SÕNA ON NOORTEL

Veel kuni 31. oktoobrini oodatakse lastelt ja noortelt vanuses 7 kuni 27 eluaastat kaunis emakeeles kirjutatud kõnesid.

Võistluse idee lähtub peo korraldustoimkonna soovist teada saada, kuidas väljendaksid oma mõtteid, tundeid ja vaateid peo tähtsaimad osalised – lapsed ja noored. Mida tähendab neile Hando Runneli sõnastatud, XIII noorte laulu- ja tantsupeo väärtussõnumit kandev juhtmõte „Püha on maa“ ning millise kõne peaksid nemad, seistes terve Eestimaa ees?

Hiljuti ilmus Delfis kõnevõistluse kohta artikkel, millest selgub, mis on ühist lennukiga lendamisel ja kõne kirjutamisel, mis seob Pärt Uusbergi kirjutatud XIII noorte laulupeo ideekavandit Rapla noorte peetud kõnedega ja miks õpetatakse koolis pigem kirjandit kirjutama kui kõnet pidama?

Artikli leiate siit: https://epl.delfi.ee/artikkel/120074526/kirjuta-sarav-laulupeokone

Kõnevõistluse kohta saab täpsemalt lugeda ning samuti oma kõnesid konkursile saata siit: https://2023.laulupidu.ee/laulupidu-konkurss/ .

Žürii poolt välja valitud kõned leiavad kas osaliselt või tervikuna kasutust XIII noorte laulu- või tantsupeo lavastustes ning avaldatakse laulu- ja tantsupeo „Teatajas“. Kõigile ära märgitud tööde autoritele on auhinnad.

Vaata tervet uudiskirja

Helilooja Tõnis Kaumann: Ootan põnevusega, kuidas uus lugu orkestri esituses kõlab!

Laulupeol kõlab noorte sümfooniaorkestri esituses Heino Elleri „Koit“, mis on Eesti sümfoonilise muusika tüviteksti staatuses. Samas ootame väga uudisteost „Rondo“ , mille autorile on koostöö laulupeo orkestriga esmakordne. Intervjuus räägib helilooja, kuidas lugu sündis, mis seda iseloomustab ja millised on tema ootused esitusele.

Tuleval laulupeol esitavad noored orkestrandid Elleri „Koidu“ kui Eesti sümfoonilise muusika ühe tüviteose kõrval ka teie loodud uudisteost „Rondo“. Mis mõtted tekkisid, kui saite pakkumise kirjutada lugu noorte laulupeo sümfooniaorkestrile?

Ikka head ja ilusad mõtted. Kõik senised pakkumised ja koostööd on olnud head, aga laulupidu on eriti võimas ja selline pakkumine on mulle suur au.

Laiem avalikkus pole veel seda lugu kuulata saanud, aga tegu pidavat olema väga omapärase ja põneva looga. Kuidas ise „Rondot“ iseloomustaksite?

„Rondo“ on rõõmsatooniline ja mänguline. Rondo tähendab väikest ringi ja muusikaliselt viitab korduvale refräänile, mille vahel on teistsugused osad, andes võimaluse luua ühe loo piires erinevaid karaktereid ja lisada kontrastidega põnevust. Siin loos ongi refrään hästi reibas, isegi marsilik, aga vaheosad on hoopis teist laadi ja nõnda panebki see loo mööda karaktereid liikuma. See töötab ka inimlikus mõttes väga hästi, sest inimestele on tähtis, et oleks midagi, mis tuleks tuttav ette ja „Rondos“ on see väga hästi lahendatud juba vormiga. Aga programmiliselt, nii et iga osa midagi ütleks ja kirjeldaks, seda ma siin loos ei taotle ehk et spetsiifilise elutarkusega ei vibuta, endalgi seda napib [muigab].

Milliseid juhtnööre saite laulupeo toimkonnalt loo kirjutamiseks?

Loominguliselt olin vaba, aga tehniliselt oli ka juhtnööre ja koostööd. Esmalt loo pikkus, mis on suurusjärgus viis minutit. Mis aga eriti oluline, laulupeo orkester on niivõrd spetsiifiline nähtus, see ei ole n-ö tavaline professionaalne orkester, kellega mul on rohkem kogemust. Näiteks kasvõi oma koosseisult võib laulupeo orkestris olla osasid pille topelt, osasid aga vähe, näiteks kui õpilasorkestrites on puudus oboedest, pole mõtet kirjutada kahte oboepartiid. Teine, millega helilooja peab arvestama, on raskusaste, nii et kui helilooja ise ei tea, tulebki lugu anda vahepeal vaadata neile, kes teavad ja märkavad. Seega tuli olla kontaktis oma ala professionaalidega, kes juhtisid tähelepanu, kui lugu kippus tulema liiga keeruline. Kuigi eks lõpuks jäi ikkagi ka see lugu pigem krõbe, kindlasti mitte lihtne.

