Jääjoogiletist laulukaare alla ehk kuidas kulgeb ühe laululapse proovipäev lauluväljakul? 

Tantsupidu on veel hoos ja meeleolukas rahvamuusikapidu on Vabaduse väljakul peetud. Nüüd on teatud pühadusetunne ka lauluväljakule jõudnud, sest tänasest alustasid lauljad proovidega XIII noorte laulupeoks „Püha on maa“. Milliseid mõtteid on noortel laulupeo eel, ning milline on meeleolu lauluväljakul?

Tänane päev algas lauluväljakul väravate taga, kus lauluõpetajad, saatjad ja koorijuhid üritasid meeleheitlikult lapsi esimese, teise ja kolmanda hääle järgi kolonnidesse seada. Need, kes juba rivistatud olid, ootasid kannatamatult lauluväljaku väravate juures, et lõpuks lauluväljakule pääseda.

Kui lõpuks lauluväljakule siseneti, vaatasid vastu elevil naerusuised näod, veekraanide juures täideti kohusetundlikult oma pudeleid, puude alla olid seatud toredad olemislaagrid ja jääjoogilettide juures looklesid pikad järjekorrad. Nagu ka Kalevi staadionil, on ka lauluväljakul kõige populaarsem ikkagi jääjook – eriti Tutti-Frutti-maitseline, ja jäätis, mille nimi noortel lauljatel meelde ei tulnud. „Ma ei mäleta enam, aga see oli selline siiruviiruline,“ ütles pisike poistekoori laulja. Lisaks jäätisele ja jääjoogile süüakse siin ka päris toitu – supp maitses sama hea nagu Kalevi staadionil ja kiidusõnu jagus igal lapsel.

Vahepeal kiskus ilm vihmaseks, kuid kõik lauljad olid vastutustundlikult kaasa võtnud vihmakeebid, mis kohe ruttu selga tõmmati. Nii ei saanud keegi märjaks ja peale laulmist, kui ilm juba päikeselisem oli, ei pidanud keegi morjendatult märgades riietes istuma. Kiitus kõigile tublidele laululastele ja saatjatele.

Millised on lauljate lemmikhetked tänastest proovidest?

Nüüd, mil esimesed laulmised laulukaare all on tehtud, on väikeste lauljate elevus homse peo eel veelgi kasvanud. Naerusuised mudilaskooride lauljad vastasid nagu ühest suust: „Laulukaar on selle laulupeo kõige ägedam asi, see on palju suurem, kui ma arvasin.“ Poistekooride arvates oli aga kõige toredam meeskooride jalkamäng, mille seisu ka proovide ajal mikrofoni hõigati. „Jalka oli lahe. Meeskoorid mängisid, ja see oli jah, äge!“ kõlas poiste suust ühiselt. 

Mis oli laulupeomelust ehk veelgi huvitavam, olid tuttavad näod, kas siis telekast või piltidelt, mis lauluväljakul vastu võisid kõndida. Üheks hiilgehetkeks oli paljude noorte päevas TikTokker Markus Sinivee, kelle ümber koondus justkui omaette väike rongkäik, kõik soovisid pilti või videosse pääseda. Samuti tekitasid lauljates elevust ka dirigendid – näiteks sai Pärt Uusberg autogrammi anda isegi teksapükstele, mida katsid teistegi dirigentide autogrammid.

Millised laulud on laste lemmikud? 

„Minule meeldivad väga kõik laulud, aga ma tean ainult neid, mida meie laulame,“ hõiskas veepudelit täitev poistekoori laulja. „Vist oli „Üle Maarjamaa“ ja „Kõik on alles ees“. „Loome elu ilusa“ oli ka ja siis me laulame veel „Las jääda ükski mets.“ Midagi oli veel, aga ma ei mäleta praegu,“ nentisid poisid ja lisasid: „Me oleme tegelikult närvis natuke ka.“ Teiseks lemmiklauluks osutus vaieldamatult „Sokk ja kummik“ peamiselt seetõttu, et see on „lihtsalt nii tore ja lõbus“. 

