kuidas teist laulu- ja tantsupeo kuraator sai?

Olen elupõline läänlane, ning minu igapäevatöö on seotud Eesti Rahvakultuurikeskusega — olen Läänemaa rahvakultuurispetsialist. Kuraator sai minust siis kui asusin tööle kultuuriosakonna juhatajana. Selle ametiposti ülesannete seas oli laulu- ja tantsupeoga tegelemine. Esimesed mälestused laulupeost on mul aga 1960nda aasta uuel lauluväljakul toimunust, mil mu koorijuhist vanaema mind endaga kaasa võttis. Meelde jäid mulle paduvihm ja põlvini veelombid koduteelt. 

Mida laulu- ja tantsupeo kuraatori roll teie jaoks tähendab? 

Kuraatori roll on ühendav lüli erinevate osapoolte vahel — info jagamine, inimestega suhtlemine ja vahel ka väga kiirete otsuste tegemine. See roll käib minuga kaasas hommikust õhtuni, seitse päeva nädalas.  

Kui kaua olete kuraatoritööd teinud?

Laulu- ja tantsupeo kuraatori ametini jõudsin ma 1994. aasta jaanuaris, mis teeb kokku 29 aastat.

Kuidas ettevalmistused XIII noorte laulu- ja tantsupeoks Läänemaal on kulgenud? Millised on suurimad väljakutsed järgmise aasta noortepeoks valmistumisel?

Ettevalmistused on praegu hästi läinud. Teengi hetkel viimaseid ettevalmistusi eelproovide läbiviimiseks. Vaatan üle, et ajagraafikud oleksid õiged ja juhendajatel oleks info olemas. Esimene eelproov Läänemaal toimub juba  24. jaanuaril, aga kõige tihedam töö algab alles maikuus. Siis on teada peolepääsenute nimekiri, ning tuleb tegeleda kollektiivide majutuse, toitlustuse ja transpordi korraldamisega.

Kui palju kollektiive Läänemaalt XIII noorte laulu- ja tantsupeo poole teel on?

Peole on teel 39 kollektiivi, nendest 21 koori, 13 tantsurühma, 3 võimlemisrühma ja 2 rahvamuusikakollektiivi. Võrreldes XII noorte laulu- ja tantsupeoga „Mina jään“ on meid tantsurühmade arvelt mõnevõrra vähemaks jäänud.

Maakond näitab end terviklikus ilus laulu- ja tantsupeo rongkäigus – millega Läänemaa meid sel korral rongkäigus üllatab?

Rongkäigu kavandamine käib, aga täpsemalt on veel vara midagi rääkida. Kuna Läänemaal on nüüd ainult kolm valda, siis rongkäigus tahame olla ühtse Läänemaa perena.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõte on „Püha on maa“ . Mis on need kõige erilisemad paigad või lood või väärtused, mida Läänemaa lapsed võiksid oma kodust pühana oma ellu kaasa võtta?

Igas Läänemaa piirkonnas on erilisi paiku mida endaga südames kanda. Elades Noarootsis, Kullamaal või Haapsalus. See võib olla pidevalt erinevates toonides meri, meie matkarajad või hoopis Valge Daam. Loodan väga, et kõik Läänemaa lapsed kannavad südames  oma kodutunnet ning hoiavad kodust kaasa saadud väärtusi! 

Jaanuarist täie hooga alanud laulu- ja tantsupeo eelproovide maraton tähendab maakondade kuraatoritele tõelist logistilist väljakutset. Kui kõrvaltvaatajale võib tunduda, et koorid ja tantsurühmad tulevad kokku, näitavad õpitu ette ja lähevad koju, siis korraldajad teavad, milline detailiderohke toimetamine see on.

Läänemaa kuraator Marju Viitmaa on kuraatoriametit pidanud juba 29 aastat. Tema sõnul hakkab kõik peale sügisel, kui koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega pannakse paika ajagraafik. Seejärel tuleb kohalikel kuraatoritel leida sobivad ruumid. „Haapsalus on meil praegu päris keeruline leida lauljatele ja tantsijatele nii suurt saali, kus nad saaksid kõik proovi teha,” räägib Viitmaa ja lisab, et kuraatorina ei saa ta teha oma kollektiividele liiga ja saata neid näiteks olematu akustikaga spordisaali laulma.