Kes need professionaalid Eestis on, kellega saite konsulteerida?

Suhtlesin Jüri-Ruut Kanguriga, kes omakorda saatis loo laiemale ringkonnale, dirigentidele ja teistele, kes proovidega tegelevad. Ma päris täpselt ei teagi, kes kõik lugu üle vaatasid, aga olen õnnelik, et nad vaatasid, see oli vajalik.

Kuidas lugu sündis, millest saite inspiratsiooni ja mille järgi sai lugu justnimelt rõõmsatooniline?

Kuna laulupidu lükati edasi, hakkab loo sünnist saama juba viis aastat, nii et ega päris täpselt kogu loo sündi enam ei mäletagi. Aga rõõmsatoonilisus tulenes tellimusest, soovitigi, et see võiks olla midagi reipamat nagu mu karakter ongi, ja mitte liiga sisevaatluslik. Inspiratsioon aga tuleb minu puhul tegelikult paljuski töö käigus. Kui osa inimesi mõtlevad täpselt ette, mida nad hakkavad tegema ja kuidas lugu lõpeb, siis minul tuleb see töö käigus ja nii oli ka „Rondo“ puhul.

Laulupeo noorteorkesti proovid alles algavad. Millal te ise saate „Rondo“ esitust esimest korda kuulda ja millised on ootused?

Arvatavasti saan kuulda esimest korda mõnes proovis. Seda lugu juhatab noor dirigent Kaspar Mänd, kellega mul on hea side ja läbisaamine, tema tõi välja ka minu kirjutatud ooperi „Naksitrallid“. See ootus helilooja sees, kuidas lugu kõlab tegelikkuses, orkestri esituses, on alati suur! Õpime palju raamatutest, aga kuulda loo lõpptulemust, see on hindamatu väärtusega, sest see ongi see tagasiside, millest tuleb teha järeldused, mis töötas ja mis mitte. See on rõõmustav õppetund ja igati ootamist väärt!

Vaata tervet uudiskirja

Orkestrite teekond noortepeole

XIII noorte laulupeo sümfooniaorkestrite liigijuht Jüri-Ruut Kangur räägib noortepeol osalevatest orkestritest ja sellest, kuidas pillimängijate koosseisud laulukaare alla jõuavad.

Kes moodustavad laulupeol sümfooniaorkestri?

Laulukaare on üle 30 väga erineva orkestri. Tavaliselt esineb kümmekond keelpilliorkestrit, kus on viiuliid, vioolad, tšellod ja kontrabassid. Aga on ka sümfoniettorkestreid – need on keelpilli- ja sümfooniaorkestri vahepealsed koosseisud. Näiteks on orkestris üks flööt, klarnet, üks trompet ja võib olla mõni löökpill, kuid pole metsasarve, oboed või fagotti.

Lisaks on laval suuremad sümfooniaorkestrid, kus on 40 või rohkem mängijat ja peaaegu kõik pillid on olemas. Sinna kuuluvad näiteks Tallinna juhtivate koolide ja ülikoolide orkestrid.

Ühendorkestrisse kuuluvad kõik alates 10-aastastest kuni 30-aastasteni. Kuna meie liigis on väga erinevad vanusegrupid, on ka tasemed väga erinevad. Keeruline on leida repertuaari, mis oleks huvitav ja jõukohane noorematele, aga samas oleks ka inspireeriv kogenumatele mängijatele. Raskemate lugude puhul oleme noorematele esinejatele koostanud lihtsustatud partiid. Nii saavad nad ikka protsessis kaasa lüüa ja õppida vastavalt oma oskustele.

Mis saab siis, kui mõnel orkestril on teose esitamiseks vajalikud pillid puudu?

Puudlike pillide tõttu ei saa mõned orkestrid suuri sümfooniaorkestri lugusid mängida oma proovides. Nende jaoks oleme teinud noodid, kus näiteks puhkpillide osa on ümber kirjutatud klaverile. Klaveriõpetajaga saavad nad ikkagi harjutada ning ei pea oboe- või flöödisoolo ajal vaikuses istuma.

Laululaval kontserdi ajal on meil kõik pillid esindatud ja puudust ei ole. Mingeid pille küll koguneb üle Eesti vähem, mõningaid rohkem, kuid probleemiks see ei ole. Võimendusega saab vähemuses olevaid pille siiski esile tõsta. Pillide esindatus ilmsetab tegelikult väga hästi seda, milline on pilliõpetus Eestis – levinumaid pille õpetatakse rohkem ja seetõttu on neid ka laulupeol rohkem, haruldasemaid nagu fagotti või metsasarve aga ei saa kõikides muusikakoolides õppida. Näiteks viiuleid väga palju, pea mitusada, tšellosid sadakond, flööte 60, klarneteid 40 ning oboesid umbes 10.