Üldiselt olid kõik lapsed tublid ja õnnelikud. Eks jäätis, kommid ja jääjook hoiab meeleolu hea. Vastutustundlikult tagastati pandinõusid, hoolikalt üritati prügi õigetesse prügikastidesse visata ja kuulati saatjate sõna. Õhtupäikese tervitamine on justkui kiitus tublidele laululastele.

Pandinõude süsteem toimib ka laulupeo proovides tõrgeteta

Laulupeo proovide ajal töötab Tallinna Lauluväljakul kolm pandinõude tagastustelki, kuhu saab viia kaubandusalalt ostetud toidu nõud ning söögiriistad. Homme, laulupeopäeval on telke töös korraga 11.

Eesti Pandipakendi tagastustelkide juurde näitavad rohelised viidad ja pandinõude telgis töötav Karin kinnitas, et neid leitakse kenasti üles. „Siinsamas, paarkümmend meetrit edasi, on sooja sööki pakkuvad toitlustajad ja näeme siit hästi, kuidas inimesed pärast kehakinnitamist kohe suuna meie telgi poole võtavad.“ 

Karin lisas, et noored on väga tublid ja seni on sujunud pandinõude tagastussüteem tõrgeteta. „Lapsed hoiavad ka ise väga silma peal, et korduskasutatavad nõud ei satuks prügikasti, vaid hoopis pandinõude tagastustelki,“ viitas Karin, et 2-eurone pandiraha on piisavalt hea motivaator.

Ehkki Karin on ametis just lauluväljaku tagastustelgis, käis ta eile Kalevi staadionil tantsupidu vaatamas ja uuris, kuidas seal pandinõude tagastusega läinud on. „Super hästi! Lapsed ja noored on lihtsalt nii tublid,“ ütles ta nähtut-kuuldut kokku võttes.
Homme lisandub lauluväljakule esinejate kõrvale veel kuni 60 000 pealtvaatajat. „Küll me hakkama saame,“ lubas Karin, kel on varasem kogemus nii klienditeeninduses kui koolitoitlustuses. „Peaasi – tuleb jääda rahulikuks, sest siis on liigutused tegelikult kiiremad ning me jõuame efektiivsemalt oma tööd teha.“

Noorte laulu- ja tantsupidu läheb digitaalseks: kava ja ala plaanid leiab nüüd laulu- ja tantsupeo Teataja digiformaadist

Tänavune laulu- ja tantsupidu tuleb jätkusuutlikum kui kunagi varem. Taaskasutatavate nõude kasutamisele lisaks pääsevad peolised esmakordselt kõikidele laulu- ja tantsupeo materjalidele ligi ka digitaalselt. Digiformaadis info leiab laulu- ja tantsupeo Teatajast, mis on üleval Elisa Raamatu äpis.

Laulu- ja tantsupeo kava, laulusõnad, tantsumustrid ja palju muud olulist on külastajatele kättesaadavad mugavamal ja keskkonnasõbralikumal viisil kui kunagi varem. „Meil on hea meel teha koostööd Elisaga, et tuua laulupeo programm inimesteni jätkusuutlikumalt. Laulupeo digiversioon on tark täiendus paberkavale, mida saab osta peoplatsidelt,“ sõnas laulu- ja tantsupeo Teataja eest vastutav Janari Lage.  

„Uudsel digitaalsel viisil info toomine peolisteni on keskkonnasõbralikum ning seeläbi aitame edendada jätkusuutlikkust,“ ütles Elisa erakliendiüksuse juht Mailiis Ploomann. „Elisa suunaks on edendada ja hoida Eesti kultuuri ning teeme seda pakkudes klientidele eestikeelseid sarju ja kirjandust ning seetõttu mõistame ka kultuuripärandi säilitamise tähtsust. Laulupeol on meie kultuuris oluline koht ja on tähtis, et ka läbi selle armastatud sündmuse astume sammu edasi jätkusuutlikumasse tulevikku.“  

