Annabel Soode

“Kõige tähtsam on siin ilmas et sa tunneks austust,” oli viisijupp, mis jäi kõlama kunagi ühest suvelavastusest. Austus inimeste, riigi, kultuuri, maa, looduse ja elu suhtes. Ilus mõte. Kui suudaksime seda printsiipi päev-päevalt pühendunumalt järgida, oleksime juba paremad inimesed. Vähemalt püüdlustelt. Donquijotelik ideaalitruudus on lõpuks ainus, mis meile jääb. Sest kui kaovad ideaalid, siis kaob ka pühadus, kaob siht. Aga mis on meie siht? Miks me siin ühiselt iga paari aasta järel lauluväljakul koos käime? Kuhu või kelleks püüdleme? On see pelgalt mugav kuuluvustunne, mis meid ajendab või on sellel mõtestatum eesmärk?

Kultuuriloos käsitleme ja otsime end eestlastena ikka läbi ühise mineviku. Jaan Kaplinski kartis, et jääme oma mütoloogilisse rolli liigselt kinni, kuid selleks, et midagi muuta või parandada, tuleb oma harjumuspärasest rollist välja astuda. Näha pilti neutraalsemalt ja laiemalt. Ent siiski ikka ja alati otsustada. Kuid mitte otsustada kergekäeliselt. Kellegi või millegi üle.

Viivi Luik räägib ühes oma Ööülikooliloengus nii: “Kui pühad mõisted kaotavad oma tähenduse, siis kaob ka inimeseks olemise tõde, armastus elu vastu ja aukartus surma ees.” (Tsitaadi lõpp.) Kuna kunst muutub kunstiks alles siis, kui teos kohtub publikuga, võib ka kõige lihtsamas suhtluses näha kunsti, midagi palju väärtuslikumat kui harjunud oleme. Aja olemiskihi ja kultuuripinnase moodustavadki needsamad seosed, erinevate kunstide seosed. Ja kui pühadeks hetkedeks võivad kujuneda just väikesed teineteise märkamised…

Niisamuti märgakem ka meie riigi tervist ja riigi vaimset hügieeni. Eestit ei hoia suured maavarad ega lõputud rahamäed, ainult vaim. Ja kui habraneb me vaim, laguneme laiali. Jaak Jõerüüt sõnab: “Elu paradoks on, et riiklik iseseisvus ei garanteeri vaimset. Paradoksi teine külg: rahva vaimne sõltumatus võib teatud aja eksisteerida ka ilma riiklikuta.” (Tsitaadi lõpp.)
Palun panustame vaimsusesse ja koos olemisse. Ilma ei saa.
Soovin meile tarkust ja tähelepanelikkust oma ümbritsevate suhtes.
Püha on maa.

ERR-i salvestis kõnest