Kuidas orkestrid jõuavad laulupeole?

Meie kui laulupeo dirigentide jaoks algab töö juba mitu aastat enne – hakkame mõtlema, millist repertuaari kokku panna. Kui oleme leidnud lood, mis oleksid põnevad, mitmekesised ja harivad, hakkab töö nootidega. Teeme valmis lihtsustatud partiid ja mugandused.

Sel aastal said noodid valmis märtsis ning seejärel hakkas harjutamise protsess pihta. Iga kollektiiv saab noodid kätte ja hakkab iseseisvalt oma orkestriga pusima. Seekord hakkas mõni koosseis õppima juba kevadel. Teised, kellel oli muid tegemisi eelmisel hooajal, alustavad õppimist nüüd sügisel.

Koosmängu harjutatakse regiooniproovides, kuhu tulevad kohale ka laulupeo dirigendid. Nendes eelproovides saavad paarsada noort koos mängides juba parema aimduse, kuidas lugu tegelikult kokku kõlab. Nendes proovides pannakse paika detailid ja dünaamika.

Lisaks on eelproovi päeval ettenähtud grupiproovid, kus on abiks tunnustatud pedagoogid ja muusikaakadeemia tudengid, kes õpivad pedagoogikat. Nemad aitavad lapsi ja noori täpsemalt juhendada spetsiifiliste asjadega nagu näiteks sellega, kas liigutada poognat teatud noodi peal ülesse või alla. Pärast eelproove kogunetakse ühisprooviks laulukaare alla, kus on juba umbes 1000 mängijat.

Miks algavad pillimängijatel proovid juba novembris?

Kuna noortepidu lükati edasi, avanes meil võimalus pikendada harjutamisprotsessi ja hajutada seda pikema aja jooksul. Kuna orkestritel võtab lugude läbitöötamine ja õppimine palju energiat ning aega, siis tundus eelproovi erandkorras novembrisse toomine õige lahendus.

Alustasime protsessiga juba 2020. aastal ja saime ka noodid varem valmis. Kokkuvõttes võitsime juurde pea pool aastat lisaaega. Tõime eelproovi sügisesse ka seetõttu, et vahepeal on detsembris paljudel orkestritel jõulukontserdid ja oma tegemised. See lahendus võimaldab neil talvel teha omi asju ning siis tasapisi aprilliks jälle teise eelproovi lugude juurde tagasi tulla.

Kus ja millal eelproovid toimuvad?

Eelproovid toimuvad novembris ja järgmise aasta aprillis. Alustame 5. novembril Rakveres, kus on Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Järvamaa kollektiivid. Edasi liigume 6. novembriks Tartusse Vanemuise kontserdimajja, kus on Lõuna-Eesti orkestrid. 12. novembril harjutame Tallinnas Tehnikaülikoolis, kus on kõigepealt Tallinna orkestrid. Kuna pealinnas on päris palju orkestreid, siis päeva alguses on ainult Tallinna koosseisud ning õhtul Harjumaa ja Raplamaa kollektiivid. Viimasena teeme proovi 13. novembril Pärnu kontserdimajas, kuhu kogunevad Haapsalu, Pärnu, Viljandi ja Kuressaare orkestrid.

Kas külalisorkestrid esinevad ka noortepeol?

Iga kord ei ole külalisorkestreid käinud, kuid see aasta tuleb üks orkester esinema Soomest, teine Lätist. 2007. aastal käis üks koosseis isegi Austraaliast ja 2014. aastal Taiwanist. Kooridega võrreldes on külalisorkestrite kaasamine lihtsam, sest pillimäng on niivõrd universaalne keel. Koorilauljad peavad õppima eesti keeles laulma, aga orkestrimängus on noodid ikkagi need samad, kus mujal, esitatakse lihtsalt eesti muusikat.

Vaata tervet uudiskirja

„LAULUMÄNG’’

Oma esimesed sillad rahvatantsu maailma ehitavad selle suve tantsupeol 1.–2. klasside tantsijad pärimuslikel laulumängudel põhinevas samanimelises tantsus „Laulumäng’’. Kuidas saavad kõige nooremate esitluses kokku Hargla, Suure-Jaani, Muhumaa ja Kihnu pärimuslikud mängud?