Noorte laulu- ja tantsupidu tutvustavas trükises on ametlik laulu- ja tantsupeo üksikasjalik kava koos peol esitatavate populaarsemate laulude sõnade, tantsude mustrite ning osalejate nimekirjadega. Trükise peamine sihtrühm on pealtvaatajad-külalised, kes leiavad sellest eelkõige infot peo ajakava kohta. Lisaks pealtvaatajatele pakub laulu- ja tantsupeo Teataja palju lugemist ka peolistele. Selles on toredad artiklid peo tegijate kohta, samuti lõbusaid lugusid lauljatest-tantsijatest endast.Digitaalne formaat Teatajast on saadaval Elisa Raamatu äpis, mida saab nii Apple App Store’ist kui ka Google Playst tasuta alla laadida. Laulupeo külastajad pääsevad digitaalse Teataja juurde, külastades äppi ja otsides laulu- ja tantsupeo kava. Täpsemat infot festivali ja digiprogrammi kohta leiab festivali kodulehelt.

Kas teadsid, et:

Proovide ja etenduste ajal serveerivad naiskodukaitsjad osalejatele kokku 150 000 supiportsu, mida serveeritakse ainult korduskasutatavatest nõudest. 

Tänu nõude korduskasutamisele tekib proovi- ja peopäevade jooksul ligi 3,5 tonni vähem plastjäätmeid.

Lisaks Orkla Põltsamaa suppidele, söövad laulu- ja tantsupeolised ära 72 850 viilu Leiburi Kirde saia ja 72 850 viilu täistera rukkileiba Ruks. Lisaks jagab Balbiino peolistele üle 130 000 jäätise.

Teisipäevast pühapäevani pakutakse esinejatele peale väljakutoitlustuse koolimajades ka koolitoitlustust. Lisaks valmistavad toitlustajad kojusõiduks kaasa ligi 12 200 toidupakki.

Laulu- ja tantsupeo osalejad ööbivad 47  Tallinna ja Harjumaa koolis. Kõige enam pidulisi majutab Tallinna Läänemere Gümnaasium, kus peatub ligi 1000 last ja noort. Ühes koolis aga peatub keskmiselt 450 osalejat.

Pühapäeval tulevad laulu- ja tantsupeolisi koju viima üle 500 reisibussi. Kokku moodustaksid esinejaid transportivad bussid enam kui 7 km pikkuse rivi.

Tantsupeo esimesel etendusel anti Niina ja Alfred Raadiku preemia kolmele laureaadile

Täna õhtul kell 19.00 alanud XIII noorte tantsupeo esimesel etendusel andis Rahvuskultuuri Fondi nõukogu esimees Olav Ehala üle Niina ja Alfred Raadiku preemia Eena Markile, Ulvi Mägile ja Kristiina Siigile. Noorte tantsupeo idee algatajate-nimeline preemia on loodud kooli rahvatantsuõpetajate tunnustamiseks ning tänuks eesti tantsu populariseerimise, õpetamise ja väärtustamise eest koolis.

Saaremaa gümnaasiumi rahvatantsu õpetaja Eena Mark: „Olen õnnelik õpetaja, sest minu õpilastest on viis noort leidnud tee tantsuõpetaja kutseni.“ Lisaks tegusale õpetaja ametile korraldab Mark koos huvijuhtidega Kuressaare Hariduse Koolis Anna Raudkatsi nimelist koolinoorte võistutantsimist.

„Armastage liikumist ja armastage tantsimist, sest tantsus peitub imeline ilu, maagiline jõud ja tervendav vägi! Toredat tantsulusti kõigile!“ – selline on Kohila gümnaasiumis töötava Ulvi Mägi sõnum noortele. Mägi on tantsuõpetaja olnud alates 1990. aastast. Esimene tantsupidu, kus tema tantsijad osalesid, oli 1993. aasta koolinoorte pidu. Sellest ajast alates on tema juhendatud tantsurühmad noortepidudel alati osalenud ning Kohila kooli noorte tantsurühmade arv aasta-aastalt kasvanud.