Tartumaa kuraator Kati Grauberg-Longhurst toob välja, et Tartu ja Tartumaa vajavad eelproovideks paralleelselt kolme saali, kuid ühest koolist ei pruugi neid leida – seda enam, kui tegu on koolipäevadega. „Leidsime kaks kõrvuti olevat maja – võib ju juhtuda, et õpetajatel on näiteks erinevates liikides tantsurühmad ja töö käib paralleelselt mitme rühmaga, siis peavad nad kiirelt ühest majast teise liikuma,” seletab Grauberg-Longhurst.

Kuraatori paika panna on ka ettelaulmise või -tantsimise järjekord. Näiteks teab Marju Viitmaa, et Läänemaale ülevaatustele sõitvad hiidlased peavad sageli praamile tõttama, et õhtuks koju jõuda, seega ei saa neid viimaseks jätta. Ühe dirigendi mitut koori ei ole samuti mõistlik järjest laulma panna.

Detaile, mis tunduvad justkui pisikesed, kuid millel tegelikult väga oluline roll, on kümneid. Tartumaa kuraator Kati Grauberg-Longhurst toob välja näiteks toolid. „Kooride ettelaulmistele on vaja sadu toole. Aga kuidas need sinna saavad? Sellele tuleb ette mõelda, et ei juhtuks olukord, kui peab ise minema hommikul kolm tundi varem kohale, et toolid paika panna,” räägib ta.

Viitmaa nimetab eelproovide organiseerimist sudokuks, Grauberg-Longhursti sõnul tuleb olla logistika maailmameister. Tuleb võtta osaleja vaade ja näha ette kõikvõimalikke küsimusi ja muresid. „Eks kuraatoritöö juurde käib ka see, et vahel tuleb mõnda koorijuhti maha rahustada, enne kui ta ette laulma läheb,” toob Viitmaa välja ka kuraatori olulise toetava rolli.

Kas kogu selle detailse organiseerimise kõrvalt on kuraatoritel ka mahti saada osa eelproovide elevusest? Ikka, kinnitavad nad. Kati Grauberg-Longhurst räägib, et kui eelproovis hakatakse üheskoos laulma, läheb tehtud töö meelest ja peotunne tekib vaikselt asemele. Marju Viitmaa räägib, et näiteks lastekooride eelproovi tuleb tal korraga 200 lauljat ja see annab juba laulupeo tunde kätte küll.

„Minu jaos on ju kõik makonna koorid võrdsed ja ma soovin, et nad kõik saaksid peole. Ettelaulmise aeg ei ole pingeline ainult lauljatele ja koorijuhile, vaid ka mulle,” räägib Läänemaa kuraator. „Proovi lõpus tunnen suurt helget tunnet ja unustan ära, kui palju peab sehkendama ja ringi jooksma. See on minu jaoks see positiivne tagasiside.”

Selle suve suursündmuse, XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ piletid on eelmüügis saadaval alates 10. jaanuari keskpäevast nii meie kodulehel aadressiga laulupidu.ee kui ka kõikides Piletilevi müügikanalites üle terve Eesti.

Peo pääsmed tasub soetada aegsasti eelmüügist. Seda eriti tantsupeole, kuhu mahub vähem pealtvaatajaid, aga ka laulupeole, sest lauluväljak on Kalevi staadioniga võrreldes küll suurem, kuid ega sealgi lõputult ruumi ei ole. Pealegi näitab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Margus Toomla sõnul kogemus, et parima nähtavusega kohad broneeritakse võrdlemisi kiiresti. „Tõenäoliselt müüakse esimesena välja tantsupeo kõrgemate pingiridade piletid ning laulupeo pingisektorid,“ ütles Toomla ja täpsustas, et Kalevi keskväljaku esimestest ridadest saab lähedalt jälgida tantsijate emotsioone ja kauneid rahvarõivaid. Ülemistest sektoritest avaneb aga imeline vaade tantsumustritele. Kui kiiresti kohad otsa võivad lõppeda, ta öelda ei oska, aga viitab, et vabade kohtade olemasolu näeb igaüks piletit ostma asudes.