Tantsuseade autori Liina Eero sõnul tantsitakse, või pigem mängitakse „Laulumängu’’ koos pererühmadega. „Kuna tantsijad on nii pisikesed, on neile tantsuplatsil nõu ja jõuga abiks kogenumad tantsijad. Nad on ju harjunud, et nende pere neile kogu aeg olemas on, kasvõi sõidutab tantsutrenni ja hiljem sealt koju,” räägib Eero. „Laulumängu’’ mängivad nad niisamuti oma „vanemate õdede, vendade, emade ja isadega” pererühmadest. „Piltlikult öeldes, näeb väljakul esimese ja kõige olulisema silla loomist – kodu ja perega”.

Tantsu autori sõnul liigutakse isikupäraselt, nii kuidas õigeks arvatakse. „See ongi minu eesmärk: näidata tantsuplatsil üheskoos just tantsijate omanäolisust. Ma olen ka õpetajaid julgustanud, et näidaku laste isikupära. Igas kirjelduse osas pole märgitud seda, kuidas tantsida, vaid see, kuhu liikuda. Millega ja kuidas on juba tantsija ja õpetaja koostöö vili,’’ toonitab Eero ning lisab: „Veel enam on oluline, et tantsu õppimise protsess oleks lõbus. Tuimalt õppimine, olgu see siis matemaatika või tantsimine, on ju nii igav. Palju lahedam on mängida.” Nii saavadki Liina enda tantsijad trennid mängides mööda saata, olles nii hundid, lambad kui karjased. Üheskoos otsitakse ka murdekeelsetele sõnadele tähendusi. Taolise mängulisuse võlu käib lastega kaasas ka kodus, sest lapsed mõtlesid trenni tulles ise välja uusi liikumisviise ning mäng jätkus ka peale trenni. „See on miski, mis neid kõnetab, ja kui lapsed kodus sellest räägivad, siis järelikult huvitab see teema neid’’.

Seekord saavad 1.–2. klasside seas tantsupeokogemuse eelkõige Tallinna ja Harjumaa lapsed. „Nad on ju nii noored, mistõttu on neile oluline, et õhtul saaks tantsuplatsilt minna turvaliselt oma koju, oma ema ja isa juurde,’’ arvab Eero. Samas saavad nad ägeda kogemuse väljakul, teiste tantsijate ja tantsurühmade keskel. „Eks sellest tekivadki mälestused ja traditsioon, mis aitavad tantsupidusid edasi kanda. Ma ise ei mäleta lapsepõlves tantsumurul tantsitud tantse ega liigijuhte. Aga ma mäletan seda, mis platsil toimus — ikka räägiti juttu ja tegime nalja. Ma ise olen saanud sõbrad kogu eluks nende samade rühmakaaslaste näol kellega me koos alustasime ja kelle lapsed tantsivad nüüd koos,’’ ütleb tantsu autor ja liigijuht Liina Eero lõpetuseks.

Vaata tervet uudiskirja

Euroopa rohepealinn istutab igale laulu- ja tantsupeo kollektiivile ühe puu või põõsa

Tallinn pälvis Euroopa Komisjoni konkursil 2023. aasta Euroopa rohelise pealinna tiitli, mis toob kõigile Tallinna elanikele ja külalistele kaasa huvitavaid keskkonnateemalisi tegevusi ning sündmusi, et linn tervikuna ja iga inimene eraldi saaksid tuleva aasta jooksul keskkonnateemadest teadlikumaks ja muudaks oma käitumist kestlikumaks.

Rohelise pealinnana soovime nii linnealenikke kui ka ettevõtteid ja vabaühendusi kaasates anda hoogu keskkonnasõbralikele algatustele. Nii on meil väga hea meel teha koostööd ka Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega. Esiteks proovime suure rahvapeo läbi viia võimalikult keskkonnasõbralikult. Ja teiseks, kuigi siinsamas Tallinnas juba on palju rohelust, näiteks kaitsealasid on üle 2100 hektari, jalutada saab Putukaväilal ja Pääsküla rabas, soovime laulu- ja tantsupeo iga kollektiivi nimel istutada linna ühe puu või põõsa, et loodust linna veelgi juurde tuua. Eriti hea meel on selle üle, et tegemist on noorte peoga, kes tihti annavad uusi teadmisi üle ka oma vanematele.

Rohelise pealinna aastal soovime senisest rohkem kaasata kogukondi linna arendamisesse, leida võimalusi roheinnovatsiooni toetamiseks, arendada keskkonnasõbralikke liikumisviise, sh rattateid ja ühistransporti ning juurutada ringmajandust. Plaanis on vähendada niitmist, istutada rohkem tolmeldajatele sobivaid taimi ja piirata taimekaitsevahendite kasutamist. Juba praegu käib Tallinna koolides ja lasteaedades ka keskkonnateemaline õppeaasta.