Kristiina Siig on Tallinna Prantsuse Lütseumi tantsuõpetaja, kes juhib enda algatatud laste ja noorte tantsuansamblit Leesikad. „Leesikate juures tunnen enim rõõmu, kui lapsed ja noored hakkavad vabal ajal iseseisvalt tantsima, laulma, mängima. Siis on nad aru saanud ühest minu jaoks olulisest – pärimustantsu – tuumast. Lisaks pakub rõõmu, kui taban nad tantsutrennis kaasa mõtlemast. See võib toimuda üsna varjatud kujul ja avalduda pealtnäha suvalise küsimusena, aga õpetaja tabab seal taga ära päriselt mõttega kaasas olemise, mis toob hinge sooja värina,“ rääkis Siig. Kristiina, väga aktiivse tantsujuhina, on sellel korral toonud peole lausa 13 rühma Tallinna Prantsuse Lütseumi tantsuansamblist Leesikad.

Esimene Niina ja Alfred Raadiku preemia anti välja pea 20 aastat tagasi, 2002. aastal. Alfred Raadik (1918–1998) oli pedagoog, noorte tantsupidude idee algataja ning mitmete tantsupidude üldjuht. Koos oma abikaasa Niinaga (1924–2016), kes oli samuti rahvatantsupedagoog, lõid nad palju tantse, millest mitmeid on esitatud nii noorte- kui üldtantsupidudel. Ka tänavune tantsupidu algas nende loodud tantsuga „Soovide valss“, millega tehti kummardus noorte tantsupeo traditsiooni 60 aasta juubelile.

Niina ja Alfred Raadiku Fondi stipendiumit on antud välja kuuel korral. Tänavu on teine kord, mil tunnustuse saavad kolm õpetajat. Varasemalt on tunnustuse saanud Lea Hanni (2002), Hilja Tamm (2007), Linda Pihu (2011) ning Maie Tammemäe, Anita Kreen ja Kaire Ojavee (2017).

Täna hommikul heisati Pika Hermanni tornis noorte laulu- ja tantsupeo puhul pidulikult Eesti lipp

Eesti lipu heiskamist assisteerisid Pika Hermanni torni kaks koorilauljat, kaks rahvatantsijat ja kaks rahvapillimuusikut, kes kõik astuvad üles alanud XIII noorte laulu- ja tantsupeol „Püha on maa“. Pidulikul tseremoonial osalesid ka peo kunstilise toimkonna liikmed Pärt Uusberg, Agne Kurrikoff-Herman ning Juhan Uppin.

Tseremoonia sai alguse hommikul kell 7.00. Eesti lipul aitasid Pika Hermanni masti jõuda rahvamuusikud Roald Mattias Robam ja Kristjan Raidma, rahvatantsijad Oskar Hallop ja Annika Mirka ning koorilauljad Emma Aleksandra Jaanson ja Maria Rüster.

Lipuheiskamisel osalesid ka täna algava XIII noorte laulu- ja tantsupeo kunstilised juhid: laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman ja rahvamuusikapeo üldjuht Juhan Uppin. Lisaks ka kauaaegsed laulu- ja tantsupidude korraldajad Valdur Talts ning Jaan Laidmets. 

Pidulikul lipuheiskamisel hoolitsesid muusikalise poole eest tütarlastekoor Ellerhein ja noor ning andekas kandlemängija Aia Rikka.

Laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg sõnas lipuheiskamisel peetud lühikeses tervituses: „Usun, et taoline kaunis žest muudab algavateks peopäevadeks meie maa veelgi pühalikumaks. Ühtlasi on lipud justkui sillad meie vahel, mis seovad meid omavahel kokku, Virust Võruni, Kuressaarest Narvani.“

Peolisi tervitas ka Riigikogu esimees Lauri Hussar. „See on meie jaoks väga eriline pidu. Ja sel põhjusel on ka laulu- ja tantsupeo päevad täna ja edaspidi lipupäevad,“ sõnas ta.

Riigikogu võttis eelmise aasta lõpus vastu seaduse, millega muutis üldlaulupeo, üldtantsupeo ja noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevad lipupäevadeks. Esimest korda heisatakse uue seaduse alusel lipud 30. juunil 2023, mil algab XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“.

Seaduses küll sätestab, et lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kuid Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus loodab väga, et sinimustvalge lipp ehib neil päevadel ka paljusid kodusid üle Eestimaa.

