Äsja naases Euroopa Meistrivõistlustelt pronksmedaliga sprortlikus vabavõitluses XIII noorte laulupeo segakooride dirigent Ksenija Grabova. Küsisime temalt, kuidas ta tipptasemel sportimist ja muusikat suudab siduda ning uurisime, kas võidetud EM pronks jääb tema sportlaskarjääri tippsaavutuseks või kuuleme peagi uutest võitudest?

Olen sportliku vabavõitlusega tegelenud juba 6-7 aastat, esimesse trenni läksin koos sõbrannaga muusikaakadeemiast ja seda otsust pole siiani kahetsenud.

Spordiga tegelemine on toonud minu ellu mitmekülgsust, mis on omakorda aidanud hoida head vaimset tervist. Esmapilgul tunduvad sportlik vabavõitlus ja koorijuhtimine kokkusobimatuteks, siiski muusika ja sport on väga sarnased alad, mõlemad nõuavad pühendumust, töökust, kirge, enese motiveerimist jms. 

Olen väga õnnelik, et võitlesin enda esimese suurvõistluse medali välja just praegu, seljataha jääb raske periood ja seda kaalukam on see saavutus mulle endale. Tuleviku plaanid on pigem seotud treeneritööga ja õpetamisega.

Järgmine oodatud suursündmus on minu jaoks muidugi noorte laulupidu. Tänu lisa-aastale on ootusärevus suur. Loodetavasti on ka kollektiividel repertuaari õppimise õhin ja laulmisind sedavõrd suurem. Ootan väga meie esimesi üldproove!

Tallinn on UNESCO muusikalinn! Üks muusikalinna koorimuusika tippsündmusi on iga-aastane Tallinna Noortekooride Festival, mis toimub esmakordselt selle aastal 14.-16. oktoobril.

Esimesele festivalile on registreerunud 24 koori enam kui 700 lauljaga üle Eesti! Koos harjutame 2023. aasta noorte laulupeo repertuaari, osaleme õpitubades, kuulame kontserte, esineme ja tunneme rõõmu koosolemisest.

Kooridega töötavad festivalil noorte laulupeo neidudekooride dirigendid Aarne Saluveer, Külli Kiivet, Ingrid Kõrvits ja Maarja Soone. Õpime koos nii kõiki laulupeo liigilaule kui ka uusi ühendkoori lugusid. Vokaalimprovisatsiooni õpituba noortele veab Kadri Voorand, lahtilaulmisi viivad läbi Anu Aimla, Külli Kiivet, Kristine Muldma ja Egle Veltmann, kontserdi annab Estonian Voices.

Tule kuulama Tallinna Noortekooride Festivali kontserte: 

Reedel, 14. oktoobril kell 20 Vene Kultuurikeskuses

• Estonian Voices 

Laupäeval, 15. oktoobril kell 19 Jaani kirikus
Festivalikontsert 

• Kammernaiskoor Musamari / Ode Pürg  
• Musamari Koorikooli tütarlastekoor / Tiina Mee 
• Noorte naiste koor Kevad / Õnne-Ann Roosvee ja Jelizaveta Vilippus 
• Tütarlastekoor Ellerhein / Ingrid Kõrvits 
• Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoor / Maarja Soone 

Laupäeval, 15. oktoobril kell 21 EMTA Kontserdi- ja Teatrimaja suures saalis Öökontsert

• Eesti Raadio Laulustuudio tütarlastekoor / Kadri Hunt ja Kaie Tanner 
• ETV tütarlastekoor / Aarne Saluveer 
• MUBA neidudekoor / Ingrid Kõrvits  
• Üle-eestiline neidudekoor Leelo / Külli Kiivet 

Piletid 15 / 10 eurot saadaval Piletilevis ja enne algust kohapeal. 

Täpsem info.

Sel sügisel tähistame ühe Eesti legendaarsema koorihelilooja Mart Saare 140. sünniaastapäeva, aga ka Eesti Kooriühingu 40. sünnipäeva.