Eelmüügist piletite soetamisel on eeliseks seegi, et saab vältida pikas kassajärjekorras seismist peopäeval ning samuti on eelmüügis hinnad odavamad.

Piletid on saadaval eri hinnaklassis ning odavamas otsas algavad hinnad kuni maikuu lõpuni kaheksast eurost. Alates 1. juunist müüakse siis veel alles olevaid pileteid täishinnaga.

Soodushinnad kehtivad pensionäridele, õpilasetele ja üliõpilastele. Kuni 7-aastased lapsed pääsevad vanematega peo üldalale tasuta, kuid istesektoris on neile sissepääs prii juhul, kui istuvad saatja süles. Gruppidele eraldi soodustust ei ole, gruppide broneeringuks palume ühendust võtta Piletileviga aadressil [email protected].

Publiku ala on jaotatud eri sektoriteks. Lauluväljakul on vaatajatele üldala ja mitu pingisektorit, tantsupeol aga on kõik pingisektorid. Pingisektorites on kohad nummerdatud ja piletit soetades saab valida endale kindla istekoha.

Selleks, et peost võiksid osa saada ka puudega inimesed, on Toomla sõnul nii laulu- kui ka tantsupeole selleks ette nähtud spetsiaalselt kohandatud ala. Seejuures on Kalevi staadionil igale tantsupeo etendusele valmis seatud ka eraldi ratastoolikohad. Laulupeo kontsertidele lauluväljakul luuakse vajalikud tingimused ratastoolis liikujaile, vaegnägijaile ning eraldi  viipekeeleala vaegkuuljaile. Neis sektoreis on vastava puudega inimesele piletid soodushinnaga. Ratastoolis ja nägemispuudega külaliste saatjale on sissepääs tasuta.

Tantsupeo kolm identset etendust toimuvad reedel 30. juunil ja laupäeval 1. juulil Tallinna Kalevi keskstaadionil. Tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Hermani sõnul kandub tantsupeo idee sildadest, mis aitavad leida meile omaseid väärtuseid. „Kasvades me loome ja kaotame sildu, mis meid ümbritsevaga suhestab. Sillad seovad meid nii esivanemate pärandi kui tänapäevaste koduste väärtustega, aidates noorel rajada oma teed ja kasvada õnnelikuks inimeseks,“ ütles lavastaja. Siit ka XIII noorte tantsupeo nimi „Sillad“.

Laupäeval toimub Tallinnas Vabaduse väljakul ka tasuta rahvamuusikapidu, mida üldjuht Juhan Uppin kirjeldab nii: „Seekordse rahvamuusikapeo kontserdi pealkirjaks on “Päriselt”, mis viitab rahvamuusikapeo kesksele väärtusele – pärimusmuusikale ja samuti sellele, et noored on selles muusikas leidnud omale ühise keele ja tahavad päriselt pilli mängida. See tähendab olla ühelt poolt teadlik kultuuripärandist, teisalt aga loov ja vaba ning, mis kõige tähtsam, tunda sellest rõõmu.“

Pühapäevane laulupidu algab traditsioonilise rongkäiguga Vabaduse väljakult Tallinna lauluväljakule. Sellele järgneb ligikaudu kuuetunnine kontsert, kus saab kaasa elada kooride, sümfooniaorkestrite ja puhkpilliorkestrite ülesastumistele. Laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergi sõnul on seekordse laulupeo puhul iseäranis huvitav, et kogu peo kava on lähtunud ühest ainsast Hando Runneli luuletusest, „Valgust!”, peegeldades sellesse mitmetähenduslikku luuletusse kätketud väärtusi. „Ühtlasi pärineb ka selle sama luuletuse esimestest ridadest XIII noorte laulu- ja tantsupeo nimi, „Püha on maa“,“ selgitas Uusberg. Ta lisas, et laulupidu raamib omanäoline peegelvormis ühendkoori kava.

Pühapäeval, 2. juulil toimuvat pidulikku rongkäiku on kõigil võimalik jälgida kogu selle viie kilomeetri pikkusel teekonnal alates Vabaduse väljakult kuni lauluväljakuni. Samuti on kõik oodatud rahvamuusikapeole, mis toimub laupäeval, 1. juulil Vabaduse väljakul.