Seega, on palju, mille üle rõõmu tunda, aga teame ka, et Tallinnal on veel palju teha, et muutuda keskkonnasõbralikumaks, usume, et Euroopa rohelise pealinna aasta toob need muutused kiiremini. Kõigepealt aga ootame kõiki Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023 avaüritusele 21. jaanuaril 2023. Ja siis kohtume juba suvel lauldes ja tantsides!

Krista Kampus, Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023 juht

Vaata tervet uudiskirja

Õppeseminarid julgustavad ning toetavad koorijuhte laulupeo eel

Septembris ja oktoobris toimusid kolmel nädalavahetusel XIII noorte laulupeole registreerunud koorijuhtidele õppeseminarid, kus laulupeo dirigendi juhatamisel harjutati üheskoos laulupeo repertuaari.

Peadirigent Pärt Uusbergi sõnul annavad õppeseminarid võimaluse koorijuhtidel olla laulja rollis, et selle kogemuse kaudu koori ees veelgi tõhusamat tööd teha. Vestlesime seminarides osalenud Hugo Treffneri gümnaasiumi muusikaõpetaja ja koorijuht Eve Paabuga seminaridest ning tema mõtetest äsja alanud noorte laulu- ja tantsupeo hooaja alguses.

Õppeseminaride roll laulupeo eel

Koorijuhi Eve Paabu sõnul on ta siiani olnud õppeseminaridega väga rahul ning peab praktilisi seminare väga oluliseks „See aitas mul paremini mõista, kuidas vältida juhatades laulja segadusse ajamist ning kui lihtne või keeruline on lauljatel täita dirigendi muusikalisi nõudmisi.” Samuti tõi ta esile võimalust tutvuda laulupeo dirigentide juhatamise stiiliga: „Nähes seda, saab koorijuht hiljem õpitut oma koorile kopeerida. Laulupeol peab laulja maksimaalselt keskenduma ning kui ta on veidigi tuttav juhataja stiiliga, siis ta on paremini ette valmistanud.”

Üheks oluliseks kasuteguriks seminaridel toob Paap välja selle, et saab näha oma kolleege „Sa saad kolleegidega rääkida, koos harjutada ning arutada ühiselt murekohtade üle”.

Laulupeo hooajale minnakse vastu ootusärevalt

Koorijuhtide ees seisab hooaja alguses küsimus: kuna kooriliikmed vahetuvad, siis kuivõrd kiiresti uuenenud koor õpib. Kui liikmete vahetus muudab koorijuhi ebakindlaks, siis õppeseminarid annavad kindlustunde ja teadmise, et tema tegevus koori ees on lauljate jaoks mõistetav. Koorijuhi sõnul läheb ta tänu seminaridele hooajale vastu julgemalt ja ootusärevalt. „Juba peale teist õppeseminari, kui repertuaar sai läbi lauldud, oli laulupeo tunne küll. Repertuaar on väga ilus, sügav ja vaimne ning ma ootan pidu väga,” sõnas Paap.

Ka peadirigent Pärt Uusberg läheb hooajale vastu positiivsete tunnetega, kuna just sügisseminarid annavad hooajale värskust ning viimaks tunde, et saab peo poole teele asuda. Samuti tuleb tema meelest laulupeo tunne siis, kui üle Eesti toimuvad esimesed proovid ning kõlab laulupeo repertuaar.

Vaata tervet uudiskirja

Armas laulu- ja tantsupeoline, aita Ukrainat!

Eelmisel nädalal suutsid Eesti inimesed MTÜ Slava Ukraini eestvõttel koguda raha Ukraina sõduritele enam kui kahe tuhande sooja talvevormi soetamiseks. Ja seda vähem kui kahe ööpäevaga. Kuid hoolimata sellest, on Ukraina heaks annetusi koguvate MTÜ-de Pagulasabi ja Mondo sõnul toetusi jäänud siiski järjest vähemaks. Annetusnumbrid on päeva päeva kannul üha kasinamad, aga Ukraina vajab jätkuvalt meie abi. Vajadused sealsete inimeste toetamiseks on suuremad, kui abi, mida sinna saata suudetakse.

Kuidas saad Sina aidata?

Anneta talveriideid

Täna, 10. oktoobril alustab MTÜ Pagulasabi koos sotsiaalse ettevõttega Sõbralt Sõbrale kampaaniat: kogutakse Eestisse jõudnud 2–12-aastastele Ukraina lastele talveriideid. Annetada saab korras ja puhtaid laste talvejopesid, pükse, kombinesoone ja talvesaapaid. Kui Sul seisab kodus mõni talvine riideese, mida enam ei kasuta, siis ole hea ja anneta see Ukraina lastele! Nii ei jää Ukraina lastel kehva riietuse tõttu talverõõmud nautimata.