Galakontsert Mart Saar 140 ja Eesti Kooriühing 40
Pühapäeval, 6. novembril kell 17 Estonia kontserdisaalis

Esinevad:

• Eesti Rahvusmeeskoor
• Eesti Raadio Laulustuudio lastekoor
• ETV lastekoor
• Kammernaiskoor LU
• Keila Kooli lastekoor
• Kuusalu Keskkooli lastekoor
• Naiskoor Gaudete
• Naiskoor Emajõe laulikud
• Noorte segakoor Vox Populi
• Segakoor HUIK!
• Tallinna Kammerkoor
• Tartu Noortekoor
• Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor
• Tartu Ülikooli Kammerkoor

Piletid 15 / 10 eurot saadaval Piletilevis ja Piletimaailma müügikohtades.

Kas teadsid, et sel aastal möödub 60 aastat esimesest noorte laulu- ja tantsupeost? Sel puhul kutsuvad Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus kõiki üles oma mälestusi noorte laulu- ja tantsupidudel osalemisest jagama. 

Lugusid ja fotosid oodatakse nii lauljatelt-tantsijatelt, koori- ja tantsujuhtidelt, õpetajatelt-juhendajatelt kui ka pealtvaatajatelt ja kaasaelajatelt. Kõik noortepidude meenutused noortepidudelt kogutakse ja talletatakse Eesti Rahva Muuseumi arhiivis ning avaldatakse selleks puhuks koostatavas kogumikus.

Esimene noorte laulu- ja tantsupidu toimus 1962. aastal dirigent Heino Kaljuste ja rahvatantsujuht Alfred Raadiku algatusel ning seejärel on noortepeod väga erinevates oludes toimunud juba 12 korda.

Oodatud on kõik meenutused, mis inimestele noortepidudest või nendeks valmistumisest eredaid mälestusi on tekitanud. Huvi pakuvad erinevatest aegadest lood – näiteks ööbimiskohtadest, toitlustusest, rongkäikudest ja transpordist, aga ka peomeeleolust ja elamustest laulukaare alt või tantsuplatsilt, esinemisriietest, ilmaoludest, peol leitud sõpradest. 

Teiste lugusid noorte laulu- ja tantsupidudelt saab lugeda ning enda meenutusi saab kirja panna ja ajalukku talletada siin: https://rahvalood.ee/lood/noorte-laulu-ja-tantsupidu-60/

Lugusid noortepidudelt oodatakse kuni 27. novembrini 2022.

Praeguseks on saadetud 11 lugu. “Meieni on jõudnud meenutusi nii esimese, 1962. aasta noorte laulu- ja tantsupeo kogemusest kui ka viimasest 2017. aasta noortepeost, äpardustest ja isegi sellest, kuidas peole ei jõutudki,” räägib Eesti Rahva Muuseumi peaarhivaar Tiina Tael.

Meenutusi võib kirjutada vabas vormis ja kirjavigu ei tasu peljata. “Rahvalugude lehel loeme need enne avaldamist üle ja kui märkame, et mõni täht on ununenud kirjutada, siis parandame selle. Kuid lauseehitust me ei muuda,” selgitab Tael ja julgustab kõiki osalema. Need, kes soovivad meenutusi kirjutada käsitsi, võiksid seda teha A4 formaadis paberile ja alustada kirjutamist 3cm lehe servast, sest hiljem köidetakse materjalid kokku.

Kindlasti tasub üle vaadata ka oma pildialbumid ning võimalusel saata fotosid ja ümberpildistusi mälestusesemetest või esinemiskostüümidest. Paberfotosid saab saata postiga Eesti Rahva Muuseumi aadressile. Soovi korral tagastab muuseum fotod omanikule. 

Saabunud lugudest annavad Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 2023. aasta XIII noortepeo ajaks välja mälestuste kogumiku „Noorte laulu- ja tantsupidu 60 – MINU LUGU“.

Kas olete märganud, et meie kodulehel on igaühel võimalik harjutada XIII noorte laulupeo laule häälepartiide kaupa? Kokku leidub seal enam kui 300 puhtakõlalist salvestust, mis valmisid Eesti Filharmoonia Kammerkoori, XIII noorte laulupeo kunstilise toimkonna ning mitme lastekollektiivi ja solisti koostöös.