Lauluväljakul avatakse Oru ja Mäe väravad pühapäeval 1 tund peale rongkäigu algust (kell 10.30). Mere väravad avatakse publikule peale rongkäigu lõppu (kell 14). Tantsuväljakul avatakse väravad publikule 1 tund enne iga etenduse algust. Peonädalal on liiklus Tallinnas peopaikade läheduses tugevalt häiritud ja ümber korraldatud ning parkimine piiratud, mistõttu soovitame peole tulles varuda tavapärasest oluliselt rohkem aega ning kasutada võimalusel jalgratast või ühistransporti. 

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg ning XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

Sündmuste kava:

• 30.06 kell 19.00 – 21.00* tantsupeo esimene etendus „Sillad“ Kalevi keskstaadionil
• 1.07 kell 12.00 – 15.00* rahvamuusikapeo kontsert Tallinna Vabaduse väljakul
• 1.07 kell 15.00 – 17.00* tantsupeo teine etendus „Sillad“ Kalevi keskstaadionil
• 1.07 kell 19.00 – 21.00* tantsupeo kolmas etendus „Sillad“ Kalevi keskstaadionil
• 2.07 kell 9.30 – 14.00* kõigi osalejate pidulik rongkäik Tallinna kesklinnast lauluväljakule 
• 2.07 kell 14.00 – 21.00* laulupidu Tallinna lauluväljakul

* Kõik etenduste ja kontsertide lõpu kellaajad on orienteeruvad. *

Otselingid piletite soetamiseks:

• Laulu- ja tantsupeo kodulehelt
• Piletilevi koduleht

Jaanuari alguses kogunesid XIII noorte laulu- ja tantsupeo meeskonnad Ojakole, argitoimetustest eemale, et mere ääres toimuvates loomelaagrites luua ühine hingamine ja astuda veel üks pikk samm teel suurte suviste pidude poole.

XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Hermani sõnul on tantsupeo meeskonna jaoks Ojakole kogunemine alati üheks oluliseks etapiks teel peo poole. Traditsioonilisel kohtumisel kohtus esimest korda kogu peomeeskond – liigijuhtide ja esimeste assistentidega liitusid sel korral ka teised ja kolmandad assistendid. Nii oli kohtumise eesmärgiks tutvumine ja ühise vaimsuse loomine, et koos suvise peo poole teele asuda. Pealavastaja pani südamele, et meeskonna käes on niiöelda innustav võti, millega luua peol sünergiat ning siduda ühiskonnas erinevad osad ja mõtted kokku. „Tuleb hoida oma loometundlad erksana,” rõhutas Kurrikoff-Herman.

Ehkki laulupeo meeskond on täies koosseisus juba varemgi kohtunud, tõi ka XIII noorte laulupeo pealavastaja Pärt Uusberg esile, et Ojakole kogunemine on üle 30-liikmelisele tegijate meeskonnale oluliseks teetähiseks. „Eks selle Ojako mõte ongi meeskonnavaimu loomine, aga samas ka tehniliste nüansside läbiarutamine – kuidas eelproovides prooviaega jaotame, kuidas tagasisidet anname ja palju muud,” rääkis Uusberg.

Kui osalejate jaoks on praegu jõudnud kätte maakondlike eelproovide ning ettelaulmiste ja -tantsimiste aeg, siis peo tegijad on oma teel mitu sammu eespool. Mõlemad meeskonnad olid mõtetega juba ka peonädalas. Arutati peol kõlava kava järjekorda ja proovide ajagraafiku ning samuti töötati detailselt juba ka väljakujooniste kallal. Ojakolt edasi suundusid kunstilised toimkonnad aga juba maakondlikesse eelproovidesse, millega tehakse järgnevate kuude jooksul Eestile lausa mitu tiiru peale.

Uurisime laulupeo muusikatoimetaja Kersti Seitamilt, mida kujutavad endast laulupeo maakondlikud eelproovid, ettelaulmine ja kategooriasse laulmine ning kas varasemaga võrreldes on midagi ka muutunud.