Täna algab XIII noorte tantsupidu „Sillad“

Tänasega on tantsupeo koondproovid läbi ja kätte on jõudnud kauaoodatud päev – üle mitme aasta etendub noorte tantsupidu. Kell 15.00 algas XIII noorte tantsupeo Kalevi staadionil toimuv peaproov-etendus. Kokku toob „Sillad“ lavale pea 8500 tantsijat.

Eilsest alates on tantsijad tantsuplatsil kõvasti tööd teinud, et saada paika etenduse proloog, joonised, ühisosad ja finaal, mis kõik tantsijad korraga lavale toob. Liigijuhtide visioon, tantsijate pühendumus ja kõigi korraldusmeeskonna liikmete tubli töö jõuab lõpuks lavale ja saab rahvale nähtavaks.

Tänane päev algas lipu heiskamisega Pika Hermanni torni. Pidulikul tseremoonial osalesid ka peo kunstilise toimkonna liikmed Pärt Uusberg, Agne Kurrikoff-Herman ning Juhan Uppin. „See hetk, mis lipuheiskamise näol sündis, oli väga tähenduslik. Järgmine tähenduslik hetk, mille nimel süda tõeliselt põksub, on see, kui meie peotuli saabub väljakule koos nendega, kes on seda pidu teinud, hoidnud ja tänasesse toonud,“ sõnas XIII noorte tantsupeo „Sillad“ pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman.

Eilse kuuma ilma tõttu on enne õhtust pidu tänastes koondproovide graafikus toimunud muudatused. „Seoses eilsega jätsime ära ühe proovi. Kuna täna tõotab sama kuum ilm tulla, analüüsisime eile õhtul vastu võetud otsust väga põhjalikult. Laste tervis on siiski kõige tähtsam,“ lisas Kurrikoff-Herman.

Kui tantsupeo esimesele kahele etendusele on veel mõned piletid saada, siis kolmas etendus on juba välja müüdud. Pileteid saab soetada Piletilevist ja laulu- ja tantsupeo kodulehelt https://2023.laulupidu.ee/osta-pilet/.

XIII noorte laulu- ja tantsupidu toimub 30. juunist 2. juulini Tallinnas. Tantsupeo etendus „Sillad“ 30. juunil ja 1. juulil, rahvamuusikapidu „Päriselt“ 1. juulil. Rongkäik ja laulupidu „Püha on maa“ toimub 2. juulil. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg ning XIII noorte tantsupeo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman. Rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

Homme toimub rahvamuusikapidu „Päriselt“

Homme, 1. juulil kell 12.00 toimub Tallinnas Vabaduse väljakul XIII noorte laulu- ja tantsupeo raames rahvamuusikapidu „Päriselt“. Suurkontsert toob kuulajateni meie rahvamuusika pärandi läbi tänapäeva noorte. Kontserdil saab teiste pilliliikide kõrval kuulda ka 330-st mängijast koosnevat koondorkestrit, millest tuleb arvatavasti aegade suurim rahvapärase koosmängu koosseis Eestis.

„Rahvamuusikapidu on põhimõtteliselt nagu rahvapillimängijate laulupidu. Omaette elamuse saab sellest, kui vingelt noored pilli mängivad ja kui hästi see neil kokku kõlab,“ sõnas rahvamuusikapeo juht Juhan Uppin.

Üles astub 830 pillimängijat ja 83 kollektiivi üle Eesti. Mängijad jagunevad seitsmesse pilliliiki: kandled, torupillid, viiulid, lõõtspillid, akordionid, näppepillid ja eelnevate „piirangute“ vaba koondorkester, kus võib osaleda ükskõik mis pilliga. Kui enamjaolt on liikide koosseisus 20–150 pillimängijat, siis kontserdi lõpus astub lavale unikaalne, umbes 330-st rahvamuusikust koosnev segaansamblite koondorkester. „See on Eesti kontekstis ebatavaline, selliseid masse rahvamuusikuid koos mängimas mujal Eestis ei näe,“ ütles Uppin ja selgitas, et eesti rahvamuusikas on keskne koht olnud üksikul muusikul, hilisemal ajal ka ansamblil.