XIII noorte laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergi sõnul on digilahenduse või „heebeldamise“ abil nüüd võimalik teha kasvõi kodus iseendale vägagi mitmekülgne „kooriproov“ harjutades oma partiid kord koos sopranitega, siis altidega, siis altide ja sopranitega, või mis iganes kombinatsioonis. Kõikide häälte nivoosid saab igaüks seadistada täpselt nii nagu soovi on. Siiski rõhutas Uusberg, et häälepartiide salvestised on lihtsalt üks abistav lisavõimalus ja ei hakka asendama kooriproove. „Kooris laulmise mõte on ikkagi ka teineteisega kohtumise rõõm ja üheskoos kokkukõla otsimine.“

„See on õnnistus koorijuhile, ma ei jõua ära kiita!“ ütles Tallinna Nõmme Gümnaasiumi mudilas- ja lastekooride dirigent Iren Voites laulude õppimiseks loodud salvestiste kohta. Voites ütles, et ta on koorilauludele sellist lahendust oodanud aastaid, eriti laulupidude eel. Seni tuli igal koorijuhil lauludega ise palju eeltööd teha ja justkui jalgratast leiutada, näiteks laulis kooriproovis keegi ilusa häälega kooriliige partii ette või avanes võimalus tuttava koorist saada lindistatud partii, mis liikus justkui põrandaalune kaup. „Nüüd on laulude õppimise digilahendus, ja veel sellisel tasemel! See lihtsustab metsikult dirigenditööd, eriti koolikoorides, kus õpitakse kuulmise järgi ja kus nädalas on ainult üks 45-minutiline proov,“ väljendas Voites oma head meelt ja ütles, et endale tundmata laule õppis ta fonogrammide abil esmalt ise ning seejärel kasutas salvestisi kooriproovis. „Mida väiksemad on lapsed, seda kohusetundlikumalt nad kodus harjutavad ja fonogrammidega on see põnev, kuna võimaldab eri häälte kombineerimist. Ma usun, et minu arvamust ja vaimustust jagavad väga paljud,“ ütles Voites.

Augusti keskel, veel enne, kui uus tantsuhooaeg päriselt pihta hakkas, kogunesid üle kogu Eesti 250 rahvatantsu- ja võimlemisõpetajat Viimsisse suveseminarile. Üheskoos õpiti XIII noorte tantsupeo tantse ning lisaks vahetati teiste õpetajatega nippe ja teadmisi, et töö rühmadega veel edukamalt saaks kulgeda. Seminaril osales ka tantsuõpetaja Triinu Sikk, kes meile oma kogetut vahendab.

15.–17. augustini toimunud suveseminariga katsetati esmakordselt uut formaati. Kui iga-aastased rahvatantsujuhtide suvekursused on õpetajatele olnud traditsiooniliseks kohtumiskohaks, siis tantsupeo seminar toimus sellises vormis esimest korda. Aga juba kursust alustades ja tantsupeo kunstilise toimkonna tervitussõnu kuulates noogutasid õpetajad rahulolevalt, et selline kogunemine on väärt algatus. 

Seminari fookuses olid suvise tantsupeo „Sillad” tantsud, mida liigijuhid ja nende assistendid õpetasid, ent lisaks sai kolmepäevase kogunemise käigus osa ka „Õpetajalt õpetajale” koolitusest, kus jagati uue hooaja eel erinevaid nippe treeningtundide rikastamiseks. Muuhulgas sai näiteks soovitusi, kuidas õpetada mudilasi või teha algkoolilastele selgeks erinevad tantsuvõtted, kuidas suurendada tantsurühma meeskonnatunnet ja kuidas erinevaid tantsustiile kasutades arendada tantsija kehatunnetust.

Ise tantsuõpetajana koolitusseminaril osaledes tundus mulle, et sellises töises, ent mõnusas õhkkonnas liigijuhtidelt ja assistentidelt tantsude õppimine, kuid ka treeningtundideks ideede kogumine võttis eesootava tantsupeo-hooaja pinget veidi vähemaks. 

Kui varasemalt on tantsupidude seminarid toimunud nädalavahetustel ning iga õpetaja läinud kindlaks kellaajaks vaid omale vajalikke tantse õppima, siis praegune, nö laagriformaat, suurendas ühtsustunnet ja tõi teadvusesse ka teised tantsud, mida ise parasjagu ei õppinudki. Samuti on hindamatu väärtusega võimalus lõunalauas või erinevate tundide vahel teiste õpetajatega mõtteid vahetada, muresid ja rõõme kurta, sest muidu toimetab ju igaüks erinevates Eesti otstes omaette. 