Mis on laulupeo korraldajate vaates maakondlike eelproovide eesmärk?

Eelproovide esmane eesmärk on kogu Eesti lauljaskonnaga valmistuda laulupeo laulude õnnestumiseks laulukaare all. Loomulikult annab see võimaluse ka saada ülevaade noorte kooride arvust ja tasemest üle Eesti. Sellise üle-eestilise vaate saame vaid laulupeoks ettevalmistuse perioodil.

Kooride esimesed eelproovid on hoo sisse saanud. Mis ajaks ja kuidas koorid saavad teada esimese ettelaulmise tagasiside?

Esimese eelproovi järgselt anname tagasisidet jooksvalt Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA registri kaudu, loodame paari nädala jooksul tagasiside sisse kanda. Enamasti toimub see kiiremini.

Kas tänavu toimuvates eelproovides ja ettelaulmistes on ka muudatusi võrreldes varasematega?

Suures plaanis on kõik samamoodi nagu varasemalt noorte pidude ettevalmistuses. Kõige suurem kasutegur on ühisel kooslaulmisel ja harjutamisel, et lauljatel tekiks taju, millisena see laul suure kooriga saab peol kõlama. Esimeses eelproovis annavad proovi läbiviinud dirigendid kirjaliku tagasiside proovi kui terviku õnnestumise kohta. Peale proovi toimumist esitab iga kollektiiv ka ühe teose laulupeo repertuaarist, et saada ka esimene tagasiside iga koori ettevalmistuse kohta individuaalselt. Kunstilised toimkonnad annavad esitusele kirjaliku tagasiside. Eelproovi järel fikseerime kollektiivi staatuse selle kohta, kas koor on edasi pääsenud teise eelproovi. Vahel võib olla ka nii, et mõni koor on loobunud, aga see selgub alles eelproovis.

Teises eelproovis oleme läinud numbriliselt tagasisidelt üle sõnalise hinnangu juurde (suurepärane, väga hea, hea jne). Lisaks antakse nii nagu ka esimeses eelproovis kirjalik tagasiside proovi õnnestumise ja kooride esituse kohta.

Kas koorid juba teavad, millal toimub nende teine eelproov?

Ikka teavad. Selleks on meil maakondades kuraatorite võrgustik, kes oma linna või maakonna kollektiividega otse suhtlevad.

Mida kujutab endast teine eelproov võrreldes esimesega?

Esimeses eelproovis harjutatakse vähem laule, seda just ühendkoori laulude osas. Teises eelproovis harjutatakse kõiki laule.

Teises eelproovis on võimalik taotleda kategooriat. Mis kooriliike see puudutab, kuidas see käib ning mis on muutunud võrreldes varasemaga?

Eelproovis on õpilaskooridel ja ka teistel kooridel võimalus taotleda kategooriat, mille annab välja Eesti Kooriühing. See on vabatahtlik ja oma soovist tuleb eelnevalt teavitada Eesti Kooriühingut. Iga noorte laulupeo eel vaatab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning Eesti Kooriühing kategooria omistamise tingimused üle, püüame ühtlustada ja sobitada kategooria omistamise tingimused laulupeo ettevalmistuse tingimustega (laulud, koosseisud jne). Kategooriasse laulmine toimub samaaegselt laulupeo ettelaulmisega.

Mida kategooria endast kujutab ja mida koorile annab?

Kategooria võib olla motivatsioonisüsteemi üks osa koorile ja koorijuhile. Mõnel juhul annab saavutatud kategooria koorilauljatele lihtsalt hea tunde, et neil on tubli koor, samuti arusaamise koori tasemest. Minu arvamus on, et I kategooria omistamine koorile on võrreldav olümpiaadidel saavutatud tubli tulemusega, mille alusel võib koolijuht koorijuhile tulemustasu maksta.

Mis ajaks teise eelproovi tulemused selguvad, st millal koor saab olla kindel, et sai n-ö pääsme laulupeole?

Maikuu jooksul, kokkuvõtted teeme eelproovide lõppedes.

Kas puhkuseplaanide tegijaile saab juba öelda, mis päeval algavad kooriproovid lauluväljakul?