Rahvamuusika on põlvest põlve kantav suuline muusikapärand, mida võib käsitleda n-ö rahva muusikalise emakeelena. „Mulle meeldib mõelda, et rahvamuusika on keel, sest see tähendab, et sellesse keelde võib alati ise uusi tekste juurde luua. See on traditsiooni loomulik viis elus püsida, päriselt olla,“ mõtiskles Uppin, „rahvamuusikapeo repertuaarivalik peegeldab täpselt seda põhimõtet.“

Rahvamuusikapeol kõlab kokku 35 just selleks peoks seatud või loodud pala, mis annavad hea ülevaate eesti rahvamuusikast. „Iga rahvapill esindab mingit ajastut, erinevat tüüpi repertuaari ja muusikaesteetikat. Vanemast muusikast võib tänapäevases esituses, segatuna moodsate maitsetega, sündida aga midagi täiesti uut. See on nagu taaskasutus, vanale uue elu andmine,“ ütles Uppin.

Rääkides rahvamuusika repertuaari omandamise eripärast, sõnas Uppin, et rahvamuusikud võivad õppida küll lugusid ka noodist ja tehakse erineva keerukusastmega seadeid ning orkestreeringuid, aga põhiline õppimine toimub kuulmise teel, millega kaasneb vabadus olla loominguline.

Rahvamuusikapeo kontsert on tasuta.

Täna jõudis noortepidu lauluväljakule – koorid ja orkestrid alustasid oma koondproovidega

Täna kell 9.00 said alguse Tallinna Lauluväljakul proovid. Suure kaare all tegi proovi iga liik eraldi, et valmistuda homseks laulupeo läbimänguks.

XIII noorte laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergi sõnul oli lauljatele esimene proovipäev natukene rahulikum kui homme, mil toimub juba laulupeo läbimäng. „Täna oli lauljatel vaid oma liigi proov ehk ülejäänud päev oli neil sisuliselt vaba, kuid homne saab olema tihe. Paljud lauljad on koguni terve päeva laval või vähemasti lauluväljakul,“ lisas ta.

Pärt Uusberg rääkis, et on äraütlemata hea meel, et pidu on lõpuks kätte jõudmas. „Eks emotsioonid on igal ühel erinevad, kuid loodetavasti tunnevad kõik – nii lauljad kui kunstiline meeskond – rõõmu. Peamine on see, et iga osaleja naudiks proovipäevi ja loomulikult ka tervet pidu,“ ütles Uusberg. 

Lauluväljaku korraldusjuhi Priit Miku sõnul ollakse osalejate saabumiseks valmis. „Ettevalmistused lauluväljakul on püsinud ilusti graafikus ja võime öelda, et oleme proovideks valmis,“ ütles ta. Mikk lisas, et proovipäeval on jooksvalt vaja teha veel paar pisemat tööd, kuid lauljate proove see ei sega. Lisaks kinnitas Mikk, et ka heli lauluväljakul töötab nii nagu peab ehk osalejate mõttes on lauluväljakul kõik tööd lõpetatud.

Ehkki kõikidel teistel kooridel algavad proovid juba täna, tulevad mudilaskoorid lauluväljakule homme, 1. juulil. Mudilaskooride liigijuhi Maret Polli sõnul on laulupeo proovide graafikud ajastatud suuresti mudilaskooride järgi. „Proovid on neil alles laupäeval seetõttu, et nad ei peaks päev varem kohale tulema ning proovide ja läbimängu vahel liiga kaua ootama – nad on pisikesed ja on oluline, et graafik oleks nende jaoks võimalikult mugav,“ lisas ta. Poll ütles, et mudilaskoorid on kõige suurem liik ning suuresti on ka sellepärast kõige pisemate proovid alles vahetult enne läbimängu.

Kuigi mudilaskoorid peavad oma esimest esinemiskorda veel ootama, on Maret Polli sõnul lapsed väga põnevil. „Suur osa mudilaskoori lastest on oma esimesel laulupeol. Lapsed on ootusärevil ja ootavad väga, et koos teistega suure kaare all laulda,“ ütles Poll. Mudilaskooride liigijuht lisas, et lapsed rääkisid juba kevadel toimunud eelproovides, kuidas nad oma esimest laulupidu ootavad. 