Ei saa salata – teiste õpetajatega rääkides jäi kõlama see, et tantsupeo tantsud on keerulised ning pakuvad lastele ja noortele tantsutehnilist väljakutset. Konkreetse repertuaari taustal lisaks pea kohal juba harjumuseks saanud mure, kas üldse rühmatäie tantsijaid kokku saab. Samas tõid kaasahaaravalt noortepärased muusikapalad juba õpetajatel naeratuse näole, mis siis veel lastest rääkida. 

Kui pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman lõpetas suure suveseminari ja saatis õpetajad teele vastvalminud tantsupeo finaalilugu tutvustades, ununesid küllap paljudel muremõtted ja kodutee oli kantud positiivsusest, kergusest ja helgusest, millega pealavastaja õpetajad uuele hooajale vastu saatis.

Lisaks meeldivatele kohtumistele ja ühisolemisele on selline mitmepäevane seminar ja kunstilise toimkonnaga kõrvuti toimetamine oluline panus selles, et õpetajatel oleks oma üksikuid tantse õpetades silme ees ka terviklikum nägemus peost – nii repertuaarist ja sõnumist, kuid ka rühmade valikuprintsiibist. Sest iga teadmine selles suunas, mida ja miks, toob tantsupidu õpetajatele ja ühtlasi ka nende tantsijatele lähemale ja aitab ehk ettevaatavalt vältida pettumust ja solvumisi.

Kolmapäeval, 14. septembril möödus 120 aastat tantsutaat Ullo Toomi sünnist. Sel puhul anti Tallinna raekojas pidulikult üle rahvatantsijate kõrgeim tunnustus – Ullo Toomi nimeline rahvatantsustipendium, mille tänavu pälvis koreograaf-lavastaja, filosoofiadoktor, tantsuanalüütik ja -uurija Sille Kapper-Tiisler. 

Ullo Toomi stipendiumi halduskogu omistas kõrge tunnustuse Sille Kapper-Tiislerile erakordse ja silmapaistva tegevuse eest eesti rahvatantsu ja pärimustantsu väärtustamisel tantsupedagoogi, koolitaja, lavastaja, uurija ning publikatsioonide avaldajana.

Halduskogu liikme ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi direktori, Karel Johannes Vähi sõnul on tänavune laureaat Sille Kapper-Tiisler teinud Eesti tantsumaastikul märkimisväärset tööd. Tunnustatud tantsupedagoogina on ta alates 1997. aastast osalenud tantsupidude lavastusmeeskondades, olnud üks populaarsemaid Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi rahvatantsumentoreid ning koolitanud paljusid praegusi ja tulevasi tantsuõpetajaid Eesti Rahvakultuuri Keskuse, Folkloorinõukogu Koolituskeskuse, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia korraldatud kursustel. Sille toimetuste ja tegude nimekiri rahvatantsuvaldkonnas on viimastel aastatel olnud märkimisväärne – ei ole vist ühtegi töörühma ega komisjoni, mida Sille ei juhiks või kus ta lihtliikmena ei osaleks. Lisaks on ta abiks koolituste sisu mõtestamisel ja koostamisel nii Rahvakultuuri Keskuse kui ka ERRS koolituste kavandamisel.

Sille Kapper- Tiisler on erialalt koreograaf- lavastaja, filosoofiadoktor, tantsuanalüütik ja -uurija, avaldanud pärimus-ja rahvatantsuteemalisi teaduskirjutusi Eestis ja välismaal. Ta töötab Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis teadurina. Alates 1990. aastast on ta olnud Rahvakunstiseltsi Leigarid kunstilise juhi assistent ja 2014. aastast kunstiline juht.

Sille Kapper-Tiisler oli tantsupidude pealavastaja assistent 2017. aastal XII noorte tantsupeol „Mina jään“ja 2000. aastal Soome-Eesti tantsupeol, liigijuht 2004. aasta tantsupeol  ja liigijuhi assistent 1997., 2002., 2014. ja 2019. aasta tantsupidudel.