Kooriproovid lauluväljakul algavad 30. juunist. Täpsem ajakava on koostamisel.

Lisainfo maakondlike eelproovide ja kategooriasse laulmise kohta on leitav laulupeo kodulehelt.

10. jaanuaril algasid laulupeo kooride eelproovid, mille üks osa on ettelaulmine. Käisime  päris esimeses eelproovis vaatamas, kuidas proov välja näeb, kes seal osalevad ja mida seal täpsemalt tehakse.

Talvine ja karge teisipäeva hommik Tallinna südalinnas tervitab pealinna lastekooride lauljaid juhatades nad oma ootusärevuses Vene kultuurikeskusesse laulupeo eelproovi. Sinna on Tallinna kuraatori Riin Kivinurme sõnulteel seitse koori, kokku 350–400 enamjaolt V–VII klassi tüdrukut-poissi. „Pärastlõunal on vahetus, siis võtavad teatepulga üle juba teised lastekoorid,“ räägib Kivinurm ja lisab, et eri liikide eelproovid kestavad maikuuni.

Saal on jagatud häälerühmade järgi sektoriteks. (Foto: Karmen Kaukver)

Tüdrukud Nõmme Põhikoolist ütlevad, et eelproovi tulles oli tunne ärev, sest ees ootab ettelaulmine. Teisalt tunnistavad, et vastukaaluks saab puududa vähem lemmikutest koolitundidest.

Lapsed võtavad häälerühmade järgi koha sisse kultuurikeskuse suures saalis punastel pehmetel sametistmetel, vaatega domineerivalt musta värvi lavale.

Eelproov

Eelproovi juhatab moderaatorina täpselt kell üheksa põgusa korraldusliku infoga sisse Edmar Tuul, teine Tallinna kuraator. Koorijuhid tõmbavad loosiga ettelauldava pala, milleks on kas „Kodu“ või „Tõeline jõud“, osa on loositulemusega rahul, osa lootnuks teist. Nõmme Gümnaasiumi lastekoori dirigent Iren Voites tõmbas loosiga ettelaulmiseks laulu „Kodu“, mis tuleb esitada a capella. Voitese arvates oleks lihtsam esitada laulu „Tõeline jõud“, sest see on klaverisaatega, aga tõdeb, et kuigi sees on veidi ärevust – tegu on ikkagi esinemisega – suhtub kokkuvõttes ettelaulmisesse rahulikult, on ju kooriga on palju tööd tehtud mõlema loo esitamiseks.

Sündmust modereeris Tallinna üks kuraatoreist Edmar Tuul. (Foto: Rene Mitt)

„Sõna rahu on siin kõige tähtsam,“ ütleb Mai Simson juhatades laulu „Tõeline jõud“. (Foto: Rene Mitt)

Esimesena astub dirigendina prožektorivalgusesse Mai Simson ja juhendab laulu „Tõeline jõud“. Laul kõlab väga ilusasti. „Sa otsi mehises rahus,“ laulavad lapsed, dirigent katkestab ja ütleb, et sõna rahu on siin kõige tähtsam, r-i ütlemisel peab suuga rohkem tööd tegema. Proovi jooksul annab Simson veel rohkelt juhtnööre aktiivsemalt laulmiseks ja häälikute rõhutamiseks.

Järgmisena võtab juhatamise üle liigijuht Ave Sopp lauluga „Kodu“. „Soe, pehme, hõljuv tunne peab olema, la-laa ajal oleks hea, kui naeratad, ja sõnas „rakk“ ütle k-tähe pehmelt,“ õpetab ta.

Seejärel kutsub kodust välja vihmasadu nautima ja maailma vallutama energiast pakatav Vilve Maide. Harjutamisele tuleb Mari Kalkuni võrokeelne särtsakas lugu „Sata-sata“, mille sõnu juhendaja veatult hääldab ja tähendust sujuvalt lauljatele tõlgib. „Ütle teksti! Hinga kolm korda kiiremini! Rõkata! Selline tunne peab olema, et koos lastekooriga lendame laialt üle lauluväljaku! Eelmises laulus pidi olema romantiline, siin ei tohi olla romantiline, laula pop-muusika rütmis!“ juhendab Maide. Klaverisaatja annab tempokalt sõrmedele valu – kui need veel soojad polnud, siis nüüd kindlasti.