Vaata rohkem MTÜ Pagulasabi koduleheküljelt.

Annetuskontod

Samuti saab Ukrainas toimuvat toetada jätkuvalt ka annetuskontode kaudu. Nii Pagulasabi kui Mondo sõnul on raha ka praegu kõige tõhusam abi – sellega saab toetada Ukraina põgenikke Eestis ja humanitaarabi Ukrainas.

Annetuskontod on leitavad MTÜ Mondo ja MTÜ Pagulasabi koduleheküljelt.

Sõda kestab, aga abi vajatakse nüüd ja kohe. Aitäh Sulle!

Vaata tervet uudiskirja

15. oktoober kui pusle kokkupaneku algus

15. oktoober on kollektiivijuhtidele oluline kuupäev, sest selleks ajaks tuleb kõigil XIII noorte laulu- ja tantsupeole „Püha on maa” registreerunud kollektiividel vaadata registris üle oma liikmete nimekiri – kustutada need, kes enam tegevustes ei osale ning lisada uued liikmed. Lisaks tuleb orkestrite puhul märkida iga liikme juurde pill, mida ta mängib.

Küllap mõtlevad nii mõnedki tantsu-, koori- või orkestrijuhid, miks tuleb liikmete nimekirjad kinnitada nii vara, kui õppeaasta on vaevu hoo sisse saanud ja kollektiivide täpsed osalised mitmel puhul alles välja kujunemas. XIII noorte laulupeo muusikatoimetaja Kersti Seitam selgitab, et osalejana praegu juulikuu poole vaadates tundub see tõesti vara, kuid peo korraldajatele on see viimane aeg, et saaks täpsema planeerimisega edasi minna.

Pusle kokkupanemine

Kersti Seitam räägib, et eelproovide jaoks, mis algavad üldjuhul jaanuaris, tuleb kinni panna sobivad ruumid, selleks on aga tarvis teada täpseid kooriliikmete arve. „Näiteks kui mõnes väiksemas kohas tuleb kokku paar koori, pole ju vaja kõige suuremat kultuurikeskuse saali rentida,” selgitab ta.

Sümfooniaorkestrite eelproovid algavad aga lauljatest ja tantsijatest veel varem ning kui segakoorides on keskmiselt neli häälerühma, siis sümfooniaorkestritel võib partituuris olla kuni 34 pillirühma, räägib Seitam. Et dirigendid saaksid veidigi aimu, milline on üldpilt, kus on väiksemad orkestrid või milliseid pillirühmi on kõige rohkem, on ka neil seda infot juba hädasti tarvis.

„Ja sellest omakorda sõltub, kuidas paigutatakse orkestrid laulukaare alla. See kõik on üks pusle kokkupanemine. Või sudoku,” kirjeldab Seitam seda, kuidas käib töö laulu- ja tantsupidude planeerimisel.

Mida täpsemad, seda ökonoomsemad

Lisaks kollektiiviliikmete kinnitamisele tuleb 15. oktoobriks üle vaadata ka see, millise koormusega koorid peole pürgivad. See puudutab just laulupeo kõige pisemaid osalisi – mudilaskoore ja poistekoore – kes peavad valima, kas laulavad vaid oma liigi laule või teevad kaasa ka ühendkooride ploki. „Kui mõnes maakonnas neid koore pole, siis pole ka ühendkooride dirigentidel tarvis eelproovi kaasa sõita,” toob Seitam taas loogilise põhjuse, miks täpsed andmed nii vajalikud on.

Tegelikult vaadatakse pilguga juba ka suure peonädala poole – ka majutuskohad või toidutaldrikute arvud vajavad planeerimist. „Mida täpsemad me oleme, seda ökonoomsemad saame raskel ajal olla,” võtab Seitam kokku põhjused, miks korrigeeritud liikmete nimekirju juba pikisilmi oodatakse.

Vaata tervet uudiskirja

Tantsuõpetajad julgustavad kõige pisemaid tantsupeole tulema

Kas teadsite, et veel vaid 15. oktoobrini on Tallinna ja Harjumaa 1.–2. klassi segarühmadel aega end tantsupeole registreerida? Küsisime liigijuht Liina Eerolt ja Jüri Günmaasiumi tantsuõpetaja Linda Pihult, mida ütleksid nemad emadele-isadele, kes tahaksid oma äsja kooliteed alustanud lapsele parimat huviringi valida. Või tantsuõpetajale, kes veel kõhkleb, kas nii väikestega ikka on julgust suurele tantsupeole minna?