Ullo Toomi stipendium on rahvatantsijate seas suurim tunnustus, mida traditsiooniliselt antakse välja igal aastal 14. septembril, Ullo Toomi sünniaastapäeval. Sellel aastal möödub Ullo Toomi sünnist 120 aastat ning auhinnatseremooniaga algab Ullo Toomi aasta, mille jooksul toimub üle Eesti mitmeid erinevaid tantsutaadile pühendatud sündmusi. Aasta avamise puhul kogunes kolmapäeval kell 19.00 Tallinna Vabaduse väljakule sadu rahvatantsijaid, et tantsida ühiselt Toomi kogutud tantse. Tantse õpetas koos rahvatantsuansambli Leigarid muusikute ja tantsijatega Ullo Toomi preemia laureaat Sille Kapper-Tiisler. 

Ullo Toomi stipendiumit antakse välja alates 1987. aastast, et jäädvustada mälestust Ullo Toomist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi halduskogu tegutseb Eesti Rahvuskultuuri Fondi kinnitatud põhikirja alusel. Ullo Toomi stipendium on rahvatantsuliikumise kõrgeim tunnustus, mille laureaat pälvib Eesti rahvatantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest.

Stipendiumi varasemate laureaatide seas on näiteks legendaarsed tantsumaailma suurkujud Maie Orav, Mait Agu, Ilma Adamson, Helju Mikkel, Ülo Luht ja teised tuntud rahvatantsujuhid.

Stipendiumi annavad välja Eesti Rahvuskultuurifond ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga. Tänavu anti Ullo Toomi stipendium välja 35. korda.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ kunstiline toimkond kutsub kõiki Eestimaa lapsi ja noori vanuses 7 kuni 27 eluaastat osalema kõnevõistlusel. Kaunis emakeeles kirja pandud kõned tuleks toimetada Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusse hiljemalt 31. oktoobriks.

Võistluse korraldajate sõnul kuuluvad kõned laulu- ja tantsupeo traditsiooni juurde esimesest laulupeost alates. Kõnedes on väljendatud isamaalisi tundeid, väärtusi ning mõtestanud ajahetkes toimuvat.

Kaasajast on ilmselt kuulsaim laulupeol esitatud kõne pärit aastast 1999, mil president Lennart Meri lausus meeldejäävad sõnad: „Nüüd on moes rääkida, et laulupeod ei ole enam moes. Aitäh teile kõigile, et te oma siinolekuga selle lolli jutu olete juba ümber lükanud! Tuhat korda südamest aitäh! Laulupidu ei ole kunagi moes olnud, sest laulupidu ei ole moeasi. Laulupidu on südameasi. Nagu eesti keel ja meel, nagu armastus. Moed tulevad ja lähevad, aga rahvas jääb ja riik jääb. Laulud on olnud meie relvad, laulupeod meie võidud.“

Noorte kõnekirjutamise võistluse idee sündis peo korraldustoimkonna soovist  teada saada, kuidas väljendaksid oma mõtteid, tundeid ja vaateid peo tähtsaimad osalised – lapsed ja noored. Mida tähendab neile Hando Runneli  sõnastatud,  XIII noorte laulu- ja tantsupeo väärtussõnumit kandev juhtmõte „Püha on maa“ ning millise kõne peaksid nemad, seistes terve Eestimaa ees? 

Emakeeleõpetajatest ja teistest asjatundjatest koosnev žürii hindab kõnesid neljas vanuseastmes: 1.-4. klass, 5.-9. klass, 10.-12. klass ning noored vanuses 20-27.

Žürii poolt välja valitud kõned leiavad kas osaliselt või tervikuna kasutust XIII noorte laulu- või tantsupeo lavastustes  ning avaldatakse  laulu- ja tantsupeo „Teatajas“. Kõigile  ära märgitud tööde autoritele on auhinnad.

Võistluse korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Võistluse täpsemad tingimused leiab SIIT. Sealsamas saab igaüks oma võistlustöö üles laadida. Konkurss lõpeb 31. oktoobril. 

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023.

Alanud hooajal ootavad koorimaastikku ees nii laulupeo eelproovid, koorijuhtide rahvusvahelised õppereisid, Mart Saare 140. sünniaastapäeva tähistamine kui I Eesti noortekooride festival Tallinnas. Sügisel saab ka hinnata, millise jälje on jätnud kooridele koroonaviirus ning gümnaasiumireform.  