„Ütle teksti! Hinga kolm korda kiiremini! Rõkata!“ juhendab särtsakas Vilve Maide. (Foto: Rene Mitt)

Nõnda jätkub proov  ühendkooride dirigentide Elo Üleoja, päev varem ümmargust sünnipäeva tähistanud Lydia Rahula ja peo kunstilise juhi Pärt Uusbergi juhendamisel. Nii nagu igal laulul on oma iseloom, erinevad ka juhised: ühe loo puhul keelitatakse kiirustamast, teise puhul jälle vastupidi, kiire on nii sõnade kui hingamisega.

Lastele meeldivad laulupeo repertuaarist enim „Legendaarne“ ja „Sata-sata“. (Foto: Rene Mitt)

Iren Voitese arvates on eelproov väga oluline ja kasulik, kuna saab ühelt poolt kinnitust tehtule ja teisalt ilmneb ka detaile, millele rohkem juhendamisel tähelepanu pöörata. Tema koori lauljad lisavad, et tavaproovist on erinev ka see, et enamjaolt juhendavad samad dirigendid, kes laulupeolgi hakkavad juhatama. Tüdrukud hindavad võimalust lihvida õpitut oma ala tippude käe all, samuti märgivad nad, et saab tunnetada ühist kokkukõla teiste kooridega.

Laulukaare all tohutu hulga lauljate ja publikuga kogetud eriline ühtsustunne on põhjuseks, miks õpilased on taas laulupeo teekonna jalge alla võtnud. (Foto: Rene Mitt)

Ettelaulmine

Proovile järgneb ettelaulmine, mis toimub paralleelselt kahes saalis. Sedakorda on ruumis ainult üks koor ja hindajad.

Nõmme Gümnaasiumi lastekoori tüdrukud usuvad, et ettelaulmine läks hästi ja ütlevad, et laulupeol laulmine on võimalus, mida sugugi igaühel pole. (Foto: Karmen Kaukver)

Eri kooride lapsed tunnistavad ettelaulmise eel ärevust. Pärast ettelaulmist muljeid jagades ütlevad Nõmme Gümnaasiumi õpilased, et alguses oli ikka pabin sees ja tunne hirmus, aga poole peal oli tunne juba kindlam ja läks paremaks. Ka Pirita Majandusgümnaasiumi laulutüdrukud läksid koduteele arvamusega, et ettelaulmine läks hästi.

Ettelaulmise tulemust hindajad kohapeal teada ei anna, tagasiside saavad koorid hiljem kirjalikult.

Kuidas kõnetab lauljaid ja juhendajaid laulupeo juhtmõte „Püha on maa“?

Iren Voites ütleb, et laulupeo juhtmõte ja ülesehitus on ideeliselt väga sügavad, eriti tuleb see välja ühendkoori lauludes. Ta leiab, et need teemad on aktuaalsed nii praeguses poliitilises olukorras kui ka  loodushoiuga seoses üldiselt. „Olen ka lastega neil sügavamatel teemadel rääkinud. Mulle vahel tundub, et 5.–6. klassi lastel on selliseid teemasid raskem mõista, kui täiskasvanuil, aga leian, et neid ei tasu siiski alahinnata, see põlvkond on hästi hooliv.“ 

21. keskkooli lastekoori Vocal Spirit juhendaja ja laulupeo dirigent Lydia Rahula ütleb, et maa, kus ta on sündinud ja kasvanud, on tõepoolest püha. „Peaksime hoidma oma maad läbi looduse, inimeste, traditsioonide ja ilu. Ilu on minu jaoks inspiratsiooniallikas. Mida rohkem ilu hoiame, seda rohkem tekib ka pühadust. Pühadus peab olema iseenda sees, ei saa oodata seda teistelt, kui see endas puudub. Minu jaoks on püha ka see, kui hoian lapsi, oma pere ja kodu. Minu meelest ka repertuaar kannab juhtmõtet hästi edasi, näiteks Pärt Uusbergi laul, mis algab sõnadega „Armastus on kõige all“, on nagu mantra, mis rõhutab, et armastus on põhivajadus, milleta pole soojust ega lootusevalgust,“ selgitab Rahula.