Täpsema ajakava leiab XIII noorte laulu- ja tantsupeo kodulehelt https://2023.laulupidu.ee/xiii-noorte-laulupidu/osalejale-2/.

Täna hommikul alustasid rahvamuusikud Vabaduse väljakul proovidega 

Rahvamuusikud kogunesid Tallinna Vabaduse väljakule, et harjutada üheskoos homme toimuvaks rahvamuusikapeoks „Päriselt“. Proovidest võtsid osa kõik 830 pillimängijat ja 83 kollektiivi.

Rahvamuusikapeo üldjuhi Juhan Uppini sõnul sujusid proovid plaanipäraselt ning kuna tänane proov oli ainuke enne homset rahvamuusikapidu, siis see on muusikutele väga oluline. „Nüüd on lõpuks see hetk käes, kui me kuuleme kõiki koosseise üheskoos mängimas muusikat, mida me oleme kolm aastat mõelnud ja planeerinud. See on väga hea tunne!“ rääkis Uppin tänasest proovipäevast.

Rahvamuusikapeo kannelde liigijuhi Kadri Lepassoni arvates läks nende liigiproov väga hästi. „Me pole varem kõik koos saanud harjutada, kuna Lõuna-Eesti ja Põhja-Eesti proovid olid eraldi, aga hommikune koosmäng oli väga hea, kõik sujus ja ma olen rahul,“ rõõmustas Lepasson. Lisaks näitas tema sõnul proov seda, et tehtud töö on vilja kandnud ja minnakse kindla tundega homme rahvamuusikapeo kontserdile mängima.

Kell 17.30 alustas segaansamblite koondorkester, kus on korraga mängimas koguni 330 rahvamuusikut. See on teadaolevalt seni Eesti suurim koosseis ja see on Eestis ainulaadne hulk muusikuid, kuskil mujal sellist suurt koosseisu esinemas ei näe.

Tänavu osalevad 38 Eesti torupillimängijat ka laulu- ja tantsupeo rongkäigus. See on Eesti suurim torupillide koosseis, seejuures enamus neist on naised, kuigi ajalooliselt on torupillimängijad olnud pigem mehed.

Kontserdil astub üles seitse erinevat pillikoori, millega on esindatud kõik ajaloolised rahvamuusikapillid. Peol esitab iga liik viis pala, kokku tuleb esitusele 35 rahvamuusika-pärimuslugu.

Rahvamuusikapidu „Päriselt“ toimub 1. juulil algusega kell 12.00 Tallinnas Vabaduse väljakul. Pidu on tasuta.

Pandinõud on tänasest kasutuses nii lauluväljakul kui Kalevi keskstaadionil

Tervel peonädalal on pandinõude korraldusmeeskond jälginud pandinõude süsteemi toimimist ning tegelenud selgituste jagamisega, et tagada pandisüsteemi sujuv toimimine mõlemal peopaigal. Täna on pandinõude tagastustelgid üleval ka lauluväljakul, proovide ajal töötab kolm ja laulupeo päeval, 2. juulil 11 tagastustelki.

Pandinõude koordinaatori Marleen Viiduli sõnul on esimesed päevad läinud üldjoontes väga hästi ja ootuspäraselt. „Oleme esimestel päevadel selgitusi jaganud ning nõustanud, kuhu mis nõu läheb jms. Lapsed on saanud praktikas ise läbi proovida, kuidas süsteem töötab ja näha on, et iga päevaga läheb olukord paremaks,“ rääkis Viidul, kuidas on Kalevi keskstaadionil tantsijad siiani korduskasutusnõude süsteemiga harjunud. „Oleme koos meeskonnaga igal õhtul teinud ülevaatlikke tiire Kalevi keskstaadionil ja kontrollinud teele jäävaid jäätmekonteinereid ning rõõmustades võime öelda, et meie meeskond ei ole leidnud ühtegi vedelevat toidunõud, mis tähendab, et need on jõudnud õigesse kohta,“ rääkis Viidul.