Sügishooaega suhtub Kooriühing optimistlikult. Laulupidu pakub Eesti Kooriühingu tegevjuhi Kaie Tanneri sõnul kooridele võimalust õppida ka selliseid laule, mis muidu nende igapäevasesse repertuaari ei kuuluks. „Ootame huviga ja lootusrikkalt, et kõik saavad repertuaari ilusti selgeks ja tulevad laulupeole,“ sõnas Tanner. Ta loodab, et potentsiaalne viiruse levik ei takista ka laulupeo eelproovide toimumist, mis on vajalikud suvise kontserdi õnnestumiseks. 

Mida põnevat on plaanis veel lisaks laulupeole?

Üks käesoleva hooaja märksõnadest on Mart Saar 140, mille tähistamiseks toimuvad koorimuusika kontserdid nii Hüpassaares 24. septembril kui Tallinnas 6. novembril. Pikisilmi oodatakse Muusikalinn Tallinn raames esmakordselt toimuvat I Eesti noortekooride festivali, mille sihtgrupiks on seekord valitud neidudekoorid. Et registreerunud on üle 800 gümnaasiumineiu, on huvi ürituse vastu suur. Tanner loodab, et festival kujuneb iga-aastaseks traditsiooniks, et süstida noortesse motivatsiooni ning pakkuda kohta koosolemiseks. Esmakordselt korraldab Kooriühing koorijuhtidele ka kaks rahvusvahelist õppereisi: üks Maailma Koorimuusika Sümpoosionile Istanbuli ning teine laste- ja noortekooride festivalile EUROPA CANTAT Genti. 

Kuidas läks koorijuhtide-muusikaõpetajate suveseminar?

Koorijuhtide koolitusega oli seotud ka tänavu augustis toimunud iga-aastane koorijuhtide-muusikaõpetajate suveseminar, kus osales 110 õpetajat-dirigenti. „Mul on tohutult hea meel näha, et muusikaõpetajate jaoks on see koolitus oluline ja nad tulevad sinna igal aastal,“ sõnas Tanner. Viimastel aastatel on lisaks loengutele, seminaridele ja õpitubadele kasvatatud individuaaltundide hulka ja kontserdiosa. Nii said õpetajad-dirigendid kuulata Eesti aasta koori 2021 Head Ööd, Vend, Rein Rannapi loomingu kontserti „Ilus maa“, Itaalia kollektiivi Beati Mandolini ning NUKU koori etendust „Kalevipoeg“.

Sügis kui tõehetk Eesti koorimaastiku jaoks

Lisaks erilistele sündmustele on sügis mõneti ka tõehetk Eesti koorimaastiku jaoks. Tanneri sõnul on tulnud kooridel viimastel aastatel silmitsi seista mitmete väljakutsetega: koroonaviirusega seotud sõnumid koorilaulu ohtlikkusest panid lahkuma nii mõnegi laulja ning gümnaasiumireform on takistanud õpilaste sujuvat liikumist ühest kooriastmest teise. Tanner loodab, et ehk suudab laulupidu meelitada lauljad tagasi koorimuusika juurde. 

Kuid mis sõnumi võiksid kaasa võtta laulupeoks valmistuvad koorid?

“Laulge! Käige proovides!” sõnas Kaie Tanner ning lisas, et laulupeo olulisuse kõrval ei tohiks koorid ära unustada oma koorielu võimalikult huvitavaks ja mitmekülgseks elamist. „Kohtume laulukaare all!“

Kooriühingu tegemistel saad silma peal hoida ka edaspidi meie uudiskirjas. Esimesed uudised leiad juba sellest numbrist!

Seoses algava laulu- ja tantsupeo hooajaga uurisime Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tegevjuhilt Karel Johannes Vähilt, kuidas rahvatantsurühmad elavad, mis on suuremad murekohad ning mida põnevat ootab meid ees. 

Kui alustuseks küsida, kuidas rahvatantsul täna läheb, on vastus ERRS-i tegevjuhi Karel Johannes Vähi sõnul varieeruv. On neid piirkondi, kus rahvatants on väga nukras seisus, kuna puudu on nii tantsijaid kui ka juhendajaid. Samas on rühmasid, kus pole ammu nii hästi läinud kui praegu. Kollektiivide arvu mõttes on tantsurühmi ja laulukoore peaaegu ühepalju. Seetõttu saaks öelda, et rahvatants pole Eestis kunagi nii heas seisus olnud kui praegu. Tõsi küll, koorides on liikmeid rohkem. 