Lydia Rahula juhatamas laulu „Ilus oled, isamaa!“, mida peab hümniks Eestimaa loodusele. (Foto: Rene Mitt)

Laululapsed tõdevad, et väga ei jää mahti mõtisklemiseks laulupeo juhtmõtte ja laulusõnade tähenduse üle, sest põhitähelepanu läheb hääle, häälduse ja hingamise kontrollimisele. „Näiteks sõnad „Püha on maa ja ta järved on pühad“, ma mõtlen, kui pikalt täpselt pean laulma sõnas järv ä-tähte ja kuidas lisada loole tunnet, kõla ja majesteetlikkust nagu juhendaja soovib,“ selgitab laulutüdruk.

Soovitused edasiseks

Rahula ütleb, et lapsed on tohutult tublid olnud ja soovitab iseseisvalt internetist kättesaadavaid  häälepartiisid kuulata, neist on palju abi ja põhilise saab sealt. „Kooriga lauldes aga jälgige kindlasti dirigenti, tema ilmeid ja käsi,“ soovitab Rahula ja selgitab: „Kui laulad lihtsalt päheõpitut, oled nagu leierkast, aga koos koorina lauldes peab olema üks, nagu oleks üks süda, ja selle südame löögid annab koori ees olev dirigent. Seetõttu ongi dirigendi jälgimine üks olulisemaid asju koorina lauldes. Nii sünnib muusika.“

Eriliselt rõõmsavärvilised sokid ja põlvikud ootavad, et saaksid tantsijate-lauljate jalgu kaunistada ja soojendada. Kollektsioonis on kahte sorti rõõmsavärvilisi põlvikuid  ja roosades ja sinistes toonides sokid. Sokid on madala lõikega sobides kenasti vabaajajalanõudega kandmiseks. Parimast puuvillast, et jalg saaks hingata ja sokipaar peaks vastu ka kõige raskemad treeningud! 

Vaata sokke ja põlivkuid meenepoest SIIT.

Pühapäeval, 5. veebruaril 2023 kell 15 kuulutab Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate saajad.    

12 kategoorias kandideerib aastapreemiatele 62 nominenti. 

Kontserdil esinevad: 

• Elleri tütarlastekoor, dirigent Külli Lokko
• Noorte segakoor Vox Populi, dirigent Janne Fridolin
• Segakoor HUIK!, dirigent Ode Pürg
• Tallinna Kammerkoor, dirigent Heli Jürgenson
• Tartu Karlova Kooli poiste mudilaskoor, dirigent Annelii Traks
• Üle-eestiline neidudekoor Leelo, dirigent Külli Kiivet
• Lasnamäe Muusikakooli puhkpilliorkester, dirigent Mart Aus 

Kontserdi kunstiline juht on Ode Pürg, lavastaja Kirill Havanski,  stsenarist Maria Paiste, videokunstnik Maria Roosalu ja valguskunstnik Priidu Adlas. 

Õhtujuht on Johannes Richard Sepping. 

Piletid 17 / 12 € müügil Piletilevis ja Piletimaailmas  

Aastapreemiate nominente vaata SIIT 

25.02-3.03.2024 toimub järgmine KLENK-IEP maailma ühe suurima kruiisilaeva „Oasis of the Seas” pardal. 

Saab külastada Kariibi mere kauneid ja päikeselisi saari ning osaleda kruiisilaeval eestlaste ühistes ettevõtmistes. 

Eestlaste kokkusaamist kruiisilaeval korraldab Rein Luning. 

Täpsem info KLENK kodulehel

Kursuse kestus on 48 akadeemilist tundi. 

Toimumisajad: 10.-11. veebruar; 17.-18. märts; 05.-06. mai 2023. 

Toimumise koht: Eesti Rahvakultuuri Keskus, Tallinn, Vilmsi 55 

Koolitajad: Heli Jürgenson, Triin Ella, Ksenija Grabova, Pärt Uusberg, Riina Roose jt. 

Registreerumine kuni 27. jaanuar 2023. 

Täpsem info ja registreerimine