Hobide virvarrist rahvatants

See, et tänapäeval on kümneid valikuid, millisesse huviringi või trenni laps panna, teavad nii õpetajad, lapsevanemad kui ka lapsed ise. „Tantsutrennis õpitakse suhtlema, teistega arvestama, treenitakse keha ja musikaalsust,” loetleb Liina Eero häid omadusi, mida rahvatants õpetab. „Tunnis mängitakse koos ja tekib kambavaim. Enda tantsimise ajale tagasi vaadates mäletan ma just seltskonda ja seda, et oli lõbus – rasked asjad on meelest läinud,” meenutab Eero.

Sageli huvitab poisse enam jalgpall või mõni muu spordiala. Linda Pihu teab, et poiste jaoks, kes tahavad teha suurt sporti, on rahvatants vägagi arendav, kasvõi koordinatsioonile. „Koostöös sporditreeneritega oleme me leidnud kuldse kesktee ja selgitame poistele, et rahvatants on ju ka sport,” lisab Pihu.

Liina Eero, kes ise samuti poiste ema, toob välja, et peale füüsilise õpetab rahvatants ka niiöelda elukooli – kuidas lisaks poistega kambakesi olemisele ka tüdrukutega suhelda või isegi paar tantsusammu teha.

Mänguga silm särama

Sel peol on 1.–2. klasside esitada kaks tantsu ja mõlemas on olulisel kohal lastele loomuomane mängulisus. Liina Eero soovitab, et tantsudega tuleb hakata rahulikult minema, võtta aega päriselt mängimiseks, laulmiseks ja murdekeelsete sõnade tähenduste üle arutamiseks. „Õpetajale ei tohiks olla keeruline panna lapsi mängima ja nii läheb õppimine palju lihtsamalt,” räägib Eero.

Ka Linda Pihu rõhutab, et treeningtundi ei tohi minna tantsu õppima ja puhastama, vaid kogu õpiprotsess peab tulema mänguliselt. Aga kõigepealt tuleb õppida hoopis tantsurühma lapsi tundma.

Mõlemad õpetajad toovad välja, et lapsevanemate toetus on kogu teekonnal ülioluline. Olgu tarvis siis abi, et rühma uusi tantsijaid leida või selleks, et samas piirkonnas elav laps koju viia. „Ühisüritused tugevdavad rühma. Tasub teha kasvõi esinemisi, kuhu tulevad ainult oma rühma vanemad,” soovitab Eero.

Kas meie oskame ka kunagi nii hästi tantsida?

Kogu aasta on kui üks pikk arengufaas ja tants saabki ideaalselt küpseks alles tantsupeoks. Liigijuht Liina Eero ütleb, et „kõige ägedam on näha rühma arengut. Kui nad tulevad esimest korda ette tantsima, ei eelda keegi, et esitus on perfektne.” Loobuda saab pika protsessi jooksul iga kell – kui paarid ei tule kokku või ei jõua tantse õpitud – aga alustada tasub igal juhul, ja vaadata, kuhu tee viib.

Linda Pihu näitas oma tantsulastele aga esimestel tundidel videot tantsust, mida üheskoos õppima hakatakse. „Nad vaatasid pärani silmi ja küsisid, kas nemad oskavad ka kunagi nii hästi tantsida? Vastasin, et nii hästi ja veel paremini,” naerab Pihu. „Lapsi tuleb kiita, alguses ka väikeste edusammude eest. Ja iga tunni lõpus muidugi mängida,” teab tantsujuht seda, kuidas väikestel tantsulastel silmad säramas hoida.

Vaata tervet uudiskirja

Tantsutoimetaja veerg

XIII noorte tantsupeo toimetaja Vaike Rajaste annab teada, et 4. detsembril toimub Zoomi kaudu mentorseminar tantsu- ja võimlemisrühmade juhendajatele. Registreerumine algab peale 15. oktoobrit.

Rajaste sõnul on tantsud ja võimlemiskavad õpetajatele varasemates repertuaariseminarides kõik selgeks õpetatud ja nüüd sügisel on üle Eesti alanud suur õpetamisprotsess, kus tantsuõpetajad oma teadmisi õpilastele edasi annavad.

Rajaste usub, et tõenäoliselt on õpetajatel tekkinud nii küsimusi kui ka täpsustusi vajavaid kohti, mida sooviks liigijuhilt või tema assistendilt tantsu/võimlemiskava kohta küsida.