Kalevi keskstaadionil on kokku kolm tagastuspunkti. Kuna lauluväljakul pole praegu veel kogu kaubandusala täies mahus tööd alustanud, on täna ja homme lauluväljakul pandinõude tagastustelke avatud kolmes kohas, laulupeo päeval on aga töös juba 11 tagastustelki. Pandinõude tagastuspunktid tunneb ära roheliste lippude järgi, samuti on väljakul ohtralt suunaviitasid, mis aitavad telke leida. Pandinõude tagastustelgid leiab samuti hõlpsasti laulu- ja tantsupeo alade plaanidelt laulupeo veebilehelt laulupidu.ee.

Nädala vältel on laulu- ja tantsupeo kanalites aktiivselt tutvustatud pandipakendi süsteemi, et kõik peol osalejad oleksid kursis korduskasutatavate nõude süsteemiga. Kuraatoritel on palutud informeerida kõiki kollektiive, et kõik osalejad oleksid täielikult pandisüsteemiga kursis.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juht Margus Toomla ütleb, et loodust saame tõeliselt hoida vaid siis, kui me kõik üheskoos selle nimel pingutame. Korduskasutatavate nõude kasutamine on oluline samm õiges suunas. „Tänu pandinõudele jääb tarvitamata ca 500 000 ühekordset nõud ja söögiriista, millega peale kasutamist pole mitte midagi peale hakata,“ lisas Toomla.

Sel aastal on laulu- ja tantsupeol esmakordselt kasutusel Eesti Pandipakendi korduskasutatavad nõud. Pandinõude kasutamise tulemusena on proovi- ja peopäevade jooksul vähendatud ligikaudu 3,5 tonni plastjäätmete teket.

Laulu- ja tantsupeo alguse puhul Eesti lipu heisanud rahvamuusikud: oli väga uhke tunne

XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ algust märkis 30. juuni hommikul kell 7 pidulik liputseremoonia Pika Hermanni tornis. Riigilipu heiskamist assisteerisid kaks koorilauljat, kaks rahvatantsijat ja kaks rahvapillimuusikut, kes kõik astuvad üles ka tänavusel noortepeol.

Uurisime kahelt lippu heisanud akordionimängijalt Roald Mattias Robamilt ja Kristjan Raidmalt lähemalt, milliste emotsioonidega ajaloo esimene laulu- ja tantsupeo lipp heisati. Poisid osalevad ka homme Vabaduse väljakul toimuval rahvamuusikapeol.

Roald Mattias kirjeldas, et lippu heisates oli päris uhke tunne. Kristjan lisas, et heiskamisel oli väike närv sees ka.

„Loomulikult oli natuke ärevust ka, et sellist tähtsat asja teha, aga väga äge oli,“ ütles Kristjan.

Poisid ütlesid, et ootavad algavalt noorte laulu- ja tantsupeolt kindlasti enda esinemist rahvamuusikapeol, aga tahaks ka teisi pillimängijaid ning lauljaid-tantsijaid vaatama ja kuulama jõuda.

„Ootan peolt kõige rohkem seda, et peale enda repertuaari mängimise saaks kuulata ka teisi. Soovin ka seda, et oleks tore ja ilus,“ sõnas Roald Mattias.

Kristjani jaoks pakub ootusärevust pillide võimas kõla. „Kindlasti ootan pillimängu – üksinda need kõlavad võimsalt, aga kõik koos on veel võimsamad, seda ootan väga,“ ütles ta. 

Mõlemad poisid on akordionit mänginud mitu aastat. Kristjan on pillimänguga seotud olnud nüüdseks juba seitse aastat, Roald Mattias lausa 11 ja pool aastat.

Poisid kinnitasid, et mõlemad lähevad sirge seljaga homme algavale rahvamuusikapeole vastu. Täna, 30. juunil toimusid rahvamuusikapeoks vajalikud ettevalmistavad proovid.

„Repertuaari oleme õppinud kaua, kõik on selge ja peas ning võime homsele rahvamuusikapeole kindla tundega vastu minna,“ kinnitas Roald Mattias.