Vähi sõnul ollakse ootusärevad ja mõnevõrra murelikud, missuguses seisus on praegu laste- ja noortekollektiivid. Kas juhendajad saavad rühmad kokku, kuidas on muutunud rühmade tase ja samas ka, milline on õpetajate valmisolek ja tahe praeguses ühiskonnas oma tööd teha – oleme ju mitu aastat kriisist kriisi käinud. 

Suuremad murekohad ja väljakutsed on sarnased varasemate aastatega. Näiteks, kust leida häid juhendajaid, kuidas maksta neile väärilist tasu, kuidas saada kokku rühmad ning kust ja missuguseid väljundeid endale esinemiseks leida. Vähi sõnul tuleb kõnelda ka rühma liikmemaksudest, mis sõltub kollektiivi asukohast. Suuremates linnades tegutsevad kollektiivid peavad kuus välja käima sadu eurosid treeningsaali kasutamise eest ning lisaks veel juhendaja töötasu. Linnadest väljas tegutsevad kollektiivid tihtipeale sellistele asjadele mõtlema ei pea, kuna kohalik omavalitsus pakub treeningsaali ja maksab juhendajale töötasu. 

Samas avaldab ta heameelt selle üle, et riik annab oma panuse laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate juhendajate tasustamisel. Augustis esitasid taotluse tantsuspetsialisti kutse omandamiseks rahvatantsu alal 22 juhendajat, kes potentsiaalselt võiksid palgatoetuse meetmele kvalifitseeruda. 

Viimaste aastate mõju 

Vähi sõnul on keeruline öelda, millised on eelnevate aastate mõjud rahvatantsuharrastusele. “Eks esimese pildi annavad talvel algavad noorte tantsupeo eelproovid,” sõnab ta. Kui koroonaviiruse epideemia tõttu jäi kollektiivides liikmeid vähemaks, siis nüüd võib juba tasapisi näha, et inimesed hakkavad treeningsaalidesse tagasi tulema. 

Peale koroonaviiruse epideemia on suurt rolli mänginud ka linnastumine. Kui suuremates linnades on mitmeid erinevaid kollektiive, kellega liituda, siis maapiirkonnas ei pruugi see nii lihtne olla. “Seetõttu olengi eriti uhke nende juhendajate üle, kes on meie nii-öelda maa sool ja hoiavad rahvatantsuliikumist endiselt elujõulisena,” räägib Vähi. Ka tema on üks neist, kes sõidab kord nädalas Tallinnast Lõuna-Eestisse, et hoida sealseid traditsioone.

Uus tantsuhooaeg 

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts töötab hetkel enim selle nimel, et rahvatantsu- ja rahvamuusika liikumine õitseks ja areneks ka viie või kümne aasta pärast. Lisaks ollakse oma tegemistega toeks Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele. 

Algav hooaeg saab ERRS-i jaoks suuresti mööduma tantsutaadi ja tänapäevase tantsupeo formaadi algataja Ullo Toomi 120. sünniaastapäeva tähistamise tähe all. Sellest tulenevalt korraldatakse mitmeid põnevaid üritusi üle kogu Eesti, et väärtustada Ullo Toomi mälestust. 

Toomi aasta avalöök sai alguse 14. septembril, kui Sille Kapper-Tiisler pälvis Ullo Toomi nimeline stipendiumi. Lisaks toimus suur ühistantsimine Tallinnas, Vabaduse väljakul. Oktoobris alustab ERRS esmakordselt juhendajate koolitussarjaga, et pakkuda tööks vajalikke lisateadmisi. Novembriks oodatakse kõigilt koreograafidelt loomingut uute tantsude konkursile eesmärgiga rikastada rahvatantsurühmade repertuaari ja aprilli lõpus on täiskasvanute rühmad oodatud Ullo Toomi tantsude võistutantsimisele. 

Aastale pannakse väärikas punkt 1. juulil, kui tantsupeo kontserdil tantsitakse Toomi seatud tantsu „Oige ja vasemba“. Täpsemat infot Ullo Toomi ja aasta jooksul toimuvate sündmuste kohta leiab ERRS-i teemalehelt: www.errs.ee/ullo-toomi-120. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi uudiseid vahendame edaspidigi meie uudiskirjades.