„Seetõttu korraldamegi 4.detsembril e-mentorseminari, kus kõigil on võimalik oma küsimused esitada ja liigijuhtide või assistentidega kavade osas nõu pidada,“ ütleb tantsutoimetaja ning lisab: „Selleks, et e-seminar kenasti toimida saaks, oleme planeerinud igale liigile umbes 45-50 minutit. Seega päev tuleb pikk. Oma küsimused palume õpetajatel meile saata hiljemalt üks nädal enne seminari toimumist. Saabunud küsimustest lähtuvad liigijuhid ja assistendid mentorseminari ette valmistades.“

Seminarile registreerimise avame peale 15. oktoobrit ning sellest antakse kõigile tantsu- ja võimlemisrühmade juhendajatele registri kaudu märku.

Vaata tervet uudiskirja

XIII noorte laulu- ja tantsupeolised ei jää jätsita!

Meil on teile lausa kaks head uudist: XIII noorte laulu- ja tantsupeo uus jäätisepartner on Balbiino, kes teeb noortepeo auks uue jäätise ning selle jäätise maitse saate valida teie ise!

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ja AS Balbiino sõlmisid koostööleppe, mille järgi on järgmisel suvel toimuva XIII noorte laulu- ja tantsupeo ametlik jäätisepartner Balbiino.

AS Balbiino turundusdirektor Anne Tääkre ütleb, et jäätisetootjale on suur rõõm olla 2023. aasta laulu- ja tantsupeo jäätisepartner ja rõõmustada kõiki laulu- ja tantsupeolisi väsitavate proovi- ja kontserdipäevade ajal kosutavate magustoitudega.

„Meil on kavas luua spetsiaalselt noorte laulu- ja tantsupeo “Püha on maa” auks ka üks uue maitsega jäätis,“ ütleb Tääkre ja selgitab: „Uue jäätise maitse valivad peol osalejad ise kolme erineva variandi vahel, aga otsustajate sekka pääsemiseks on vaja veidi vaeva näha ja osaleda sotsiaalmeedias korraldataval mängul, kuhu ootame ühispilti teie jaoks kõige erilisema puu, jõe, järve, silla või muu ilusa paiga juures. Pildid tuleks meile aadressile [email protected]. Kõige enam kõnetanud ja temaatilisema foto autoriks olnud koor või tantsugrupp saab valida uue jäätise maitse. Täpsemad reeglid on peagi leitavad Balbiino kodulehelt aadressiga www.balbiino.ee“, rõhutab turundusdirektor.

AS Balbiino väärtused on oma, meisterlikkus ja rõõm. Jäätist valmistatakse kodumaistest koorest, tööd tehakse meisterlikul tasemel ja puhas rõõm on see, mida tarbijad meie jäätisega kaasa saavad! Peale vanade traditsioonide au sees hoidmise on Balbiino teinud olulisi samme ka keskkonnamõjude vähendamiseks. Onu Eskimo ja Balbiino sarja jäätisepakendid on valmistatud 50% ulatuses taaskasutatud materjalist.

Vaata tervet uudiskirja

Rahvamuusikapeo toimetaja veerg

Rahvamuusikapeo üldjuht Juhan Uppin tuletab meelde, et läheneb kollektiivide liikmete korrigeerimise tähtaeg (15.10). Nüüd peaks olema kõigil selge, kes teie ansamblist-õpilastest selle protsessi kaasa teevad, millistes liikides peole kandideeritakse jne. Palun kõigil vaadata veelkord üle ka liikmete mängitavad pillid ning oma kollektiivile osalemiseks valitud pilliliigid (võtke kõik ülearune maha, kui esialgu sai rohkem liike registreeritud). Veenduge ka, et kõik juhendajad ja õpetajad oleksid registris kollektiivi juhendajatena kirjas ning et kontaktisikud ja -andmed oleksid õiged.

Teiseks, vastuseks mõnelegi, kes seda juba küsinud on – nüüd on võimalik kutsuda rahvamuusikapeo liigijuhte viima läbi ka mentorkoolitusi. Mentorkoolitused pole otseselt mõeldud üksikule kollektiivile, vaid eeldavad maakonnas või laiemas piirkonnas enamat osavõttu, st on eelkõige mõeldud juhendajatele. Seega tuleb esmalt koonduda ja mentorkoolituse soov esitada oma maakonna rahvakultuurispetsialistile (https://rahvakultuur.ee/kontakt#regionaalosakond). Nemad koondavad soovid kokku ja esitavad ka ametliku tellimuse. Täpsustage neile kindlasti oma pilliliiki ja keda liigijuhtidest soovite kutsuda. Loomulikult võite ka ise teiste omakandi juhendajatega sel teemal suhelda ja maakonna spetsialistide tööd lihtsustada.

Ja veel: kodulehelt leiate nüüd ka rahvamuusikapeo eelproovide ajakava: https://2023.laulupidu.ee/rahvamuusikapidu/ajakava/

Vaata tervet uudiskirja